Tänasel hommikul loen sul siirake raamatust viiendast peatükist mõned salmid ja siin öeldakse. Lase ennast tuulata igast tuulest ja ära käi igal rajal, sest nõnda teeb kahekeelne patune jää kindlaks oma veendumuses ja sinu kõne olgu alati üks ole kärme kuulama. Aga vastus anna kaalutletult, aamen. Millist meelekindlust mõnikord endale kindlaksjäämine? Vahel leiame endas rohkem hakkamist ning võitlusvaimujõudu seista sirge seljaga oma veendumuste eest. Paelaga ei igatse hing muud kui ainult rahu. Ja siis on lihtsam alistuda oma tahe alla suruda ja püüda mitte millelegi enam mõelda. Lihtsalt võtan masinlikku, maks, vastumeelselt meetmed ja mõtted. Kuigi kusagil sisimas pakitseb ikkagi rahulolematus. Hullem on aga siis, kui polegi tahtmist oma seisukohti kalliks pidada. Polegi tahtmist oma seisukohta üldse kujundada, sest kergem on painduda nõnda, nagu parasjagu kasulikum on. Nii on justkui kogu aeg rahulike lihtne olla. Et viimase lõputu paindumine teda viimaks täiesti vormituks ei muuda. Kas kõige ja kõigiga sobitumine peaks sisendama kellessegi, usaldust? Tahan suhelda meeldivate inimestega, kes nõustuvad sinuga jäägitult ega esita üleliigseid küsimusi. Lihtsam on ka endal pigem vaikida. Vähemalt esialgu. Kuid mis saab siis, kui välja ütlemata sõnad hakkavad paisuma mäe sees nagu pärmitaigen ega leia väljapääsu? Kui välja kõlamatu frustratsioon hakkab ühel hetkel meil seestpoolt närima hakkab Pulvitsema ja välja tikuma siis, kui tegelikult on õige aeg juba mööda lastud. Nõnda võib esialgu lihtsana näiv käitumismall viimaks osutuda hoopis raskeimaks katsumuseks sest lõppude lõpuks peame hakkama saama, aga mitte ainult teiste inimeste vaid ka iseendaga eelkõige just iseendaga. Ära lase ennast tuulata igast tuulest. Käi igal rajal, sest Lanno teeb kahekeelne patuna. Jää kindlaks oma veendumuses ja sinu kõne olgu alati üks öeldakse pühakirjas. Ja selles mõttes peitubki tegelikult vastus, mõjutusteta sirgjoonelisus ning julgust olla see, kes sa oled. Võib küll vahel hirmutada, ent vabastab samas asjadest, mis hinge kriipima jääksid. Vabastab, tekitab usaldusväärsust sinu vastu. Ma ei taha muidugi mõelda, et peaksime pidevalt endast välja tulistama kõike, mida sülg suhu toob. Ühtemoodi valusaks võib kellegi jaoks osutuda halastamatu tõe. Kuulge, ilustatud vale kuulmine. Vaikimine on sageli tõepoolest kulla hinda väärt oskus. Aga ka vaikimine ei tähenda, et mees peaks puuduma enesekindlus ja usk oma veendumustesse. Selge, et vahel tulebki painduda. Vahel tuleb leida kompromiss, suruda alla oma ego. Muidu ei saakski ju maailmaga inimkond funktsioneerida. Lihtsalt väärtused, mis meile kallid on, ei tohiks muutuda, tühistaks seepärast, et keegi teine arvab teistmoodi. Igaühe südames on olemas tema oma väike maailm, oma väike jaamu, mille võtmed on vaid tema enda käes. Tänaseks päevaks soovin sulle enesekindlust ja usku sellesse, et kui sa kuulad oma südame häält siis kuulad sa tegelikult ka jumala häält. Ega muud olegi öelda, kui et kuule siis hoolikalt. Aamen.