Tere, mõnusat reede keskpäeva kell on pool viis ja stuudios on Harri Kõrvits. Minu vastas istub meie tänase saate külaline. Olav Ehala. Tere tulemast. Oleme päris palju koos laval esinenud ja meid on kokku viinud teater. Kuna meie saade on eelkõige teatrimuusikast, siis on Ehala see mees, kes on teinud nonii, mitmeid etendusi illustreerinud oma muusikaga, et tead sa peast täpselt. Ei ole, eks ta ikka üle 50 on kindlasti. Aga noh, niukseid, suuremaid suuremaid asju on kümmekond ja lastele on nendest ütleme suurematest asjadest. Scolm kolmgi. Nii et täna on meil, millest rääkida, aga vast alustaks kõigepealt meenutusi selles mõttes, et meie oleme noh, ansamblites koos mänginud ja lindistanud koos ja, ja kui ma töötasin nukuteatris, siis sa kirjutasid nukuteatrile muusikat, aga ma mäletan seda, et kunagine noorsooteater, Ma ei mäleta, kas oli nüüd mingi 60.-te lõpp või mis aastal see võis olla oli noorsooteatris kavas. Mary Poppins, kus all lavaaugus mängis üks pisikene orkester ja mille orkestri juht olid sina. See oli ilmselt talinis 70., kas 70.-st, ütleme seitsme teiseni või kuskil selles vahemikus jah, tõesti, kuidas sa saad? Sattusid sinna minu teada sa olid veel üliõpilane siis või ei olnud? Siis ma olin üliõpilane, aga sinna sattusin ma veel varem, ma olin siis alles muusikakooli õpilane kui, kui ma juba sinna sattusin. No põhjus oli, ühelt poolt võib olla ka selles, et mu mõlemad vanemad sellel hetkel töötasid seal teatris, isal, lavastusala juhataja, ema oli kostümmeerijad ja ja see lend, kellega tegelikult nagu alus, pandi sellele lausa teatril praegusel linnateatrile. See, need olid ka noored inimesed ja noh, mina olen veel nooremaks, tõmme oli ka sinnapoole ja vanemate kaudu sattusin nende mingitele pidudele, võtsin sõbrad kaasa, mängisime muusikat ja siis tutvusin Viive Ernesaksaga ja kes, kes oli seal muusikaala juhataja tema ainsale asja juurde juhatas. Kui alguses mängisime, nagu tegime seda orkestri poolt ja hiljem sain selle teatrimuusikaga juhatajaks ja töötasin seal 20 aastat praktiliselt. Seda ma mäletan, et need olid äärmiselt lõbusad. Tööhetked lavaaugus orgistrantidele tegi kõige rohkem rõõmu see, kui me saime näitlejad naerma ajada ükstaspuha, kas mingi pausi ajal või, või midagi kuskilt kolksatas või midagi. Keegi iitsatas, see ajas näitlejad, kes olid väga edevad naerma ja, ja meie eesmärk oli nurjata etendus. No see on ilmselt levinud võte teatris üldse, sest kui sa ühte sama lavastust mängid 10 20 võib-olla 100 korda, siis kui seal kõik läheks ühtemoodi see muutuks võib-olla igavaks tegijatele, mõtlemite Sa ei pea igavaks muutuma vaatajale, aga tegijad lisavad ikka nende poolt mingit vürtsi ei ole ja, ja näitlejadki teevad üksteisele üllatusi ja väga hea oli, milliselt orkestriaugust. Kuna me olime publikule nähtamatut seal lavasügavuses orkestriaugus näitlejatele väga hästi näha, võisime kas või nägusid neile teha või midagi sinna vahel mängida, see, see kohe mõjus. Aga selliseid näitlejaid, kes elavdavad etendusi, oma improvisatsiooni ka on mitmeid, aga viimaseks värskeks kogemuseks on nukitsamehega seoses Estonia teatris. Tõnu Kilgas, kes, kes ei tee ühtegi etendust, samamoodi nagu eelmistel. Kollid jooksevad ju vahepeal saali ja seal enne valimisi loomulikult arhikes need valimiseelsed loosungid, et et kus kollid on, meie teame lahendusi ja, ja aitab jamast ja seal püüdsid ja siis lava peal seal lisand laste igasuguseid tekst, et maxay metsas ühe ühe pardi koos sulgedega ja siis ühekuure koos nokaga ja nüüd nüüd ta ei saagi enam lapsi ja kõik näitlejad, lõkeraad, naerda ei saa edasi mängida, aga see on loomulik asi. Ja veel hiljem siis juba vist tegelesid tegelesid nagu aktiivselt heliloominguga, tuli sabata krokodilli vä? No mu esimene töö oli seal üks, üks lastenäidendi muusika kaasa liiko Marani tuline jäätis, see oli selline taustmuusika nagu lavastustele ikka, vaja on, aga sabata krokodill, see oli juba muusikali mahus asi, jah, ja see, ma arvan, et tuli aastal 72, siis ma olin juba juba juba kolmandal kursusel. Meenutuseks võiks kuulata Mary Poppins ist. Kas nimiloo vist, aga see ei ole küll tegemist noorsooteatriga ja kvaliteet ei ole just kõige parem, aga kuulame ära. Aga see on vana film ka, kust see pärit on? No teater ei ole ainult see mängumaa, kus sa oled, kuhu sa oled kirjutanud, vaid sa oled ka illustreerinud, palju nukufilme ja mängufilme. Joonisfilme ka joonistasime ka suguseid, filme, mis üldisemalt Nagu kõige esimesed märgid olid No kõige esimesena, nagu ikka, hakkas tegelikult telefilmis, siis kui me tegime veel neid mingit kanal 13 saateid, samal ajal siis sama seltskonnaga tegime muusikat mingitele telefilmidele, ma ütlen niimoodi, et esimesed asjad, mis mu käest telliti, aga suurem töö oli siis, kui ma olin konservatooriumi esimese kursuse tudeng, oli suur mängufilm, muusikaline mängufilm Don Juan Tallinnas. Ja see siis oli nii 70. aastal. No see on üks paljudest võt, Kaljo Kivi oma vist. Võib-olla jah, see oli kaljugi. Tead, miks ma seda mäletan, ma mäletan seda sellepärast Ivo Linna ütles, et Ehala tuli mulle kuskil tänaval vastu, võttis nööbist kinni, ütles, et kuule, tule, laula ära, et paar paar lugu on tarvis linti laulda ja ja siis, et seal midagi erilist ei ole, väga kerged lood on ja siis, kui sa olid noodid ihvile ette andnud, siis ta ütles, et tal tuli külm higi otsa, et ta higista seal mitu mitu tundi enne, kui tulemus oli rahuldav, oli see nii. No see selle looga oli tegemist küll ja aga ma tean, Ivoga võib olla suurem. Selline raskem töö oli, oli Karoliine hõbelõnga filmi jaoks selle ühe laulu voki laulu sisse laulmine seal salvestuse ajal suisa laulsin talle kõrva. Jõudnud seda teksti või mitte siis seda sõnade teksti, vaid, vaid seda nooditeksti ta jõudnud võib-olla ära õppida, aga nii aega ei ole, nagu filmide tegemise puhul tihti on, sellepärast tuli teda kaasa aidata ja see on päris keeruline laul, aga selle plaadi peale on ta nüüd uues variandis. Kuulame selle ära, siis raadiokuulaja otsustab, kas on keeruline laul või ei ole. Pagarikorstna kõike oli jah, üks nukufilmidest, aga noh, kui me rääkisime, et ma hakkasin nagu suure mängufilmiga pihta saanud ja isegi nagu teistpidi rida, nagu loogiline oleks nendest väikestest lühikestest filmidest tavaliselt alustatakse kuni mängufilmi, ma sain kohe teha nagu suurt mängufilmi. Ja esimene joonis tegelikult oli alles 84. aastal, tõid pärnaga noh, pärast seda, kui me olime temaga tutvunud ja headeks sõpradeks saanud, siiski ma eksin aastaga, aga noh, see ei ole ka niivõrd oluline. Oluline on see, et, et tegelikult nagu multikatele, nagu siis rahvasuus öeldi, hakkasin ma hoopis hiljem muusikat tegema ja, ja kohe siis Priit Pärna ja pärast seda siis tema temast natuke noorematele ja kes, kes ka tema käest õppisin siis nad nagu otsustasid võtta sama helilooja oma filmidele ka ja nüüd kokku on neid animafilme mõõtmetega koos seriaalidega. Ma ei tea, 15 tundi. Kas tänapäeval on muusika kirjutamine lihtsamaks läinud? No loomulikult selles mõttes, et on ju need arvutid ja, ja elektroonilised masinad, sämplerid, mille abil on võimalik saada orkestri kõlapilt, eriti ühe ühe inimesega kätte ma tihti olen, sa ei kasuta enam pillimehi, kasutan küll, kui võimalus on, aga lihtsalt ühe kümneminutilise animafilmitegijatel ei ole ju nii palju raha, et kutsuda näiteks, kui mul on vaja suurt orkestrit, kammerorkester aga petnud, kedagi olen veetnud, olen terved ja, ja, ja ma loodan, et teda edaspidi. Filmide puhul on tihti see, et, et ei saa isegi professionaali sõnalt läinud, et kas, kas on, on orkester või annan elektroonika. Kas sul siin plaadi peal on pärnafilmist? Mingi muusika selle plaadi peale on eine murul seal neid ka uuesti salvestatud uues versioonis, nii et ka pere siis täpselt nii nagu ta silmi kuulame, siis jutu vahele eine murul ja see on ikkagi päris elavate inimestega tehtud. Raadiokuulaja ei saa petta, ei saa. Mis töö sul praegu praegu käsil on? No mul on joonisfilmi joonisfilmis pooleli õieti alustatud uus animaseriaal Lotte mis aga omakorda on nagu järg juba lõpetatud animaseriaalile Tom ja Fluffy, mille tegijad on siis Janno Põldma ja Heiki Ernits. Ja ja seal on Toredat peategelased on koerad väga-väga armsate, noh, kes teab Eiki Ernitsa joonistamisstiili ja, ja, ja see Tom ja Fluffy on jooksnud korraga ETVst läbi, nii et ma usun, et mõnigi kuulaja kannan seda seda filmi ka näinud. Nüüd sellest viimasest seriaalist mida me alles alustasime, teist osa, ma lähen alles järgmisel esmaspäeval sisse mängima. Sellest mul ei ole praegu midagi näidata, aga, aga küll võib lasta siin näiteks sellest seriaali eelmisest otsast tema tunnusmuusikat. Nii kõlas siis ilus meloodia ja kes seal tegelased on? No nagu ma ütlesin, on tegelased, koerad ja Tommy ja Fluffy on siis nagu selle eelmise seriaali peategelased üks poiss ja tüdruk, kes poiss, tüdruk, koer, kes ei ole ükskõiksed üksteise suhtes, nendel on väikene, niisugune armastuse lugu, siis on seal üks väga vahva leiutaja koer Oscar, kes teeb valmis uhke suhkrut tootmismasina ja noh, siis on seal igasuguseid muid tegelasi ka loodusest putukaid ja, ja, ja küll maa-aluseid maapealsed ja õhus lendavaid. Et noh, niisugune tore, tore, tore lasteseriaal. Nii ja mulle meenub, et paar aastat mõned aastad tagasi Me kohtusime taas tööpostil võtteplatsile võtteplatsil kui tehti filmi härra Q. Ja, ja heliloojaks ei keegi muu, kui Olav Ehala. Nojah, see film tuli küll välja nüüd möödunud aasta jaanuaris, tegelikult ta ju valmis ülemöödunud aastal. Aga jah, aastaarvuks sai tal siis tiitrites 98 ja seal filmis on no niisuguse olulise korduva motiivina kasutusel sama sama filmi pealkirjaga laul kallis härra Q leelo tungla väga kaunile tekstile, mis siis nagu peategelase hingeelu peaks peegeldama? Sa hakkasid seda muusikat kirjutama siis, kui noh, võtteperiood oli nagu läbi. Nojah, sest nii tehaksegi. No tahan mängufilmile jah, tehakse ju see muusika juurde, selgub isegi montaaži käigus, kuhu on vaja, kuhu ei ole vaja. Iseasi, kui on vaja mingeid muusikanumbreid. Ütleme seal Hardi Volmeri Tulivesi filmis seal seal on üks episood, kus on orkester filmitud laeval, lausa Malaisia seal mängin. Need asjad tuli enne salvestada, enne teha. Aga tavaliselt tuleb muusika ühe viimase komponendina filmile juurde. Loomulikult. Ja me selle filmi režissööri Rao Heidmetsaga ka kaua aega mõrgutasime, et kas, kas oleks siia mõttekas ka mingit laulu panna, noh, probleem oli lihtsalt selles, et laul laulule on sõnad, et kui on tihedalt monteeritud film ja kus on palju dialoogi, kuhu sa siis selle lauluteksti mõned laulud, üks peab olema kuulda lõputiitrite peale küll, aga tegelikult on ikka kiusatus, et maikuu saaks enne nagu sohu. Nii nagu vanasti oli, et tiitrites oli lõputiitrid, sellise laul, siis vene keeles räägiti peale. Aga õnneks ei olnud üldse seda laulu. No ja tihti on ka niimoodi, et kinos vähemalt inimesed tõusevad juba lõpud nagu tiitrid algavad ja hakkab ära minema. Aga tihtipeale ka väga paljudel Ameerika filmidele on just lõputiitrites on kirjutatud tegelikult väga hea laul ja ma ei ütleks, et see väga kehv oleks. See tasub ära kuulata küll. Nii et meie saateaega hakkab läbi saama aitäh kuulamast ja kohtume teiega taas kuu aja pärast. Meie tänane saatekülaline on nii huvitav, et kutsume ta isegi järgmine kord ja järgmine kord on meil uued filmid, etendused ja no mis sa oled valmis kirjutanud, nii et kohtumiseni kuu aja pärast ja meie saadet jääb lõpetama. Nimilaul filmist kallis härra Q. Stuudios olid Harry Kõrvits ja Olav Ehala.