Esindan valimisliitu Koonderakond ja Maarahva Ühendus. Kusjuures see valimisliit esindab siis koonderakonda maarahva erakondi ning Pensionäride ja Perede Liitu. Selle liidu algus on aasta 1992. Liit oli Riigikogus opositsioonis, ei olnud nõus paljude poliitiliste otsustega, kuid see liit oli ka ainuke liit, mis säilis ilma lagunemeta kuni praeguse ajani, vaatamata sellele, et oli opositsioonis. Meie valimisliit ei ole kellelegi vastu. Me soovime reforme Eestis jätkata reforme ja demokraatlikke uuendusi kuid põhimõteteks on koostöö, kompetentsus ja kodurahu. Oleme arvamusel, et kui kogu energiakogu jõud läheb võitlusele üksteise vastu, siis ei ole kasulik. Eestile on tarvis ühinud ühendada Eesti ajut Eesti inimesed, Eesti rahvas koostööle demokraatlikke demokraatlikke uuenduste eest ja selle eest, et kõik saaksid paremini elada. Eestis. Teiseks kompetentsus on räägitud poliitikute valitsuses on räägitud spetsialistide valik valitsusest, kuid poliitikuid on viimasel ajal hakatud taandama hariduseta ebakompetentselt. Eks inimesteks oleme arvamusel, et poliitik siiski peab olema kompetentne. Ta peab olema haritud, ta peab teadma nii WCd erialasid kui ka üldisi riigi juhtimise põhimõtteid ja mingil juhul ei saa poliitikut taandada ebakompetentsemaks inimeseks. Aga see sõltub muidugi poliitikutest n endast. Koondada konna majandusmudeliks on avatud sotsiaalne turumajandus, mille põhialuseks määrati kindlaks majandusreformidega 1992. aastal. Majandus. Liidi majanduspoliitika põhielementideks on kõigepealt esiteks tugev rahapoliitika fikseeritud vahetuskursiga. Üks Saksa mark võrdub kaheksa Eesti krooni tugeva raha kindlustamine, mis saavutatakse raha seaduse range täitmisega kusjuures ei tohi emiteerida mingil juhul katteta raha. Teiseks tasakaalustatud eelarvesüsteem. Ja need kaks on siis ranget majanduspoliitika nurgakivid ja sellele siis tasakaaluks. Kolmas peaks olema ääretult liberaalne ehk kolmandana, noh, me pakumegi siis liberaalset majanduspoliitikat, see tähendab üldiselt vabad hinnad, tollipiirangute puudumine, vaba kapitali ja tulu välja võimalus, madal maksutase üleminek erakapitalile. Need on põhiliselt siis majanduspoliitika postulaadid, mille me juba kehtestasime 1000 992. aastal. Oleme arvamusel, et neid tuleb viia ellu ka praegu kuid majanduses on siiski tarvis viia ellu muutusi praegu Eesti riigi, miks on väga ebaühtlane regionaalne areng ja paljudes maakohtades inimesed on kaotanud juba lootuse. Vanad inimesed elavad sotsiaalabirahadest, noored inimesed mõtlevad ainult sellele, kuidas isakodust või Isamaakohast linna põgeneda saaks äkki kuskil vabrikus töö. Kusjuures Eestimaad ähvardab oht, et inimesed lähevad tühjaks, inimestest saab maa tühjaks, kusjuures inimesed, kes sinna elama jäävad, jäävadki elama. Sotsiaalabirahadest. Oleme arvamusel, et tuleb teostada regionaalpoliitikat ja regionaalpoliitika raames tuleks ka toestada põllumajandust. Peame suureks veaks, et praegune valitsuskoalitsioon paar aastat tagasi ütles, et Eesti põllumajandusel ei ole perspektiivi. Ega ta ka mõistis põllumajanduse surma. Majandusele on Eestis perspektiivi, Eesti põld on võimeline toitma eesti inimest ja katma Eesti inimest. Ainult talle tuleb võimalus anda. Eesti põllumajandus vajab teatud maksusoodustusi, vajab ka sooduskrediit, sellepärast et 25 30 protsendi liste kresiitidega ei ole võimalik moderniseerida põllumajandust. On tarvis ka võitlus turgude eest ja kõik see, kui neid esimest kolme punkti täidetakse, loob ka eelduse maareformi läbiviimiseks. Sest maareformi seiskumise põhjuseks on see, et ma ei anna kasumit. Maa ei toida, aga seda kapitali, mis ei anna kasumit, ei ole mõtet, ei saada tagasi, ei mõtet osta ega mõtet parandada. Ja maareformi põhiliseks piduriks on just eks ole määramatus majanduses, õigemini tema määramine, et põllumajanduses Eestis ei ole perspektiivne nii nagu seda ütlesid Eesti praeguse valitsuse esindajad. Paar aastat tagasi aga toetasid Eesti Panga poliitikud. Järgmine küsimus, see on Eesti julgeolekupoliitika ja siin on praegu päevakorras kaks kontseptsiooni. Üks on, et Eesti riiki kaitseb, palganud ärme seda toetavat Isamaa ja Reformierakonna poliitikud ja on isegi pakutud selle palgaarmee suurust kolm kuni 5000 inimest. Oleme arvamusel, et mingil juhul Eesti Eestit Eesti iseseisvust palgaarmee ei suuda kaitsta. Oleme arvamusel, et Eesti riiki suudab kaitsta tema rahvas, kui ta tahab seda kaitsta. Ja sellest tulenebki meie põhimine lahkarvamus Reformierakonnaga ja Isamaaga, kes arvab, et riigi julgeolekut, samuti ka poliitikat võib osta raha eest. Me oleme arvamusel, et riiki tahab kaitsta rahvas, kui ta tunneb ennast selles riigis küllaltki hästi. Ja sellest lähtudes peakski olema julgeolekupoliitika garantiiks sotsiaalselt tasakaalustatud poliitika Eestis, nii et rahva enamus kihtidele oleks parem elu. Edasi välispoliitika põhimõtted. Me oleme arvamusel, et välispoliitika põhieesmärgiks on iseseisvuse kindlustamine koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega ja riikidega Euroopas. Meie prioriteediks on koostöö Euroopa Liiduga, NATOga, vest, euroop, uni uuniga ja ka tugevdada koostööd põhjal, aga tugevdada koostööd balti riikidega. Oleme arvamusel, et meie kuulumine Euroopa Liitu oluliselt parandaks Eesti olukorda nii majanduslikku kui julgeolekuolukorda. Me ei vaidle selle üle. Me arvame, kindlasti me toetame kuulumist Eesti Eesti kuulumist Euroopa liitu, aga samas me arvame, et tuleb kaubelda tingimuste üle, mille, millega Eesti võiks siis astuda Euroopa Liidu tulevikus täisliikmeks idas toimuvat tuleb jälgida tähelepanuga, ei tohi keerata selga isa suunas, sellepärast oht selja taga on kõige ohtlikum. Meie arvates on lausa lubamatu see. Ühest küljest räägitakse suurest idaohust, võrreldakse Eesti olukorda mõneti ka Tšetšeeniaga, aga samas Eestis puudub isegi kaitsekontseptsioon. Eestis puudub mobilisatsiooni kord. Kui juht idas on tõsine, siis tuleb täpselt kontrollida, mis idas toimub ja tuleb läbi rääkida, tuleb pehmendada seda ohtu, aga samas idaga on võimalik neid vastuolusid leevendada ja ma arvan, et võttes aluseks ka Soome välispoliitika Eestis võiks olla väga head majanduskaubavahetussidemete perspektiivid idaaladele. Me oleme raudteel arvamusel, et Eesti ei peaks isoleerima ennast idas peaks olema Ida suhtes tähelepanelik ja tegema koostööd idaga. Eesti tuleviku pandiks on Eesti haridussüsteem ja ka siin oleme lahkarvamusel Reformierakonna ja Isamaaga, kes ütlevad, et Eesti haridussüsteem, see võiks kujuneda lähemal ajal tasuliseks. Oleme arvamusel, et kõik noored inimesed, kes on õppimisvõimelised, tahavad õppida, peavad saama tasuta haridust nii põhikoolides, gümnaasiumi tasemel kui ka koolides. Aga me ei ole selle vastu, et haridussüsteemi täiendab ka erakapital ja kui tulevad tõesti eraülikoolid, kus õpe on tasuline ja kallim ja võib-olla mugavam ja võib-olla ka kvaliteetsem, siis on vastuvõetav, see tooks täiendavat ressurssi, aga me oleme kindlad selles, et kõik inimesed peavad saama õppida sõltumata Nende vanemate palgast ja töökohast. Samuti neljanda sellise postulaadina. Me tahame vaadata näoga ka eakate inimeste poole. Nende ainuke süü on see, et nad on elanud valel ajal, aga nad on kaitsnud ja kandnud Eesti iseseisvuse ideed. Me oleme arvamusel, et pensionirahad siiski pensionite jaoks, mitte muudeks kuludeks ja Eesti riik vajab 95. aastal pensioniseaduse vastuvõtmist ja rakendamist. 96. aastal. Esimesest jaanuarist hiljemalt aitäh.