Neeva graniidist kalda rinnatise ning halli põhjamaise taeva taustal kerkib kaunis. Kehoone Ermitaaž. Selle hoone sisemus talletab endast tohutuid kunsti. Neid. Meie saade ei asenda muidugi käimist ja vaatamist. Küll aga Kuurama asjatundlikke mõtteid ja seletusi maailma ühe kõige suurema kunstivaramu kohta. Riikliku Ermitaažis direktor akadeemik Boris trovski naases just Armeeniast, kus ta konsulteeris oma õpilasi ja teadustöötajaid, luges loenguid ülikoolis. Akadeemik Petrovski, kellel oli hääl ära ja soovis, et teda eetris ei kõlaks, ütles Eesti raadiokuulajale. Kõigepealt tervitan kogu südamest Eesti raadiokuulajaid. Tahan rääkida teile pisut Ermitaažis ja kutsuda teid siia külla. Ermitaažis on Nõukogude Liidu kõige suurem ja kõige vanem uus joon. Ta sündis 1764. aastal, kui saalidesse paigaldati 225 Saksamaalt ostetud pilti. Praeguse muuseumi viies hoones on ühtekokku 353 näitusesaali. Ermitarsi kogudes talletatakse ligi kolm miljonite kunstiväärtuslikku eset. Kui igaüht neist ainult ka kolm minutit silmitseda, kulub kõigega tutvumiseks üle 20 aasta. Ermitaažis käib igal aastal kolm ja pool miljonit külastajat. Iga päev tuleb siia seega 20 30000 inimest. Ermitaažis on suur teaduslik uurimisasutus. Ta korjab, hoiab, uurib ja tutvustab rahvale möödunud sajandite kultuuri. Algab kõige vanemast ürgkultuurist. Teiseks on antiikmaailm, siis ida osakond, vene kultuuriosakond ja Lääne-Euroopa kunstiosakond. Suured kogud asuvad numismaatik osakonnas, järelva arsenalis. Igal aastal saab Ermitaaži juurde umbes 20000 kunstieksponaati. ERMi, ta korraldab igal aastal oma fonde tutvustavaid näitusi. Praegu võib vaadata jaapani väikesi skulptuure. Meil on sidemed kõigi liiduvabariikide kunstimuuseumidega. Praegu on avatud kirgiisi kunsti tutvustav näitus. Väga huvitav oleks vaadata ka teie näitust, näitust eesti kunstist. Suur tähtsus on näituste vahetamisel teiste maade muuseumidega. Need näitused tutvustavad maailma kultuurišedöövreid, mida hoitakse maailma kunstimuuseumides. Vahetusnäitused, kultuuriväärtuste vahetamine kutsub rahvaid 11 usaldama ja mõistma. Ajab laiali inimkultuuri ähvardavaid sõja äikesepilvi. Kultuur on kõige tõsisem sõjavaenlane. Suurim soov on mulle Ermitaar laieneks, et tuleks juurde hoidlaid ja näitusesaale. Ümberkaudsete hoonete rekonstrueerimise projekt on juba olemas ja tööd hakkavad peagi peale. Soovin, et külastajad tuleksid Ermitari heas tujus, puhkaksid ja lahkuksid. Siit. Rikkamatena. Kultuuritame elada ei saa. Kultuur seob minevikku, olevikuga, oleviku tulevikuga. Nimelt kultuuri areng näitab, kuhu liigub inimkond. Eckermitaaži kunstivaramu laadist ja iseärasustest aru saada tuleb alata algusest. Teeme kunstiteadlase Leogeensiga ekskursi, muuseumi kujunemislukku. Kogude algus võib seostuda omamoodi ka Peeter esimesega. Tema hakkaski esimesena ostma kunstiteoseid. Tema omandas Tauria teenuse Itaaliast, tema omandas Hollandi maalikunstnikud. Tõid omandas tarbekunsti, nad Ermitaažis ei asunud, tegelikult need ERMi tasid kogud, kui selliseid ei olnud. Esimesena hakkas süsteemikindlalt kogumistööd läbi viima hakata rina teine ja sellel aastal 1564 kogude aasta alguses on selle tõttu seotud hakata linna teise nimega. Tema tahtis Euroopa ees paista väga progressiivne inimene. Isetu oli rõhuja omal maal lämmatas talupoegade ülestõusu, pagasi off ülestõusu, aga Lääne-Euroopa iste tahtis näidata ennast valgustatud valitsejana. Tema lõi omale sõprusringi Lääne-Euroopast tuntud valgusest filosoofide hulgast tüdroo altar ja teised, nemad muutusid tema nõuandja, eks kunsti omandamise nii, kui kuskilt Prantsusmaal mõni huvitav kudedest kunstikogu oli müügil, siis kohe jõudsid kohale Katariina esindajad, kes need kunstikogud ostsid kokku ja lasid pakkida kastidesse ja saata Peterburi. Siin peab ütlema saatmine ise oli väga hädaohtlik, saadeti laevad tollal tormid, laevad olid nõrgad ja kergesti võib juhtuda, et kogu see kunst võis põhja. Meil on õnneks, aga seda ei juhtunud ja kõik need kogud jõudsid õnnelikult Kroonlinna ja sealtkaudu Peterburis. Need esimesed kogud olid peamiselt seotud renessanss ja seitsmeteistkümnenda sajandi kunstiga, kuna see oli tolle aja kunstimaitsele iseloomulik. Katariina armastas barokk, seal on kogunsti ja see oli sel ajal üldse nii populaarne, sellepärast põhiliselt tulid Ermitaaži need kogud ja need muutsid omamoodi pildigalerii. See ei olnud veel muuseum tänapäeva arusaamades seal pigem maalide galerii, osalt skulptuurigalerii. Tema omandas Katariina kõhutooni kutsuvalt ääri kuju ja mõned teised tolleaegsete tuntud skulptuure, aga see oli põhiliselt maaligalerii kogu tegelikult tõeliselt hakkas alles 19. sajandi kujunema kunstina. Kas see tulema müntide kollektsioonid, kui hakkasid tulema Küütide kalja kaevatud kurgaanidel, Ukraina steppides Krimmis ja nii edasi. Siit tuli ka antiikne tarbekunst musta mere põhjaranniku juveliiri tooted ja nii edasi ning järk-järgult hakkas muuseum omandama tõelise muuseumil, arvestama ka seda nendel aastatel omas tarbekust nagu mööbel ja nii edasi küllalt suurt osatähtsusega linna ja omandanud mitte ainult maale vaid omandad kuulsatest mööblimeistritest, röntgenit, riisenerilt ja teistelt ka mööblit, mis hiljem edaspidi lülitus ERMi kogudesse. Nii kogude esimene niisugune arenguetapp on seotud saare ajaga. Ühes oma kirjas mainis Katariina teine oma kunstigalerii kohta. Kõiki neid kunstiteoseid naudime meie, mina ja hiired. Ermitaaži tutvustavate monograafiate autor, kunstiteadlane Juri Shapiro. Kunstiteadlane Juri Shapiro räägib. Muuseumi algaegadel polnud tervitaaži sugugi nii lihtne külastada. Luba tuli hankida vastavast kontorist, sisse pääses ainult frakis ja mundris. Aastas käis muuseumis umbes 300 külalist. Isegi suured kunstnikud, kes tahtsid siin töötada, ei saanud alati vastavat luba. Eelmise sajandi keskel, 1862. aastal aga kaotati sissepääsu kitsendus. Ja juba esimese maailmasõja eel oli siin külastatavus 180000 inimest. Nii suur kui üheski teises muuseumis. Nii ta tõstab muuseumi külastamise ajalugu juuri Shapiro kellega mööda muuseumi liikudes jõuame väiksesse heledasse tuppa, mis asetseb paraadlikumala hiidsaali kõrval. Ninasarvikukujulise kellaosutid 10 minutit, kaks läbi. See on hetk, mil siin võitis oktoobrirevolutsioon. Justzi. Marmortahvlis kella kõrval on raiutud punaväelased madrused. Sõdurid, kes tormijooksuga talvepalee vallutasid, arreteerisid siin 1900 seitsmeteistkümnendal aastal ööl vastu kaheksandat novembrit kontrrevolutsioonilise kodanliku ajutise valitsuse. Mis aga sai edasi. Aga pärast oktoobrirevolutsiooni saida juurde veel vana Ermitaažis väikesermitaaži Ermitaažis, teatri ja hiljem ka talvepalee. Praegused külastajad on harjunud pidama aga päris muuseumiks just talvepaleed. Praeguses muuseumis on kolm ja pool seda näitusesaali. Peale selle veel hulk ametiruume, hoidlatena röntgenikabinetid, fotolaboratooriumid, skulptuuri, maali, tarbekunsti, restaureerimise, töökojad, raamatukogu ja veel hulk muid ruume. Enne hoiti Ermitaažis kuuskada 1000 eset, praegu aga küünib nende hulk ligi kolme miljonini. Koopiaid siin ei ole. Vaatamiseks on väljas 50 kuni 60000 eset. Enne oli muuseumis kaks osakonda antiikkunst ja Lääne-Euroopa kunst. Juurde loodi veel eeltsivilisatsiooni osakond, idamaade kultuuriosakond. Kõige noorem on vene kultuuriosakond. Iga suur muuseum, temal on omad tugevad osakonnad, täiuslikud ja vähem täiuslik. Sama lugu on kärmitaažiga ERMi ta seal on väga huvitav eelajaloo osakond nimelt meie tohutu nõukogude liidu territooriumil toimunud väljakaevamised avastasid meele eriti rändrahvaste kunsti Sküütides, armaatide ja nii edasi kuulsad orkaanide tükki kurgaani väljakaevamised andsid väga huvitava materjali Siberi rahvastel. Olgu need kõik kogud on konstrueeritud, restaureeritud ja välja pandud ERMi taas. Ja just see osakond on meil väga tugev, samuti, nagu ma juba märkisin Küütide Musta mere põhjaranniku antiikset kolooniat juveliiritööd Ermitaažis esindatud väga tugevasti. Väga huvitav on ka antiikkunstiosakond, kus on eksponeeritud sellised kuulsad teosed nagu Tauria teenus, üks väärtuslikumaid helis, klassikaskulptuure maailma muuseumites samuti väga huvitav, roomab portree. Aga siis edasi. Siin on teatav lünk juba just keskaja kunsti osas. Nimelt Lääne keskaega ärme kogunud varem loomulikult nõukogude ajal tulid erakogudest igasugustesse lossides kokku teose termitaazi, mees rikastas seda keskajaosakonda. Ta ei ole eriti suur ja eriti mitmekülgne. Ometi on seal üksikud teosed, mis peaksid huvitama ka eesti vaatajaskonna. Seal asub Tallinna juveliiri Ristkümnbergid, monstrans kirikud, riist 15. sajandi lõpust üle meetri kõrgune hõbedast juveliirkunstiteos, mis asus Tallinnasse pidamentsiku hiljem, kinkis Peetrile ja see asus edaspidi ka härmi. Ta läks nii, et keskaeg või ütleksid, ei ole eriti tugev samuti nagu öeldud, juba vararenessansikunst ei andnud eriti populaarne keisrite ostjate hulgas ja sellepärast on ka varagressansid kogu küllalt lünklik pedede rida. Kuulsaid selle perioodi kunstnikke Ermitaažis pole hästi esitatud, samal ajal aga on väga huvitav ja väga tugev kõrgrenessanssi. Eriti seitsmeteistkümnenda sajandi Itaalia kunsti. Need osakonnad väga täiuslikud ja siin Helmetas võib uhkustada terve rea maailmakuulsate teoste Leonardo da Vinci rahva helilt, teistelt kitsionite, teistelt suurmeistritelt. Millise kogu kohta võiks öelda lausa, et see on maailma parim. Minu arvates üks maailma parimaid kogusid on seitsmeteistkümnenda sajandi Hollandit kunstis, eriti Rembrandti osas üks paremaid Rembrandti kogusid maailmas asub praegu Ermitaažis ja siit võib ütelda, et kes tahab tutvuda Rembrandti tema kadunud pojaga, ühendavate portreed ega ta on aega ja nii edasi saavad siit tõesti suurepärase ettekujutuse Hollandi seitsmeteistkümnendast sajandist samas aga mõned kunstnikud puuduvad nagu Preigel vanem nagu Vermeer, kes on väga tugevad kujud edasi 18. 19. sajandi siin on väga huvitav prantsuse osa, eriti aga peab märkima 20. sajandialguse kunsti Ermitaažis. Nimelt pärast seda likvideeriti Lääne uue kunsti muuseumi Moskvas mis tegelikult koostöös Vene kauplustes zuccini roosade poolt omandatud kogudest sajandi alguses. Need vene kaupmehed olid väga ettenägelikult ja oskasid õigel ajal kokku osta imperialistide postitusse listide kogusid ja praegu võib ütelda, Moskvas nimeline muuseumi Ermitas omavad ühe maailma parema impressionismi apostli kogu maneemoneeriti monee. Lennuaar. Suurepärane mattis väljapaistvast Picasso. Niisugused kunstnikud, eriti Picasso varasest loomingust, Matisse'i looming on väga tugevasti esitatud, see on siis nüüd maalide kogudes rohkem rääkides. Millised on huvitavamad ja täielikumalt esindatud kunstivallad, veelsin? ERMi kogude juurde kuulub aga ka väga suur arv tõuseb tarbekunsti valdkonnas. Tavaliselt vaataja ei panegi, neid kogusid eriti tähele, fajanssid kogu Ermitaažis väga tugev siis vanade relvade kogu on äärmiselt huvitav, samuti võiks ära märkida portselani 18. sajandi portselanikogu härmida hämmastab oma rikkusid isegi ta on ainult osaliselt eksponeeritud, praegu varem oli lossi kirikus kaar suurt portselaniosakond sääber mässanud, teised portselaniservad vabalt, väga tugevat niisugust osa selle koguse peale selle Ermitaažis on suur osakond vene kunstnik, kultuuriosakond, see on osakond, mis pakub huvi mitte ainult oma kunstiteostega, vaid sellega, kuidas kujundati omal ajal lihtsad tarbeesemed, seal masinat peet, rahastusega, tema töötas treipingid ja nii edasi, siis võib näha, kuidas püüti anda isegi tavalise tarbe esemele stiili tunnused, kaunistada ornamendiga ja nii edasi. Seda me näeme Vene osakonnast, siin on igasugust kurioosumeid, Peetri vahakuju ja nii edasi. Kogus lööme vaadata väga huvitavad jällegi Venemaa mööblit, Venemaa kangavaipu ja nii edasi. Ermitaaži varamut täienevad pidevalt arvukalt tehakse Ermitaažile kingitusi. Ermitaažis lähetatakse teele ekspeditsioone, tehakse arheoloogilisi väljakaevamisi. Muuseumil on ka spetsiaalne ostukomisjon. Osa esemeid saadakse ka teiste maade muuseumitega vahetamise teel. Luuakse samuti uusi osakondi, näiteks rahvademokraatiamaade kunstiosakond muuseumi 11, mitte ei hoita kunstiväärtusi, vaid pidevalt jätkub ka kogumistöö. Praegu elame 20. sajandi lõpus ja see tähendab on tarvis talletada ka 20. sajandi kunsti. Ermida sellises mõttes on niisugune suur kunstikombinaat, kus inimene seda sisse tuleb väljumata Ermitaažis tegelikult saada ülevaadet kogu maailmakunstist alguses tänapäeval, mida teie seal kõige sagedamini vaatamas käite? Kolmandale korrusele spetsialistide juures. Miks ma lähen sinna lihtsalt oma silma häälestada, kui lähed Ermitaažis, vaatad šedöövrid nagu rämbrantit, vaatad Leonardo vaataterinuaari või moneed, siis silm nagu häälestub jälle uuesti. Ta omandab oskuse väga kõrgete kriteeriumite. Läheneda kunsti tähendab me harjume tavaliselt oma keskmise kunstiga. Oleme siin selle sees nagu harjunud oma kunstnikega, nende laadiga, nende loomingut ja me nagu ei oska enam tõusta mingisugusele kõrgemale vaateplatvormile mingisuguseks, kust meie kunst nagu maailma kunstiperspektiivis paremini nähtav. Ja iga külaskäik Ermitaažis aitab mul häälestada jälle uuesti silma panna nägema kunsti tema kõige kõrgemad tippudest. Talvepalee teisel korrusel paneb Serafiima Potškova võtre lausa silmade kõrgusel asuvasse lukuauku. Raske kullatud uks avaneb vaikse kuiva krõbinaga. Siin saalis on vaikne, sest see on täna külastajatele suletud. Kas te olete ära harjunud nende väärtustega, mida te siin hoida tuleb? Nendega ei või harjuda, vastutus nende eest väga suur. Aina mõtlen, kas kõik on ikka korras, kas kõik on ikka omal kohal. Kas kõik on kindlalt kinni. Hommikul avan uksed ja õhtul sulen. Minu valvata on kuldne külalistetuba vaarikavärvi külalistetuba Maria Aleksandra una eluruumid, kus praegu asub vääriskivide näitus. Rubiinid, briljandid. Võib öelda, et ma elan kunsti keskel juba 25 aastat, prints, ma ei tea, mis saab, kui ära pensionile lähen. Isside Ma ei mõista. Kuidas on võimalik elada ilma tööta. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik elada ilma Ermitaažitta pritsida Blaise Kagnoosina, Šveits. Kuuskemaa, kas te võite öelda, millised on Ermitas ja Eesti kunstimuuseumisuhted? No võiks öelda niimoodi, et Eesti kunstimuuseumitöötajale tähendab Ermitaažis peaaegu sedasama, mis muhameedlased meka kuigi noh, need suhted rajanevad sisse põhiliselt siiski meie saaval osal, sest termitasin selline koloss, mis kuulub maailma kõige tähtsamate kunstikeskuste hulka. Ja meil omalt poolt on muidu Germitaažile raske midagi anda muud peale aeg-ajalt mõne väikese konsultatsiooni Ermitaažis kogudesse aegade jooksul sattunud eestimaise päritoluga eksponaatide kohta. No viimane selline juhtum oli just hiljaaegu, kui selgus, et termitaaži maalikunstikogus on kaks Tallinnas tegutsenud maalija ning litograafi Petersoni, Tallinna vaadet, neist üksist maalitud pika jalakohalt. Aga nüüd, kui pöörduda tagasi selle juurde, mida meie Ermitaažilt saame siis Ermitaažis on meie jaoks nagu kaasaegsed väljendit kasutades ühelt poolt õpe ja teiselt poolt tootmisbaas sest Ermitaaž annab võimaluse saada ülevaate praktiliselt peaaegu kogu maailma kunstiajaloost eriti just selle vanematest perioodidest kuni esimese maailmasõjani välja ja samuti ka ühtlasi enamikust kunstikultuuridest üle kogu maailma ainult võib-olla siis Kesk-Ameerika Need, vanad indiaani kultuurid ei ole Ermitaažis esindatud, aga noh, mida meie Ermitaažis tahame tavaliselt kunstimuuseumi töötajad, kui siirduvad Ermitaažis ühelt poolt selleks, et vaadata seal uusi väljapaistvaid näitusi, mis sageli on rajataguste muuseumide ohvritest koostatud, mis mõnevõrra kompenseerib meie väheseid reisimisvõimalusi ja viib meid kontakti siiski väga väljapaistvate šedöövrite kant. Ja teiselt poolt on üks selline kena paik, mis laiale külastajale muidugi kättesaamatus on Hermitage raamatukogu, kust võib leida tihtipeale vastuse nendele probleemidele, mis meilgi kerkivad seoses vana kunsti eksponaatidega, mis on meie kogu uus või mida me valmistume ostma. Et leida andmeid nende meistrite kohta mingit analoogilist reproduktsioon ide osas ja loomulikult paralleelselt, siis nende raamatukogus istumitega on meil tublisti tavaliselt tegemist helistamistega Ermitasin töötajatele et minna nende juurde konsulteerima, sest selles, mis me oleme Ermitaažis töötajatelt nagu abi saanud, võiks nimetada, et meie Lääne-Euroopa maalikunsti vanameistrite tööd on põhiliselt Ermitaažis spetsialistide poolt üle vaadatud ja üsna mitmetele neist on Ermitaažis töötajad pakkunud välja noh, omada tributsioonid, millest mõnedki on püsima jäänud ja ka mõned on hiljem ka siiski aja jooksul nagu muutunud. Ja muidugi üks asi, millest siis nüüd sa võivad saada kõik tallinlased või Tallinna külastajaid osa tänu Ermitaažile, need on aeg-ajalt toimuvad näitused Ermitaaži kogudest Tallinnas ja üks selliseid näitusi, mis võib-olla on eriti kõrge kunstilise kaaluga. See oli siis Albrecht füüreri krabüüri loomingu ülevaade meil siin kolmanda tiiva viies toas, nii et küllalt ulatuslik oma mahult ja samuti oleme Ermitaažis saanud siis ka sellised väga kaunid, näitas, et nagu seda on hollandi maalikunsti teismelistel sajandil ja viimati oli saksa maalikunstmaastikumaal 17 kaheksa, teistel sajandil. Vestluses akadeemik Beutrovskiga Ermitasi direktoriga ütles tema kõik kõikide liiduvabariikide kunstimuuseumid tutvustavad oma rahvuskunsti oma kunstikogusid ja ütles ka välja mõtte, et Eesti võiks seda samuti teha. Praegu on kirgiisi, näitas, mida teie arvate, et siis tuleks eksponeerida kindlasti Ermitaažis. See mõte on mulle võib-olla natukene hämmastav selle poolest Ermitaažis on põhiliselt eksponeeritud nagu vana klassikaline kunst. Üks näitus Eestist pärinevad kunstiteosed Ermitaažis kollektsioonis sest see valdkond on suhteliselt ulatuslik, see võiks alata arheoloogilistest eksponaatidest. Nagu näiteks on Muhu maalinnakaevamistel leitud aarded mitmesugused hõbeeseme, tehissiis asjad ja mündid ning edasi, siis peaks Rida minema nähtavasti Tallinna hansakontoriukseni hilisgooti stiilis siis võiksid seal olla esitatud ka Tallinna fikifajansid, mida närmitaaži kogus 26 numbrit, siis võiks olla seal esitatud ka Tallinna portreemaalijate mõningaid töid 18-st sajandist, samuti Tallinna vaated, Johannes hulk, mida on üle 20 Petersonilt ja mitmetelt teistelt meistritelt, samuti ka mõningaid arhitektuurseid jooniseid, millest üks käib näiteks Kadrioru lossi ehitusaegse projekti juurde ja kujutab niinimetatud miraaži seinad. Ja muidugi seda loetelu võiks loomulikult jätkata ja kui kõik see materjal nagu kokku panna sisse annaks üsna mitmest sajandist üsnagi huvitavaid üksikuid eksponaate mida oskaks meie inimestele soovitadagi. Sõrmitaaži lähevad ikkagi, kui ei ole müügil Ermitaažis plaani, kus on märgitud korrused ruumide asetus siis on peamistes sõlmpunktides välja pandud sellised plaanid, kus on ära näidatud, millised osakonnad kuskil paiknevad ja siis muidugi on vist otstarbekas üheks külaskäiguks valida üks osakond. Kas siis võib-olla seal, ütleme, Itaalia renessanssmaalikunst või antiikne aegne skulptuur ja faasid või siis ükskõik milline siis maa, kas Hiina või Jaapan või või siis midagi meid lähemalt. Nii et see on juba täiesti niisugune subjektiivne, sõltub iga inimese maitsest, aga muudest saalidest oleks siis võib-olla soovitav peaaegu et kinnisilmi läbi minna. Sellepärast et ma olen märganud oma küllalt pikkade kogemuste põhjal, et ega Ermitaažis üle kolme tunni ei jaksa niimoodi lingil rikkuda, et vastu võtta võime, püsiks erk. Siis pärast kolme tunnilist käiku on soovitav jääda kuskile mõnda saali lihtsalt pooleks tunniks istuma ja lasta ennast lõdvaks. Ja siis võib-olla jaksab veel tunnikese teise, kui palju teie ise olete seal vastu pidanud? On aegade jooksul olen ma Ermitaažis käinud korduvalt komandeeringus ja stažeerimas, nii et kokku võib-olla tuleb kuskil nii poole aasta ligi kuni päevapäevad ritta panna. Aga ma pean ütlema, et ega mina ka selle aja jooksul ei ole mitte kõiki osakondi veel läbi käinud. Meie pool tundi Ermitaažis ammendamatu kunstivaramus on möödas. Ermitaažis avastamine, erinevate osakondade kogudega tutvumine seisab Agale sees.