Algab kirikuelu saadet juhib Meelis Süld. Tänases kirikuelu saates räägime valimistulemustest ja mõtleme ennekõike siis nendele inimestele kirikuringkonnast, vaimulikest, kes on kandideerinud riigikogu valimistel ja, ja vaatame siis tagasi, mismoodi neil läks ja Tartusse. Stuudios on külaliseks Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi võrdleva poliitika lektor Alar Kilp. Tervist, tere. No tuleb välja, et ega väga hästi nagu ei läinud, et riigikogu liikmeid veel nüüd vaimulike hulgast võtta ei ole. Ei ole ja ei paista ka, et asendusliikmete hulgas oleks vaimulik, et selles mõttes vaimulik, see oli kandideerimas küll, aga üldjoontes vaimulike häältesaak oli küllaltki kesine, mitte nagu kõige väiksem, aga siiski piisavalt tagasihoidlik. Mulle tundub, et päris mitmed sellised sinu hinnangud on läinud üsnagi täppi. Et võtame kasvõi sellist tendentsi, et riigikogu valimistel nagu väga suurt šanssi vaimulikel ei ole, aga seevastu kohalikul tasandil kohalike omavalitsuste valimiste puhul on väga konkreetne roll olemas. Ja nõnda ongi olnud praegu, et, et riigi tasandil nad ei löö siis nii hästi läbi poliitikas. Jah, ja nendel valimistel iseäranis on jäänud silma ka see, et lihtsalt niisama tuntud ja kuulsad või nagu laiemalt teadaolevad inimesed. Ta ei saanud väga palju hääli, et paljud sportlased jäid välja olümpiavõitja Erki Noole riigikogust välja ja ka mitmed tuntud ajakirjanikud diaid välja. Kas näiteks näitleja Ain Lutsepp, kes sai sisse, on tegelikult üsna hilja, praegu olnud ka selline aktiivne sõnavõtja või aktiivne osaleja avalikes aruteludes ja ka vastandumistes kultuuriministriga, nii et selles mõttes küsimus võib-olla ei ole ainult ainult laimulikes, vaid kõikides nendes, kes kandideerisid, kes ei ole olnud samas ka aktiivsed poliitilistes aruteludes ja vastandamistes. Et nendel üldjoontes seekord enam ei läinud hästi. Selle kohta öeldakse, et poliitika on võib-olla muutunud siis natukene professionaalsemaks. Poliitikasse saavad paremini valituks need, kes aktiivselt ja nii-öelda 24, seitse tegelevad poliitikaga ka, nii et vaimulikel on seda raske teha ja erakonnad neid ei, ei ole varem ka kutsunud kandideerima sellist, sellise mõttega, et nad on väga aktiivselt jagaksid mingit lendlehti või kuskil selveris või käiksid, koputaksid inimeste uste peale ja räägiksid inimestega nii, nagu need aktiivselt kampaaniat teinud inimesed tegid. Noh, omaette muidugi, küsimus on üldse see, et kas, kas peab olema riigikogus üldse luterliku kiriku vaimulik olema ja selle üle me oleme ka arutlenud, on siin nii plusse kui ka miinuseid. Aga kui vaadata nüüd seda, seda ka tendentsi, et vaimulikud on rohkem kandideerinud IRL-i nimekirjas, siis praegu jällegi kehtib seesama tendents, et kui ühel ühel erakonnal läheb halvasti ja kui kirik on rohkem justkui seotud selle erakonnaga, siis šansid polegi nii väga suured. Jah, sest kui kõrgemad, et kiriku, selliseid ametipositsioonide täitjad kandideerivad ühes erakonnas, sellel erakonnal ei lähe valimistulemuse poolest hästi. Mõneti ei ole IRL-il praegu hästi ka sellised nagu maine poolest või et IRL-i valimistulemus on üsna sarnane sotsiaaldemokraatide omale, aga IRL-i puhul nagu räägitakse üldse sellisest eksistentsiaalsest kriisist, mis sellest erakonnast saab. Et antud juhul on tõesti tekkinud nii, et vähemalt luteri kiriku vaimulike seas oli seitse inimest, kes kandideerisid ja nii-öelda kolmest kõige olulisemas erakonnas või kolmes erakonnas, mis, mis nagu kõige selgemalt on praegu nagu võimupositsioonidel Tallinnas või riigis. Keskerakonnas reformierakonnas ja sotsiaaldemokraatide hulgas ei olnud vaimulike kandideerimas. Et selles mõttes on jah, et paistab see asi välja niimoodi, et need vaimulikud, kes kandideerivad, on justkui sellise kandideerimas justkui opositsiooni poole peal või nende erakondade nimekirjades, mis on jäämas järjest enam võimust eemale või nad ei ole veel võimule jõudnud, et selline kummaline paradoks, üks on aga kirik institutsioonina kindlasti püüab hoida nagu sellist teatud distantsi erakondade suhtes ja suhelda rohkem valitsusega. No kui me vaatame, kellele siis kõige paremini on läinud ikkagi siis IRL-i nimekirjas läks kõige paremini Joel Luhametsal, kes kandideeris Tartu- ja Jõgevamaal ja sai siis 413 häält. No ilmselt on Tartu Pauluse kogudus näiteks suurem kui see 413 häält. Tauno Toompuul läks ka hästi, Lääne-Virumaal sai 310 häält prusel Tallinna kohta 247 häält saada. Jah, nii või naa, aga ikkagi üle üle ütleme üle 200. Nii et jällegi iseenesest need IRL-i nimekirjas kandideerinud vaimulikud said küll kõige rohkem hääli võrreldes siin võib-olla siis vabaerakonnast Ivo pilliga, kes sai 123 või või Raivo Asukülaga, kes oli EKRE nimekirjas ja sai 94 häält. Kui ma vaatasin, mängisin nende numbritega natukene, vaatasin, et kandideerivad vaimulikke oli seitse ja noh, mõnes mõttes on see siis umbes nagu üks protsent kandideerinutest politseis, vaimulikud. Ka nende seitsme keskmine häältesaak on umbes neljandik sellest ühest protsendist, et ta ta on kuskil, kui siis niimoodi vaadata, siis keskmine vaimulik sai hääli umbes neli korda vähem, kui oli valimistel üldse keskmiselt saadud häälte hulk. Et selles võrdluses vähemalt nendelt valimistelt paistab, et vaimulik nimekirjas ei ole selline väga suur magnet. Loomulikult selline nii-öelda nimekirja päris lõpus on kandidaadid, kes said ka kaks häält ja, ja see on selline nagu absoluutne miinimum. Aga, ja antud hetkel küll paistab, et riigikogu valimistel ei ole vaimulikult suured häältepüüdjad olnud. Põhjus võib olla lihtsalt ka selles, et need neli vaimulikku, kes kandideerisid IRL-i nimekirjas, siis sattusid olema selle erakonna nimekirjas, kellel üldse läks seekord oluliselt halvemini. Mängime jälle edasi mõttega, et kui IRL-i nimekirjas kandideerinud Joel Luhamets Marko Tiitus, Tauno Toompuu, Jaava Üprus oleksid olnud näiteks reformierakonnas, kas on tõenäoline, et, et noh, näiteks üks neist oleks siis Riigikogus? No ma ei usu, et reformierakonnas oleks neil olnud šanssi saada piirkonna esinumbriks, et Reformierakond on selles mõttes nagu küllalt noh, nii-öelda riskib vähem. Et noh, kui IRL pani piirkonna esinumbriks Maire Aunaste või sotsid, panid Mihkel Raua, et reformile on sedalaadi riski võtmise nagu vähem. Aga, ja teistpidi ta nagu sõltub, et kui luhamets oleks saanud valimispiirkonnast teise või kolmanda tulemuse, kus kas siis esinumber on teinud nii hea tulemuse või terve erakond kondend nii hea tulemuse, et saadakse kaks või kolm mandaati või kui luhametsal oleks olnud üleriigilises nimekirjas. Et umbes kuskil 20. ringis, siis et see vastus vastus seisneb selles, et kui kõrgele üleriigilises nimekirjas oleks vaimulik tõstetud. Ja teiseks, et kui mitmendaks siis vaimulik vastavas valimisringkonnas erakonna sees. Ja noh, seal ma usun, et antud hetkel ei läinud vaimulikel ka oma selles valimispiirkonnas ka väga hästi teiste erakonna kandidaatide suhtes, et seal teisele või kolmandale tulemusele, et et noh, selles mõttes vaimulikud, kui, kui vaimulikud seekord ei olnud väga atraktiivsed häältemagnetid ja, ja võib-olla kui, kui oleks mõni erakond tõstnud vaimuliku üleriigilises nimekirjas kõrgele kohale, et siis võib-olla oleks tagantjärgi kahetsetud Aga kui me räägime konservatiivsest rahvaerakonnast, mille nimekirjas kandideerisid siis Raivo Asuküla ja Meelis Maltale siis mõtleme kasvõi nüüd siin valimisjärgselt skandaali, kus siin nende üks noorpoliitik või Under kind nagu on juba tituleeritud nende endi poolt on tekitanud sellise tohutu skandaali seoses Natsi-Saksamaa temaga, et see, see ju tegelikult heidab varju kõikidele ja teisipidi ka nendele vaimulikele, kes siis justkui nendega ühes paadis on. Ma arvan, see natsi-Saksamaa ja küsimus ei pruugi jääda väga pikalt nagu meediasse või, või tähelepanu alla, sellepärast et kui seal hakata süüvima, et mida siis inimene ütlesin, mis kontekstis ja millal ja ja millises vanuses, et see on selline, võib-olla on see rohkem päeva või nädala uudis, aga teiselt poolt on kindel, et EKRE EKRE son teatud isiksused, kes on lubanud endale sellist vabamat eneseväljendust ja üks, üks ühte asja võib tõdeda küll, et on tõena oluline, et ekret hakatakse neid riigikogus kasvatama, eelkõige kasvatatakse neile nüüd poliitilist korrektsust, et nad omaeneseväljenduses nagu tajuksid selliseid mõistlikke piire. Et need sõnavõtud, mida kas siis enne suurde poliitikasse tulekut või, või väljaspool parlamenti endale lubati erinevates meedia tabelites, et neid noh, nii-öelda teised erakonnad, teised poliitikud kindlasti nopivad kohe üles, kui midagi veel sellist sellist juhtub. Et ekret kindlasti noh, mõnes mõttes nagu taltsutatakse, sest igasugustel väljaütlemistele on meedia tähelepanu mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvaheliselt ja sealt see tuleb ja vabaerakonna puhul on, on see, et vabaerakond püüdis-püüdis seista, siis võib õilis olla nõu kodanike poolel, kodanikuühiskonna poolel ja vabalt organiseeruva sellise kogukonna poolele ja seda kehastada, et vabaerakonnal on ka see väljakutse nagu ees, et ega suured erakonnad saavad või ootavad, et vabaerakond võtab ka nagu ühe erakonna kuju. Et eks need mõlemad taltsutamised või nagu sellesse seltskonda sulandumise seisavad nendele erakondadele ees. Ja vabaerakonnas kandideeris siis Ivo Pill vaimulikest, kes sai nagu siin ennist öeldud, 23 häält, Võru-Valga- ja Põlva maakonna peale kokku. Aga, aga veel rääkides ikkagi vaimulikest ja nende kandideerimisest siin enne valimisi rääkisime, et, et võib-olla vaimulikult peaksid nagu hoidma ennast sellisest või ongi hoidnud sellisest avalikust debatist eemale, et nad pole ka telesaadetes aruteludes osalenud. Et võib-olla see oleks natukene liiga häiriv koguduse liikmete jaoks, aga nüüd tulemust vaadates tulemust ka ei ole, et äkki ikkagi oleks pidanud mets Marko Tiitus, Tauno Toompuu, Avo Üprus olema ka teles osalema hästi aktiivselt valimiskampaanias ja, ja siis oleks olnud nagu rohkem õigustatud kandideerimine. Kui 2003 Avo Üprus sai riigikokku, siis ta oli kui aktiivne, et jah, täpselt nii, nii see ongi, et kui need, kes on sinna riigikokku tõeliselt nagu tahtnud saada, on selle nimel ka väga palju tööd teinud. Ja see tulemus nõuaka, osalust nendes aruteludes ja nii on jah, sellega ma olen täitsa nõus. Ilma kampaaniata läbi ei lähe, kui just esinumbriks ei panda. Jah, ja siis ka esinumbrina võib olla tulemuseks kehvem sooritus, et ma ei pea seda üldse nii, nii väga halvaks või, või kuidagi välistatuks, et kui ka kõrgel tasemel vaimulikud osalevad avalikes aruteludes kirjutavad, arvamuslugusid või edastavad mingeid kampaania sõnumeid Facebook'is, et sellisel juhul lihtsalt vaimulik hakkab ka osalema avalikus arutelus. Ja niimoodi ja selle arutelu jälgijatel lihtsam saada nendest vaimulikest aru, et mis mõtetega nad sinna poliitikasse kandideerivad. Et kui, kui nad hoiavad seda distantsi, siis on inimestel valijatel nendega raskem suhestuda. Ja näiteks praegune luteri kiriku uus peapiiskop, et on, on selgelt nagu selline avalikus arutelus ka osalevam või kui talt küsitakse, siis, siis, siis ta väljendab ennast ja see on selles mõttes teistsugune peapiiskopiks olemise stiil, kui oli varem Andres Põdra Nii et rohkem rohkem julgust rohkem osavõtlikkust oleks soovitanud nendele riigikogu valimistel kandideerinud vaimulikele. Jah, sest eks kodanikud kõik ootavad, et need, kes kandideerivad, et need tajuvad mingisugust missiooni, mida nad siis sinna riigikokku lähevad tegema ja seda missiooni tuleb kindlasti väljendada ja seda kampaania ajal kahjuks või õnneks väljendada ainult niimoodi, et nagu suhtluses teiste inimestega, kes kandideerivad ja see tähendab, seda tuleb osaleda aruteludes ja, ja ka vastandumistes või vaidlustes või ja tihtipeale võib-olla mõnes küsimuses ka sellises emotsionaalses või põhimõttelises vaidluses. Ja et see käib selle kandideerimise juurde. Kas siin võib teha ka selles mõttes niisuguse järelduse, et vaimulik nagu ei ole enam see inimene ühiskonnas, kes on puhtalt oma positsiooni pärast tuntud ja hinnatud selleks poliitikas olla, selleks tuleb poliitikasse ka süveneda ja sellest, et ollakse lihtsalt vaimulik sellest Eliisa. Mulle tundub ka, et küsimus ei ole jällegi ainult vaimulikus, vaid et lihtsalt see, et keegi on akadeemik või olümpiavõitja või või väga tuntud ajakirjanik. Et sellest ei pruugi piisata, et mõnes mõttes järel kodanike häälte võitmisel on nagu mingisugune oma oma loogika või, ja see nõuab mingit ja oskust. Ja eelkõige see nõuab sellist küllaltki pikaajalist pühendumist poliitikas toimuva endale selgeks tegemises ja selles selles ka osalemises, et poliitikasse minek on selles mõttes sõltub puhtalt sellest, mida teised inimesed arvavad kandidaadist mitte nii väga sellest, mida inimene ise endast arvab või mida inimene oskab või milline on inimese selline staatuse positsioon kuskil mujal väljaspool poliitikat. Aga et see on selles mõttes üldine, kehtib ka sportlaste, ajakirjanike, teiste eluvaldkondade esindajate kohta, siis sellest ei pea tegema järeldusi, ütleme sellise kiriku kui institutsiooni usaldusväärsuse või mõjukuse kohta. Mina arvan küll, et ei tohiks teha sellepärast et nii-öelda kooliõpetajal kui õpetajal ei ole automaatselt enam samasugust siis öelda staatust või autoriteeti või ka väärikust. Mis oli kooliõpetajal, võib olla 20 aastat tagasi Moody teadlastega, samamoodi on kirikuõpetajatega ja poliitika kuidagi nagu väljendab seda arengut, et miski ega keegi ei ole tunnustatud või väärtustatud kuidagi iseenesest, et väärtustatus kuidagi tulebki ja ka siis välja võita või, või välja teenida ja, ja võrdluses kõigi teistega ja, ja nii, nii ta umbes käib tänasel päeval. Aga veel küsimus kandideerimise kohta selles võtmes, et võib-olla need vaimulikud, kes need kohalikel omavalitsuste valimistel on kandideerinud ja saanud siis volikogudesse sisse võib olla. No kuidas öelda, neid oodatakse, et nad annaksid oma panuse ka riigikogu valimistel ja võib-olla ei nagu ei, ei oodatagi, et nad saaksid nii väga suurt häälesaaki, aga see on nii-öelda see lõiv, mis tuleb maksta selle eest, et et kohalikes omavalitsustes ollakse sees. Võib-olla jah, aga see sõltub konkreetsest erakonnast, konkreetsest vaimulikust või sellisest nagu töö kokkuleppest, mis, mis neil omavahel on selle eelmise küsimuse juurde, et nende vaimuliku staatus pole nagu enesestmõistetav, et võib-olla oleks vajalik lisada, et aga kiriku jaoks see tähendab seda, et ja nagu ka ülikooli jaoks ja, ja teiste institutsioonide jaoks, et meile kõigile on vaja olla nagu kursis kaasas sellega, kuhu ühiskond liigub ja kuidas öelda inimest, ühiskonna tajud ja poliitika tajud ka liiguvad, et selles mõttes ma usun, et vaimulik, kes osaleb poliitilistes protsessides, et ta tõenäoliselt mõistab palju rutem seda, kuhu liiguvad inimeste meelsused ja ootused ja palju reaalsemalt kui mõni teine vaimulik, kes lihtsalt keskendub oma oma vaimulikutööle ja, ja tegeleb rohkem piibli, ekse keesiga või muude selliste asjadega, nii et et poliitikas osalemine kindlasti on ka väärtus omaette. No sinu soovitused politoloogina nüüd nendele vaimulikele, kes ikkagi leiavad, et nad tahaksid ühiskonnaelus kaasa rääkida ka sellisel seadusandlikul tasemel ja osaleda siis riigikogu töös väga võimalus siis uuesti proovida nelja aasta pärast, mida nad peaksid selle nelja aasta jooksul õppima. Ma esimene soovitus on, et vaadata ja kui, kui tõesti on tahtmine, esiteks, võib-olla tuleb kindlaks teha, et kas nad tahavad tõesti jõuda Riigikokku või kohalikku omavalitsusse või et kas nende soov on nagu tõeline ja kas nad on valmis selle nimel ka pühenduvad, teiseks tasub vaadata neid kandidaate, kes siis olid nendel valimistel edukad ja mõnda sellist kandidaati, kes, kes justkui oleks pidanud olema edukas kõikide väliste näitajate põhjal, ent ei olnud mida, ja sealt siis tasub vaadata, mida tegid need, kes olid edukad ja mis jäi tegemata, nendel, kes ei olnud edukad. Ja ma arvan, kolmas soovitus on, et kui see soov või tahtmine on tõsine siis tuleb planeerida pikalt, et võib-olla küsida endalt umbes niimoodi, et kui ma nelja aastaga Riigikokku välja ei jõua, kas me oleme valmis pühendama sellele ka nii-öelda kaheksa aasta perspektiivis, et kui tõsine see soov on ja siis teha praktiliselt juba täna midagi hakata tegelema selle eesmärgi elluviimisega juba täna. Et noh, saab, saab mõelda, et millistes aruteludes, millistes teemavaldkondades hakata hakata osalema ja kaasa rääkima. Ja kuidas, kuidas olla vajalik erakonnale ja kuidas parandada opositsiooni või, või mängida oma positsioon võimalikult kõrgeks erakonna valimisnimekirjas. Et umbes nii poliitikas osalemine on pikk-pikk, protsess, need, kes on seal edukad, need ei ole nagu sellised noh, nii-öelda sellise ühe ühe ürituse inimesed olnud, et kui nüüd ei õnnestu, siis ma rohkem rohkem ei teegi, et kui kui kuulge, tahtmine on tõsine, et siis tasub seda pikalt ette võtta. Ja viimselt väga paljud inimesed poliitikas näevad vaeva nende 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas. Et see nõuab väga palju energiat. Ja noh, näiteks kui vaimulik oli juba minuvanune ehk siis 45 aastat vana, siis lihtsalt tuleb võib-olla endalt küsida, et kas mul oleks seda energiat niimoodi selles kampaanias kaasa lüüa. Lugesin siit välja üleskutse noorematele vaimulikele ja nendele, kes võib-olla praegu alles oma haridust omandavad ja tahavad olla ühiskondlikult aktiivsed nii kirikus, vaimulikuna kui ka poliitikas. Aga aitäh selle intervjuu eest. Alar Kilp, Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi võrdleva poliitika lektor. Kirikuelu tänaseks ongi kõik mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast. Kui jumal lubab, siis järgmisel pühapäeval samal ajal kell 19, null viis tuleb jutt luterliku koguduse rajamisest Lasnamäele. Kõike head, ilusat naistepäeva, õhtut ja kuulmiseni.