Taas oleme Ermitaaži kunstivaramus seekord muuseumi noorimas venekult. Tuuriosakonnas. Vene kultuuriosakonna juhataja Galina komeloova arvab, et siin suurepärane võimalus vaadata vene kultuuri teiste kultuuride taustal. Ja see hoone ise on ju seotud kultuuriajaloo ja kogu Venemaa ajalooga. Kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa, millise ülevaate saab külastaja, kes tuleb neid neljakümmet saali vaatama? Vene kultuuriosakond on väga mitmekihiline väljapanek, ühelt poolt on siin antud ülevaade ka üldisest ajaloost, aga selle taustal ja selle sees on võiks öelda isegi tsivilisatsiooni ajalugu, sellepärast et seal on ka tööstuse ja põlluharimisega seotud materjale. Aga loomulikult ikkagi kõige Trufaalsemalt on esitatud ikkagi skulptuuri ja kunstiajalugu. Ja ajavahemik, mis läbi hõlmatakse, on tohutu. Nimelt alates idaslaavi hõimude kujunemisest kuskil viiendast sajandist peale on välja pakutud hulk saali arheoloogilise ainesega ning järk-järgult läheb see siis üle Vene Kiievi riigi tekkimisele. Vladimir Žuus tal ning siis tuleb muidugi järgnevat ajastatenam tatari-mongoli ike peale. Moskva riigi kujunemine. Ja eriti muidugi vägevaks läheb see väljapanek alates Peeter esimese ajastust ja sisu hõlmab taga 18 sajandi teise poole ning 19 sajandi esimese veerand Deckab ristide ajastul. Nii et see ajaline haare on tohutult suur. Millist perioodi teie ise kõige põhjalikumalt uurinud olete ja millest huvitute? Minul endal on nagu südamelähedasem just 18. sajand, sellepärast et ma olen just Peeter Esimese ajastuga seoses meie Kadrioru lossi rajamisega lähemalt tegelenud ja paljud nendest isikutest, kelle portreed ripuvad seal näiteks Peeter Esimese galeriis seintel on mulle teada arhiividokumentidest ja on mul aimu nende nende tegutsemist ja Tallinnas ja nende seosest Eesti Maja loog. Milline on siis parim ja vahest ka kõige ülevaatlikum väljapanek? Vene osakonnas ma vaatan kõige parema meelega siiski grafüüre sest krabüürits, see on suurepärane ülevaade kõige tähtsamatest ajaloolistest sündmustest. Tegelikult nendest grafürilist ja plaanidest on võib-olla kõige niisugune huvitavam ja grandioosse oma ehitusse ideestiku poolest Leblooni poolt koostatud Peterburi pea plaan 1719.-st aastast ja muidugi Peterburi rajamine, ehitusjärgud ja kõik tähtsamad nagu hooned on selle väljapaneku najalt üsna üksikasjalikult nagu jälgitavad. Igal rahval on oma tähtsamad linnad need keskused, millel on kultuuriajaloos eriline tähendus. Palume kirjandusteadlasel vareerib Pesubovi pisut lähemalt seletada Peterburgi kultuuriloolist tähendust. Võiks rääkida Peterburi kohast üldse vene kultuurist, on isegi selline mõiste nagu Peterburi kultuur ja hilisematel aegadel nimetatud Peterburi müüt, mis kasvab suurest osast Peterburi mõistmisest kui linnast, mis kerkis soode keskele nagu kunstlikult, nagu fantastiline viirastuslik linn. Selle Peterburi kultuuri omapära ja paljud rikkused kasvavad välja mitmete kultuuride ristumiselt. Saksapärane Peetri ajastu leilisem, prantsuse kultuuri ja vene kultuuri ristumisel tekibki küllaltki omapärane nähtus, mida võib nimetada Peterburi kultuuriks. Ja muidugi Peterburg kui ka pealinn ja kultuurikeskus. Teaduse keskus oli kultuuriajaloos ikka progressiivsete edumeelsete jaga revolutsiooniliste ideede hälliks. Muidugi tuleks ära märkida vene kunstile omast demo, kratismi humanismi, keda me näeme kõikide suurte autoritele ja see on ka üsna tihedalt seotud Peterburiga. Vaatamata sellele, et Peterburgi ka paljud nägid kui toonulikus riigikeskust, administratiivkeskus, kroonuliku linna, kuid just sellel taustal kasvavadki eriti välja temakratismi vabaduse jaga humanistlikud ideed. Millistest vene kultuuriajajärkudes võib siin saada kõige sügavama ja mitmekülgsema ülevaate? Tere esimese galerii, mis annab mitmekülgse ülevaate 18. sajandi algusest ja millele pani alguse Peeter esimene ise. See galerii avati Ermitaažis juba 1848. aastal. Jüri Kuuskemaa, mis eksponaadid Peeter Esimese galeriist teie tähelepanu köidavad? Peetri galeriis ma vaatan tavaliselt ka niisuguseid materjale, nagu seda on mitmesugused teadusriistad. Muide selliste teadusriistade hulka kuulub üks väga huvitav komplekt ka arstiriistu, mis on valmistatud enamasti Prantsusmaal ja need arstiriistad on siis osalt isegi kullatud pronksist käepidemetega, esteetiliselt väga nägusad. Revolutsioonieelsel ajastul oli selles Peetri galeriis isegi välja pandud paar kotitäit hambaid, mida Peeter esimene oli isiklikult, et välja tõmmanud mitmetel isikutel, nimelt Peeter Peetril oli kaks suurt kirge paljude muude hulgas seoses meditsiiniga. Üks ta armastas hambaid välja tõmmata ja tegi seda suure lõbuga ning paiguti ta tõmbas välja terveid hambaid, kui ta tahtis mõnda oma lähikondlaste karistada. Ja teine, tema haarastasime seoses meditsiiniga. Millele need riistad seal viitavad, oli tema pioneeriosa kirurgia toomisel Venemaale. Eetriaegsete asjade seas on muidugi väga huvitavad ka mitmesuguseid tööpingid, mis on põhilised nartovi poolt valmistatud tööpingid, mis seal paiknevad, on küll isegi tööstusest väga kaugel seisvale isikule väga kaunid ja nauditavad, vaadelda oma äärmiselt korrektset teostuse ja üksikut detailide sellise käepärasuse meeldiva kujundusega. Peale selle on siis vägagi niisugused arukad ja üllatavad tööpingid, mille olemasolu nagu ei oskakski arvata, nii-öelda nii maha jäänud või nii varasest ajastust nagu 18 sajandi algusteed on sellised kopeerfreespingid. Kujutage endale ette näiteks, et teie ees on mingisugune silinder, mis on üleni kaetud reljeefidega, inimfiguurid ja maastikud. Ja kui selline silinder asetatakse siis vastavasse kopeerfreespinki ja pannakse see masin tööle, siis hakkab see masin ühe ühtede anduritega, siis kobama siis need r lihvitud pindu ja vastavate lõiketeraga teradega kopeerima seda kujutist teisele silindrile. Ja vot üks taoline nartovi pinkidest ongi siis ka selles galeriis veel välja pandud. Ühes vitriinis on välja pandud ka üks hiigelsuur laelühter luust elementidest, mille treimisest siis ka Peeter ise osavik. Sest jällegi see oli nagu 18 sajandi alguse üleeuroopalik valitsejate harrastuse treimistöödel osaleda. Tööriistadest on muidugi ka huvitav vaadata jällegi Peeter Esimese nihukest suurt aktiivsust igal alal tõendavaid näiteks Sestroretski tehase essimisi rauakamakaid, mis olid siis sulatatud ja sepistatud, kusjuures ühel on siis pidulikult kraveeritud kirjet, tema keiserlik kõrgus suvatses oma isikliku käega selle rauatüki sepistada. Kostüümi kogu eriti hea ülevaate saab Peeter Esimese aegsest rõivastusest. Ka võib tutvuda Peetri enda garderoobiga. Kõige niisugune ekstravagantse ja kõige tähelepanuväärsem kostüümiajalooline eksponaat Ermitaažis üldse ja vene kultuuriosakonnas loomulikult ka on Carlo Portolomiolt rast trelli poolt pärast Peeter Esimese surma valmistatud niinimetatud Moska vaja personal kus on kujutatud siis Peeter ise elusuuruses kusjuures ta on pandud tugitoolile istuma ning ta on rõivastatud sinisest siidist tikanditega rõivastesse, mida ta kandis Katariina esimese kroonimise päeval. Treelse ajastu rõivastes oli ikkagi Tom idamaine domineerivalt idamaistel eeskujudel näiteks meeste tohutu kõrged karusnahkadest, peakatted, mida ka siseruumides kanti on midagi sarnast, mis meile praeguseid kaugkaaslaste rahva rahva haaranud rahvaste peakatteid meenutavad. Ja samuti siis sellised väga pikad-pikad kindlasti väga soojad ja mugavad kuued, mis aga noh, ilmselt mingit erilist töö tegemist ei soodustanud, nii et nad olid selles mõttes kaunikesti ebapraktilised. Mida te peate vene osakonna kõige väljapaistvamaks kunstiteoseks? Vene kultuuriosakonna kõige väljapaistvaid eksponaate kunstiliselt tasemelt on selle vaha persooni autori Carlo partonoomio Rastrelli poolt valmistatud Peeter esimene pronksist büst mis annab selle mehe sellist fantastilist energiat, sihikindlust ja isegi fanatismi erakordse sugereerivusega edasi, see on võib-olla kõige väljapaistvam, kõige veenvam portree üldse sellest isikust. Paljud teised on kas lihtsustatud või ilustatud või grotesksed ja see vahapersoon loomulikult esitab siis ka valitsejat, ütleme neil võib-olla natukene liiga sile tee magusakesena. Mõnikord käin ma teatud saale mööda või sedasama Peetri galeriid korduvalt vaadates ja tunnen teatud asjadest nagu äratundmisrõõmu, aga mõningate muude asjade puhul ma tunnen meeldivat üllatust. Tema märkan mõnda asja, mida ma ei olnud varem tähele pannud või siis näen mõnda asja teises valguses selliste viimase viimase käigu nagu meeldivate üllatuste hulgast 18. sajandi materjalide hulgas oli seal välja pandud karnevali saan mis oli väga rikkalikult puidust nikerdatud ja kus saani ette kuulus siis ka Püha Jüri, kes võitles lohega. Mida te raadiokuulajale näpunäiteks ütlete, kui ta vene maali ja Venemaa oli ajalooga tutvuda, soovib? Kujutava kunsti osas just maalikunsti osas on Ermitaaž peaaegu niisama ülevaatlik nagu vene muuseumid, Tretjakovi galerii ehkki neli või viis korda väiksemas mahus sest seal on praktiliselt esindatud oma töödega kõik 18 sajandi vähegi väljapaistvad Vene kunstnikud. Nii et see vene rahvusliku maalikunstikoolkonna areng tuleb seal väga ilusasti ilmsiks. 18 sajandi teise poole materjalidest on seal esitatud ühelt poolt, et väga paraatlikud toki Rost liini ja teiste lääne portritistide poolt maalitud vene valitseja, nende portreed kuid samal ajal on eksponeeritud ka argunavion tropovi siis Lewitzkija provikovski portreed, mille varal kujunes juba iseseisvat Vene rahvuslik portree, koolkond millele on omane kuidagi eriti rõhutada teatud lüüriline alge ja mille mõningate tagasihoidlikumate meistrite töödes ilmneb ka mingi võrratult naiivne elurõõm, mis osaliselt kujunduslikes võtetes seostub ka teatud ikoonimaalist hilisatsiooni põhimõtetega. Need on sellised rahvalikumat meistrid. Peale portreede on loomulikult ka terve rida maale, mis on pühendatud ajaloolistele sündmustele ja muide ka üks väga omapärane ja huvitav dekoratiivmaali eksponaat. See on siis hiljuti menshikovi lossi restaureerimisel niinimetatud pähklikabinetist maha võetud laen Maal maalitud siis tolleaegse nimekama Peterburi plafoonmaal ja Pillmanni poolt. Plafoon võeti maha sellepärast, et seal all on veel vanem freskomaal, mis jäi omale kohale, aga siis Pillmanni dekoratiivne kompositsioon paigutati sõrmitaaž. Kuid seal on ka väga huvitavaid töid. 19 sajandi algusest. Infenetsjanov ja tema koolkond ja mõningad kujutava kunstiteosed ei ole võib-olla nii kõrge kunstilise tasemega on huvitavad kui ajaloolised dokumendid ja nende ajaloolise dokumendi väärtust omavate kujutiste seast. On muidugi väga huvitav vaadata neid mehi, kes julgesid 19. sajandi esimesel veerandil astuda võitlusse Venet sarismiga saanidega Bristide portreed, mis enamasti on joonistatud ühe uurimiskomisjoni liikme Ivanovski poolt ajal, mil tega Bristabeeti juurdluse aegu Petropalovski kindluses Mida te tarbekunsti vallas kõige tähelepanuväärsemaks peate? Tarbekunst on väga palju ja alates Peetri Peeter Esimese ajastust ongi see vast nagu põhiline mis vene kultuuriosakonnas on välja pandud oma massilti oma mitmekesiselt. Eelkõige on võimalik üpris ilmekalt saada ettekujutust Vene mööbli arengust sellistest rahvuslikest 17 sajandi lõpumööbliesemetest. Kuni siis kõikvõimalikke end 18. sajandi Euroopa mööbli stiilideni, mis on ühelt poolt väljas välismaa meistrite tööde varal, kes töötasid Peterburis ja Moskvas ja teiselt poolt on siis välja pandud ka vene meistrite imitatsioonid, jäljendasid ja koopiad nendest läänemeistrite töödest, mis paiguti on kaunis naiivsed aga paiguti, siis jällegi väga huvitavalt ühendavad siis euroopalik sellise vene rahvakunstile omaste, dekoratiivmaalingute ja muude taoliste motiividega muust tarbekunstist tahaks veel toonitada ülevaadet vene portselanist. Nii hästi vene keiserliku portselanimanufaktuuri tööd, seal on välja pandud ka muide Vinogradov, originaaltööd on üldse teada seitses Vinograadiovi poolt signeeritud portselaneset usk, tubakatoosid millel on maalitud Mapsikesed, mis on iseenesest funktsionaalselt, nagu nipsasjad on ameti sellise suure portselaniajaloolise väärtusega ja on välja pandud ka mitmesuguste viiside näidiseid millega nii-öelda vene portselan võitis endale juba väärika koha teiste Euroopa portselani koolkondade seas. Hõbetöödest lisaks sellele ühele saalile eksponaatidele, kus on välja pandud kõikvõimalikke mailidega esemeid mis oli nagu rahvusliku koolkonna omapära. Varasemal Peetri-eelsel ajastul on siiski aru piitsa vormiga kõikvõimalikke joogia lauanõusid, mis aga paistavad silma selle poolest, et vene meistrite Kohrutus on kuidagi lopsakad, bravuurse võib-olla natuke laialivalguvam, aga ta on niivõrd selgest ilmnevate rahvuslike tunnustega, et isegi näiteks mingisuguse Lübecki kannu kordusel tunneb kohe silmapilk ära võtnud ikkagi Vene Meister ja samas on vitriinis on üks imeilus purjelaevakujuline jooginõu veini joomiseks mis on valmistatud ühe venemaagi kaevanduse esimesest hõbeda partiist ja nendest hõbetöödest muidugi erilist tähelepanu väärib erilist õhkamist kutsub turistide poolt esile Aleksander Nevski haua monument või selle osad, mis on toodud nüüd Hermitashi väljapanekusse, mis on valmistatud 18 sajandi keskpaiku mürczynski tehase võnielczenski, kaevanduste, hõbedast, kusjuures koguse koloss tähendab sarkofaag siis sümboolne püraamid taustal ning trofeede grupid kaaluga 91 puuda hõbedat. Vene kultuuriosakonnas talletatakse praegu ühtekokku 300000 kunstiväärtuslikku eset. Kogud täienevad pidevalt, palju saadakse kingitusena, aga ka ekspeditsiooni käikudelt. Varumisekspeditsioone Venemaa eri piirkondadesse tehakse juba 30 aastat. Kust siis kogutakse rahvakunstiesemeid, kui eelkõige kunstiteoseid. Vene kultuuriajalugu elab ja kestab? Kuidas aga leida Ermitaažist, kus on kolm ja poolsada näituseruumi vene kultuuri tutvustavaid saale? See on üpris lihtne, kui te tulete koos pea põhilise külastajate vooluga Neeva kaldapealsest sissepääsust ja tõusete üles Jordani paraadtrepist ning siis sisene aga koosse põhilise rahvavooluga vahelduvate välismaiste näitustesaali tundi ja Nikolai saali, vaid lähete sellest vasakult mööda ning Nikolai saali kõrval kohe ongi Peetri galerii üks kõige tähtsamaid venelasi, kultuuriosakonna vaatamisväärsusi ja sealt läheb juba saalide rida edasi. 18 sajandi keskpaik, 18 sandid, teine pool. Ja väikese kõrvalepõike sooritades jõuate tega vanemate perioodide juurde. Praktiliselt on vene kultuuriosakond ikkagi kogu talvepalee ning temaga külgnevad ehitised, mitte ainult need 40 saali mis formaalselt kannavad vene kultuuriosakonna nimetust.