Elame maailmas, kus vahel juhtuvad asjad, mille puhul sooviksime, et neid ei juhtuks. Ma mõtlen halbu asju. Me kõik tahaksime ju elada maailmas, kus pole sõda, kus pole vihkamist, nälga, ebaõiglust, surma ega leina. Ühesõnaga sooviksime kõik, et selles maailmas, kus me elame, ei oleks kurjust. Saame kuidagi veel hakkama sellega, kui sellised asjad juhtuvad meist eemal kuskil kaugel. Kui need aga puudutavad meid isiklikult, siis leiame ennast hoopis teisiti, reageerimas. Aeg-ajalt läheme kõik läbi oma elus aegadest, mille kohta võiks pehmelt öeldes öelda. On olnud paremaid päevi. On olukordi, millised on meie valikute ja otsuste tulemusena sellised, nagu need on. Kuid on ka selliseid eluraskusi, mille põhjus on väljaspool meid. Üks aga on kindel. Keegi meist ei ole immuunne selle maailma kannatuste suhtes. Kuid nüüd on küsimus peamiselt selles, kuidas me tuleme toime sellega, mis toimub. Eriti olukorras, kus see puudutab otseselt meid. On selleks lähedase inimese kaotus, abielulahutus, koondamine või midagi muud sellesarnast. Vahel sellises ülepinges elades võib see välja lüüa isegi meie füüsises. Ka vähki on peetud arstide poolt haiguseks, mille juured võivad olla liigses elu pinges. Kuid vahel võib ülepinge, elu, trauma või ka keerulised olukorrad mõjuda meie hingelisele tasakaalule. Selliselt ütlevad psühholoogid, et mõõdukas stress on küll teretulnud, kuid pikaaegne pingeseisund võib teha meile suurt kahju. Meie vaimne tasakaal ja rahu südames on väga hinnaline. Eriti olukordades, kus oleme sarnastes, on olnud paremaid päevi olukordades. Apostel Paulus istudes vangla kongis, kirjutab sealt oma kirja lugejatele järgmised read. Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised, palve ja anumisega ühes tänuga saada jumalale teatavaks. Potentsiaal, mis peitub selles, kui usume ja usaldame jumalat, on tohutu. Ei ole olukorda ega kohta, kus me võiks vaikselt palvetades ennast ja oma elu raskust jumalale usaldada. Palve võib vahel tähendada sõnadeta uhkamist kuid taevas kuuleb seda. Taevas ei kuule meie ilusaks vormitud sõnu. Taevas kuuleb ka meie südamehäda ja valu. Selliselt on piiritu ja igavene jumal teinud ennast meile kättesaadavaks läbi palve. Nii nagu julgustab apostel Paulus öeldes meile, tulge jumala ligi, siis tuleb tema meiegi. Üks põhjus, miks meil vahel on ka vale kogemus jumalast justkui tal oleks ükskõik meie hädast on see, et me oleme ise pannud ta endast eemale. Hoiame teda distantsil ja siis hädas olles imestame, kus ta nüüd on. Kuid just palvetades võime kogeda seda, et ta ei ole kaugel, tal ei ole ükskõik ning ta hoolib ja armastab meid. Aamen.