Vikerraadio. Härra laupäeva hea vikerraadio kuulaja ja nädalal on rahvateenrite stuudios lõppeva nädala sündmusi kokku võtmas Urmet Kook, rahvusringhäälingu uudistejuht. Lauri Hussar vikerraadiost ja meie Tartu stuudios on Külli-Riin Tigasson. Eesti ekspressist. Loodetavasti Külli-Riin, sa kuuled meid, tere hommikut. Ja tere hommikust. Nii ja tänasel vaiksel laupäeval siis räägime loomulikult selle nädala sündmustest, mis on seotud koalitsiooniläbirääkimistega ja sellele on pühendatud ka meie tänase saate lõviosa. Ja, ja peab siis rõhutama, et koalitsiooniläbi rääkimised on jõudnud lõpusirgele ning juba eile hakati jagama ministriportfelle, aga peab ütlema, et, et siiamaani edutult, nimelt siis peaminister Taavi Rõivase poolt välja käidud lahendus ei ei rahuldanud. Me ei tea küll väga palju selle lahenduse sisu kohta, sellepärast et osapooled ei ole erinevalt varasematest kordadest neid pakkumisi avaldanud ja tõenäoliselt sellepärast, et läbirääkimised on olnud tulised ja ja tõenäoliselt see Taavi Rõivase pakkumine siis oli pigem selline Reformierakonna visioon ja nüüd on vastukaaluks esitatud sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu visioon, aga aga kui nüüd jah, koalitsiooniläbirääkimiste lõppu poolt peale hakata, siis ministrikohtade puhul hakkab kindlasti silma see, et peamine vaidlus käib selle üle, et kuidas neid kohta jagada ja nii palju, kui mina olen aru saanud. Selline esimene tõsisema lahingukoht on ikkagi välisministri port. Või noh, välisministrikoht on selline silmapaistev koht, et et ja, ja kahes väiksemas erakonnas koalitsioonis on, on kindlasti poliitikuid, kes tahaks seda kohta endale saada, et noh, Sven Mikser, olen olnud siin jutuks kui välisministrikandidaat ka IRL-i poolt. On räägitud, et näiteks Marko Mihkelson võiks seda portfelli hoida või, või siis on tema puhul mainitud seda võimalust, et see nii-öelda loodav euroministri koht võiks talle minna või IRL-ile, et eks see ole nagu kõik nagu läbirääkimiste küsimused. Et. Jah, et jube jube raske nagu praegu öelda, sest kui vaadata kas või seda Postimehe videot, mis eile üles pandi Urmas Reinsalu ja, ja Sven Mikseriga, siis, siis nad ikkagi otsisid nii nii sõnu, et mitte midagi nagu öelda täpsemalt selle kohta, milliseid variandid olid siis seal laual, et et eks siin ei tule lähipäevade küsimus, kui need asjad nagu ära jagatakse ja kas jaotus jääb lõpuks siis neli, neli, seitse või või tuleb midagi muud, et eks siis ole näha. Mina juhiks tähelepanu paarile olulisele nüansile ja mulle hakkab silma muuseas ministrikohtade jaotuse puhul see, et, et kui me nüüd lähtuma sellisest tavaloogikast siis tavaloogika järgi valimiste võitjal on loomulikult peaministri koht, siis tuleb järgmine koht, see on riigikogu esimehe koht, need kaks kohta on juba välja jagatud. Ja, ja nüüd tekib siis see kolmas koht, mis reeglina on välisministri portfelli, ehk siis kolmandana antakse välja välisministri portfelli ja kui nüüd vaadata seda seda järjekorda, siis justkui Isamaa ja Res Publica Liidul peaks olema õigus sellele välisministriportfellile. Aga nüüd tekibki see küsimus, et kas siis ikkagi neil on see, see võimalus ja piisav jõud seal läbirääkimiste laua taga või mitte tõestada, et nendel peaks justkui sa kolmanda valikuvõimalus olema, sellepärast et et kui me nüüd vaatame, mis edasi on saanud, siis siis ühelt poolt tõenäoliselt Reformierakond tahab seda kohta hoida endale ja, ja võib-olla ka suure tõenäosusega ikkagi Keit Pentus-Rosimannusele seda kohta hoida. Ja teiselt poolt sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser ütleb, et temal kui erakonna esimehel peaks olema väärikas portfell ja väärikas portfell võiks olla siis just välisministri portfell, et see oleks ka samme edasi kaitseministrikohast ja, ja nüüd IRL-i puhul tõenäoliselt olla võiks olla argumendiks see, et miks neil ei peaks olema seda kohta, et et kui, kui pakkuda kellelegi IRL-is seda kohta, siis noh, erakonna esimehele seda kohta pakkuda ei saa, sellepärast et me ei tea, kes siin varsti on IRL-i esimees, eks ole, sellepärast et IRL-i esimehe valimine on alles ees pärast seda, kui Urmas Reinsalu teatas, et ta lahkub nii et et see võib olla üsna keeruline. Jah, Marko Mihkelson-ist on räägitud kui võimalikust, räägin sellest IRL-i esimehest ja kui välisministrikandidaadist, aga aga arvestades ka seda, et IRL-is on, on täna käimas ka sisemine arutelud, kes siis on erakonna järgmine esimees ja võib-olla tuleb ka veel mingi võimuvõitlus, ei pea. Et siis seda enam on ka keeruline IRL-il sellesse rääkimispositsioonis ennast kehtestada, sellepärast et teised ütlevad, et aga, aga teil on asjalood niigi segased, et järsku me lahendame selle olukorra kuidagi teiste portfellidega ära. Mis veel huvitav on, on seotud uute portfellidega ja ma ei, ma ei ole päris hästi aru saanud pannud, et milliseid uusi ministriportfelle siis tahetakse, tahetakse luua ja siin on juttu olnud päris mitme valdkonna muutumisest. Senised jaotused kindlasti ei jätku siis urmat, sa mainisid juba euroministrit? No räägitud on ka veel ikkagi sellest, et, et et haldusküsimustega või regionaalküsimustega, kui peaks ikkagi keegi tegelema, noh, võib juhtuda, et sellega hakkab tegelema peaminister ja siis ei tegeleta sellega jälle ministri tasemel ja nii edasi. Nii et see pilt on väga segane. Päris hästi ei tea, aga ma millegipärast arvan, et ühel hetkel ministriportfellide jaotus või see matemaatika hakkab lihtsalt arvestama seda, et, et kui palju on kellelegi portfelle vaja vaja jagada ja siis tekitatakse ka need vastavalt kohad. Nii et mõneti on selline äraspidine loogika nende ministriportfellide tekitamisel tekkinud lihtsalt sellest matemaatilistest tehtest lähtuvalt. Ja mis veel on väga huvitav. Jevgeni Ossinovski, Jätka ministri amet. Jah, et aktuaalne. Ma arvan, et selle esimesena välja tõi, et Jevgeni Ossinovski on jäänud nendest võimalikest nimedest. Kelle puhul sotside puhul siis räägitakse ministriametis jätkamisest või sinna tulekust on välja jäänud ja ja siis me rääkisime kussinovskiga ja, ja ta ise tunnistas jah, et et ta ei soovi ministriametis jätkata, et noh, väga võimalik, et me näeme teda mõne riigikogu komisjoni esimehena, et ma päris ei usu, et ta päris nagu nii-öelda riigikogu tavaliikmestaatusesse läheb täiesti ennast nagu tagasi tõmmata. Aga, aga eks ta nagu märgiline ole, et ma arvan, et seal on nagu kaks nagu põhjust, aga et ühtepidi oli Ossinovski valimiskampaania väga tugevalt ehitatud sellele, et et haridusreformile pidurit tõmmata. Või, või siis ütleme täiesti nagu tagasi tõmmata seda haridusreformi ja oli selgelt näha, et selles võimuliidus ei IRL ega Reformierakond ei lase sellel sündida. Ja teine teema oli ikkagi ka see, et millest mina olen aru saanud, on ka niisugune isiklik moment selle juures on, on siis see, et valimistulemus, mille Jevgeni Ossinovski saavutas Ida-Virumaal kandideerides ei olnud kaugeltki mitte see, mida ta just ise nagu ootas ja mida erakond lootis sellest piirkonnast. Ehk et olen ka ise, et tal oleks nagu väga-väga tugevat mandaati väga radikaalset, eks reformide läbiviimiseks. No kindlasti tema positsioon oli ka raske haridusministrina. Et ühest küljest oli tõesti siis märgiline kuju seal valitsuses, ma arvan, et Eestile on oluline, et meil on ka mõni ütleme, nii-öelda vene kogukonna esindaja valitsuses aga teisest küljest oli ju selge, et ta pidi seal õigustama, põhjendama reformi. Ja, ja seda suunda, mille Eesti on võtnud oma hariduspoliitikast siis vene koolide suhtes. Ja, ja see on ju teada, et, et Ida-Virumaal ja just nagu selle venekeelse valijaskonna seas on on seda raske põhjendada senimaani. Ja ka Ossinovski puhul siiski on üks oluline nüanss, millest ka on räägitud, aga mitte piisavalt, nimelt Ossinovski rääkis ka sellest, et kuidas eestikeelne õpe peab algama juba Ma juba lasteaiast ja et sellega tuleb tegeleda maast madalast ja et, et see ei peaks olema olema ühel hetkel sellises olukorras, et, et kui me nüüd jõuame mingisugusele tasemele, et siis on eesti keel piisavalt hea, et hakkame siis nagu süvendatult eesti keelt õpetama ja eesti keeles õpetama, vaid et see peaks toimuma oluliselt varem. Ehk siis ehk siis see, millest Ossinovski rääkis, oli see, et eestikeelne õpe peab looma oluliselt põhjalikum, laiem ja algama varem. No põhimõtteliselt on, on see tõesti, see on väga keeruline olukord, et üheski laste on Eestis tõesti palju vene lapsevanemad, kes tahavad, et lapsed hakkaksid võimalikult varakult eesti keelt õppima, need pannakse juba esimesest klassist keelekümblusklassi või siis juba veelgi varem pannakse lasteaeda. Need on, need on tihtipeale ka need kodud, mis on võib-olla keskmisest haritumad, parema sotsiaalse positsiooniga ja nii edasi ja teiselt poolt on nagu tekkimas siis on, on siis omakorda siis need pered ja need kodud, kus siis seda ei tehta. Ja selle tulemusele ongi nendes vene noortest Sis tekkimas olukord, et kus nad siis ütleme, gümnaasiumis saavad siis kokku, et või siis saavad kokku ühelt poolt noored, kellel on väga hea eesti keel ja kes suudavad kaasa tulla selle vene-eestikeelse aineõpetaja, seega siis teiselt poolt on need, kellel ei ole vanemad sellele nii suurt rõhku pannud ja siis nemad kipuvad jällegi välja kukkuma, et ongi tekkimas, nagu selles mõttes kaks sellist kildkonda. Seda, et peaks hakkama õpetama eesti keelt vene noortele võimalikult vara, ma olen siinsamas rahvateenrite saates juba vist seal, ma ei tea, mitu korda välja öelnud, et see on väga nagu õige mõte. Et mis selle nagu Ossinovski nagu plaani, nagu noh, nagu need on minu jaoks negatiivne pool oli see, et ta oleks juba pannud juba selle selle gümnaasiumi muutusele tagasi pööranud, et et selles suhtes seda mina tema puhul ei toetaks näiteks, aga, aga noh, see selleks, et võib-olla me räägime nagu ühest isikust nagu natuke liiga palju, et kes kes nagu tagasi tõmbub, et ja ma arvan Kogu üldse nagu muuseas Eesti venekeelne meedia ainult sellest räägibki koalitsiooniläbirääkimiste kontekstis ja nad arutlevad väga põhjalikult Ja see on väga märgiline kindlasti, aga ma arvan, et võib-olla nagu või nagu tähtsustame seda nii-öelda ministrite jaotust või kes, kes seal nagu jätkab või mitte natuke üle, et tõenäoliselt noh, mina arvan, et olulisem sellest jaotusest on see ikka, milline saab lõppkokkuvõttes olema see koalitsioonilepe. Et millistes asjades seal kokku lepitakse ja püütakse ära teha, mida mitte. Eks ikka see ka sellele koalitsioonileppe puhul on ju, me ei ole ju seda tervikteksti kuskilt veel saanud lugeda. Et ka, kuna sel ajal nagu ka jätkuvalt ka muudetakse ja vaieldakse sealt mingite asjade üle, nii et kust nagu ennekõike siis nendele lubadustele rahalist katet saada, et aga kindlasti on seal väga palju nagu selliseid selliseid kohti, mis, mis noh, nagu ilmselt tekitavat pärast päris suurt arutelu, et et noh, mis nagu välja on tulnud, mina, mina olen kuulnud, on see, et noh, näiteks sotsiaalmaksumäär langeb ühe protsendi punkti võrra. Et, et noh, väga palju vaidlusi tekitanud see, et kuidas lahendada ära siis Kolmanda lapse toetuse tõusuga kaasneb nagu rahaline puudus, et kas, kas sellel ohvriks tuuakse teise lapse maksusoodustused, nagu ma aru saan, et see soodustus siiski jääd ja seal on väga palju selliseid nüansse, mida oleks väga huvitav lugeda ja analüüsida, aga, aga noh, ütleme nii, et et aga kiivalt on Aitud selle läbirääkimiste käigus kogu selline sisuline arutelu nagu vaka all, et et see, et sellest pole nagu juttu olnud, et, et sellepärast need ministrite või läbirääkijate sõnavõtud igapäevaõhtul, kui nad tulevad presidendiks, Rein Sander ikkagi väga-väga ümmargused ja mitte midagi, ütlevad. Ja samas need otsused on tegelikult ju väga suured, et kui me räägime sellest samast sotsiaalmaksu alandamisest, siis ühe, ühe protsendi võrra, et see on tõesti väga keeruline, et arvestades seda, et rahvastik vananeb, läheb järjest rohkem, on on vaja, seega raha tervishoiule on vaja maksta pensione, mis Eestis on, on väga väikesed siiski ja, ja tõesti oleks, oleks huvitav teada, et mis katteallikas siis seda hakatakse katma. Ja kui jätkusuutlik see saab olema. Ja sellest on meie ajakirjanduses räägitud, et välja on toodud, et alkoholi ja tubakatoodete aktsiis tõuseb. Siis on räägitud ka kütuseaktsiisist ja, ja siin ise ka täita ju välja selle, et maksuerisusi hakatakse kaotama. Ja küsimus on nüüd selles, et millised maksuerisused kaovad, millised mitte, aga, aga noh, enne valimisi peaasjalikult need need katteallikad, kust on võimalik raha võtta vähemalt see, mis meieni on ajakirjanduse vahendusel jõudnud. Ja et üks huvitav on see, et mida tehakse siis seda kodulaenu intressi tagastusega, et, et et enne enne valimisi oli mitmed nagu poliitikud nagu Reformierakonnast nagu ütlesite, täitsa nagu omavahelisest vestlusest välja, et tõenäoliselt see soodustus nagu kaob ära ja nad seda. Ja Eesti pank on olnud ka seisukohal, et selle peaks ära kaotama, aga nii palju kui ma olen nagu kuulnud on, on siis jõutud nagu koalitsioonikõnelustel kokkuleppele see küll jääb, aga tuuakse siis tagastuse maksimummäär Senisest madalamale. Et issand, kas me oleme öelnud, et tal selline 1200-st eurost vist on räägitud see, mis see maksu või mis, mis see nagu piir saab olema. Aga noh, kõik, kõik need on nagu praegu selline nagu ka, et mis ma räägin, on niisugune nagu mis on mingitest isiklikest vestlustest nagu kuuldud, et me ei ole keegi seda koalitsioonileppe tervikteksti näinud, et võib-olla lõppkokkuvõttes need ei olegi seal sees mingit muudest. Jah, aga on räägitud ka sellest, et kolmanda lapse toetus tõuseb 200-ni ja esimese ja teise lapse toetus 55 eurone ja, ja selle juures on, on veel üks klausel, millest on ka avalikult räägitud, et sinna tuleb juurde kohustus, et ma ei teagi, kuidas sinna täpselt kirjutatakse, aga et kohustus käia perearsti juures kas siis regulaarselt või igatahes on, et, et tekiks perearstil mingisugune ülevaade sellest, milline millises konkreetses seisukorras see laps laps on, et, et kui, kui hästi on tema eest hoolitsetud, milline on tema tervislik seisund ja nii edasi ja, ja ma lugesin selle kohta ka üht kriitilist hinnangut, et see on, see on vabaduste piiramine ja mida iganes. Riik hakkab ette kirjutama, kuidas, kuidas kasvatada lapsi ja nii edasi. Aga, aga kui nüüd nagu pisut järele mõelda, et milliste juhtumitega Me oleme olnud silmitsi ja, ja millised on olnud meil sageli just vähekindlustatud perede või asotsiaalsete perede võib ka nii öelda lastega seotud probleemid, siis, siis võib-olla see mõte ei olegi nii halb, et need lapsed ikkagi käiksid kohe pärast sündi arsti juures ära ja et nad oleksid ühel hetkel ikkagi ka regulaarselt arsti jälgimise all, et see ei ole võib-olla üleüldse halb mõte. Noh, see kõige esimesena ju tõusis avalikkuse ette just siis, kui kui ajakirjandus kirjutas mõnedest niisugustest unarusse või hooletusse jäetud laste juhtumitest ja siis kõige esimest korda, siis mõned arstid tegidki selle ettepaneku, et see võiks olla kuidagi kohustuslik käia last nagu regulaarselt näitamas. Aga no et kui nüüd rääkida ja edasi sellest, et siis paljudes Euroopa riikides on testiga kombeks see, et, et haigekassad tervisekindlustusest maksavadki kinni seda, et kui näiteks laps on sündinud perekonda siis pärast seda tema esimese eluaasta jooksul, siis käib regulaarselt seal kodus ämmaemand vaatamas, et kas siis see noore sama tuleb toime selle lapsega, õpetad teda vastavalt lapse arengule käituma ja siis seda selle lapsest hoolitsema, et, et on ka nagu teisi süsteeme. Ja ma arvan, et jah, et see isikuvabaduste piiramise jutt natukene selline kuidas ma ütlen, siukene kistud nagu teema selle selle puhul, sest ma ei tea, minul on kaks last ja väga nendega nagu perearsti juures sa käidki, nagu lapse esimestel eluaastatel käidi kogu aeg suhteliselt tihti on ju, et et sees ei tekita sulle mingit sellist sundust või mingit mingit probleemi, et hea küll, mingit probleemi selles, et et kui, kui pannakse nagu selline kohustus seotakse, siis näiteks selle kolmanda lapse toetuse puhul, et sa tahad käima, ma ei tea, regulaarse intervalliga perearsti juures, et see on niisugune pseudoteema pisut probleemi tõstatamine, selle puhul Aga kui ma vaatan kogu seda paketti, mis on avalikkuse ette jõudnud, ehk siis tahetakse langetada tööjõumakse ühe protsendi võrra, tõsta lastetoetusi ja toimetulekutoetust ja toetada madalapalgalisi siis ja haldusreform on, on siis veel. Madalapalgaliste puhul me oleme aru saanud, et see tuleb, siis on ju tulumaksuvaba. Soetatakse tegelikult kõiki ja et seal põhimõtteliselt võidavad kuus 20 eurot. Dist 150-lt 220-le vist on see plaanse või? Või kui see on 100 eurot, siis see on kuus, kuus 20 EUR võitu iga igale ühele ja nüüd, kui me vaatame, palju riigieelarvest raha välja viib, siis selle maksumus on üle 200 miljoni euro. Saan ikkagi väga kallis meede, kuidas, kuidas inimestele raha taskusse ja ja ma ei tea, kas, kas see nüüd on kõige parem meede inimeste palgavaesuse vastu võitlemisel, ma ei ole selles päris veendunud, et see nüüd oleks nüüd nagu väga hea meede selleks, et kõigile inimestele tekiks pisutki rohkem raha, et me siin oleme rääkinud sellest, et meil on ikkagi väga palju madalapalgalisi inimesi ja et meil on vist oli alla 750 euro saavad pooled palgasaajad. Ehk siis, et kui nendele inimestele jääks rohkem raha kätte, oleks, oleks väga hea, aga ma ei tea, kas see 20 eurot kuus neid nüüd väga palju aitab. Et siin oleks võib-olla oodanud küll väga-väga palju väga palju laiemat lähenemist või vähemalt mingisugustki arusaamist, kuidas selle, kuidas seda probleemi lahendada, aga ma saan aru, et siin oli Reformierakond jäigalt oma positsioonist kinni ja ta kõiki teisi kuid arvesse ei võtnud ja, ja laiemalt kui nüüd haldusreformi temaatika välja jätta, mille juurde mõelda tõenäoliselt ka jõuame, siis, siis kuidagi väheambitsioonikas on ikkagi kõik see lahendatakse selliseid üksikuid üksikuid probleeme ja siis võetakse aktsiisidest ja, ja nii kütuse kui ka alkoholiaktsiisist raha tagasi, aga, aga, aga see ei, see ei anna, ei tööjõumaksude langetamise osas märkimisväärset efekti, ma olen siin mitme ettevõtjaga rääkinud, kes pigem on skeptilised, ütlevad, et see ei anna neile. See üks protsent ei anna neile tegelikult mitte mingisugust erilist nagu võimekust juurde uusi töökohti luua või muutuda konkurentsivõimelisemaks. Ja samas Lauri, aga ma küsin siis nagu vastu sult, et mida siis sina, sina nagu nagu ootaksid, et mis, mis, mis suured reformid tuleks siis veel nii-öelda ära teha, mille pärast nagu Eesti nagu nagu nutab või, või, ja mis seal, mis, mis need lahendid? Ma läksin, ma olen pigem seda meelt, et, et see pakett, millest rääkis Indrek Neivelt siin pool aastat tagasi, et see pakett oleks olnud mõistlikum, et see oleks imenud. Ka seda, et tõsta 1000-le eurole. Ja see on minu meelest, see oli väljaspool, väljaspool, Betty, aga siis, kui Neivelt oli oma paketiga välja, siis ta ikkagi väga selgelt näitas seda, et millised maksud tuleks kehtestada, millistes maksudest tuleks selgelt tööjõukulusid vähendada ja see oli, see oli pigem töökohtade loomist soodustav maksupakett. Kui täna räägitakse sellest, et majutusettevõtetele võib tulla 20 protsendiline käibemaks, siis regionaalpoliitiliselt ma ei arva, et see on väga mõistlik tegevus, sellepärast et kui majutusasutustel see üheksaprotsendine käibemaks ära kaob siis oluliselt tõstab nende kulusid. Kui me vaatame seda, et maapiirkondades meil on kolm-neli kuud sellised, mille, mille käigus väga aktiivselt maapiirkondade majutus tegutseb ja, ja siis septembrist maikuuni on, on see pigem tagasihoidlik või praktiliselt olematu, siis kui neile panna veel see maksukoormus sinna otsa, siis ma arvan, et neil läheb veel raskemaks. Ja küsimus on ka selles, et, et millise etteteatamistähtaega sellist asja tehakse, et ettevõtjad on ju investeerinud, on ehitanud ja nad on teinud oma kindlad äriplaanid, et selles mõttes tõesti, kui see hind aga oluliselt õigemini kui käibemaksusoodustusega erisus kaoks, siis mõjutaks ja nende käekäiku väga tugevalt. Jah, ma, ma, ma tahaks veel natukene kritiseerida siin erinevaid nüansse, millest me oleme kuulnud, et mis peaksid sisse tulema, et, et kui nüüd me räägime siin alkoholiaktsiisi tõusust, siis ja jätkuvalt Eestis juuakse kindlasti väga palju ja et seda tuleks kuidagi piirata ja need maksudega piiramine on võimalik siis, et üks meede, millega oleks võimalik alkoholi tarbimist piirata, aga samal ajal kui me vaatame, et, et kui me nüüd läheme ennaktempos alkoholiaktsiisi tõstma, siis kindlasti Lätiga piirnevate aladel kindlasti alkoholiturism Lätti kasvab, ma ei kujuta ette, mis saab poodidest näiteks Valgas kasvõi või ka või ka Iklas. Tõsi, seal on ainult üks pood, aga aga palju lihtsam oleks siis Valkas ja aina siis käia alkoholi ostmas, kui seal on juba alkohol oluliselt odavam. Sama lugu on ka kütuseaktsiisiga, et kui kütuseaktsiis ikkagi meil hakkab nagu ennaktempos tõusma ja Lätis on, oleks oluliselt odavam siis hakataksegi Lätist kütust tooma, mis, mis võib ka siin eriti just piirialadele valusalt lüüa, niiet seda mõtlemise kohta kindlasti väga palju, et me ei saa väga palju oma maksupoliitikas hakata Lätist erinema, sellepärast et sellisel juhul Lätti kehtestab või, või ei lähe kohe kaasa nende nende muutustega ja ühel hetkel nad on maksukonkurentsis meist paremas seisus. Ma vaatasin ka, et kuidas siis nagu nagu tööjõumaksude poole pealt see asi välja paistab, siis Lätis on kehtestatud sotsiaalmaksu lagi ja see on 3866 eurot meil sotsiaalmaksu lage nagu teate, ei ole. Ja, ja peale selle sotsiaalmaks on Lätis 34 protsenti seega kõrgem kui, kui Eestis. Ja tulumaks on 24 protsenti, nii et nende näitajate poolest nad jäävad meist meist maha, ehk siis maksukonkurentsi põhjal me peaks olema justkui nende näitajate poolest paremad. Mis puudutab seda alkoholi-tubakaaktsiis tänases Päevalehes vist oli see lugu, kus oli hirmus suur nutulaul sel teemal, et kuidas ma ei tea, minnakse põhiseaduslike põhiseadusega vastu sellele, et peab lae ja nõnda edasi, et noh, minu meelest nagu natuke peaks nagu piiri pidama ka sellega alkoholitöösturite lobi ka, et iga kord, kui mingigi maksu, tõhusa alkoholi või tubakaga on olnud, on tulnud alati selline jutt, hirmus jutt, et noh, kuidas nüüd salaviinaturg läheb lahti ja ja et kus ta hakkab nagu hirmus alkoholiralli pihta. Vedas, et reaalsus on see, et midagi sellist pole ju tegelikult ei näinud. Et muidugi see tasakaalupunkti tõmbamine on nagu oluline, aga maanid väga alkoholitöösturite lobiotsaga veega ei läheks, et päris nii need asjad ka ei ole, et et ma ei tea, et meil siin alkoholiaktsiisist ja siis ma võtan nagu Tallinnast auto, lähen sõidan autoga Lätti tainasest, osta endale kast õlut, on ju, et noh, ei hakka seda kunagi nii tegema. Ma lähen sõidan siis kuskile Lätti, et teie odavat bensiini võtta, et ta ei hakka nii toime. Ja, aga kui sa oled Valgas? Jah, võib-olla siis ma teen, aga, aga siiski peab ütlema, et suurem osa elanike jaoks ainuüksi sõidud võtaksid juba selle nii-öelda võidu sealt pealt maha. No kui kasutatakse seda mõistet maksukonkurentsis, selle oli, üldiselt ei peeta silmas tõesti aktsiise vaid üldiselt ikkagi tööjõumakse, millest sõltub see kui konkurentsivõimeline rahvusvaheliselt on ühe riigi toodang. Et, et ma tõesti ei, ei usu, et see kui need aktsiisid tõusevad, et see peaks siis tähendama, hakatakse massiliselt piiri tagant ostma. Küll, aga mul on soomlane. Miks soomlased käivad ja ostavad siin, miks sadamas on meil poed püsti pandud, miks kõnnitakse suurte kohvritega laeva, miks tassitakse ma tea suurtele euroalustele alkoholi, alkoholi siit Soome, et mis, mis see põhjus siis on, et miks, et sellisel juhul see majandus töötab sellises valdkonnas? No ma ei tea, mina nagu päris sellist tassimist nende laevade peal isiklikult näinud ei ole, küll aga on meil tõesti natuke kummaline kuulata seda põhjendust, et see Kellega on kummaline kuulata, et see kütuseaktsiisitõuse, kui põhjendatakse sellega, praegu on, on maailmaturuhind üks või teine ja selle tõttu ta siis piisavalt või väga palju mõju ei avalda inimestele majandusele nii arvates nagu see on küll natuke kahtlane, kui hakatakse kuidagi maksupoliitilisi otseselt põhjendama sellega, et et tulenevad madalast maailmaturuhinnast, et see inimesi praegu ei mõjuta, et nagu makse ei saa nagu sellega siduda tähendab palju pikaajalisemad asjad. Jah, jääb oodata, siis üle, jääb oodata ära see aeg, kui koalitsioonilepe avalikustatakse. No aega ei ole väga palju jäänud, et ma vaatasin, põhiseaduse järgi on esmaspäeval Taavi Rõivas aeg juba läbi, et et vaatame siis, kuidas põhiseadus ütleb, et riigikogult valitsuse muudutav moodustamiseks valitsuse saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu vabariigi presidendile kes nimetab siis kolme päeva jooksul valitsuse ametisse. Ja. On aeg on väga-väga kiiresti otsa saamas, et ta peab juba esmaspäeval olema väljas nimede ja koalitsioonileppega ja peab minema hääletusele. Ja muidugi peavad minu meelest nii IRL-ile kui sotsidele helistada, nende volikogudes peavad need läbi käima. Et nende volikogud on andnud heakskiidu, et nii koalitsioonileppe kanistri teadusega. Siis on tõenäoliselt täna oodata uudiseid, et kuidas ikkagi ministrikohad jaotatakse. Koalitsioonile pannakse ka juba nimesid ja, ja Postimehes on nimetanud seda kõhklus koalitsioonis. Kas on v? Ütleme nii, armastab vist endale kõikidele koalitsioonidele mingeid nimesid pani, kas koalitsioon oli kid, sellised asjad on olnud, et see et tundub, et mõnel ajakirjanikul seal väga meeldib mingitele asjadele välja mõelda või, või, või on see põnev ajakirjanikule poliitiku poolt antud soovitus. Saab siis näha, kuidas kõhklus koalitsioonil läheb ja täna siis järjekordne läbirääkimiste voor käimas, nii et ootamegi. Üks asi veel, et seal võib olla nagu siin mainisite seda, et et ministrijaotuste puhul on see, et kes mingi kohane järgmisena võtab, aga on ju ka üks asi, mida taoliselt kokku lepitakse, on see, kes seal presidendi koha. Et seal ikka seal senisel paketis sees olevat, kokkades. Ma ei usu, et et presidendivalimised praegu veel mängu tulevad. Vaatame Reformierakonna poolt nii-öelda kuluaarides öeldud, et, et pakutakse, et kui meie saame näiteks on ju peaministri koha enne valimisi oli sellest juttu, siis me anname võimaluse siis nagu mõnel teisel koalitsioonipartnerile, vaata siis presidendikoha. Aga need siis oli nagu näha, et kas see nii läheb. Aga sellel koalitsioonil ei ole hääli koos, vähemalt ei ole riigikogu. Kuulge jälle koos, aga valimiskogus on hääled koos. Aga kogunenud on riigikogu, esmaspäeval oli riigikogu avaistung, valiti riigikogu juhatus. Ja tuleb öelda, et selle riigikogu juhatuse valimise puhul jääb minule küll juba arusaamatuks, et miks seda tehakse pabersedelitega mitme tunni jooksul, kuigi tulemused olid ammu juba ette teada, kuidas hääled jagunevad. Huvi ja ainult võib-olla selles, et kas kelleltki kukub mõni hääl ära vist koalitsioonist lõpuks üks hääl ei pidanud. Ja, ja see oligi kogu kogu. Jah, et siin on nagu kaks nüanssi, et noh, nagu kui me räägime, On ju, et sellest, et kuidas e-valimised on väga turvalised ja toredad ja et see on märgiliselt oluline, on ju. Et siis miks on vaja teha selline oletus nii-öelda paberil lännivad lugeda seal, nagu mitu tundi läheb, võtab aega seal nüüd üks ükshaaval kolm-neli korda üle lugeda ja nõnda edasi, et see ei leia seda enam, et riigikogu hääletussüsteemi võimaldab ju hääletada ka anonüümselt. Et, et see oli nagu väga kummaline Aga riigi oligi ainus nagu intriig nende riigikogu puldil on üks probleem, et, et riigikogu puldi puhul ma olen aru saanud, et see võimaldab poolt vastu ja erapooletuks jääda. Aga kui nüüd isikuvalimised on, siis ma ei tea, kuidas seda riigikogu puldi peale pannakse, nii et et aga, aga võib-olla see pult isegi võimaldab seda, kuigi nad ei ole vist seda väga palju moderniseerinud, nii et et loodetavasti riigikogu mõtleb sellele vähemalt, mida, mida sellega teha. Riigikogust on ka teisi uudiseid tulnud ja ja riigikogus on tekkinud ka saadik, kes peab väga tähtsaks animismi ja tropomorfismi ehk siis asjadele inimlike või hingestatud omaduste andmast. Et kui kuulata neid põhjendusi, mida siis riigikogu pesamuna Jaak Madisson toonud selle kohta, miks ta omastas Tallinki laeva infolauas töötades leitud telefoni, siis ma ei oskagi midagi muud järeldada, et see, see lause, see lause kõlas, ainult et ma ei tahtnud, et lihtsalt, et ilus asi ära lõhutakse või, või, või kuidas te seda põhjendas ja pani 10 sendiga. Aga aga samas, kui nüüd hakata vaatama, et kuu, et kus ta müüs, kuidas ta müüs, ta müüs oksjonikeskkonnas, mille puhul 10 sendiga müüki panek tähendab seda, et sa ei maksa oksjonitasu ja et kui see hind sellel Aifakümnely essil kruvis 62 euroni, siis noh, ma, see, ma pigem kahtlen, et, et, et see jutt nüüd väga, väga tõene on, pigem mulle tundub, et tegu oli lihtsalt sooviga selle telefonimüügi pealt kasu saada. Ei, no just et oksjonikeskkondadesse pannaksegi tihti väga madala alghinnaga müüdi, aga see ei taha, et see ei näita ju seda, et et sa tahad sellest tasuta lahti saada, noh, mine vii siis ma ei tea, kuskile politseisse pidanud edasi, kus, kus iganes. Et see pannaksegi alghind madal, selleks, et tekitada huvi selle asja vastu ja et saada võimalikult palju hiljem nagu siin tõuseks, onju. Et selles mõttes see jutt, et ta valisele umbes tahtis tasuta ära anda, siin siis sisikonda osta Meie keskkonda meid ülesse. Et see on nagu jutt, mida ei maksa nagu ajada, aga nojah, et ma pean isiklikult ütleb, et härra valissoli personaalküsimus minu jaoks juba teatud külastuse taseme taotlenud Nojah, ei jah, seal naerab või naeratab selle juures on, loomulikult on tegu sellise õnnetu juhtumiga ja siin Andrus Kivirähk on tänases Eesti Päevalehes analüüsib seda, seda fenomeni ja jõuab järeldusele, et selline maapiirkondade meelsus on, on seeläbi ka mingil ühel või teisel moel jõudnud riigikogusse, aga, aga aga on sellega, kuidas on antud juhul, no me peame aru andma, et miks sellised asjad jõuavad avalikkuse huviorbiiti, et Jaak Madisson ei ole enam lihtsalt Tallinki infoleti töötaja, Jaak Madisson on riigikogu liige, kes on hoopis või milline on hoopis teine staatus, kui on, kui on mingi lihtne, lihtne tööinimene ja, ja seetõttu ka ka see tähelepanu, sellise inimese tegevusel on absoluutselt teistsugune ja seda enam on mul kummaline kuulata kuulata neid põhjendusi, mida me kuulsime ka erakonna poolt alguses, et jälle te ründate Madisoni ja, ja et see on, see on pahatahtlik rünnak, aga ühel hetkel Eka EKRE enda retoorika kogu selles loos muutus, kui nad ise said aru, et selliseid asju Pole võimalik õigustada, et et seetõttu mulle see EKRE seisukoht jäigi väga kummaliseks kogu sellel loos kogu selles loos, et alguses öeldi, et see tegu on pahatahtliku ajakirjandusega siis öeldi madissonile, ta võiks kaaluda riigikogust lahkumist. Siis peeti jälle natuke aru ja siis leiti, et ei olnud see tegu nii hull midagi. Ma arvan, et siin on ka palju sellest, et ekre erakonnale alles otsib oma kuidas ma sulle ütlen nagu nägu või, või sellist identiteeti või kasvab erakonnale suureks, et see ongi nagu mõnes mõttes nagu kasvuraskused nende puhul, et et et okei, et nad on küll nagu rahvaliidu nagu järglased. Aga, ja, aga noh, kui vaadata neid inimesi kasse, kes sealt on saanud parlamente, siis, siis nad on ikkagi tulnud nagu väljaspoolt rahvaliitu sinna hiljem nagu juurde. Et seal väga erinevatest inimestest koosnev neil ei ole väga sellist noh, Parlamendi kogemust pole ju kellegil nendest, kes Riigikokku said. Et et selles mõttes see, see, et nad käituvad erakonnana kuidagi vastu oluliselt või, või, või mitte, on ju, et ma arvan, see nad ongi nagu selliseid enda jaoks nagu uudses olukorras. Et nad ei ole nagu osanud arvestada seda meedia kõrgendatud tähelepanu meedia kõrgendatud tähelepanu on alati nagu uute tulijate suhtes suuremat meenutame ka kasvõi Res Publica tulekut, et kui, kui tähelepanelikult nende kõikvõimalikke eksimusi toona nagu lahati ja nõnda edasi. Et selles mõttes see on nagu, mõnes mõttes paratamatu ja ilmselt nad noh, nagu ajapikku muutuvad ka ise vilunuma, kas sellistes olukordades nagu käituma, et et jah. Jaak Madisson pannud ikkagi Ekrega väga piinlikku olukorda, sellepärast et et EKRE üks valimislubadus oli välja töötada mehhanism, millega saaks saadikuid tagasi kutsuda. Ja, ja nüüd on, on nende endi saadik sattunud ühte sellisesse skandaali, kus arutleti juba selle üle, et kas ta peaks riigikogust tagasi astuma või mitte. Ja seetõttu EKRE on, on keerulises olukorras, et tõenäoliselt ühel hetkel nad tulevad eelnõuga välja, et kuidas, kuidas võiks siis hakata riigikogu liikmeid tagasi kutsuma, aga mu meelest ise juba see, see arutelu võiks olla üsna huvitav, et mille alusel ja kuidas üldse riigikogu liikmeid tagasi kutsuda, milline võiks olla see mehhanism ja kes otsustab, et noh, tõenäoliselt mehhanismis on siis kirjas see, et rahvas ütleb, kes tuleb tagasi kutsuda, aga nüüd on küsimus selles, et kui inimene on valitud näiteks Ida-Virumaal, vot siis kuidas rahvas otsustab Ida-Virumaal, et nüüd tuleks see konkreetne saadik tagasi tagasi kutsuda kui, kui näiteks noh, täiesti selgelt see nii-öelda rahva enamus kindlasti seda kandidaati toetaja, nad ütleksid igal juhul, et kui küsimuse alla konkreetse kandidaadi pädevus või, või see, et kas ta võiks Riigikogusse kuuluda või mitte, siis rahva enamus ütleb seal, et aga ei, et see kandidaat kindlasti ei sobi. Mõne Ida-Virukandidaadi kohta see muidugi ei kõlba, selline võrdlus, et sealt kindlasti neid hääli kunagi kokku ei tule, aga ükskõik millise teise ringkonna kohta täpselt sama lugu. Nii et see mehhanism, kuidas, kuidas saadikuid tagasi kutsuda. Ma arvan, et ideena väga hea mõte, aga, aga teostuslikult väga ja väga keeruline, sellepärast et noh, mida siis teha, et kas näiteks seda, et korraldada rahvaküsitlus valimisringkonnas ja kui pool valimisringkonna hääleõiguslikest inimestest ütleb, et see inimene peab riigikogust tagasi tulema, siis tuleb, tuleb ta tagasi kutsuda või, või kuidas see välja peaks nägema. Aga, aga Riigikogus on ka teisi teemasid, millega seoses on, on sellel nädalal tegeletud jaa. Jaa, ja antud juhul räägitakse ka sellest, kuidas kaks Riigikogu liiget võivad, võivad riigikogust lahkuda. Osaliselt sama teema, aga, aga, aga pisut teise kandi pealt nimelt kaks Riigikogu liiget on juba ringkonnakohtus süüdi jäänud. Ja seda ebaseaduslikus jälitustegevuses tegu on siis Keskerakonna fraktsiooni liikmete Priit Toobali ja Lauri laasiga, kes jäid kes jäid süüdi ka ringkonnakohtus Hannes Rummi kirjavahetuse varguse küsimuses. Ja nad on Riigikogus rahulikult edasi ja kaebavad otsuse edasi, et ühelt poolt see on, see on ka loomulik, et et kui teha väike arvutused saata olles riigikogus edasi tuleb arvele ka riigikogu liikme palk mitme kuues, siis on ka täiesti arusaadav, et nad kaebavad ja lähevad, lähevad täiesti lõpuni välja. Ja samas nad on rääkinud kogu aeg sellest, et kuidas tegu on poliitilise protsessiga ja et et neil ei ole ei ole selles asjas mingisugust süüd. Et mõneti huvitav lugu, aga, aga kõik need, kõik need lood viivad mind ikkagi mõttele sellest, et kas meil on nüüd riigikogus see paljuräägitud eetikakoodeks kuhugi edasi liikunud, et me teame, et oli koos komisjon, komisjon valmistas selle eetikakoodeks ette, siis jõudis riigikogu juhatuse lauale. Aga mis selle eetikaga koodeksiga sealt edasi sai? Mina ei ole ajakirjanduse vahendusel kuulnud selle kohta mitte midagi. Tundub, et teiegi ei ole. Uus riigikogu juhatus, seekord meestest koosnev, siis peab hakkama selle teemaga tegelema, et eelmised riigikogu juhatus, et sellega hakkama ei saanud, et ma ei pea siis kuhu nad selle panevad või mis nad, mis nad teevad. Tundub, et arvestades juba selle esimese nädala uudiseid, et see riigikogu liikme eetikakoodeks peaks olema kiiremas korras vastu võetud ja seda tuleks hakata ka hakata järgima ja, ja noh, kui ma vaatan, riigikogu kodulehekülg ka siis riigikogu koduleheküljelt, ma ei leidnud eetika koodeksi kohta mitte ühtegi viidet, milline, milline, kas see projekt, mis nüüd peaks olema heakskiitmiseks, olemas, arutamiseks olemas, et milline see projekt on, et ma ei leidnud ka seda riigikogu koduleheküljelt, see võiks ka seal olemas olla. Jah, aga lõppkokkuvõttes, ega eetikakoodeks ei kohusta sind ju. Kui sa, kui sa nagu ei taha midagi teha, mingit otsust teha, siis ta lõppkokkuvõttes ei kohusta sind mitte millekski. Et noh, see ikkagi paneks paika sellised üldised eetilised standardid ja, ja mingisuguse käitumiskoodeksi näiteks noh, Euroopa Parlamendi puhul on ju teada, et see on kindlalt ikkagi paika pandud, et parlamendisaadik näiteks ei tohi lasta välistel organisatsioonide riikidel enda reise rahastada ja nii edasi, et ma arvan, et see oleks kindlasti terviktervislik, et samamoodi ju ka ajakirjanikele oma eetikakoodeks ja see on miski Jalgu jäänud kahjuks. Mõnevõrra võib-olla tõesti, aga ma arvan, et, et see on siiski hea, et see on olemas, et on nagu paika pandud standardid. Ja ma arvan, et ka riigikogu puhul tuleks selle see see kasuks. Ma arvan ka, et, et kui me räägime siin on ka näiteks ajakirjanduseetikakoodeksist, siis me lähtume ju nendest printsiipidest, mis kirja pandud, vaatamata sellele, et Urmet ütleb, et see on ajale jalgu jäänud. See on võib-olla täpsustan, miks ta ajale jalgu jäänud ajakirjanduseetikakoodeks on kirjutatud nii-öelda internetieelsel ajastul. Sõna, ja mis punktid seal konkreetselt sinu meelest siis jalgu jäänud? Et see, see arvestagi, seda kogu seda onlain-keskkonda ja seda maailma, see. Aga need ongi põhiprintsiibid, et, et ka online'is käitudes sa pead lähtuma samadest printsiipidest, mis on ajakirjanduseetikakoodeksis kirjas, ehk siis kuulama ära mõlemad osapooled, kui sa midagi avaldad ja nii edasi. Kuigi onlain ajakirjanduses on seda väga keeruline teha, sest aeg surub tagant, aga ikkagi et, et ka online ju toimib nendesamade printsiipide alusel ja kui KGB pressinõukogus pressinõukogusse arutletakse ka onlain juhtumeid, siis lähtutakse ikkagi sellest samast koodeksist. Ja ma arvan, et see, kui, kui võib-olla tõesti online meedial on raske üksikute lugude puhul tulenevad nendest kiiruse kiiruse survest, siis arvesta sellega, loostavad olema mõlemad osapooled kajastatud ja nii edasi, et ma arvan, et see ei ole siiski veel argumendid, miks öelda, et koodeks, kui, kui standardit seda tegema peaks, on ajale jalgu jäänud. Aga ma küsin ikkagi selle Toobali ja Laasi juhtumiga seoses, et kas teie hinnangul, arvestades teises kohtuastmes on tulnud süüdimõistev otsus, no me teame, et esitatakse küsimus, kas inimesed peaksid riigikogust lahkuma. Ja nad ise mängivad muidugi seda mängu lõpuni, aga aga ikkagi. Et kas, kas sind peaks kuidagi lähenema selles selles loos teistmoodi, sest et arvestades, et see, see käib ju riigikogu, riigikogu maine pihta, et kui on ühel hetkel järje vanu tulemas kohtuotsuseid, mis ütlevad, et tegu oli väga selgelt kuriteoga ja, ja inimesed on käitunud mitte ainult ebaeetiliselt, vaid ka vaid ka ebaausalt ja seadusevastaselt, et siis siis nad jätkavad rahumeeli Riigikogus ja ütlevad, et nemad on ausad ja võib-olla väike eetiline libastumine oli, aga see pole midagi hullu. Noh, meil on kolmeastmeline, kohtusüsteem on ja see ongi vastus sinu küsimusele, et, et nad kaebavad ringkonnakohtuotsuse edasi ja kuni ei ole tulnud riigikohtu otsust, ei ole süüdi mõistetud, see ongi nii lihtne vastus nagu juriidiliselt on selle asja vastus, nii on ju, et noh, kõik see, et kas see on eetiline ja mis nagu toob kaasa Keskerakonna ja, ja parlamendi mainele, poliitika mainele tervikuna, on, on teine teema on ju, et eks nad siis ise ju kalkuleerivad, onju, et kindlasti on Priit Toobal erakonna peasekretärina väga mõjukas poliitik Keskerakonna sees, kes valdab kõikvõimalikku informatsiooni nõnda edasi, et ega selliseid poliitikuid ju nii-öelda ka erakonnad nii-öelda päeva pealt tänavale riske. Ma ei ole vist näinud ka Kadri Simsoni arvamust või või avaldust või seisukohta selles küsimuses, et kuigi, kui arvestada seda, et Kadri Simson on praegu Keskerakonna esimees või esimehe kohusetäitja siis ta võiks ikkagi niivõrd olulises küsimuses nagu nagu kahe Keskerakonna riigikogu saadiku kriminaalsüü nüüd seisukoha võtta. Arvestades, et tema, siis täna esindab ikkagi keskerakonda kõige selgemalt avalikkuse ees oma esimehe kohusetäitja positsiooniga ootaks huviga, mida, mida siis Keskerakonna esimehe kohalt teil on öelda? Aga veel selle nädala teemadest ja sellel nädalal jõudis telepilti meile jälle Eston Kohver, meie kaitsepolitsei töötaja, kes on siis Fortova vanglas ja ootamas kohtuprotsessi röövitud on ta meie idapiirilt. Ja, ja ma pean ütlema, et, et nii Aktuaalse kaamera kajastus kui ka tänase Postimehe või oli seisva Postimehe, see oli tänase Postimehega kajastus sellest, kuidas kuidas kohver kohtus oli, kuidas ta sinna sisse läks, peale selle ta suutis veel ka ühe lause öelda Postimehe kaamerasse koridori peal, et et see on üle pika aja üks väga pöialt lühike ja pikk käsitlus selle kohta, mis Eston Kohveri kohtuprotsessiga toimub, me saame, me saime teada, et see kohtuprotsess toimub Pihkvas Vene riigi poolt kohvri Kohverile palgatud advokaat aktsioonov ütleb, et temal ei ole raha Pihkvasse sõita ja ta ei tea, kas ta kohale läheb ja, ja noh, ma sain arvata, siis ühel hetkel tahab küsida Eesti riigilt raha, et minna kohvreid kaitsma Pihkvasse, aga aktsionovi väljaütlemistes oli ka üks väga huvitav lause ja Aksjonov ütles, et üllatuslikult minu jaoks on see üllatuslik, et et kogu protsessil on ainult üks tunnistaja, kogu materjal on väga õhuke. Ja et see üks tunnistaja ja kes siis Kohveri osas Venemaakohtus tunnistusi hakkab andma, on piirivalvetöötaja. Põhjendage ära, miks sa endaga üllatas? Ja mind üllatas see, et, et tegu oli FSB organiseeritud organiseeritud röövimisega. Tegu oli FSB poolt. Korraldatud sellise operatsiooniga, kus olid väga selge Ruila tunnistaks, FSB töötajad toodaks tunnistajatena kohtu mingi siis nad tunnistaksid ka seda, et see oleks olnud jõueffesztee nagu operatsioon on ja et nad ju selle sellele mängivadki, et seda mitte tunnistada. Jah, aga sellisel juhul tekib küsimus, et kuidas ikkagi kohver üle piirikasse üks piirivalvur, kes tunnistab, kas see oli siis see, kes võttis ühel hetkel piiriületaja kinni ja see on see küsimus, millele peaks see kohtuprotsess vastama, millele seal kohtuprotsess väga selgelt ei vasta? Võib-olla peakski põhjene selgitama ka, et miks Pihkvast aimukat kujunditest on olnud pikalt Fort toas on ja on seal lihtsalt Venemaa ütlevad, et sea seal piirkonnas või oblastis või kus, kus iganes kuritegu justkui toime pannakse, seal toimub siis nagu sa esimese astme nagu kohtupidamine, sel põhjusel toimub Pihkvas. Nii palju, kui mina olen rääkinud Eesti poole inimestega, siis nad arvavad, et see toimub juba suhteliselt ruttu maikuus. Ja tehakse see kohtuasi suhteliselt hästi kiiresti ära. Nädala paari maximum kolmega. Ja kardetakse, et esimese astme kohtu otsus tuleb kohtadest tuleb nagu karm. Et, et seal ei ole nagu jah, et midagi, midagi nagu head sealt nagu loota pole praegusel hetkel. Aga mis mind ikkagi huvitab, on see, et me teame ju vene kohtusüsteemi võimekust toota kõikvõimalikke andmeid ja, ja kõikvõimalikku materjali ja nüüd me oleme selles olukorras, kus nad praktiliselt ei ole mitte midagi tootnud, meil on lihtsalt üks piirivalveametnikest, tuleb, ütleb oma seisukoha nad ei olegi sinna mitte midagi muud juurde väga palju tootnud ja, ja selle põhjal siis tehakse kogu see kogu see konkreetne lugu ära. Et, et mõneti mind üllatab see, et nad suutnud rohkem midagi Eston kohvriga seoses fabritseerida või ka rohkem tunnistajaid kohale tuua. Mis, mis mõneti paneb mind küsima, et kuivõrd tõsiselt nad ise seda asja tahavad praegu võtta. Ja mis oli positiivne, Jaanus Piirsalu reportaaži siis oli, et ta ta kirjeldas, millise mulje Eston Kohver kohtus jättis ja Eston Kohver oli, oli pigem heas heas vormis ja ja mõjus mõjuska positiivselt, kui, kui Jaanus Piirsalu küsis, et kas kohver loodab? Ta vahetatakse välja ja kohver suutis väga lühidalt vastata, et ta loodab sellele nii, et et see on, see on positiivne, et see, selline selline positiivne joon ja toon, toon selles loos loos sees oli. Et ma tea, Urmet Aktuaalse kaamera loos sellist sellist sellist lõiku küll ei olnud, aga, aga, aga ka sealt telepildist mulje, et Eston Kohver oli, oli vähemalt heas vormis ja tervise juures ja see oli Postimehe video, mida kasutasin sama video. Jah. Nii et, et see selles mõttes. Jaanus Piirsalu väga tubli töö, et me oleme selle pildimaterjali kätte saanud. Aga saate lõpuks veel lühidalt sellest, millest räägib kogum maailm ja kogu maailm räägib täna sellest, et Joman vintsi lennukatastroofi põhjused on üha selgemad, leitud on lennuki teine must kast ja ja, ja see viitab järjest rohkem sellele, et tegu oli piloodi Andreas tuubitsi tahtliku teoga. Kes siis tegi enesetapu, viies endaga hauda kaasa lennukitäie reisijaid ja ja järjest rohkem selle katastroofiga seoses on hakatud rääkima jälle lennundusregulatsioonidest Neljapäevases reporteritunnis. Kogenud pilootliinilendurite assotsiatsioon juhatuse liige Rauno Menning ütles, et et regulatsioone lennunduses kirjutatakse verega ja nüüd ongi küsimus selles, et kas tuleks hakata uuesti karmistama lennunduses kehtivaid regulatsioone. Et ka sellised juhud juhtumid oleksid, oleksid võimatud. Aga. Peamiselt ju räägitakse nüüd karmistamise koha peal sellest, et kas peaks keelama, et, et piloot jääb, jääb sinna kokpitti üksinda ja, ja teine piloot lahkub kasvõi ajutiselt, et Ameerikas on, see on see suhteliselt nagu reegel, üldine reegel, et piloot ei tohi jääda üksinda, kokpitis peab alati olema keegi veel ja ka siis, kui siis piloot läheb välja, ta peab kasvõi kutsuma siis mõne mõne teise meeskonnaliikme siin aga samas tõesti, et Lufthansa, mille tütarfirma siis sööme, hing, see on olnud pigem nüüd selline reegel, et, et usaldatakse piloote ja seda nagu käsita. Käsitletakse justkui nii-öelda umbusalduse avaldamisega avaldamisena pilootidele, kes, kes Lufthansal töötavad, et nad ei tohi justkui hetkekski jääda sinna üksinda kokpitti, et selles mõttes on praegu arutelu. Jah, aga kui me vaatame veel regulatsiooni teist poolt, et, et miks selline regulatsioon, et ust saab ainult kokpiti poolt avada, et miks selline regulatsioon kehtestati pärast 11. septembri lennukatastroof selline regulatsioon kehtestati ja ülemaailmselt siis siis täna kui öelda, et, et see regulatsioon oli tehtud vildakalt, mistõttu ei tekkinud esimesel piloodil võimalust siseneda tagasi kokpitti selleks, et seda olukorda uuesti kontrollima hakata, et, et see regulatsioon ühel hetkel hakkas ikkagi töötama mingisuguste äärmuslike juhtumite vastu, nii et, et kindlasti see regulatsioonide teema on väga huvitav, aga ka inimliku faktoriga Ütleme ka see, mis praegu toimub, on ka äärmuslik juhtum. See, see ei ole mingisugune tava Youtube vaid et, et et see ongi, noh, need, need üksikud asjad nagu võimenduvad, aga, aga sa ei saa ka öelda, et, et see, see, see, see muutus seal ainult kokpiti seestpoolt, nagu lukustada, panna selle koodi, mille, mille pärast see teine põhipiloot saanudki enam tagasi sisse. On ju. Et et see risk nüüd, et selline asi juhtub, oleks nüüd palju suurem kui see, et mingi terroristi üritab sinna sisse siseneda. Et ei saa öelda, et see, see risk on suurem, pigem ikkagi jääb see väljastpoolt tulek sinna lennuki kabiini. Endiselt jääb suuremaks riskiks. Jah, ma, ma juhin tähelepanu siiski veel ühele olulisele nüansile, et liinilendurite puhul Öeldakse, et pilootide vaimse seisundi hindamisega tegeletakse küll mitte piisavalt, aga, aga valdavalt tegeletakse loomulikult nende isiksuse omaduste omaduse hindamist, aga siis kui nad näiteks õpivad. Ja, ja minu jaoks tuli täieliku üllatusena see, et erapilootide puhul hinnatakse vaid seda, kas inimene on terve ja, ja muud ei hinnata üldse, et erapilootide puhul noh jah, igasugused igasugused psühholoogilised testid jäävad tegemata, et kui on arstitõend, et käed-jalad küljes ja reaktsioonid korras, siis võidki juba õppima hakata ja sa saad ka piloodipabereid, et võib-olla siinkohal tuleks, tuleks midagi ümber hinnata. Aga siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja tänases Rahva teenrite stuudios siin Tallinnas olid Urmet Kook ja Maurer Hussar ning meie Tartu stuudios Külli-Riin Tigasson ja enne 100. meil akna taga laia lund, nüüd on lumesadu järelejäänud kuuldavasti lõuna pool. Ma ei tea, kas Tartus on lumi maas. Ei ole lund maas, teel Tartu poole olid küll, metsa all on lumi, lumeväljad. Võru Võrumaalt sain infot, et talv on tagasi ja paks, lumi maas, aga soovime siis heale headele raadiokuulajatele vaikse laupäeva rahulikku jätku ja ja nautige siis homset kevadpüha.