Tänases maailmapildis kuulete järjekordset saadet sarjast tõlkijad Filma Jüri Salo. Vestluskaaslane on seekord näitleja, aga ka tõlkija Anu lamp. Mul on täna väga hea meel vestelda tõlkijate saates meie silmapaistva näitlejanna Anu Lambiga kes, nagu selgub, on ka ühtlasi viljakas tõlkija. Ja see tegevus kestab vist juba umbes 10 aastat ja 10. Ja palju neid näidendeid siis kokku on ja seal on ka kuuldemänge vist üle 20 näidendi kuus kuud mängudega kuskil 24 viisist. Ja kas need kõik on lavastatud? Ei, kõik ei ole paraku nagu elu läheb, et küll on esitatud tellimus mingi näidendi peal, aga hiljem mingitel asjaoludel ta labani ei jõua. Nojah, võib-olla need lihtsalt ootavad veel oma aega ja jõuavad. Aga teie töö on selles suhtes tehtud. Aga kes nendest autoritest on olnud kõige populaarsem, mida on lavastatud teie tõlkes? Te mõtlete Eestis? Tähendab siin noh, kui on juba tõlgitud eesti keelde ja ja kes on laval olnud kõige menukam. No vast tuleb nüüd välja, et Stoppardi Arkaadia hakkab lähenema 100.-le mängukorrale. Et see on juba üsna suur arv, see on meie oludes arv ja teisipidi isegi esimene tõlgesse Pinter, mille ma tegin 10 aastat tagasi Pintri kojutulek on nüüd jõudnud uuele ringile, sest teda on nüüd uuesti lavastatud. Esmalavastus oli Ugalas ja nüüd linnateatris Andres Noormetsa lavastuses. Nojah, nii et te ei tõlgi mitte ainult selle teatri jaoks, kus te ise töötate Tallinna linnateatri jaoks vaid vaid ka teistele teatritele. Tallinna Draamateatri näiteks? Jah, ma olen vist kõikidele teatrid kalmistuklubi, ma vaatasin, et üks tuntumaid seal oli nende hulgas ja, ja ja mis veel draamateatrile. Nii, aga kuidas see tõlkimine teil siis algas, kas teie enda huvist või vajadusest või oli mõlemat korraga? Ma arvan, et huvi. Ja ma õppisin Tallinna seitsmendas keskkoolis ja üks mu lemmikained olid inglise keel ja meil oli üheksandas klassis oli selline õppeaine nagu tõlkepraktika, mida andis viija rajandi. Ei, mulle need tunnid kohutavalt meeldisid meie küll tõlkimisel ajalehe tekst tõeliselt pikk üks lause. Enamasti tegelesime üheainsa lausega, mis oli mitu-mitu-mitu rida pikk. Ja üllatusega maastasin, kuivõrd raske, keeruline, aeganõudev ja samas intrigeeriv ülesanne see oli, et ma neid tunde lause näiteks ootasin. Kas see oli ainult siis üheksandas klassis, see oli üheksandas klassis kõigi muude ingliskeele süvaõpe. Sellega tegelesime üheksandas klassis, aga pärast tüli pärast keskkooli ma õppisin ka Tartu Ülikoolis. Tähendab, järelikult see oli niisugune. Mind on tõmmanud ikkagi keelte poole ja ja ma arvan, et mõnes mõttes on see selline õnnelik ühendus kahest kutsumusest mida ma endas olen tajunud. Näitlemine ja, ja tõlkimine, vaid ma mõtlen, teater ja, ja tõlkimine sellepärast, et. Meil puuduvad näitekirjanikud. Me oleme õnnelikud, kui üks näitekirjanik tekib, eks ole, kuskilt, siis kantakse teda kätel, mis on ka täiesti loomulik, aga aga Inglismaal, kus on neid üle 300, kus iga nädal ilmunud mitu näidendit. Ja, ja kui me vaatame, siis on järelikult teatud kirjanike tüüp, kes kirjutabki lava jaoks. Nende mõtlemine on teistsugune, see ei ole, see ei ole selline. Narratiivile allutatud mõtlemine, tähendab kui ma nüüd õigesti ennast väljendanud, tähendab see tajuda, mis juhtub sõnade taga, mida tähendab mida, mis Gaalan remargi on hoopis teistsugune kontsentreeritum, nii nagu näitekirjandus on teatud mõttes kontsentreeritum võrrelda normooniga, eks ole. Kolme vaatuse jooksul kaevutaks et need ajahetk on lühem, mille jooksul kaevutaks kaevatakse olemuslikesse asjades. Sügavuti minek läheb rutem ja pikad remont nõuab teistsugust, kuidagi. Mõtlemistena pügab. Paljudel kirjanikel on, on tajuda, kui lavalised autorid nad on. Aga kui te tõigite, kuna te olete ise juba nii paljudes rollides esinenud, kas te näete ka juba neid kujutluspilte tõlkimise käigus, et kuidas laval võiks olla, aga ta ise ei ole ju lavastaja, teie ole midagi laval käia. Aga tähendab deegu, näitleja, kas. Kas see paneb fantaasia tööle juba siis, kui ta selle tekstiga tegelete? No eks ma ikka kujutle, kujutlen ette üht-teist, aga pigem on vist see, kuidas ma kuulen ühe või teise tegelase kõnepruuki väljendust, see, kus on rõhuasetus noh, niisuguseid asju tähendab ilmselt see ikkagi aitab ka dialoogi tõlkimisel. Neil on üldiselt üsna ladus, tähendab ikkagi tõlgita, nii et inimene saaks seda rääkida ennast, see, see ongi see eesmärk, eks ole. Aga ütleme nii, et kui teie nüüd oma Tõlgete esitate lavalt nagu orgaadiask, kus on, võib öelda tõesti üsna palju teksti, eks ole ju, näitlejate koormus selles mõttes on üsna suur. Kas see aitab teid, et te olete ise selle selle teksti tõlkinud ja läbi töötanud ka selles mõttes? Ühtepidi muidugi aitab, teisipidi on see, ma endale andsin, nagu sa ilmselt kunagi lubadus, et ma ei mängi kaasa nendest tükkidest, mida ma olen ise tõlkinud ja nüüd ma siis arcade, palun seda murdnud. Aga kui täpselt näitlejad laval üldse tekstist kinni peavad näiteks teise õpiti ühe teksti pähe ja kas mingisugused ana gravitatsiooni on ka laval esineb käigus? On muidugi on näitlejaid, kes vähem, kes rohkem peavad tekstist kinnisi, sõltub lavastust ajast. Aga ma tahaksin pidada, mulle meeldib täpset teksti rääkida. Ja võib olla ka see, miks ma jõudsin tõlkimiseni enne. Tõlkisin kooliajal konservatooriumi ajal mõningaid teatriteoreetilisi artikleid. Lihtsalt huvist. Aga, aga miks me jõudsime, oli see nii palju läheb proovides kulub energiat selle peale, et kui on rääk räägitamatudekst ja siis hakatakse seda ümber tegema, siis tegelikult tehakse. Eks ole, originaal on ees ja siis kulub selle peale kohutavalt pikalt aega, kui sellega ei ole lava lavastaja enne tegelenud. Ja sellest mitme sellest sõnastamiseks lihtsalt tekkis tunne, et ma tajudes teatud seestpoolt, et ma võiksin proovida. Aga kui näiteks teises teatris on teie tõlge ettevalmistamisel, tähendab lavale toomiseks, kas te olete ka olnud juures? Proovides ei et see, ütleme, kui seal midagi muudetakse, see puuduta enam teid ei, puudub üldiselt selline traditsioon võib-olla, et jälle sõltub aga lavastajast. Kes kutsuks võim. Te olete tõlkinud prantsuse keelest. Kus te olete õppinud prantsuse keelt, prantsuse keelt, õppisin keeltekoolis, nii nagu õpiti sel ajal Lauri Leesi juures kaks näidendit olete tõlkinud ja ja aga te mainisite, et õppisite mõnda aega ka Tartu Ülikoolis. Kas inglise keelt või eesti filoloogiat ja läksite sealt üles, hiljem õppisin kaks aastat. Teater hakkas tõmbama, ei mind, ma ei saanud lihtsalt esimesel korral sisse lavakunstikateedrisse ja siis ma läksin ülikooli, mille üle mul on kohutavalt hea meel, et ma seal olen käinud. Väga hea meel. Mul on nende õppejõudude üle hea meel. Peale selle on mul hea meel, et ma õppisin ladina keelt. Et ma õppejõududeks olin näiteks Jaak Põldmäe-Eestilise värsiteooria, mis ma temalt sain. Ta oli tõesti lummav isiksus. Ja mul on meeles üks. Me sõitsime, Mihhail oskus, olin kaheksateistaastane ja väga palju inimesi kaasa ei tulnud, see oli selline. Meie kursselt mõned paar inimest. Ja siis oli lõpukursuselt ja mitte ainult eesti filoloogilist, vaid ka mujalt ja see seltskond oli selline, et kui ma praegu mõtlen, siis sellised Linnar Priimägi saksa filoloogilist, Sirje, Peeter Olesk, eesti filoloogide. Ja siis me jäime, see oli täiesti niisugune kuldne poidina, õhk nagu seisis mineljas kohutavalt ilus ajahetk. Kuidagi nii mailile, ma pole vist niisugust. Neid hetki on nagu vähe, tuul ka nagu ei liikunud sügis, tõlgne paljudega ja sügis ja, ja siis me jäime sinna ühte suurde talutarre mujale. See oli niisugune mäng, filoloogiline nali, Peeter Oleski, Priimägi Põldmäe parandas neid. Kui nad valesti midagi siin lonkab. Lonkab natuke. See elamus väga tugevalt, ma, miks ma seda räägin, mõeldes, et kuivõrd, et ma õpetan lavakõnet ja, ja lavakunstikateedris ja kuidagi noh, inimene järelikult see on nii, et kõik, mis sa et see, et ma ei saanud esimesel korral teatrikooli sisse ja ma võin öelda, et et see pöial teisipidi väga palju kasu, et ma olen viinud kokku neid asju, mida ma seal mida õppisin ülikoolis sama värsiõpetuses, mida ma pean väga oluliseks, tänu millele ma hiljem hoopis aastaid hiljem sain aru ise ka proosastades värssi, mida heidavad ette eesti luulet, et või värsiteoreetikud kirjanduskriitikud eesti näitlejatele. Et ei osata lugeda värske. Ma olen püüdnud ühendada mõningaid asju. Et jah, see ülikoolis olemine peale selle ma avastasin jõudsin armuda veel rohkem vene kirjandusse, tänu sellele tol perioodil liivane kirjandusele väga tugev rõhk. Ja võib-olla see aitas ikka pianolas. Kas teil on ju keskmine osa tunnetada seda, seda vene olemust? Kuidagi kaudselt võib olla. Nojah, ma ei seda, ma ei oska öelda, ma arvan, et võib-olla see on. Et see on mingi emotsiooni. Aga mulle on üldiselt vene hinges midagi lähedast küll miskit võib ka eemale tõugata, aga, aga miskit on. On on lähedased? Mitte nii nagu sageli eestlase puhul, kelle ma ei pruugi aru saada, mida ta mõtleb või noh, kavalt kavandamise teed on, on kummalised äraarvamatud eriti võib-olla praegusel ajal. Nii, kas hakkame, vaatame lähemalt siis teie tõlkeid? Printer oli siis esimene ja siin nende tekstide hulgas, mida ma sain lugeda, on Williams ära jäänud. Mu süda on mägedes, see näidend on, on ilmunud 39. aastal, ma vaatasin entsüklopeediast ja sa ei anna, on, on armeenlane, aga Ameerika kirjanik, kes kirjutas inglise keeles See on hästi-hästi armas näidend. No siin on nüüd viide silulatusele, eks ole, et mu süda on mägedes. Aga kas ta mõtleb ka armeenia mägesid, mis teie arvate? See kumab sealt läbi või vähemalt võib mõelda, et iga armeenlaste jaoks on, on Ararati on niivõrd suur tähendus. Jah. Mul on niisugune mälestus sellest. Armeenias käigust 64. aastal, kui Armeenia raadiotöötajad rääkisid et Williams, Aru, Jaani ema ei osanud inglise keelt, ei õppinudki ära inglise keelt, keele ja siis kui ilmus Armeenias särajaani teoste armeeniakeelne tõlge, siis saadeti Ameerikasse ja ema sai lugeda, teadis küll, et poeg on suur kirjanik, aga aga sai esmakordselt lugeda oma poja teoseid ja see oli üks huvitav aeg, siis oli just niimoodi, et et nad igas toimetuse toas mängisid šarlasena, uuri laule, see kostis terves raadiomajas ja siis muidugi nad on alati olnud ega vaimustatud nendest suurtest välisarmeenlaste nendest nud, nad räägivad nii, et niisugune mälestus on minul siis Sarojaanist. Aga siin ma vaatan, et satsiooni vanaema, et need repliigid on ka armeenia keeles, eks ole, kuidas laval oli lahendatud, siin on vene näitlejanna vist, kes mängis, seda säia, see oli ja kuidas siis eraldati seda, et nemad räägivad omavahel ühte keelt ja see vanaema vene keeles olise ahaa, et sellega oli siis siis eraldatud. Ja see on hästi huvitav, isegi natuke sihtimine tavaline, aga on heas mõttes on heas mõttes, aga ta kuidagi on selline tervendav, ma kujutan ette, et muidugi aeg dikteerib, eks ole, mida inimesed laval võib-olla vaadata tahavad, aga aga ma kujutan ette, et sellist näidendit võib ja peab aeg-ajalt nägema. Seda võiks võiks praegugi vaadata jah, oleks väga huvitav. Ja, ja need väiksed inimesed muredega ei ole leivarahagi, aga ikkagi elavad kuidagi ära mingid väärtused, mis tegelikult jäävad ükskõik kuidas, kui kaude, mänge ümber ei käiks meist suurte ringidega. No ja teine autor, kes on ka ülemaailmselt tuntud, on Edward ulbi, mida te olete tõlkinud. Varem tõlkis teda Lydia Mölder, kes töötas Eesti raadios ja kes kardab Virginia Wolfi, on tema tõlge ja teil on nüüd siis habras tasakaal ja see on praegu linnateatri ja repertuaari nagu võib üllatuda, et kuidas seda varem ei ole tõlgitud, sest ta on tegelikult kas 68, millal ta Pulitzeri sai? 60 766 ilmuse jah, tegelikult küllaltki ammu ja sinna kogumikku nähtavasti siis ei võetud, noh, seal olid ka omad piir, kui palju ja järelikult nii, sest muidu Norbiti küllaltki palju eesti keeles olemas, aga ta on võrdlemisi sarnane, eks ole, selle veel siin ja pulsi on, on presidendiga, eks ole, ja tähendab ikka need, need pinged ja pained ja, ja need need suhted mind nagu sellepärast üllatus, et see on väga hea trollid ju just vanema põlvkonna küpsetele näitlejad. Et seda ei olnud varem avastatud. Vaat see on huvitav jah. Millal see lavale tuli, siis? Sügis alles? No näete, need on veel ikkagi küllaltki palju, mida avastada. Ja rahvas muidugi vaatab huviga ka praegu seda, seda hulbid. Teda on suhteliselt harva mängitud. Suurte vahedega. Nojah, need ei saanud ka nii väikesed, sinna ei mahugi eriti. Aga just see pingelisus, eks ole. Et kõik tegelased on omavahel nagu, nagu, nagu sädemeid lööb ju kogu aja, eks ole, aga dialoog on muidugi suurepärane. See on hästi huvitav. Aga see Klodelli vahetus prantsuse kirjanik poolt, modell? Kas ta seal autori kohta midagi rohkem oskate öelda? Nagu üks üks pikk luuletus ja ma nägin, olen sa luulel ja tegelikult ma olen teisi tema näidanud, võid ka lugenud. Ja nad iseenesest on väga mõjuvat temast, ma tean seda, mis tuli mulle väga suure üllatusena, ma vist lugesin vikerkaarest tema oma õe ju paigutus vaimuhaiglasse, kes oli õde, kes oli skulptor ja kes oli orotheni armuke? See on, oli mu jaoks väga üllatav. Tähendab, olles iseni Nii loominguline inimene või eeldades, et ta peaks mõistma Ühte sellist vaimu, õdebeeti andekaks kultuuriks. Ta veetis oma elu küllaltki pikalt, elas seal vaimuhaiglas ja oli vist selle alla 43, kaheksa õid oli 35 või midagi nii. Con viijaselt. Jah, nii palju Klodellist, aga. Aga ma küsiksin veel, tähendab, see oli Draamateatris siis paar aastat tagasi, see ei näidanud, ta ei ole mängida, ei olegi mäng, mängisin kirjurjoo Eesti Draamateatriraadiotes mängima, ka ei ole mängitud selle küll üks kurioosne lugu, et seda stan, tõlkinud Marie Under kahekümnendatel aastatel. Ja minu teada on see kaduma läinud sellega. Sellega juhtus niisugune lugu, et seda oli teatri muusikamuuseumis ainueksemplar ja see varastati Lembit Petersoni portfellist Moskvas. Talle varastati portfellid ja koos sellele tekstiga selle tekstiga ja küll on ja seda ei ole Kiievist olemas, seda me oleme, oleme otsinud ja nii tuli see uue tõlkevarianti, muidugi ma äärmiselt suure huviga loeksin. Marie Underi tõlget, veel sümptome minu arust üks paremaid asju, mida näitab see, kuidas ta on ka nii pika aja üle elada, vot just see ongi suurtel kirjanikel, eks ole, et kui nemad hakkavad midagi tõlkima, siis eesti keel elab. No kaua see vanane, kui me võtame praegu isegi 30.-te aastate tõlked, eks ole, rääkimata 20 teostate tõlgetest, need on vananenud, need ei saa ju niimoodi. Kas aga võtame Tuglase seitsme venna pilke, võtame Tammsaare tõlkeid ja vot see on üks huvitav nähtus ja noh, aga see on niisugune näidend neli tegelast, tegelikult ma imestan, et seda ei ole lavastatud. Ja, ja ma arvan, ta nõuab näitlejalt natuke teistsugust mängustiili, nõuab ka väga tugeva, väga tugevat jah, et seda vedada ja lavastajad ka näiteks minu jaoks oli see täiesti lummav materjal seal sees olemine, tähendab vot see on näidanud, mida on väga huvitav lugeda ka. Ma ei saa öelda seda näiteks Tom Stoppardihüppajate kohta. Üldiselt, ega näidendeid, ütleme minusugusel inimesel, kes käib ainult teatris, niimoodi vaatajana ega näidendit ei ole kerge lugeda, aga tegelikult sedasi aru ja nii oli kerge lugeda, hulbid oli kerge lugeda ja Klodelliga. No võib-olla on see nüüd Stoppardi küsimus, et tal on ette heidetud arutamise puhul seda ja ta ise ma kohtasin tega Riiast siis ta rääkis seda, kuidas ta ta ise ütles, et see on hea, see on minu viga, keegi hakkas talle nagu kompliment ütlema, et Te räägite väga, tegelased on väga vaimukad, jää ei, ma tean, see on minu viga, ma laskun malaskuneks vaima, mis aga ma sain aru, mida ta mõtles, on jah nii ta on näha, kuidas ta hakkab üks mõte veetleva ja, ja ta läheb ja läheb ja läheb edasi, mis ei pruugi alati olla näidendi terviku seisukoha pealt. No täiesti niisugune öö kuskile tee taskusse sõita tahab oma tõed välja öelda ka selle teose piirides, see on nõrk, raadios ka, aga ma pidevalt jälgisin ja noh, paratamatult tulebki jälgida, kuidas näitlejad seda välja veavad. Seda siiski küllalt raskete arutlevat teksti. No seal on tegevus ka, aga ikkagi väga pikalt pikalt religioosne teie tekst, eks ole, ja, ja Rein Oja ja. Ühesõnaga, see kõik oleneb juba näitleja enda esinemise intensiivsusest, et kuidas ta siis vaatajani jõuab, kui ta lihtsalt deklameerib selle selle ära ega, ega haaraksin vaatajat kaasa, aga ma vaatasin küll inimesed väga huviga seda, seda kuulasid, jälgisid aga see võtab ilmselt ka näitlejalt teda suurt energiat. Ja meil nõudis väga suurt sissemängimist. Ta juhtus alguses näiteks nii, et jätsime kuskilt lõigud vahele. See oli sinine, hirm oli partneril filmistest, kuidas sa lähed edasi, ta, ta on nii. Ta ei ole selline tavatekst, et et, et võiks improviseerida kuidagi või sellest olukorrast välja tulla, seal ei ole ju mängida situatsiooni lahtise, tuleb tõesti anda informatsiooni edasi ja kõrgel tasemel. Ja huvitav, et siin on hästi, toredasti on tehtud see kava leheks ei saagi seda nimetada, see on juba nagu väike raamat. Arkaadia kohta. Ja siin on öeldud, et ta ei olegi kõrgkoolis käinud ise kõike õppinud ja aga võib-olla see sellega rohkete tekstide kasutamine võib-olla see on ka omamoodi nagu iseõppija. Ma ei taha halvustada, aga aga nii, et kõik, mis ta ise on saavutanud oma õppimise teel, et ta tahab ka need panna sisse oma oma näidendites, kas teil ei ole? Tunnen küll ja mul on tunne, et see on ka, ta jätab mulje, et on väga palju teab, aga see on ka. Vaata täpselt, teatud piirimiga ta kaugemale ei lähe. Ta mõnes mõttes on, on stopardaga osav kompilaator. Aga mis muljega inimesena üldiselt jättis teile väga võluv, väga võluv. Hea suhtleja, hea suhtleja, tõesti, vaimukas, eelarvamustevaba. Ja oli tal siis ka mingi niisugune avalikum esinemine. See juhtus nii pooleldi kogemata sinna sõitmine, me saime sellest üldse teadvat nii nagu on, kuidagi tuli ta tuli ju, eks ole, Baltikumi siis suutsid teda kuidagi lätlased enda juurde tõmmata. Aga noh, et me oleme ju kõik nii lähestikku, et oleks võinud ju ühendada, siis eks redaadiot väga palju kordi kutsutud siia ka siis näidati Riiasse lätlaste ärkaadi, et ja Elmo Nüganeni Peterburis lavastatud Arkaadia ja Stopparditüki veel kunstnikud, mis tegelikult televisiooni jaoks kirjutatud, mis oli ka Läti lavastus ja teada saime meie sellest, et Elmo kutsuti sinna oma lavastusega proove tegema. Ja siis ta sai teada, et mis asjus Riiga sõidetakse, Stoppard tuleb sinna. Ja aga see oli, see oli vahetult enne jõule ja Nüganen oli lavakunstikateedris seotud oma kursusega, neil just parajasti eksamit ta ei saanud sõita. Ja siis ta tuli täiesti ülepeakaela, et, et mina sõidaks nätaki. Loodeti, et äkki mingit intervjuud teha või see kõik, ma jõudsin niiviisi õhtusel ajal ja järgmine hommik juba tulin ära. Et ma vaatasin etendust ja siis pärast olin ühel kohtumisel Drag pressikonverents olnud lihtsalt. Kohtumisel tähendab teliku plärkad. Seal. Aga mul lähima nägin Nüganeni lavastust, aga mulle meeldis, kuidas ta analüüsis oli ta rahul. Dali mõningate asjadega rahule, aga mulle meeldis sõita, näiteks ei hakanud mett mokale määrima, ta ütles seda, mis ta mõtles. Ja, ja kui ta esitas küsimuse, et miks niisiis sai, siis võis järeldada, et talle näiteks ei meeldinud, et ta oli selline viisakas jah, aga mitte ka mitega selline lipitseb või kookam või kuidagiviisi. No see oli küll huvitav kohtumine siis. Huvitav, kaua see Arkaadia teil veel kavas on? Et vaatajaid jätkub, paistab väike saal parkaadi olematuks enim nõutud tükke meil, nii et eeldatavasti on veel kavast. No on teil praegu ka midagi arvutis pooleli, mõni näidend? Tõlkimisel on. Aga üldse, kuidas te teete, näidendites? Leiate, tähendab, et vot nüüd hakkan seda tõlkima. No ma tean näiteks, mida ma tahan teha, aga võimul oleks, mul oleks soov teha tõlkida üks näidend Johnfardiitilise pidishise hoor. Kahju, et ta on hoor või seis, pri kaasaegne, mul on lihtsalt tunne, et me me. Ma tean väga palju neid kaasaegseid asju inglise ameerika autoreid ja aga kuskil on mingid lüngad, et seesama mees, kes sekspiiriga ühel ajal elanud Me tunneme ainult Šveits piiri, et me teda ei tea. Ja teda ta vastu on huvi maailmas näiteks praegu. Suur, kui ma olen lugenud, kus teda kõik on mängitud. Õe ja venna vaheline armastus täiesti muidugi lubamatu asjaks ta nii. Aga ta ei lähe, nagu ta muutub, armastuse talgu üldistab üldse armastust, tähendab see kuna situatsioon on niivõrd äärmuslik seal ja juba sisse on kodeeritud, seitse lõpeb, eks ole, kuna asi puudutab verepilastus, et see lõpeks krahhiga või see seda ei saa. Tragöödia on tragöödia, on juba ette jah, juba esimeses lehilist, aga. Mis ma hakkasin rääkima, hakkas rääkima seda, kuidas ma tean, mida ma tahaks teha, aga ta on läinud elus kuidagi nii, et et siin ei ole enam nagu minu enda valik, ei ole määr, vaid et ma olen võtnud vastu pakkumisi. Teatrid pakuvad jah või, või keegi, kes ei ela nii et ma näiteks ei ole jõudnud jah, ütleme selleni, mida mis ma olen mõelnud mitu aastat selleni, ma ei ole jõudnud veel kõiki muid asju, mis on tulnud pakkumiste näol. Noh, võib-olla tekib mõnikord mingi vahe, siis hoiata tagavaraks seda, mis te ise soovite. Aga ma mõtlen praegu veel sedasi eksperdi kaasaegsete, et kas ei ole nii ka ajaloos, et et mõni väga suurkuju nagu harjutad, harjuta, teised jäävad kõik varju ja terve maailm räägib Seksperist. Aga kes siis veel olid, ega siis ei olnud ju võimalik, et üksainus näitekirjanik sel ajal, eks ole, ja ja fordil on üks kummaline asi, et ta on psühholoogilisem kui Seczpir. Tähendab selles mõttes, et Shakespeare'i tegelased, nad on kuidagi kahe jalaga maa peal või kuidas, ma ütlen nad ei, nad ei pruugi nii kavandada, teda ei ole nii psühholoogiliselt keeruline, tähendab, me võime. Noh, niisuguseid alltekste ei ole neis, see on kuidagi natuke hilisem. See on juba 20.-le sajandile kuskil iseloomulik. Seal kumab mingeid selliseid asju läbi. Niisugust peent niidistiku. No mis on Tšehhovi näiteks, et esimesel silmapilgul ei pruugi aru saada, miks Tšehhov läbi kukkus, eks ole, tema esimesele vastased ei osatud lugeda seda sellist näitekirjandust veel natuke pidi olema kõik välja natuke teistsugune, liiga palju ajast ees. Jah või ei olnud teater selles mõttes? Ajas taga järsku teatrajast taga sel hetkel vähemalt et siis tegelikult nii ju elus suheldakse nagu seda kirja pani, eks ole, teatris ei osatud seda veel mängida. No teie teatrisse, pianola ehk mehhaaniline klaver, see on üks, üks minu suuremaid teatrielamusi, võin ma tõesti öelda? No see on midagi niisugust, mis mis jääb ikka eluks ajaks meelde. Ja nii palju kui minul on ettekujutus tšehhist, et seal oli see, see vaim ja see hing oli küll küll tabatud. Ja lavakujundus oli ka huvitav, et sa oled nagu läbi maja kõik läks ja oli seda ka huvitav mängida teil. Või raske? Mõlemad sõnade kasutaksid, aga prooviperiood oli väga põnev. Kas ei ole ka nii, et lavastaja on hästi põhjalikult läbi mõelnud ja loomulikult. Ma nüüd ma kuulsin raadiost, kuidas Elmo Nüganen rääkis Dostojevski, st et on tunda, et inimene on kaua-kaua aega mõtelnud nendele asjadele, et ja kui ta siis juba lavastajana tegutsema hakkab. Et siis ta on nagu valmis sõna ju selleks. Ja see ilmselt, kas see kergendab ka näitlejatööd. Et kõik on selge või, või on nõudmised ka väga suured, siis lavastaja poolt Muidugi on suured, aga see on kohutavalt hea teha tööd inimestega, kelle puhul keda sa võid usaldada jäägitult. Ma ei julgeks nii-öelda, ma ei ka tema ei kahtle, usaldada ennast tema kätte, mida ma mõningaid mõtteid ka usaldada, ühesõnaga tema jah, netona nägemusi. Kas paratamatu näitleja selles rollis, et ta et ta täidab lavastaja nägemustega, näitleja hakkab vastu töötama, kui ta hakkab kuidagi noh, kui sa ei suuda võtta omaks ja siis tegime siin ebaklappi, siis ei ole resultaadid, see kajastub ka. Aga ütleme kui te lähete õhtul ja teil on etendus ja niisugune meeldiv näidanud, et on niisugune põnev ootus juba enne, kui, kui lavale lähete. Või ei ole see iga kord või kuidas ütlen pianoola puhul, ma usun, et see vast ikkagi oli. Noh, vot see on nüüd niisugune, et ma lähen tööle ja ja see, kuidas see tuleb aastatega, kuidas sa õpid käivituma, seda mehhanismi et sa tõesti käivitud sel hetkel nagu sportlane parim vorm siis, kui, kui vaja on valmisolek on kõik, nagu ütleb Hamlet. Et selleks hetkeks ajastada paljud asjad, on ajastamise küsimus. Eks vaataja tunnetab seda muidugi ka. Aga on teil hea meel, et, et teil on tekkinud nagu teine elukutse näitlejad kõrvale? Mulle meeldib tegelikult see Peale selle teater on, kuidagi on, on väga hea, et on nagu mõlemad võimalused see, kus see koht, kus sa suhtled väga palju inimestega, kus sa puutud kui inimestega, mis ongi kollektiivne töö. Ja siis see võimalus olla üksi kaevude kuhugi, need ei ole minu jaoks sugugi mitte ühendamatud. Vastandlikud tegevused siiski on, aga järelikult siis inimene vajab vajab aeg-ajalt inimesi ja vajab üksi olemist. Kui laps on mingi sarnane vajadus, sest see on ka teatud mõttes laadimine see, mille mingi asjaga süvitsiminek ja see ei ole ka päris üksikuid tõlgite. Eriti kui on huvitav autor, et te olete nagu koos sinna autoriga nagu mingi vaimne side jõuga peab tekkima, eks ole. Aga peale selle vaimse sideme autoriga Jah, vaimustab, et nii, nagu mind on keskkoolist peale, meeldis mulle õppida grammatikat. See ei tundnud mu jaoks absoluutselt kuiv, et et võib-olla kui keegi näeb matemaatilises võrrandis seda ilu, siis ma nägin grammatilised, grammatilised võrrandid, minu jaoks lahendused olid tundmatuga võrrandit ja siis, kui siis tekkis lahendus kuhugi, Nat suubusid keeli. Keeles see loogika, mis keeles on või erandid, mis muutub, moodustavad ka tegelikult loogilise süsteemi, täpselt nii, nagu on matemaatiliste reeglite puhul seosed, mis tekivad erinevate Te vahel. See on mu jaoks sama tähtis kui kui vaimne side tekstiga. Sorry saade sarjast tõlkijad ja Vilma Jürisoo vestluskaaslane oli näitleja ja tõlkija Anu lamp.