Keskeprogramm Frank Sinatra elu ja armastus. Teksti loeb Andres Ots. Mas. Kuus aastakümmet on kõlanud tema meloodiliselt armastuslaulud. Tema kordumatu bariton laulis üle bändide ja rock n rolli ajastu üle 200 heliplaadi, ligemale 1800 salvestatud muusikapala 60 filmirolli üheksal Grammy't ja Oskar 51 korda heliplaatide edetabelite tipp 40. Velbordi edetabelis ei möödunud aastatel 1955 kuni 1995 ükski nädal ilma mõne tema lauluta. Seal olid tuhandeid jäljendajaid. Tema ise aga ei jäljendanud kedagi. Ta polnud võtnud ühtegi muusikatundi ega tundnud isegi mitte nooti, tema laulude saatel on üles kasvanud mitu põlvkonda ameeriklasi. Kirjanik vall on öelnud, et iga teine üle 40 aastane ameeriklane on alguse saanud tema muusika taustal. Romantiliselt maju ei streintšeusin naid ja teised. Tema laulud kõlasid tollal pea kõikjal. Tema sõprade hulgas oli kauneid filmi tiibasid ja presidente. Teda seostati nii kuritegeliku maailma kui valge majaga. Üheksateistaastast kaunitari tooli karavantet ei heidutanud põrmugi, et tema väljavalitu, kahekümneaastane Martin Sinatra oli kirjaoskamatu, amatöörpoksija ning astmaatik pealekauba. Seest tuli tasid siinlane ja peaasjalikult selle pärast, et ta oli lapse isaks saigi. Sünnitus oli raske ja arstid ütlesid toolile, et rohkem ta laps ei saa. Vastsündinule pandi nimeks Franžisse. Oli oli energiline ja nutikas naisterahvas. Ta tegutses ämmaemanda ja tõlgina, võitles oma perekonna heaolu eest nagu lõvi ja jõudis välja jõukale järjele. Ema, vanaema ja arvukad tädid hellitasid Fränki ära. Ta sai kõik, mida soovis. Talle osteti lakkamatult uusi kalleid riideid. Asju tal polnud kunagi puudus taskurahast. Sellest arenes kõrge enesehinnang. Ta solvas inimesi kergekäeliselt egaalandunud, iial vabandust paluma, püüdes kõike heastada kallite kingitustega. Ema unistas, et pojast saaks arst või insener. Frank aga ei tahtnud üldse õppida, küll aga jätta muljet, et õpib kolledžis. Riietuse järgi oleks võinud teda pidada jäili või Harvardi üliõpilaseks. Täielikult heideti ta ka ulakusi pärast välja. Kohalikust koolistki. Sokutas poja ajalehe juurde jooksupoisiks, kuid mõne nädala pärast sai taga sealt sule sappa. Kui Franki kahekümneseks sai, mõistis ema, et poeg ei hakka iial midagi muud tegema kui laulma. Noormehel õnnestus liituda kohaliku trioga, millest nüüdsest sai kvartett. Haub õukanfoor. Kvartett laulis tantsuõhtutel klubides itaallaste pulmades. Peagi siirdus grupp väikesele turneele mööda Ameerikat. Turneed saatis tohutu edu. Noorelsinatralt tekkisid esimesed austajad. Naasnud kodulinna, tutvus front ilusa brüneti itaallanna Anssybarbaatoga Franki 14.-st eluaastast peale oli kogu aeg. Pojal tuleb sekeldusi naistega, tavas tüdrukute kirjad ja viskas need minema. Nüüd leidis ta vaiksest ja malbe Snanssist saks tema jumaldatud pojale ideaalne naine ning tasus avaldama survet. Kuuleka pojana täitis Frank ema soovi ja abiellus neljandal veebruaril 1939. aastal näensiga, kes kinkis talle kolm ilusat ja andekat last. Nüanssi Franki ja Kristiina. Tõelise Sitsiillasena austas ja toetas Frank perekonda, kuid kodus peaaegu ei viibinud. Suurest armastusest Franki vastu kannatas näenzi üksioleku välja ja julgustas meest, kinnitades talle, et ükskord saab temast suurem laulja kui Bing Crosby, keda Frank ei väsinud imetlemast. Nüanssil oli õigus. Frank sattus Tommy toorschi legendaarses bändi. Tommy oli esimene, kes Sinatra nime afiššidel esikohale asetas. Bändis laulmine nõudis algajalt tähelt kõva tööd. Paraku oli Frankil raske iseloom ning töö uues kollektiivis läks üle kivide ja kändude. Konfliktid olid kerged tulema. Kord läks asi selleni, et Frank lõi bändi trummari leppadioridžile massiivse klaas Karafiniga pähe. Sellele vaatamata said meist hiljem südamesõbrad Tomi torssist saiaga Franki tütre ristiisa. Pärast tütre sündi sõites Sinatra Hollywoodi sai oma esimese filmi osa ja tutvus võtetel heledapäise näitleja hakatise Eloorm Coudingiga. Miks mitte tema numbrit? Nõnda juhtuski, et kaunitare loor püüdis kinni ühe ameerika ihaldusväärse mõtest meestest. Tõsi küll, mitte kauaks, kuid sellest lühikesest romaanist sahistas kogu Hollywood. Frank laulis näis igale saalis viibivale naisele, et ta laulab ainuüksi temale filmi kõrgemale kõrgemale. Võtete ajal riputas ta oma garderoobi seinale paberilehe 27 kõige kütkestavam Hollywoodi tähe nimega tõmmates üksteise järel maha need, kelle üle saavutas võidu. Filmivõtete lõppedes polnud järelejäänud ainsatki läbi kriipsutama nime kuid Sinatra jõudis teha veel palju muudki. Tantsis, laulis muusikalides, esines poliitilistel koosolekutel, rahvusvähemuste kaitseks. Tegeles heategevusega. 1941. aastal kuulutati Sinatra aasta parimaks lauljaks. Selleks ajaks oli Frank otsustanud, et aeg on alustada iseseisvat soolokarjääri. Ta lahkus Tomi tools bändist. Plaadifirma MC eil lubas lauljale 60000 dollarit aastas. Nimekas mänedžer John iibens pakkustele oma teeneid. Jeans tundis oma tööd. Tema oli see, kes tegi Chuck Elentanist Chuck Clintoni ja Teeemmaardinistin maardini. Evans ostis ära tosinaid noorukeid, kes oskasid teha kõva häält. Jagas koolipoistele-tüdrukutele tasuta pileteid, kindlustades sellega täissaali ning Sinatra kontserdi edu oli, et ära otsustatud. Lühikese ajaga organiseeris Evans üle kogu maa. 250 Sinatra fännklubi. Jõudis kätte aeg vahetada tagasihoidlik eluasevilla vastu Californias, kuhu Frank kolis koos nüanssi ja lastega. Lapsi oli selleks ajaks juba kaks tütar, kes nagu emagi oli nüanssi ja poeg, kes päris oma kuulsa isa nime. 1944. aasta 28. septembril kutsuti Sinatra Ameerika Ühendriikide presidendi Roosevelti juurde teed jooma. See oli lauljat tipptund. Paraku oli ta sattunud ajakirjanduse ebasoosingu alla. Lauljat süüdistati armeeteenistusest kõrval hoidmises. Oma maine parandamiseks otsustas Frank sõita Itaaliasse ja tõsta seal oma lauluga Ameerika sõdurite võitlusvaimu. Itaalias, olles Saissinatrale osaks ka au pääseda audientsile Rooma paavsti juurde. 1946. aastal sõlmis Sinatra lepingu metrov could Win Mayeriga. Plaate anti välja 10 miljoniliste spiraarides. Oma naist nägi Frank harva, kuid küllaltki tihti, et ilma võlgust nägi veel teinegi tütar Kristina. Eeskujuliku perekonna isa aga ei saanud Frankist kunagi. Oma naise meelehärmiks lubas Sinatra endale järjest rohkem abieluväliseid vabadusi. Nüanssil oli üha raskem jätta kahe silma vahele filmilehtedes filmiajakirjades avaldatavaid sõnumeid, kord Frankist jälle nad hõõrnerist, kord Frankist ja Merilin Mcsvelist ja nõnda edasi. Armasta kui teised naised, pealegi Franki Frank armastab mind ja minu juures on tema kodu. Loovutas nüanssi ennast. 40.-te aastate lõpp tõi muusikasse uued tuuled. Magus romantik missinatrale nii hästi sobis asendusfolgi jagantriga ning ei möödunud kuigi palju aega, kui laulja kukkus edetabelites esimeselt kohalt viiendale. Pealegi tekkis tal 50.-te aastate alguses häälepaelte põletik ning ta kaotas oma peamise vara hääle, mille ta sai tagasi alles 1954. aastal. Džentelmenid eelistavad blondiine, kuid abielluvad Brenettidega, ütleb tuntud anglosaksi vanasõna. Sama pealkirja, täpsemalt esimest poolt sellest kannab ka Hollywoodi film, mille esilinastusel said kokku kas kuulsat Frank Sinatra ja äeva kaartner. Sinatra oli kui hüpnotiseeritud ja otsustas kohe haavaga abielluda, unustades sootuks, et on juba abielus. Enne Frankiga tutvumist oli ava olnud abielus kaks korda. Näitleja Mikk Iruuniga Jaaklarnetist, aarde, Shuga, Egaarner ega filmis alati selleks kesta oli elus saatuslikuks. Naiseks armudes leidsid nad, et on hämmastavalt sarnased temperamentsed tujukat armukadedad. Mõlemad armastasid veriseid vaatepilt boksis härjavõitluses. Mõlemad vandusid. Kord viis Frank avad tutvuma öise New Yorgi patu kurgastega. Paarile kargas pähe mõte lasta mõned paugud kohalike kaupluste vitriinidesse mõeldud tehtud. Paraku ajas Sinatra metsiku ralli käigus alla inimese jahvatus trellide taha. Kummalisel kombel pääses kannatanu kriimustustega ja senaator läks korda ennast vabaks osta. Armunud jätkasid ohjeldamatut mürgeldamist linna patupaikades või istusid kodus ja tühjendasid ühe viskipudeli teise järel. Francoli armunute. Ta tahtis väga abielluda, maksku mis maksab ja palus nüanssilt lahutust. Eeldus. Reporterid jälitasid Franki, jäävad kõikjal, kus iganes nad jala maha panid ja pärisid, millal tulevad pulmad. Frank ähvardas nad kõik laiaks lüüa. Juba enne abiellumist oli neil hulganisti ägedaid sööminguid, nad olid ühteviisi tulised ja kergesti süttivad. Kord, kui ära oli valmistanud Frankile. Viiekäigulise hommikueine ja Frank öisest pidutsemisest pakitseva peaga lauda istudes ütles, et soovib ainult mahla viskas talle mahlannak kokku. 31. oktoobril 1951. aastal sai Frank lõpuks lahutuse. Jananssi väljus kohtuhoonest brika naisena. Aga Frank siirdusid koos sõpradega ööklubisse sündmust tähistama. Seal märkas Frank, piidleb üht nägusat naist. Paistab, et ma ei saa sind juba enne pulmi usaldada. Raevutuses äeva kiskus sõrmest kuuega raadilise kihlasõrmuse ja virutas nurka mingeid pulmi. Karjustajad tuiskas minema. Suure vaevaga läks omastel korda paar lepitada. Emadolile härra meeldis, kuna tool laskis ta lenda käevangus uhkeldada ja kiitis Itaalia toite. Abielu äevaga kujunes lõputuks võitluseks. Terlik kogutavaid löömingud põhiliselt armukadeduse tõttu isepäine, ära teinud franti soovidest väljagi. Hemingway tahtis, et tema jutustuse Kilimanjaro lumi järgi tehtavas filmis mängiks avapeaosa. Frank oli vastu ja nõudes, et tuleks temaga New Yorki, kus ta ööklubides laulis. Nõustunud Frankil polnud õiget tööd. Karjäär oli tõusuteel, franki oma langes. Ärme muretses Frankile televarietee etenduse, kuid tujukust koostöö temaga ei laabunud. Ta hilines, ignoreeris külalisesinejaid, keeldus nendega proove tegemast, saatis produtsendid pikalt. Esimest pulmaaastapäeva tähistati Aafrikas, kus oli filmivõtetel kus Senatraga toimetas lennuk tiirles viis tšarterreisiga võtteplatsile, kal konide šampusekastid. Frank kinkis haavale preljantidega sõrmuse jättes mainimata, et ostis selle naise krediitkaardilt võetud rahaga. Ma olen olnud abielus kaks korda, kuid mitte kunagi nii kaua, ironiseeris ära aastapäeva puhul korraldatud peoõhtul. Solvunut Frank sõitis filmis siit igavikku võtetele, kus mängib hiilgavalt vangis surnuks pekstud itaallasest Ameerika sõdurit. Üllatades kõiki veenvuse, siiruse ja näitlejameisterlikkusele. Film tõi Sinatra parima meeskõrvalosa Oscari. Lisaks sellele selgus, et ta on saanud tagasi ka oma hääle. Ta hakkas laulma ballaade. Tema esitusviis muutus küpsemaks ning oli endiselt vastupandamatu. Tekkisid uued austajad. Äga ja Franki abielu hakkas üha rohkem mõranemas, kokku oli sattunud kaks kanget, kumbki ei andnud tolligi järele. Abieluavaga nurjus. Frank jäi teda elu lõpuni taga igatsema. 1956. aastal sõitis Frank Stanley Krameri filmi uhkus ja kirg võtetele Madriidi, kus ähva elas ja oli ametlikult ikka veel Franki naine. Kumbki polnud hoolinud lahutusest. Paraku oli kummalgi siis juba oma elu. Aja möödudes paranesid hingehaavad frant, tutvus näitlejanna Lorenbeical iga nähti sageli kuus. Lõpuks tegi Sinatra talle abieluettepaneku, kuid enne otsustavat sammu mõtles asja üle järele ja abielu jäi sõlmimata. Selleks ajaks oli tal taskus tolle aja kohta fantastiline leping, mis võimaldas tal teenida kolme aastaga kolm miljonit dollarit. 1959. aasta septembris kutsuti Sinatra tseremooniameistriks õhtusöögile, mille stuudio Dvanišancherifax korraldas Nikita Hruštšovi ja Nõukogude delegatsiooni auks õhtusöögil viibis 400 Hollywoodi kuulsust. Sinatra veetis poole õhtust Niina frušova Nõukogude peasekretäri naise kõrval. Ta oli alati armastanud poliitikuid ning talle meeldis viibida nende seltskonnas. Ta levis keeennedytega ja tema korraldada oli pidulik kontsert noored presidendi John Kennedy ametisse astumise auks. Kontserdil olid kaastegevad Ella Fitzgerald, vet Davis ja mitmed teised esimese suurusjärgu tähed. Paraku rohkem teda valgesse majja ei kutsutud. Selle taga oli Jacques Lin Kennedy, kes teadis, et Sinatra oli see, kes tutvustas tema mehele Merilin, mon, raud, Sinatra ja Monkrow. Nende suhetel tasuks peatuda pisut pikemalt. Nõnda siis Frank Sinatra access. Teatmikus, kes on, kes määratles oma elukutselt sõnaga paarit, on oli 39. eluaastal saavutanud oma elu suurvõidu kuldmehikese rolli eest filmis siit igavikku. Ajakiri Time nimetas teda mitu kuud järjest üheks kõige tähelepanuväärsemaks tugevamaks, dramaatilisemaks ja ajuti varjamatult ehmatavaks isikuks publiku vaateväljas. Taim kirjutas Sinatra kohta, et too on mees, kes välimuse poolest sarnaneb 1929. aasta gängsteri üldtunnustatud standardile. Heledad silmad, külm, pilk, vetruv liigutused, räägib läbi hammaste, riietub supermoodsalt, kannab kalleid tumedaid särke ja valge mustriga lipse. Viimastel andmetel on kandnud 30000 dollarit maksvaid mansetinööpe. Ta ei lase ennast pildistada ega ilmu iial rahvete ilmaga, puu või muu pea karteta varjamaks taanduvat juuksepiiri. Frank Sinatra ja pesapallimängija Joe dimensioon. Mõlemad esimese põlvkonna ameeriklased olid tollal kõige kuulsamad itaallased maailmas. Nad osutasid finantsabi ühtedele ja samadele joomaasutustele. 1954. aastal võis öelda, et ka mõlema saatused olid ühtviisi äpardunud. Sinatra all oli probleeme abieluga, pingu laevakampriisidest oli ta juba enne abiellumist temaga teinud esimese enesetapu katse. Kaks aastat pärast abiellumist järgnes teine katse endalt elu võta. Fotograaf Milton Greeni sõnul kohtas Merilin Natrat esimest korda 1954. aastal ühel lõunasöögil mil tema abielude imejaga kärises kõikidest õmblustest. Järgmine kohtumine leidis aset alles kuue aasta pärast 1960. aastal, kui oli lagunemas Merlini abielu Arthur Milleriga ja presidendiks sai John Kennedy. Tolle aasta augustis kutsus Sinatra kogu filmigruppi, kellega ta parasjagu koos töötas. Oma kontserdile kasiinosse ta järve ääres Nevadas, kus toimusid filmivälivõtted. Merilin tuli kontsert Artur Mülleri saatel, kes kõige järgi otsustades tundis end seal äärmiselt ebamugavalt. 1960. aasta lõpul, varsti pärast seda, kui Merilin lõplikult Milleri juurest ära tuli, hakkas Sinatra pöörama talle erilist tähelepanu. Nii näiteks hankis ta asendaja taks õõgole, kes oli jäänud Milleri juurde. Näitlejanna uueks lemmikuks sai valge puudel, kellele Merilin pani nimeks mäss jättes sellega kuulujuttudele Sinatra seotusest maffiaga. 1961. aastal, kui Merilin pärast lühiajalist viibimist ühes New Yorgi psühhiaatriakliinikus saabus Californiasse andis Sinatra tema käsutusse oma villa. Merilini tollase juuksuri George maastarssis sõnul viibis mõnikord seal kaasseinad Tra. Ma polnud Sinatra küll kunagi näinud, rääkis maastars, ent kuna ma suhtlesin Merilinega, tundus mulle tunnen väga hästi kaassinatrat. Merilin võttis mind kaasa, kui tema villasse sõitis. Mul polnud aimugi, kuhu me sõidame. Kõike peeti väga suures saladuses. Seda võib öelda ka Sinatra esinemiste kohta. Las Vegases, minu jaoks jäi Sinatra alati nähtamatuks. Juuni algul, kui las Vegases algasid Sinatra kontserdid, saabus sinnaga Marylin. Edi Fisher, kes viibis kontserdil koos oma tollase abikaasa Elizabeth Tayloriga meenutab. Istusime Elizabethiga saalis koos määrilinega, kellelt tol ajal oli romaan sinatraga. Kõikide pilgud olid suunatud temale. Ta kõigutas end muusika taktis ja lõi peopesaga tooli käetoele rütmi, nii sügava väljalõikega kleit paljastas rinda. Ta oli nii ilus ja nii purjus. Õhtusele koosviibimisele jäi Merilin hiljaks. Sinatra ei vaevunud varjama oma pahameelt ja varsti Merlin lahkus. Kuu aega hiljem. 1961. aasta augustis oli Merilin koos Senatraga sema jahil. Merilini Sinatra jagasid kajutit ning kogu seltskonnal oli selge, et Merilin viibib jahil Sinatra tüdrukuna. Merilin katsus olla kõigest väest armastusväärne, kuid paistis, et ta tundis end ebamugavalt ja pruukis ohtrasti rahusteid. Üks jahil viibinud daame meenutab. Mäletan enne jahile asumist kogunesime Franki villasse ja Frank palus, kas sa oleksid nii kena ja läheksid. Aitaksid Merilil riidesse panna, et saaksime juba ükskord teele asuda. Merilin ei suutnud kuidagi end kokku võtta ja ennast valmis seada. Kui jahisõit lõppes, otsustas reisiseltskond kuival maal veel kord kokku saada. Merilin aga astus maale Yakadus. Mõned nädalat hiljem helistas Marylin New Yorki oma toatüdrukule Leena Peppytoonele, et see toimetaks talle kohale kleidi, mida ta kavatses kanda kohtumiselsinatraga. Peapitoone mäletab, et Sinatra tulime eriline järele, et teda välja viia. Ta võttis taskust karbikese, meenutab Leena ja panime erilynile kõrva. Seejärel suudlesid nad kirglikult ja ma lahkusin toast. Leena sõnul oli Merilin 1961. aasta suvel esimest korda rääkinud abiellumisest Senatraga. Ta oli nördinud, kui Sinatra pööras tähele pannud teistele naistele. Mõne kuu pärast teatas Sinatra kihlumisest näitlejanna Juliet Pruusiga Pole ühtegi kindlat tõendit selle kohta, et Sinatra oleks olnud Merilynist kirglikult sisse võetud. Kuid nad kohtusid aeg-ajalt, kuni Merilini surmani. Muutus kammerilyni suhtumine senaltrasse. Silmitsedes vanu fotosid koosveedetud hetkedest, poetas ta kord mõtlikult. Vaevalt, et ma talle neist koopiaid hakkan andma. Arvan, et olen andnud talle juba niigi palju. Nõndaks siis Sinatra oli Elletipus. Ta oli ameerika teismeliste iidol. Noorukid panid end tuppa luku taha, kuulasid tema plaate ja nutsid kummuli voodis. Keegi ei mõista neid ainult Frank ainult teema. Sama tundis ka kaheksateistaastane Hollywoodi lapsuke, müüafääru. Õbluke lumivalge naha, suurte siniste silmade ja pikkade blondide juustega portselan nukk, kes sõna otseses mõttes korjati tänavalt 60.-te aastate lõpu menuseriaali. Väithamplays ja unistuseks oli suur karjäär ja tähtis mees. Frankist tähtsamat Hollywoodis tollal polnud. Kaks nädalat virvendasid ta Franki silme ees kõige rabavamates kostüümides, kuni sai, mis tahtis. Sinatra kutsus ta lõunale. Viibides Londonis filmivõtetel, kaebas Sinatra oma sõbrale teksterile üksilduse üle ning küsis, kas ta mitte ei peaks abielluma. Miiaga. Dexter laitis mõtte maha pidades silmas kolmekümneaastast vanusevahet. Frank sattus raevu, loopis asju, haaras telefonitoru ja andis korralduse. Las Vegases köik pulmadeks ette valmistada. Samas sai Miia käsu õigeaegselt New Yorgist Las Vegasesse ilmuda. 19. juulil 1966 franki ja meie abiellusid. Emadolile Miia ei meeldinud, see ei söö ega räägi, kurtis ta. Ei see kaua kesta. Seal oli õigus. Vanusevahe ja erinevad maitsed tegid oma töö. Frankile meeldisid ööklubid, poksivõistlused, hasartmängud, mehele diskotants ja mediteerimine. Noorikul tuli valida karjääri ja abielu vahel. Pärast mitmeid tormilisi sõnavahetusi frantiga, kes ei tahtnud, et müüa filmides mängiks, läksid suhted õige teravaks. Nad elasid küll koos, kuid Frank veetis rohkem aega kõrtsides kui kodus. Vihaga tegeles joogaga. Kulminatsioon saabus 1967. aasta sügisel, kui Mia tegi Roman Polanski ka Raus märi beebit. Frank nõudis, et Polanski lõpetaks kohe filmimise tema naisega. Kuni ta meil töötab, on ta Mia Farrow, mitte Missis Sinatra vastas selle peale. Polanski. Frank kordas nõuet Miale kes samuti keeldus. Sinatra helistas oma advokaadile ja käskis saata müüjale lahutuspaberid. Frank sai eelolevast, lahutab tusest trauma. Ta ei suutnud töötada ja läks päris pööraseks, lõi kirvega puruks oma garderoobi ukse, pidasime meeletuid orgiaid, kuni maandus raske kopsupõletikuga oma hotellituppa. Meie lendas kohale, et teda põetada, kuid ta saadeti minema. Frank nõudis enda juurde äävat äeva tuli, kuid mitte üksi, vaid suure kaaskonnaga läks lahti pööraseks peoks, mille käigus kukutati teise korruse aknast alla klaver. Meie ja Franki abielu lahutati 1968. aastal kaks aastat pärast selle sõlmimist. Lahutus mõjus Frankile katastroofiliselt, ta ei laulnud viis-kuus aastat. Frank ei uskunud, et kunagi veel abiellub. Ta eelistas kurameerida lesk prouadega, kes küll ootasid abieluettepanekut, kuid Frank ütles, et on olnud kolm korda abielus ja talle sellest piisab. Kuid oma kuuekümnendat sünnipäeva tähistas ta siiski uue abieluga. Sedakorda võluva Barbra marksiga. Oma tennisepartneriga, kes oli ilus ja blond ning temast 14 aastat noorem. Varvara oli tark naine laskis Frankil särada, jäädes ise tagaplaanile. Ta tegi kõik, mis Frank soovis, valmistas Itaalia toite, võõrustas külalisi, käis kaasas ööklubides, reisis koos temaga mööda maailma ringi. Pärast 50 viiendat sünnipäeva oli Frank tahtnud karjääri lõpetada. Hüvastijätukontserdil tahtis ta kaunilt lahkuda viimase lausega laulust enge saes. Eks kiusmiiuuelaiendisse bee aur. Andestage mulle, kuna kaon, kuid publik nõudis ta tagasi. Ja Sinatra jätkas. Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel töötas ta väga pingsalt. 1976. aastal laulis sisse kuulsaž laagri New York, New York. 1980. aastal laskis välja kolme albumilise seeriad. Reilotši andis koos vana sõbraak, vintsid youssiga välja albumi Elley esmaleidi. Ta võttis osa heategevusüritustest. 1981. aastal kutsus Roonal räidandla oma inna Auguratsiooni pidustustele. Nüüd avanesid tema ees jälle valge maja uksed. Nüanssureigen kutsustada isegi kinnistele vastuvõttudele. Sinatra organiseeris kontserdikuninganna Elizabeth teise visiidi puhul 1983. aastal. Osales 1984. aastal räigani USA presidendikampaanias ning sai riigipea käest maa kõrgeima autasu presidendi vabadusemedali paistes, et Sinatra ei vanane üldse. Tähistamaks oma 70 viiendat sünnipäeva, korraldas ta kaheaastase laiemandschabili turnee. Kuulajaid oli murdu. 1993. aastal andis ta välja uue plaadi duetti Tiits, millele ta koos teiste tähtedega laulis sisse oma kõige tuntumad hitid. Aasta pärast osales Sinatra koos laeseminellija Anthony Hopkins siga luksushotelli avamisel Beverly Hillsis. Frank Sinatra viimane etendus toimus 1995. aastal. Pandi seordis Californias, siis ta tõsi küll, ei tabanud enam alati noot diahilines sisseastumistega. 1996. aastal pärast 80. sünnipäeva pidustusi 95. aasta detsembris tõmbus Sinatra tagasi oma Beverly Hillsi kodusse. 14. mail 1998 viidi Sinatra südame Attackiga haiglasse. Järgmisel päeval haiglast naastes oli paar Brassinatral ja lastel raske öelda tänavaile kogunenud rahvahulgale et legendaarne laulja ja filminäitleja. Ma ei taha, et keegi mu surmast teada saax. Suremine on nõrkuse märk. Matta mind lihtsalt vaikselt maha. Kui sina ei ütle, et ma läinud olen, ei pane seda keegi tähele. Olid Sinatra viimased juhtnöörid.