Kunstnik Epp Maria Kokamägi teil on oma kodulinnas Haapsalus uhke galerii, mille kodulehelt saab teada. See kannab endas vene kunstniku Nikolai Roerichi veendumust. Ilu teadvustamine päästab maailma teie loote ilu ise. Seda teeb kogu teie perekond ja samas on ikkagi elus ette tulnud olukordi. See esimese hooga tunduvad päästmatud. Kuidas olete hakkama saanud? Kui mõelda nüüd tagasi oma elu peale tuua mingisugune näide, kus ma tundsin, et sellist väikest hirmu või võpelust, et kas ma ikka saan hakkama, siis me läheme tagasi nagu üle 20 aasta tagusesse aega kuus mu lapsed olid väikesed, mõlemad tütred juba olid koolis, oli alanud juba või kätte jõudnud teine Eesti vabariik ja nad löövad aabitsa lahti ja sealt vaatas suur kivikuju joonistus, kus oli Vladimir Iljitš Lenin. Ja ikka Eesti vabariiki oli juba olnud ja ikka see aabits oli nii, et keerad jälle lehte, ta peab õppima väga poliitilisest vaatevinklist neid tähti lugema, ikka L täht on ikka Lenin ja ja see tundus mulle nii ängistav ja meie kolmas laps, väike Johannes oli siis ka juba nii suur, et aasta pärast pidi kooli minema. Ja siis ühel hetkel ma tundsin, olin vist mingisugusel vastuvõtul, siis ma veel viitsisin endal käia. Ja toonane haridusminister härra loik oli seal ja kuidagi vestluse käigus ma ütlesin, et no kuidas nii saab, et aabitsas vaatab ikkagi Lenin vastu ja meil on Eesti vabariik, et et kas te ei tahaks, et me teeksime uue aabitsa, et mul on hea sõbranna kirjanik Viivi Luik ja et kas see mõte vääriks nagu veeretamist? Täpsustame veel kord, aasta oli siis 90 siis oli 90, kas oli kolm või kaks, ma nüüd ühesõnaga mitte rohkem, mitte rohkem tal hästi seal alguses ja, ja härra loik võttis sellest ideest kuidagi kinni, mitte ta ei süttinud seal kohapeal, vaid see tuli mulle nagu mõne aja pärast tagasi, et tehtigi ettepanek. Aga tehke ära, et viskasite idee õhku. Ja nüüd palun väga, aga aga raha meil ei ole selleks. Ja mõtlesime siis nahkhiiri, kui ma olin juba rääkinud, niisugune mõttetulijad, teeme, teeme aabitsa. Liivi oli väga päri sellega. Aga et kellelegi raha selleks ei ole ja meie oleme nõus loomulikult ilma rahata tegema, sest see on nagu aate küsimus, et oma oma kodumaad nagu aidata. Ta kõlab paatuslikult, aga siuksed mõtted ikkagi meil kõigil on. Niisiis viivil tuli hea mõte ja tema abikaasa oli just Soome saanud Eesti suursaadikuks. Jaak Jõerüüt. Et küsime Jaagult ka nõu ja abi, et ikkagi sel ajal oli see Soomega sidemeid väga tugev. Et seal olid tõesti Soome sõbrad, et mis nemad arvavad, et kui Eesti tahab nüüd oma esimest aabitsat välja anda, et järsku keegi paneb õla alla. Aga kogu aeg oli taustal see, et kuna mina olin selle ei tee nagu õhku visanud, täitsa hirm, tekkis põhu, et nad nüüd juba läheb asi selliseks soomlastelt küsitakse abi, et kas ma ikkagi saan sellega hakkama. Stiilis ma ei kahelnud, tema kirjutas loomulikult fantastilised tekstid ja ja suurosadega koostas, sest meie põhimõte oli, et ka neid vanu armsaid lastelaule ja salme, kõik saaks nagu üles äratada, mis olid siis sellel nõukogude ajal keelatud tuntud. Ja siis pisikene lumepall, mis me olime tekitanud, hakkas aga muudkui veerema suuremaks. Sest tõesti soome sõbrad panid õla alla kuni selleni, et tehti Soome koolilaste hulgas korjandus. Et iga laps pani ühe marga, kui ta tahtis, et eesti lapsed saaksid aabitsa siis tekkis natuke vähem, tunnevad, noh, kui juba see on niisugune lumepall veereb, et siis peame meiega hakkama saama, aga kuidagi läks nii kiireks, et ma pidin väga lühikese aja jooksul siis need illustratsioonid tegema. Ja loomulikult tahtsid ju teha kõige paremini. Sest et trükiti Soomes ju soome trükk oli ju teada väga heal tasemel ja et meil kahjuks siis veel ei olnud nii häid trükikodasid. Ja loomulikult siis tahtsin anda ka endast parimat, et hakkasin joonistama ja maalima ja juurde tuli siis ka muidugi toeks ka siis toonane Eesti vabariigi haridusministeerium on väga toredat ametnikud, kes hakkasid seda siis nagu Eesti poolt nagu juba toimetama ja korraldama. Ühesõnaga mul läks jah, tohutult kiireks ja sisilis jälle hinge, sama jälle kartused, et kas, kas ma ikka jõuan valmis viivilt muudkui aga tekstid tulid ja mina ikka nokkerdasin veel paari esimese akvarelliga. Aga õnneks olid mul modellid omast käest ja kuna viidi, kirjutas mitmed lood nagu maha minu laste tegemiste ja ja murede pealt, kuigi vahest ja, ja siukeste rõõmuhetkede pealt, siis loomulikult ma kasutasin modellidena siis oma lapsi, et paljud lood on seal Johannese lugu ja Anni lugu ja, ja Liisu lugu ja kuidas nad siis oma aastaringi veeretavad ja läbisegi siis tikitud nende vanade salmide ja, ja toredad luuletustega mis olid juba unustuse hõlma vajunud. Nii et tänaseks ma arvan, et selle aabitsa järgi on õppinud see põlvkond lugema, kes on meil niimoodi umbes kolmekümnesed. Et sinnakanti või natuke alla. Et nendel on omad lapsed ja mis mul nagu teeb rõõmu või on niisugune tunne, et ma tõesti sain hakkama, on see, et nüüd antis aabits eelmisel aastal uuesti välja tamme raamatu poolt ja ta on muidugi palju ilusam veel kui see Soomes trükitud, sest Soomes trükiti tookord hästi õhuke ja kerge, et laste koolikoti teha kergemaks. Aga nüüd tuli välja nagu mitte sellest ainult sellest vajadusest. Meil on vaja uut aabitsat staabid, seda vahepeal nagu seeni metsa tulnud tohutult palju. Nüüd anti kõvade kaantega välja, ma tegin uue kaanepildi suure paksuke, tegin kaane peale ja tegin ka mõned uued traditsioonid uutele viini lugudele, sest aeg on nii meeletult muutub istunud selle 20 aastaga. Et kui siis näiteks lapsele mobiili ma ei saanud kätte, joonistades seda polnd, lihtsalt olemas. See tunne nüüd, Ma olen hakkama saanud, siis tuli alles pärast seda kahtekümmend aastat, et nüüd ma näen seda meie raamatut sellisena, nagu me seda tahtsime näha. Ta on välimuselt ilus, et ma olen rahul. Viivi on rahul nende tekstidega, mis ta ka juurde ütles, et ta on nagu saanud üheks tervikuks. Ja nüüd hakkavad õppima selle järgi siis nende lapsed kes tookord pistsid tähed selgeks, et sellised 30 aastased pered saavad seda kasutada. Muidugi neil on hästi suur valikuvõimalus, sest et nagu ma ütlesin, aabitsaid on pärast seda meie oma tulnud väga-väga palju, niiet. Ma käisin raamatupoes vaatamas, tahtsin endale osta seda kukega aabits, et otsisin ja siis oli terve, suur ülemine riiul oli täis väga-väga erinevaid. Aga selline uhke tunne oli, et meie olime esimesed ja meie oleme ka seal teiste hulgas ja jah, aga selleks läks aega umbes 20 aastat, et see rahulolutunne tuleb, et me saime hakkama. Aga mida te ütlete kuulajatele, kellel praegu ka mõni mure on hoopis isesugune mure? No retsept on mul olemas, küll tuleb märgata seda ilu ja headust, mis kõigest hoolimata kogu aeg meie ümber on. Et tuleb vaadata ja siis sa näed seda. Ilu päästab maailma ja just see on tõesti nii, et inimene võib arvata, et mis tühjad, kuidas see võimalik on, aga, aga see on võimalik, see hoiab seda tasakaalu maailmas. Et kui me seda rohkem vaatame ja siis me näeme seda rohkem. Ja Me oleme paremad inimesed ja kui me oleme paremad, siis tuleb see headus ja probleemide lahendus meieni ise kätte.