Ei, ei tee head inimesed, ei ole saare, see ei miski muu kui ka meelenuusika tund eikellegimaa endistviisi ja isaatelegijagi, kes neile lugusid laulusid ette mängib epale täna keegi teine, kui ei keegi, liiklus need endiselt, ehkki endistest pisut teisiti koodi häält teeb sedapuhku välja valitud ei kellelegi maine artiste, kellega päris sarnaseid selles sarjas eelnevalt ette võetud justkui nagu justkui nagu ei olegi pärast kuulda. Edaspidi võib selles veenduda veel ja veel ja veel ja veel. Ja põhjendusi sellel pisikesel kõrvalepõikena on õigupoolest mitu. Mõnest põhjustest tuleb jutuks jõuda. Saate edenedes, ühe neist võib aga juurest tunnistada veidi hämmastunud, aga sugugi mitte häbenedes siinsamas ja kohe nimelt on nii, et ei ole võimalik mõnikord head inimesed lihtviisiliselt ei ole võimalik põgeneda omaenese lapsepõlve eest. Ei kuhugi, ei kellelgi. Müssi lugulaulusid, nagu see samu nägi, liverpooli, poiste väike viiuli, kui need pisikesest armsast kallist mardast seisuses. Tõenäoliselt eikellegimaal veel mitmeid ja nende juurde meenutatakse mõningaid muistseid mõistulugusid, mis kõik puudutavad populaarmuusika ajalugu. Tänase saate peaesineja ei ole liverpooli liitlasest tänase saate peaesineja Briti Sloveenia uljas jalgpallibänd, popmuusikamäel haigust mõne, kas leida siis leida viiteid ei ole päriselt sukk ja saabas, nad ei ole nagu Smitte Vesson, nad pole nagu Lennoni McCartney nädala, kus leida biitlid omavahel. Siiski on olnud populaarmuusika ajaloos eriti selles briti saarte osa puudutavas osas võrdlemisi tihedasti seotud mõningatel kümnenditel. Esiteks seitsmenda kümnendi alguses, sest liikunud tollel ajal ja hiljemgi. Meil on seda üles kaevatud. Kummaline spekulatiivne teooria, äkiline sellest, et sleid just nagu olekski olnud loodetud uued biitli poisid, ehkki teistsugusel kujul varvas briti üks said nimekamaid rokikriitikud, šašarmarry võrdles biitlitega, koosnes leid neljast rõngast, staaž ülekantud tähenduses. Aga on teisigi teooriaid veel, mis pieteedi leidis ja, ja on ka kommertslik külgi, mis asjale pisut jumet. Teisest küljest nimelt ei olnud sleid miskit kui seitsmendat aastat esimese poole kõige kõige edukam briti singlibänd peale biitleid. Muidki selle teooria ehk spekulatsiooniharusid, mis seovad üle kümnendite ühte kimpu kokku biitlid, slaidid ja 90.-te hull lärmaka gruppi õuest. Sleinisti liidritest muusikaliselt rääkides. Võib-olla piisab, kui selle koha peal siin tsiteerida vaid ühte kirjameest meelest iirlast nimega David Koldik kes sleri 97. aasta algupoole taasavaldatud hitikogumike puhul märkis, et muusikaliselt tegi sleid tõepoolest seda et võttis nii nagu või siis 20 aastat hiljem pärast neid mõned biitlid muusika, popküljed ja võimendas neid. Pööraselt. Seda tegid leid. Seda tegi ta just nimelt kui asjale ilustamata vaadata seda ilustamatult ümber. Ning sleid oli just nimelt Välgis ilustamisega peaaegu ealisi tegelema. Aeg-ajalt tegelast, kes Leica tõesti sellega, et mängis neis tõesti eramule biitloo nagu näiteks seal Seadmes leid, kelle valasid kaunikesti lärmakaid kaunikesti naljakaid Elapakaid, kohati natukene nimme nüri täide läinud nagu popmuusika, mida vabalt olla võibki ta ei kellelegi mängida. Tasub selle kõige juures mitte jätta tähele panemata, et tegi seda lapakkuse naljakuse veidruse juures olid slaidi uljad ja häbematult meistelised, mingid iseäralikud moel ka koguni nägusid ja nupukad, pealegi see on see külg, mis peale selle kommertsliku tubli rikkuse, mida nad ilmutasid seitsmendate esimesel poolel väärib tegelikult rohkemgi kõneainet selles saates, mille nimi on siin eikellegimaa. Võib küll öelda suure kõht tähega popkunsti pole sleid eales üritanud tehagi ja nagu ütles kunagi selle grupi liikmeid Simm, nii et kui väga nad poleks Olav tahtnud, poleks iial suutnud olla bänd, kelle kohta oleks öelnud, et see bänd on huul. Nendel tunnistad simmani, polnud vähematki päevast nukki mingit õiget raamist, klassitsismi stiilist ja mingitest peene maitseküsimustest. Aga ühe Mul on varjatud või avaliku ürituse teha kunsti natukene kõrgema k-tähega populaarne muusikalistest piirides võib slaidilt leida, vähemasti on aastast 70 meri, siis kui nad väntasid filmimine, üheksais Lenin neil tolle filmiga seotud finimuusika albumi vala nende kohta tavatult pikk, alla kuue minuti kestev Haundasid. Kiil üritab tõepoolest peaaegu et pressida ühte viieminutilise väikesse pusesse kokku üsna mitmeid erinevaid külgi biitlite topeltalbumist mida rahvasuus tuntakse valge albumi nime all. Niisiis üks levik üritus natukene kunsti teha popmuusika piirides. Nojaa, pigem pigem säärase heina käsi, trumpi vaata jalgu plaksutavatena, ulja jalgpallijõugule, aga nute ohtrasti Torupilli Sid tarvitama Chessiga flirtima, ballaadi orkestrile mäletavad slaidi need, kes leid veel praegu mäletavad. Mäletada aga aegadest ammustest mitut moodi võimalik vähemalt palasid on erinevaid, ehkki kõlavad nad teinekord kahtlaselt ühtemoodi. Blogis kuismi pliismi O oli võetud seitsmendat aastat esimesest otsast, siis, kui slaidineliku üks pool, nimelt tassist sim liiges kindlasti viiulit ja klaverit ringis ning laulja mees Larry, hooldaja, kes teinekord kitarri võttis, lava peal läppida, kes kandis leotuid ruudulise pükse, päikest, varjutavaid, pakend, haarde ja totrat torukübarat olid muutunud kahe peale slaidi täiesti pidurdamatuks hitimasinaks. Vaid need lugusid, mis tabasid briti singlitabelit esimest otsa tuli robinal mitu aastat järgemööda. Ja kõik nad olid seesugused seisused kohad, mille kohta võib öelda, et nendes pandi ühtepidi kokku Haadroc teistpidi. Popkunstiliste. Omapärasusega ja lööklaulu traditsioon nii või teisiti nende lärmakuvate palade kõrvale ballaadisid hakkas tekkima tegelikult alles seitsmendate aastate keskkohas ja ikka siis tolle aja ümbruskonnas, kuis leid vältas oma esimest ja ainukest filmi ning sinna juurde andis välja, et tolle sama eelpool mainitud Albumi filmist võetud lauludega plaadi Sleylin leil Ei tundub olevat, ta sai kellega kõige sagedamini tarvitada, vaid sõnumit ainult ei kellelegi liikus kõnelduna välja öelduna, vaid ka tänastel valitud artistide poolt laulduna. Irgul vool puhul pole öelda miskit muud kui südameid. Võib-olla isegi ära tundis, et kiimaline ja vaieldamatult feminiinne rütmibluusi lõugu senishapnilt mu õue oli too, mida äsja kuulda võis. Ja nagu karta võib. See, mida järgnevalt ette mängitakse, on saast pärast tehtud kaverversioon tänaselt peaesinejalt. Sleid. Muidugi maksab siia juurde öelda, et tõlkida tuleb seda lugu slaidil peale kõige muu tõepoolest Naiselikust, laulukeelest maskuliinsus. Ja mingil määral üllatav küll saavad nad sellega hakkama. Kullavada, mis leedi laulus peitub, nii nagu ta inglise keeles kõnekäänus ikka peitub Vikerkaare otsa all kusagil sügaval ja mida arvatavasti eales Vikerkaare varjus ei leita on sellest erinevalt slaidi minevikku ja küllapäevi ikka aeg-ajalt välja kaevatud ja võrdlemisi edukalt, võrdlemisi erinevatel põhjustel slaidi vaimun rokkmuusikas alatasa välja kutsutud on kutsunud palgakirjanikud on kutsunud palgamuusikud näiteks metalse kõlaga puudli rocki mängijal londi lokikest, lahkete klipp, pükstega noored mehed, kaheksakümnendatel nägidž leidis nende kentsakas klemm rakis üht oma eelkäijatest ning tolle puudli rokipõlvkonnaks kunagisi menukamaid esindajaid, Ameerikama jõukoerriet võttis taasesitada slaidipalaga morfiin nais millest omakate versiooni tegid üheksakümnendatel aastatel brittide vennad Kärla kerid. Ja samuti üheksakümnendatel, ehkki enne veisist pani käed külge sleidi vaated kidumatule, jõululaulule, mis iganes aastal jõulukuul taas vähemalt britti saada, et edetabelitesse kerkib märg, võsmoseerivad endale vana nimi, briki kootiliku kallakuga rokiseltskond, mis selle viimati nimetatud, mis sinna välja arvata, siis ilusasti peaaegu kõigil teistel, vähemasti nimekvaatel tegijatel, kes leegilugusid võtnud under uuesti omamoodi teha, on. No kui mitte rohkemast, siis vähemasti ühest kvaliteedist ja slaidi puhul väga olulisest küljest. Enamikul Londoni järele tegijatel on puudunud tehtsleidiliks eneseiroonia. Äsjakuuldud lugu pole Manchesteri mees vendadega jällegi bändi õueysis repertuaarist sugugi mitte ainus, mis peaaegu et äravahetamiseni sarnaneb mitmete hammustes leili kära rikkamate ja lihtsamate lugudega. Niisiis Ajal kui disleili tagantjärele on raske nimetada uuteks biitliteks. Nüüd tagantjärele, mina arvan küll ja ma pole nende arvates ainus toetajaid, on nii siin kui sealpool suurt vett ületada ÕISist füüsiliselt uueks leid, mitte tingimata uuteks piirideks. Slaidi mantlit pärida, antud päris mitmetele teistelegi. Üks seesuguseid, kelles, kelle puhul slaidile viidatakse slaidist saanud kahtlemata möödaniku poprocki, eks olulisemaid viite punkte. Briti noor veel, vähemasti olid nad noored aastal 97 Silverson. Neilgi on midagi Sleinikko. Olaf tähendab maakeelde ümberpanduna seda, et esialgu pole nagu vigagi ja midagi seesugust võis leida endale teistelegi kinnitada väga rõõmsasti veel seitsmendate aastate keskpaigas. Seitsmendate lõpupoolel kirjutab selle briti jultunud jõleku jalgpallibändi. Thor minema allapoole, ikka langevas joones ja mitut pidi. Ameerika populaarmuusikaliste kõrgustiku vallutamise kaval, mis leidis väga raske plaanidelil läksivad lootusetult lörri sõnastavas Leif esindajate teisel poolel majanduslikult sant seis briti turul. Nad valisid endale võrdlemisi ebaõnnestunud muusikalisi liitlasi, sest seitsmendate lõppusid aastate alguses. Nendega ei haakinud, nemad kippusid ühte heitma pead tõstva uue kaadroki lainega ning lõkked tollel lainel. Iseenesest oleks esialgu väga palju iga onuna, kas veidi enese välja pakutud faad raudtee, Haadroc tollal üsna vägadelt ja hall puht popmuusikaline fookia pulk ja kõik see värk siis järelik, häbematu võlu, millest veidi särtsakamatest vigurites ei tasu eitada kipušeega samuti kiduva ja siis kaduma sootuks üsna pikkadeks aastateks. 80.-te esimesest poolest jäi inglise rokkmuusikaarveraamatuid siis leegi nimega lahtrisse veel üksikuid arvestatavaid tabeleid. Aga üldiselt käib laagris kaheksanda kümnendi algusaastatel üpris igav hinge vaakumine. Vaakum venib aasta aasta järel, nüüd siis hooajal 83 84 saada täidetud veel baari toeka, majandus ja populaarmõistelise näitajaga mari läbilöögilooga ning kui 90.-te esimeses alguses leidus vahest eneselegi üllatuseks veel üheks viimaseks korraks Tipmistele tasemetele lähedale, küünib kärarikka singliga voolus saun sisalduse Barakuga ja selle suuresauruse päris päris päramine. Kõik see tagumine tähelepanu, väärne hingetõmme sest et kõik hilisemad poolikud eluvormid, mida selle nime all end ilmutada on üritanud seejäreltulijad ja slaidi liikmeskonna, mitte loomingulise poole Hilli Donpoweri osalusel oppi teha püüdnud seltskonnad Moria vaagi jäinud sleid do näiteks pole õieti mainimist väärt vokaal-instrumentaalne, ent nimega sleid pole enam isegi mitte retro. Pigem on see kahvatu komejant, kust koomika, kujud ja püüdlik palgatöö, millest igasugune mõte ja lust on lootusetult kaduma läinud. Aga see kõik ei olnud nii hullusti veel siis, kui aasta oli 75. Head kuulajad kuulajatega, Merlini muusikatundi, kellelegi ma jäi kellelegi suhteliselt erakorralise peaesineja ansamblist leid lahkumist meie rohketest valdustest on peagi-peagi oodata ja kellelegi otsa tagasi pöördumas nädala pärast, siiasamasse samal ajal ja teistsuguse muusikaga, nii nagu eikellegimaal tavaks meile painutada, mängides leegi lahkumislugu ja meenutada neid eikellegimaistes mõtisklustes, ühesõnaga kasvõi sellegipoolest leidub üks tolleaegseid bändi, üks väheseid, kelle paladest teada olenevalt on ühes reas nii kaunisti lauldud eikellegimaisest vaikusest. No Man's Land on see sõna, mida sa neid tarvitab ja üks nendest paljudest, millega ta sõnaohtralt meiega hüvasti jätab. Noh, jälle Kuulmiseni nädala pärast