Maailmapildi saates on täna jälle aeg saateks tõlkijad. Ilma Jüri Saluvestluskaaslane on Johan Haabpiht. Meie tänase külalise Juhan Habichti kohta võib ütelda, et ta on kirjanik, matemaatik, tõlkija, siis on juba üsna palju vist haaratud teie teie tegevusest ja teie haridusteest on senini. Jah, noh, haridus on küll matemaatiku oma, paraku on muidugi läinud meelest ära see suure osa sellest kõrgest matemaatikast, mida sai kunagi õpitud. Aga noh, arvutusmasinatega on nagu kogu aeg tegemist ja see mingil määral on seotud. Aga kuidas need kolm sõna omavahel teie tegevuses on seotud, ütleme, matemaatik ja tõlkija näiteks. Ega eriti ei ole küll selleks, et tõlk kida, selleks peab olema mingisugune huvi raamatute vastu ja need pugema ja, ja keelega ta alguses nagu vaikselt tutvust tegema. Ja, ja võib-olla oli see minu matemaatikaharidus see, mis kallutas minu lugemise huvi inglise keeles, ütleme Science Fiction ei või, või noh, eesti keeli surme poole, mõni hakkab krimkade ka peale ja mina hakkasin rohkem hullakatega peale. Enne kui midagi muud iga alustatakse lihtsamatest asjadest, lõvist. Tähendab inglise keeles teadlete, aga kust see inglise keel on teile tulnud? No ma arvan, et, et kõige suurem osa selles, et ma mingil määral keele selgeks sain, oli kunagises esimeses keskkoolis või noh, praegu Gustav Adolf, eks me siis ütlesime ka tegelikult ju Gustav Adolf seal oli vanaproua Moringes tagusele pähe mingisugused algmed. Ma küll hakkasin väiksest peale säärelinna algkoolis ka varem seal inglise, inglise keelt võis hakata mingisugusest varasemast klassist peale õppima, kui sa päriselt programmi tuli. Aga, aga sealt võib-olla jäid nii paar sõna, et pesa ja, ja pliiats ja mis nad olid. Aga noh, see selleks, et tekiks mingi tunne või, või huvi või noh, selleks peab ilmselt lugema hakkama. Jah, aga teie matemaatiku haridust oli siiski tarvis, kui te töötasite TPI-s ja nüüd ma loen selle paberi pealt maha, see on nii keeruline nimetus. Turbiini detailide tehnoloogia automaat projekteerimise tööstusharul labori vaneminsenerina. Jah, seal ma olin umbes 13 aastat peale ülikooli lõpetamist. Kui sellest haridusest või karjäärist või nii sellest valdkonnast veel siis no ülikoolis ma sain aru, et ega minust õiget matemaatikut ei ole, noh tähendab see piir tuli vastu, et iga järgmine samm sinna sügavamale läks ikka raskemalt ja raskemalt. Tol ajal olid veel nii-öelda riiklikud suunamised. Ma sain suunamise tippi ja siis mul oli valida, kas minna matemaatikakateedrisse või masinaehitajate juurde programmeeriaks ja, ja kuna ma ei näinud endale mingisugust karjääri matemaatikuna, siis, siis ma läksin programmeeriaks. Kusjuures ülikoolis õppides ma ei kujutanud ette, et see, et ma võiksin sellega tegelema hakata, see tundus üsna niukene muste olevat. Jah aga tõlkimine algas ka ikkagi tehnilistest tekstidest või. Ei ütleks, tähendab lihtsalt see kui ajad muutusid, ütleme niimoodi, ma ei oska ise ka täpselt aastat öelda. Siis siis sattus kuidagi niimoodi, et kõik hobid muutusid sissetuleku allikateks ja ja mõnes mõttes isegi kahju, et ei jäänud Niukest puhast hobi järgi, aga, aga kõik, mis ma oskasin kõike, seda oleks kellelegi vaja mingil hetkel. Nii või teisiti. Ja olid mingid ajakirjad, kus te töötasite. Noh, ütleme, et ma ikkagi ilukirjandusega hakkasin natuke enne peale ja, ja siis ma olin mõnda aega küll koosseisu ülesena ja mitte koosseisulise na ja ja olen olnud tehnikat ajakirja juures küll ja noh, oli tehnika kõigile ja see oli tehnika ja siis oli auto pluss ja, ja siis nüüd sorri päris välja ja noh nii et, et olen tehnilist teksti tõlkinud küll. Aga te olite mõnda aega ka Soomes? Ei, noh, see oli niisugune põgusad ekskursioonid üle lahe, noh, see oli programmeerija töö küll, jah. Et ei käinud maasikaid korjamas mitte. Näinud vist ikka nii laisk, et maasikaid ei oleks läinud korjama, aga kuna oli võimalus, noh, see oli see rublaaja lõpp ja krooniaja tulek ja, ja nii edasi. Ja kui oli võimalus olla nädal aega soomes teha seal noh, üsna kõvasti tööd, aga, aga sellest kuu aega pärast elada, siis miks mitte seda kasutada. Loomulikult te olete palju tegelnud arvutitega, eks ole aga nüüd, mis teha selle arvutisõnavaraga, olete sellele mõelnud. Olete juba midagi ette võtnud, et kõik on inglisekeelne. Oleks see nii, ma olen selles vähemusse jäänud parteis või kuidas seda öelda, kes roometega las olla inglise keeles saavad vähemalt kõik aru, millest räägivad. Aga noh, tähendab eestikeelsest arvutikirjandusest ma iga kord ei saa aru, no seal on mingid kuvand ja suvand ja, ja ma pean alati mõtlema, et tükk aega, et mis, mida nüüd sellega öelda tahetakse, aga aga kuna pesin arvutit inglise keeles, siis see jäi nagu külge. Tähendab te arvate, et mõned terminid võiksidki olla näiteks mina kodus kasutan printima seisima? Ei mõtlegi enam sellele lihtsalt kasutanud, niimoodi. Ja ma arvan, et mina ka ja noh, tähendab hiir on ilus eestikeelne sõna, mis sinna sobib kujundlik ja, ja ongi natuke hiire moodi ja, ja kui keegi tahab veel midagi tõlkida kindlasti, siis ta võib öelda, et pisi pehmed aknad, mis seal arvutis jooksevad, aga kõik muu võiks minu poolest jätta nagu valt keelde. Aga ma arvan, et neid on vähe, kes nii arvavad veel? Ma arvan, et mina arvan. Aga kirjaniku töö, enne, kui me nüüd läheme tõlgete juurde, teil praegu on, on midagi huvitavat käsil. No ma seda päris loominguks ei peaks. Looming on minu jaoks mingi niisugune veidi püha asi või, või noh, mida ei või mustade kätega teha või mitte, et mul käed nüüd kole mustad oleks praegu. Aga aga see teleseebikirjutamine, see on ikka niuke tarbetekst, see ei ole asi, mis väga niimoodi hingele rahuldust pakuks, aga noh, seal on omad nipid muidugi. Seriaal kired ütlema vahele kus juba hakkab esinema tähtis isik Lõuna-Eestist maavanem ja on ta juba võetud lindile. Ma arvan küll, et, et noh, kogu see kogu see kevadine ports on, on juba tükk aega linti võetud aga seda ei ole veel näidatud, noh, ütleme, et mina selle tema rolliga ei tegelenud, et see puhtalt toimetaja hooleks ta sinna sissegi kirjutada. No ma ei tea, neid seebitermineid ise ka ütleme, et see, see, millega me oleme seal tegelenud seal niuke, nii-öelda veniv, aga tähendab, et mitte iga seeria ei ole iseseisev tervik, aga aga need intriigid venivat seeriast seeriasse või jätkuvad Ma olen täiesti võhik, vabandust, ma ei ole vaadanud, aga kas te olete ainus? Aita Kivi on see põhi põhiautor, kes nagu kaasas mind sinna osasid asju juurde tegema. Ja, ja no sel ajal, kui, kui käib, et mingisugune olulisem intriig käib, siis, siis on ju vaja, et tegevus oleks nagu laiem või et keegi jalutaks aeg-ajalt üle lava ja, ja krahmaks telefon ja ütles ja, või ei või maavanemale on täita suhteliselt kõrvalroll, noh muidugi, eks näe, võib-olla selles kasvab midagi kandvat välja. Ma tahan. Aga ega te koos ei kirjuta ikka kiviga TTK eraldi. No ütleme, et kui, kui ühes õhtut täitva seerias on kuus episoodi siis praeguse jaotuse järgi võiksid neli naist olla tema kirjutatud ja kaks tükki minu kirjutatud. Ja siis panete need kokku, arutate omavahel. No arutame alguses järgmise kuu ajakäigud läbi, mis juhtub kes millised episoodid kirjutab ja siis vahetame arvutiga neid meile. Nii hakkame vaatama siis teie tõlkeraamatuid. Noorem poeg luges hiljaaegu kokku või püüdis kokku lugeda ja sai 20, aga neist on kaks tükki küll veel raamatuna välja tulemata. Ma ei tea, kui õieti ma ei osanud teda aidata ka selle rehkendamise juures. Siin on üks raamat, mille autor on Ameerika kirjanik Roger Zelazny. Ja pealkiri on needuste alleel, see on ulmeromaan, eks ole. Ja teie kirjutate siin järelsõnas, et et te saite selle kätte 77. aastal, eks ole. See oli see aasta, kui ta lõpetas ülikooli akadeemia raamatukogust, jah, ja siis sai see raamat kaduma ja siis ta lõpuks jälle leidsite selle. Kuskilt. Ilmselt jah, mingist Helsingi antikvariaadist täitsa kogemata sisse. Ja nüüd ta ilmus siis kirjastuses katteriine sellele kirjastusele te olete üsna palju tõlkinud. Ma olin mõnda aega nende palgal tõlkijana noh ongi jälle, et Selle kirjastuse Catherine asutas või rajas või kuidas need sõnad on. Anne kuumets oli väga pikka aega eesti raamatust töötanud ja tema tütart Kaire buumetsamalt tundsin Noorte Autorite koondise ajast, kes noh, tol ajal ka ise luuletusi kirjutas. Ja Kaire siis tegi mulle ettepaneku proovida kätt tõlkimise koha pealt. Ja noh, kuna ma neid inglise keelseid raamatuid olin oma lõbuks lugenud ja, ja mõnda isegi täitsa oma lõbuks ka jupikaupa tõlkida proovinud noh, kasvõi endale stiili näit tena mõnda novelli või noh, proovida ümber panna siis siis oligi üks neist näidetest, kuidas hobist sai mõneks ajaks Ja no teie tõlgete hulgas on, on üsna palju ka niisuguseid raamatuid, mida võib nimetada ütleme, ajaviitekirjanduseks. Kuidas, kuidas suhtute ajaviitekirjandusse ja mida te selle termini all mõtlete, kuidas teie sellest aru saate? Ajaviitmine ta ei ole nüüd kõige parem ja ilusam sõna, mäletan, et Doris Kareva on, on kunagi selle vastu sõna võtnud, et ei ole siin midagi vaja viita, et iga aeg peab täie minema. Aga endagi puhul tähele pannud, et vahel oleks nagu vaja lõõgastuda või lõdvaks lasta ja, ja sel juhul sobib hea raamat küll, tähendab hea antud situatsioonis mitte ütleme, maailma kirjandusloo postamendi otsast vaadatuna. Ja ise näiteks ei häbene öelda, aga, aga niimoodi kõige parema meelega loen inglisekeelset küberpunki või tähendab, mis on ka üks sans fiksoni alamliik. Aga, aga noh, tähendab, ilmselt on inimesi, kellele meeldivad krimkad ja, ja kõik muud žanrid, mis siin liiguvad. Ja noh, kui ma nüüd olen tõlkinud, olgu krimkasid olgu naistekaid siis enamasti see piirdub ühe tsükliga, ma ei loe seda raamatut enne läbikuma, tõlkima hakkan. Ma ei loe seda pärast ka läbi ja isegi kui ma toimetaja korrektuure viim käsikirja, siis ma püüan seda ka teha. Tekstidesse süvenemata ta, mitte et see oleks niukene, üleolev suhtumine oma töösse, aga, aga lihtsalt rohkem ei ole vaja. Piisab, kui ma ükskord mõtlen selle kõik läbi. Aga samas on ka raamatuid, noh paratamatult on see niisugune paari-kolme-neljakuuline tsükkel tekib, millal mina annan käsikirja käest ja kosis, raamat tuleb kaante vahel välja ja on ka niisuguseid raamatuid, mille ma siis kätte saades oma autorieksemplari, noh, istun maha või, või heidan pikali ja loen uuesti kaanest kaaneni läbi ja leian, et väga huvitav raamat. Olete vahepeal siis vaadake unustanud, noh ja nojah, aga te ütlete, et enne ei loe läbi, aga järsku tuleb nii välja, et hakata tõlkima ja ei meeldigi see raamat, mis saab? Tuleb ära teha, kui on leping alla kirjutatud, tähendab, on on üks pretsedent või tähendab on üks autor, keda ma tõesti ei tõelgist Jacki kollinsid. Noh, ma hästi ei saa aru, miks, miks ta on samas riiulis kui raamat kirjandus, aga, aga no hea küll. No see on kirjastaja mure, mida tema välja annab, kas ta saab sellest kasu või ei saa ja, ja noh, see on hoopis see on äri juba. Seda küll, aga tuleme nüüd tagasi veel selle Roger Zelazny juurde. Mille poolest see raamat needuste alleed heid köitis, seda on üsna raske lugeda, on omavadiga sünge raamat. Mis teid võlus kõige rohkemate? Nii kaua pidasite meeles seda? No see oli jah tõesti, et ma võtsin raamatukogust, pidasin seda raamatut vist mõnevõrra kauem enda käes, kui oleks tohtinud üle kuu aja ikka vist kindlasti ja tõlkisin selle oma lõbuks, panin ümber ja noh, siis käsikirjana seisis tükk aega ja kui kate Irina Kirjastus andis mulle korraks nagu vabad käed, et kas, kas mul on endal mingit ettepanekut, mida välja anda, siis ma otsisin selle kohe-kohe välja ja, ja kui ma üle vaatasin, muidugi selgus, et ma esimehel esimesel katsel olin mõnestki asjast valesti aru saanud. Aga noh, see selleks, aga, aga nüüd Zelazny puhul tähendab, ta võib olla küll karm, aga, aga ta on mõnes mõttes ka soe, see maailm. Ja noh, minu jaoks on, on kuidagi võluvad tema kangelased, kes kes ajavad pealtnäha oma asju, nad on noh, väga enda eest väljas ja, ja väga sõjakad vahel ja ja, ja nagu kogemata tuleb nende tegevusest välja midagi, mis on kasulik ka üldisemalt. Katkuravimite viimine. Nojah, mõni ütleb, et see on kuidagi lääge või sentimentaalne või et kui on ikka põrguingel ega noh, mis jama seal ja ta oli, ta ei lähe viina? Ei noh, aga, aga teisest küljest mina uskusin küll, et võib viia niisugune mees. Kirjanik on niimoodi eksponeerinud, mina uskusin ka. Ja ja tähendab seal neil on väga erinevaid kangelasi, väga erinevaid raamatuid. Te olete raamatu tõlkinud varrakule. Jah, see ei ole nüüd väljas, aga, aga peaks noh, lubati, et aprilli keskel tuleb Amberi üheksa printsi, mis oleks noh, kümneosalise noh, ma ei tea, kuidas seda siis öelda. Sarja esimene osa ulmekirjanduse, ta läheb ka olmesse, jah, tähendab ta on ta on mingit pidi müüdi töötlus või tähendab Zelazny tundis väga erinevad maade mütoloogiat päris hästi. Ja, ja seal on, on Skandinaavia ja keldi ja iiri ja kes nad seal kõik kanna tähendab, võib, kes eru Tiit võib hakata selle nende Amberi printside Pealtjälgi ajama, et, et kust üks tegelane või teine tegelane. Aga, aga teisest küljest võiks olla ka niisugune lihtsalt tore kunstmuinasjutt. Ja noh, tähendab, on on veel mõned autorid, kelle loodud maailma, olgu nad siis ulmelised või, või mitte, mulle mulle meeldivad ja kellega kergem sattuda sama laine peale. Ja, ja samal ajal noh, naistele kirjutav naisautor, kes, kes räägib palavast armastusest, no sellega on mul paratamatult veidi raske sattuda samale lainele ja, ja siis nende ümberpanemine on veidi nagu nööridam töö. Aga ikkagi panete ka vä? No mis mul üle jääb, raha makstakse Sist vahel. Ja noh, kelle maailmaga võib samastuda ja väga kaasa minna ja ja väga haaratud saada on muidugi vist kõige kuulsam autor teie tõlkeraamatute seas on, on Francis Scott Fitzgerald. Ja temalt te olete tõlkinud tema esikteose teisel pool paradiisi ja siis veel need hästi armsad pätt hobilood praktiliselt oma viimase tähendab esimese ja viimase ütleme. No ütleme, et põhiasjad olid juba enne mind ära tee Ja see teisel pool paradiisi, see on hästi kenasti välja antud. Erkpunane kuldsete tähtedega, aga mulle tundus, et on natuke napsiski lugeja jaoks. Siin oleks võinud olla väikene järelsõna. Te oskate neid hästi kirjutada, ma vaatan siin. Ega ma vist igale poole ise ei ole kirjutaja endaga. No kus teie nimi all on seal? Tähendab asi on selles, et, et isegi minu arvates meie selles uues entsüklopeedias ei ole isegi mainitud seda raamatut, tähendab, on inimesi muidugi, kes lähevad ja uurivad teatmeteostest ja kust ta on tulnud, millal see on ja kõik, aga kõik ei tea seda, eks ole, natuke ikka võiks olla, tähendab, kui näiteks välismaa väljaannetel on, on, on ümbrispaber, siis seal on ka kasvõi ütleme, 10 lausedki, aga ta juba need on kõige tähtsamad lauset, mis iseloomustavad seda raamatut. Ega ma ei süüdista teid, aga ma lihtsalt soovitanud äraspidi, käige ikka seda rada, nagu te siia hobilugudele kirjutasite, eks ole seal ilusa järelsõna, et et siin oleks võinud ka olla. Aga kui ma seda lugesin, mulle eriti see algus meeldis, ta pärast, läheb natuke Literatuurseks ja palju sõna ja siis, kui ma nüüd võrdlen teda Hemingway ja päike tõuseb, eks ole, mis on need asjad. Jah, aga seal on vahe ainult vist ma ei tea, kuus aastat ja ja, ja oli ka niimoodi, olid mõlemad algajad kirjanik. Aga Hemingway oli võib-olla ennast rohkem lihtsalt lahti kirjutanud ju ajakirjanikud. Jah, see on omamoodi huvitav noh, tähendab vaadata hilisema suure meistri debüütteost sest et, et nagu debüütteostega väga tihti juhtub, et püütakse panna ühte raamatusse kogu maailm korraga sisse. Vaat siia on püütud teisel pool paradiisi. Ja, ja kõik erinevad meetodid, mis autorile pähe võivad tulla pärast siin on ju jutustavat lõiku ja ja kirjakatkeid ja, ja üks osutusi ja üks osa draamavormis seal keskel lahendatud ja, ja isegi lõigu tasemel. Ma mäletan, et kui ma seda tõlkisin, et oli noh, ma ei ole kindel, et ma oleks suutnud seda adekvaatselt edasi anda. Aga, aga isegi lõigu tasemel, kui ta kirjeldab oma kangelase mingisuguseid tegemisi, ta on ühes lauses, ta on neutraalne, siis ta on irooniline, sest ta on kaastundlik, need need varjundeid muutuvad tegelikult palju kiiremini. Ma arvan, kui, kui mina neid suutsin edasi anda. Ja ta on ka paljude lehekülgede ulatuses nagu essee ja dokumentaalne ja autor, eks ole, räägib kõik ära, mis ta, mis ta selle maailma kohta arvas, sellel ajal, kuidas ta kirjutas, ta oli ju üsna noor. Tähendab, kui see ilmus, oli ta 24 aastane, eks ole. Aga kui te nüüd võrdlete seda tähendab, siin on juba ühiseid jooni ka, ütleme, romanidega sume on öö ja Suur Gatsby Jah, kui kui neis neis on rõhk just sellel allakäigul kaunil allakäigul siis siis esimene romaan peaks nagu tegema selle eeltöö ära või, või näitama seda tõusu või, või tähendab kui kuigi see hääbumise märgid on, on juba selles väga noores kangelasest ka sees, aga. Tähendab on see pettumuse tunne. Aga, aga algus on siiski lootusrikas, eks ole, sellepärast on ka helgem. Ütleme romaani algus. Kuigi ta jällegi niukene iroonia sugemetega Ja üsna kriitiline ka, eks ole seal peategelane ka, ütleme, oma kaaslaste suhtes ja ja pettumused juba ka selles suhtes Nii, aga nüüd me jõudsime siis tema ta suri 1940 ja ja need pätt hobilood ilmusid 41, eks ole mitte kahe eraldi raamatuna hoopis hiljem. Aga noh, see läbikukkunud stsenarist ja joodik, kes ta on, no igatahes see kuju on tal küll väga-väga hästi kirjutatud ja ta ise töötas ka, eks ole Ta on olnud küll jah, oli umbes nii, et karta võib, et need olid autobiograafiliste sugemetega lood. Jah, nojah, aga, aga see on, ma ütlen, et, et see on omamoodi koomiline, aga ka väga hale, kuidas mees ikka veel loodab, et talle antaks mingit tööd et neid lauseksisime kirjeldada saaks. Ma ise ise mõtlesingi mõista, tõlkisin, et võib-olla see oli kirjanikul on vahel niukene kompensatsioonivajadus või, või noh, et, et ta loob kuju, kellel läheks veel natukene halvemini, kui tal endal Ilmselt selle abil lähedaseks. Ta läheb kõik viltu, kui ta kutsub ühe, ühe neiu esietendusel, et need on tema stsenaariumi järgi tehtud film, eks ole. Ta ei saa pileti, talle antakse valed piletid ja kuidas siis piletit saab, eks ole, siis tuleb teine stsenarist suure vihaga äkilise Puhkides välja ja viskab talle need piletid, sest ta ei taha näha seda filmi. Ja see võimalus tekib tal ka nagu negatiivsel alusel, eks ole. Nojah, aga ega see Hollywoodi elu vist eriline meelakkumine jah ei olnud siis ja ei ole praegugi. Tähendab, et kui ma, kui ma võiksin selle Hollywoodi teemaga jätkata, siis üks üks viimaseid asju, mida võib kirjanduseks pidada ja mida ma suvel tõlkisin ja talvel välja tuli, oli, oli selle neil tuntud risti saab autori maarjapuusa. Viimane ta on ja noh, tähendab, mis mõnes mõttes oli, oli nagu ristiisaradadel jälle New Yorgi maffia Sitsiilia päritoluga maffia, aga, aga see raamatuhaare oli, oli nagu laiem. Peale selle New Yorgi oli seal ka Las Vegase need kasiinod, hiigelkasiinod ja Hollywood otsapidi. Ja just oli see maffia tonni tõdemus, et, et kõige muuga saab hakkama, aga need Hollywoodi tegelased on nii sõgedad, et nendega ei saa meiega hakkama. Nii et seal on veel karmimad reeglid kui, kui noh Sitsiilia maffial. Tähendab, see tuli välja kirjastuses Eriksen. Ja see marju, puu, see on muidugi väga kuulus autor oma oma ristiisaga juba sest ma vaatasin järele, et see ilmus 69 eks ole. Ja 72. aastal oli seda ristiisa välja antud juba kaheksa ja pool miljonit eksemplari. Jah, tähendab ma olen puusa, esseesid või mälestusi veidi lugenud ja, ja see oli talle endalegi üllatuseks, et see, et see nii hästi minema hakkas, et ta enda meelest oli nagu enne kirjutanud kaks korraliku romaani, mida mõned kriitikud mainisid soodsa sõnaga, aga millel ei olnud absoluutselt mingit müügiedu ja ausalt öeldes ma ei ole neid lugenud ka. Aga, aga et see oli talle tallegi üllatus, et peale peale ristiisa menu ta võis öelda mida tahes, kõik trükiti ära noh, ükskõik mille kohta lehes ajakirjas ja, ja noh, natukene see mõjus pahasti ka minu meelest niimoodi kaugelt vaadates, et, et need ristiisa järjed jäid natukese nagu lahjemat, eks, Sitsiilane ja mis sealt tulid. Aga see, mis tee tõlkisite Aga aga mulle tundus, et siis oli, vist ei saa kirjutamisest juba nii palju aega mööda läinud, et ta oli juba jõudnud ära unustada, et on seda raamatut kord juba kirjutanud. Nii piltlikult öeldes, et ta, et ta võttis jälle põhjalikult need vanad Sist iirlased ette ja ei. Ja noh, ei noh, minu meelest on ta vähemalt sama hea kui ristiisa. No kui me juba mafioosode juures oleme, siis on teil üks niisugune raamat nagu ritsat Condoni pritsi, perekonna ausõna, au on siin küll imelik mõte, eks ole. Mis on see au? Jah, aga noh, eks ta kipub. Ei, ma olen vahel vahel mõelnud ka, et mis, mis päritoluga, mis, mis kihtidest on see meie praegu kasutusel olev au mõiste. Pärit on võib-olla niisugune keskaegne rüütli au ja, ja noh, on. No ma arvan, et, et kaupmeheau on midagi muud kui rüütli au sele ja. Kaitsta oma perekonda ja mitte seda reeta, seal siis aus. Aga sa võid tappa selle nimel, eks ole, ja raha tähendab selle perekonna varanduse nimel. Ja, ja saali siinsele skondoni. Romaanis ütleb, et ma olen eluaeg aus olnud aga tema on ju see põhiline täidesaatjaks. Nii et, et saalid oli isa kasvatanud õigluse vaimus. Noh see on niisugune individualistlik õiglus ja tähendab see mõeldud filmi näinud, kui ma seda tõlkisin ja, ja võib-olla isegi hea, et, Ja sellest on tehtud filmi jajaja. Oled brittidest, on asotsiaalid, mängisid, nad ei tea. Kindlasti oli kuulus näitleja, aga ei mäleta. Ristiisas oli Franud Marlon Brando. Aga aga need pritsid olid filmina lahendatud täiesti groteskini. Ja, ja võib-olla isegi mõnevõrra ristis aparoodiana. Aga, aga õnneks ma seda ei teadnud. Aga raamat ei ole kirjutatud selles vaimus. Tõemeeli tegutsevad, aga ma just imestasin, et isegi 300 ma ei tea, mis siin oli 60 dollarit või mis oli kaduma saanud. Selle nimel ka tapeti. Nad jätsid ju need kolm nulli tagant ära. Üks raha oli nende näosega 1000 dollarit. Näete kõrval lugeja, mina olen siis resnahad väiksemate rahadega ei arvutanud, mõtlesin, kuidas. Ja ei, no aga ta on ikkagi väga mõjuvalt kirjutatud ega tõesti halvemini kirjutatud, kui, kui see pusa ristiisa. Noh, ma arvan, et neid maffia lugusid on, on veel, aga, aga mõne raamatu puhul jääb mulje, et, et inimene teab, millest kirjutab, natukenegi teab. Ja, ja nende teadjate inimeste kirjutatud raamatute järellainetus Ena tekib ka puhtalt Stampidel põhinevaid küll maffialugusid ja, ja igas teises žanris ka. Lihaga puuso ütleb, et et kui ta oli ristiisa lõpetanud, siis kõik keegi ei uskunud, et ta ei olnud üldse kohtunud nende nende mofjusudega. No võib-olla isiklikult ei olnud, aga. Aga kust te seda elu tundis, siis tähendab ta elas selles keskkonnas, tal itaalia immigrantide peres kasvanuga pidi teadma. Ja huvitav, et vanemad olid kirjaoskamatud. Ja nüüd me hüppasime jälle puusa juurde, aga me rääkisime sellest pritsi, perekonnaaust. No siin peab hoolega otsima, et see minu tõlgitud teostest leida niisuguse, millest tasub rääkida. Nii et me võime nende juurde alati tagasi tulla, nende. No aga tasub rääkida näiteks pärgnegi morje lindudest mis on inspireerinud Hitchcocki, see on kadril tõlgitud ja, ja siin veel teisi põnevusega. Jah, see, see vist oligi esimene asi, mille ma Katariinale nagu prooviks, tegin kirjastusele. Hitchcocki valitud. 10. aastal eesti keeles ilmunud jah, ilmselt see siis esimene oligi. Ja, ja need linnud on seal sees nagu kõige kuulsam küll ja ausalt öeldes, ega ma ei mäletagi, mis seal muudel oli. Aga linde ikka mäletate linde paraku jah, seal oli seal visioon ikka üsna tugev. Film oli võimas ja isegi natuke hirmutav. Viskaks selle peale mängiski ja. Nii aga nüüd alles neil päevil viisite ära ühe raamatusi oli Heili Jaan. Mis selle pealkiri on? Lõplik diagnoos taiagnoosisse kuidas nad seda inglise keeles hääldavadki suhteliselt varajane Heili või tähendab, 50.-te lõpus kirjutatud ja noh, Heili ju mängib detailiga või tähendab, et et nad on, mõnes mõttes on tema romaanid sarnased, et võetakse mingi institutsioon on see siis noh, haigla nagu antud juhul või lennujaam võib pank või elektrijaam või midagi suurt ja kõigile arusaadavad, et niisugune asi peab töötama noh, ja siis ja siis pannakse selle taustal mingi inimlik draama jooksma või isegi mitmes liinis. Ja, ja nii oli ka selle haigla haiglaromaaniga noh mõnes mõttes võiks ju isegi öelda, et ta oli see nõukogude tööstusromaan oli, oli sarnaste võtetega kas olla pahadirektor ja hea peainsener või vastupidi, kes siis tegid kõik, et hea läheks veel paremaks. Toimus mingi võitlus. Aegunud arusaamade, uuenduste ja, ja nii edasi, aga, aga Heili suutis seda kirjutada päris huvitavalt. Ma olin muidugi mõnes mõttes hädas, sellepärast et ega. Elus kuidagi arstidest eemale hoidnud nii palju kui vähegi võimalik. Ja, ja see terminoloogia oli üsna võõras, aga õnneks mul vanem poeg on arstitudeng ja siis ma sain neid meile saata talle alatasa ja küsida, kuidas see või teine asi võiks eesti keeles olla või või et isegi seda ei taibanud iga kord ära, mis on oluline ja mis ei ole oluline, sest et mõne mõne konksu võid ju tegelikult vist ikka vahele ka jätta, kui, kui seal konksule erilist tähendust seal sündmustiku see ei ole, aga, või noh, ma mõtlen, et, et kui on, kui on mingi saag, millega kellelgil jalga otsast ära saetakse, parajasti siis seda siis selle saeosa mingi osa, mille, millel on Ameerikas üks nimi ja, ja tegelikult et Eestis võib-olla ka mingi nimi. Aga mitte seesama, mis seal ameeriklastel noh, et et siis võib-olla seda vidinat nii väga ei olegi vaja. Nojah, et ja miks peab autor nii täpselt meeles? Ei no aga tal on vaja autorina aja lugejale muidugi näidata, et ta tunneb Kas. Nii, aga me varem rääkisime, et teil on veel mõningaid unistusi, mida te tahaksite tõlkida, aga aga kõhklete, mis? Ka noh, tähendab, ma ei, ma ei ütleks isegi niivõrd unistused, ma, ma ütleks, et et ma saan aru oma võimete piiratusest ja, ja kardan, et ega need võivad nüüd väga palju, ei arene ka enam. Aga ei, no ei ole nii vana, aga, aga eks ma tunnen, et vana koer uusi trikke ei õpi või kuidas saali. Et on, on teoseid, mis mulle väga meeldivad, aga aga millest ma tunnen, et hammas ei hakka peale või tähendab ei, ei tahaks ka ära lörtsida. Üks üks niisugune raamat, mida ma aeg-ajalt üle loen, kui noh, on niisugune tunne, et tahaks midagi head lugeda, on söödav, Heleri käis 22, noh, mis minu meelest on, on kõige parem teise maailmasõja kohta kirjutatud raamat. Lugenud vat, aga, aga seal on seda mõnusat sõnamängu ja, ja muidugi ta lendurite Arcood ja ja niivõrd just tõlkimatu sõnademängu niivõrd palju juba seesama kaitse, 20 200 pealgi ja kuidas seda pealkirja. Ja et see on, see on üks raamat, mis, mis ühest küljest nagu nagu võiks olla kättesaadav. Noh, aga, aga teisest küljest ma ei tea, kes sellega hakkama saaks. Te olete ka tõlkekriitikat kirjutanud. Noh kui keegi on ära teinud mõne raamatu mida ma noh, olen pidanud ise ka oluliseks, siis vahel olen sõna võtnud küll, noh, tähendab üldse ma olen ju neid nupukesi raamatute kohta kirjutanud päris hulgem, aga, aga enamasti on need noh, niuksed, tutvustavad nupud ühes või teises väljaandes. Aga noh, paar korda on nagu pahaseks teinud küll. Eriti kui võetakse raamat, mida, mida mana analoogiliselt Helleriga olen pidanud endale üle jõu käivaks ja siis tuleb keegi päris algaja ja teeb nagu tõlke proovina muuseas, ära üks. Noh, Gibson on jälle üks minu lemmik, mitte ainult ulmes, aga muidu ka keda ma aeg-ajalt üle loe ka selle mõttega, et võõrutada ennast kirjutada tahtmisest, et vahel vahel tuleb ju mõte, et kirjutaks juttu, aga siis tuleb ruttu võtta niisugune raamat ette ja ja mis on hea ja, ja siis siis saab aru, et paremini ei oska ja kehvemini ei ole ju mõtet kirjutada teda ja siis siis läheb, õnnestub see oma oma kirjutada, tahtmine maha suruda hirmutate iseennast ja novot tega kirjeldusega. Gibson on, on üks niisugune autor kes siis, kes siis ära lörtsiti või noh, kuidas öelda. Ja, ja samamoodi ei ole päris vääriliselt tasemel, minu meelest on olnud ka see Douglas Adamsi Hizzaikas kaitse Galaxy, mis ta nüüd pöidlaküüti ja teejuht. Et, et seal on noh, seal on ka niisugune inglise huumor ja, ja iga lause ja mitmetähenduslik ja, ja et on küll pandud see esimene plaan ümber, aga, aga küllaltki suurte kadudega teades, et ma ise ka ekslik inimene võin olla, siis ma väga ei ole julgenud norida, aga, aga mõne raamatu puhul olen nagu küll jaa. No loodame, et see olukord läheb paremaks. Ei omistanud, ikka läheb, eks. Tõlkijaid on palju. Ja nende hulgas on ka küllalt leid. Aga aga raamatuid on veel rohkem, mida tõlkida ja, ja see raamatulett on üsna kirju tõlkijate paljususe kohta. Noh, ma ei ole viimasel ajal ka otsinud, aga aga vahel on tulnud pähe, et et võiks mingisugunegi tõlkijate ühisus olla küll, ma ei, ma ei mõtle nüüd niisugust ühisustel, mis mis niimoodi kord kvartalis kokku saaks, tee teoks näiteks. Aga, aga ma mõtlen niisugust asja, mis mõneski muus maas töötab noh, tähendab kas või interneti vahendusel tõlkijate listi nii-öelda ilukirjanduse tõlkijate nimetati jah, sellepärast, et, et tehniline läheb väga spetsiifiliseks. Aga noh, see, et et keegi jääb mingi väljendiga hätta ta võib-olla tehnika poole pealt või loodusteaduse poole pealt või noh, ma mäletan sallurit, sõpra, loodusteadlast ja kirjanikku ja tõlkijat ja keda kõike veel. Töötasin, et kui mul sattus ette lause, et kellelgi pardi värvi püksid ma kysisin Saluri käest, et mis värvi on part? Jah, aga, aga tema leidis, et see on ka väga ebamäärane öelda, et kellelegi pardi värvi püksid. No vot, aga aga noh, tähendab, et, et on inimesi, kes On tõlkides kokku puutunud ja enda jaoks ära lahendanud ühed probleemid ja ja on teisi, kelle jaoks need probleemid on alles ees. Et, et kui, kui internetist võib saada väga kiiresti operatiivselt abi kui tahta endale osta mingisugust vana autot, noh siis võib saada päevaga mitukümmend selle seda tüüpi autoga kokku puutunud inimese noh, arvamust kas tasub või ei tasu või mis seal kohe esimesena ära laguneb. Ja, ja see on kahtlemata praktiline ja siis ma olengi mõelnud, et võiks ju olla ka tõlkijatel mingisugune oma niisugune nõupidamise võimalus. Sest et, et ma arvan, et enamus inimesi töötab kui ikkagi arvutiga ja küllaltki paljudel on see arvutiga ühendatav internetti. Et see võiks olla niisugune igale osalejale kasulik võimalust, kas vahel võib-olla mitte ainult nõu küsimine, aga ka niuke kollegiaalne vestlus, aga noh ma nüüd märkan ise, et ma olen ise ka nii kole laisaks läinud, et ei viitsi väljas käia ja tahaks, et kõik vastused ja teemad tuleksid läbi arvuti iseenesest koju kätte, aga aga noh, ju siis ongi nii. Sorri, saade tõlkijad, kus Vilma Jüri salavestluskaaslane täna oli Johan Haabpiht.