Tere päevast eetris on kommentaatori nädala vaade ja stuudios Uku Toom. Möödunud nädala olulisemaks sündmuseks Eesti jaoks oli kahtlemata peaminister Tiit Vähi riigikogus peetud ettekanne olukorrast riigis. 33 tööpäeva jooksul, mis on tänaseks möödunud päevast, mil minu poolt juhitav valitsus andis ees ametivande oleme püüdnud endale selgeks teha olukorra Eesti vabariigis sel hetkel, mil vastutuse võttis endale uus valitsuskoalitsioon. Teile on esitatud põhjalik kirjalik ülevaade 170-l leheküljel, mis kajastab probleeme kõigis olulistes elusfäärides ning mis on koostatud spetsialistidest töögruppide poolt. Meie eesmärgiks oli fikseerida asjade seis võimalikult neutraalses arvude keeles sest just nende varal on mõne aasta pärast võimalik mõõta, kas on toimunud edasiminek ja olukorra paranemine või tagasilangus. Olgu järeldused ja hinnangud teie teha, samuti jääb teie otsustada, kas selliste ajahetkede fikseerimine ja aruanne üldse vaja teha on. Meie igatahes tundsime, et see on meie kohus rahva ja Eesti riigi ees. Austatud rahvasaadikud. Lubage mul oma suulises ettekandes seoses aja piiratusega peatuda põhiliselt kahel eluvaldkonnal, mis täna kõige enam mõjutavad igapäevast elu Eestis. Nendeks on inimeste turvalisus ja majandus. Ma ei ole suur avastaja, kui ütlen, et õiguskord riigis on halb aga nii halb üllatab meist paljusid. Käesoleva aasta kolme kuu jooksul on riigis registreeritud ligi 9000 kuritegu. Kuritegude tõttu on hukkunud 148 inimest. Varalist kahju on tekitatud üle 204 üle 240 miljoni krooni. Kolme kuu kuritegevuse andmete järgi on Eestis 10000 elaniku kohta toime pandud 57,9. Võrdluseks, Lätis 35,9 ja Leedus 41,6 kuritegu. Me ei ole saavutanud edukuritegude avastamisel, vastav näitaja on üksnes 14,7 protsenti ja jälle ei kannatame välja võrdlust Läti ja Leeduga, kus avastatakse vastavalt 25,8 ja 38,3 protsenti kuritegudest. On täiesti seaduspärane, et sellises olukorras kuritegevus kasvas meil käesoleva aasta kolme kuu jooksul veelgi ja see kasv oli veel 6,4 protsenti. Tiit Vähi rõhutas, et plahvatuslikult on kasvanud raskete kuritegude arv ja suurenenud noorte osakaal kuritegevuses. Inimesed ei looda enam politseile, mida näitab asjaolu, et umbes pooled ohvritest jätavad kuritegudest üldse teatamata. Väljakujunenud halb kriminogeene olukord on riigi siseolukorra üks tahk ja selle edasine kujunemine ei sõltu üksnes politseiameti tööst. Turvalisus Eestis on lahutamatult seotud rahvastikupäästeameti piirivalvealase töö edukusega, kohtute töökorraldusega, samuti ja eelkõige aga riigi sisemise stabiilsuse üldise tõusuga ning muidugi ka riikliku tähelepanuga haridussüsteemile. Üheks riigi stabiilsust oluliselt mõjutavaks momendiks on lojaalse kodanikkonna olemasolu. Alates 1990.-st aastast on Eestist lahkunud umbes 80000 välismaalast. Lähiaegadel prognoositakse aastas kaheksa kuni 10000 välismaalase lahkumist. Praeguseks pole aga üks kolmandik Eesti territooriumil elavatest välismaalastest määratud oma staatust riigi elamis- ja tööloa taotlemise kaudu. Eesti Siseriiklusele stabiilsusele on äärmiselt ohtlik, kui Eestis elavad inimesed, kellel puudub soov integreeruda siinsesse ellu. Eksisteerib oht, et circa 100000 välismaalast võib jääda nii-öelda täiendavateks illegaalideks. Seda lisaks tõeliselt illegaalsete kontigendile, keda hinnatakse praegu umbes 50 tuhandet Eestis. Tõsiseks probleemiks on samuti vene kodanikkonna arvukuse jätkuv kasv Eestis. Vene kodanike üldarv Eestis oli mai alguses 71000 inimest. Selle on tinginud paljus asjaolu, et kehtivates õigusaktides konstrueeritud reeglistik praktiliselt sunnib Eestis elavaid endisi Nõukogude Liidu kodanikke astuma vedanud Vene kodakondsusesse kuna neil puudub võimalus muul viisil saada isikut tõendavat dokumenti, mille kaudu realiseerida õigus elamistöö Ale ning reisimisele. Meie arvates on taoline piltlikult öeldes vene riigi ehitamine Eesti riigi sisse senise rahvastikupoliitika strateegiline viga. Tänase valitsuse esmaseks prioriteediks saab õiguskorra tagamine riigis. Politsei, kohtu, prokuratuuri, täitevameti terviklik ja süsteemne väljaarendamine. Neid sõnu öeldes ei karda maa näida politseiriigist unistava peaministrina. Riigi majandusedu, aga ka poliitiline tunnustus ei suuda korvata seda kindlusetunde puudumist. Isegi hirmu, mida täna tunnevad Eesti inimesed ja paljud meid külastavad välismaalased. Majanduse valdkonnas märkis Tiit Vähi edu majanduse stabiliseerimisel ja üleminekul turumajanduse põhimõtetele, kuid juhtis tähelepanu asjaolule, et oodatud majanduse tõus ei ole siiski alanud. Ta rõhutas, et madalate keskmiste tulude korral on tulude suurel diferenseeritusel oma osa sotsiaalsete pingete püsimisel. Majandusharud, kus depressioon oli jätkuvalt kõige suurem, on tööstus ja põllumajandus. Tööstustoodang kahanes 94. aastal umbes viis protsenti peamiselt töötleva tööstuse arvel. Ka 95. aasta kolme esimese kuu jooksul jäi tööstustoodangu maht üle 12 protsendi alla sealhulgas töötleva tööstuse oma 7,6 protsenti alla 94. aasta sama perioodi tasemest. Tagasiminek oli suurim toiduainete ja jookide tootmisel. Investeeringute tase aga ei luba oodata, et majandustegevuse kiiret kasvu ega ka konkurentsivõime suurenemist nii sise- kui välisturgudel. Kui vahetult rahareformijärgsel perioodil kaitses tootjaid siseturul nende poolt pakutav madal hinnatase siis seoses kodumaiste kaupade ja teenuste hindade tõusuga on tarbijad hakanud helistama. Hinnatasemelt lähedasi importkaupu kohalike tootmine on kahanenud siseturul väga aeglaselt. Ning import üha suurenevat pakub konkurentsi kohalikele kaupadele ka siseturul. Impordi osatähtsus tõusis 94. aastal pooleni kogupakkumisest siseturul. Rööbiti konkurentsitingimustega kodus ja välisturgudel läbimurdmise raskustega käib näib tööstuses lähiaegadel veel jätkuvad kohaliku tootmise nomenklatuuri ahenemine, mille tulemusena sellekteerivad välja konkurentsivõimelised tootmised. Siin muudab meie olukorda veel keeruliseks see, et Euroopa liidus on suur tundlikkus toiduainetes ning garderoobikaupade suhtes. Samuti on siin tugev konkurents aasiamaade poolt. Ning tuleb arvestada, et need tööstusharud on olnud Eestis traditsiooniliselt enam arenenud. Võib teha järelduse rahareformijärgne kohanemise aeg Eesti tööstusele on tänaseks lõppenud. Kui väikesed palgad reformijärgsel perioodil võimaldasid suhteliselt edukalt minna välisturule senise töömahuka toodangu toodanguga ilma tehnoloogiat oluliselt täiustamata, siis nüüd tõusevad krooni ostujõu languse tõttu nominaalpalgad siseturul kiiresti. Ettevõtjad peaksid hakkama enam investeerima tehnoloogiasse ning kahandama töömahukust. Seetõttu peab valitsuse majanduspoliitika üheks põhisuunaks kujunema investeeringute soodustamine ning ekspordi tugisüsteemide väljaarendamine. Rääkides olukorrast majanduses tuleb eraldi peatuda erastamisel maa- ja põllumajandusreformil kui majanduse kõige revolutsiooni Lystematel ümberkorralduste tahkudel. Ja tuleb väita, et riik on halb peremees. See on kahekordselt õige nii eilse kui ka tänase Eesti suhtes. Olen arvamusel, et riigi majanduse efektiivsust oluliselt tõsta ei saa. Erakapital on majanduses kindlasti efektiivsem. Järelikult on valitsuse suunaks erastamise jätkamine seal, kus võimalik ja seal, kus otstarbekas. Samal ajal on oluliselt tarvis parandada Erastamisagentuuri tegevust, muuta erastamist avalikumaks ja anda põhjalikumat informatsiooni erastamistegevuse kohta. Põhilistest reformidest on kõige halvemas seisus kahtlemata maareform. Siin on väga väike tempo ja kui me selles tempos jätkaksime, siis maareformi läbiviimiseks kulub minimaalselt 30 kuni 40 aastat. Maareformi jätkamisel soovib valitsus juhinduda järgmistest põhimõtetest. Kõigepealt tuleb tõsta reformi läbiviimise kiirust. Tuleb jätkata ja kiirendada tagastamist. Vastavalt seadustele tuleb kujundada regulatiivsed, et soodustada maa minekut harjate ja maakasutajate valdusse. Tiit Vähi ei jõudnud oma ettekandes käsitleda õiguskorda, hoolekannet, tervishoidu, keskkonnaprobleeme omavalitsuste regionaal-kaitse- ja välispoliitika küsimusi. Nagu öeldud, on kõik üksik asjalisemalt kirjas 170 lehekülge hõlmava süld ülevaates. Kuid see ei tähenda, et need küsimused täiesti puudutamata jäid, sest saadikud esitasid peaministrile kaks ja pool tundi küsimusi. Nendest siin muidugi ma ülevaadet anda ei jõua, kuid ühe küsimuse juures ma siiski peatuksin, sest see puudutab meid ennast ehk viimasel ajal vananenud vaidlusi ringhäälingu tuleviku ümber, küsib Mart Siimann. Teie ettekande kirjalikus lisas on toodud kaks põhimõttelist v2 põhimõtted, mis puudutavad elektroonilist pressi. Esimene põhimõte seisneb selles, et avalik-õiguslik raadio ja televisioon peavad oma tegevust jätkama, see tähendab eestitelevisioon Eestit. Iraadio peavad oma tegevust jätkama ja teine põhimõte on, et riigi osa massimeedia funktsioneerimise peab jääma minimaalseks. Oma küsimusega tahan teada teie isiklikku arvamust ettepaneku kohta, mis on seotud mõlema põhimõttega. Milline on teie seisukoht? Riikliku kommertskanali raadio kahe, aga teisiti maa raadio kahte nimetada ei saa. Milline on teie seisukoht riikliku kommertskanali raadio kahe niisuguse privatiseerimise kohta? Mil privatiseerimist, Misest laekuvad vahendid läheksid majanduslikes raskustes oleva Eesti raadio arendamiseks. Aitäh, härra Siimann. No kõigepealt, see küsimus on tõesti üldine. Üldine vastus on selline, et riik peaks andma funktsioone majanduses üle, mida ta praegu täidab ja mis ei ole oma olemuselt riigi funktsioonid ja millele riik kulutab praegu palju raha ja sageli kulutab raha ebaotstarbekalt. Ja see kehtib ka ilmselt meediakanalite suhtes, aga me peame arvestama, kus me oleme ja seoses sellega ei toetama mitte seda, et praegune Eesti Raadio ja Eesti televisiooni erastaksime. Aga küll ma olen arvamusel, et nemad ei peaks kasvama, aga põhimõtteliselt võiksid ka mõned kanalid, nagu raadio kaks teie näitas, praegu on üle anda, milleks seda raha kulutatakse, kas ta antakse otse nüüd Eesti raadiole, ma arvan, et kui teda erastatakse, siis nende rahade käik toimub vastavalt seadustele. Ja nüüd ühe kanali äraandmine põhimõtteliselt peaks ka vähendama kulutusi Eesti raadio. Ma arvan, et see süsteem on, see küsimus oli konkreetne, aga ilma sellise üldistuseta oli sellele raske vastata. Üldistus on selline, et riik võiks vähendada oma osalust ka nendes meediafirmades, aga ta ei peaks kaotama omaosalust. Nii palju siis peaminister Tiit Vähi kõnest ja arvamustest. Opositsioon ei viivitanud peaministri kõnet kommenteerimast. Reformierakonna liidri Siim Kallase arvamus samal päeval toimunud pressikonverentsil. Kui mina oleks peaminister, siis ma ei oleks niisugust ettekannet pidanud sel lihtsal põhjusel, et, et ma arvan, et peaministri kõne programmiline kõne on tema ametisseastumise kõne ja seal on nagu vastatakse küsimustele. Ja pärast hääletatakse. Ja see on nagu see selline operatsionaalne väljund, et siis, kui, kui kui kõneled ära vastab ja kui tulla niisama lihtsalt rääkima, siis on alati lihtsalt see võimalus, et ta seab ennast opositsioonimärklauaks, nii nagu ka loogiliselt toimus ja annab võimaluse esitada küsimusi ja sellest ei järgne nagu midagi. Selles mõttes ma ei pea nagu eriti taktikaliselt seda väga kavalaks, seda enam, et omal ajal Moskvas sundis opositsioon pidevalt esinema Liidu Ministrite Nõukogu esimehi kõnega olukorrast riigis ja kommentaar, noh kunagi ei ole võimalik saavutada täiuslikku resultaati. Kunagi ei ole võimalik pidada ideaalset kõnet. Ja kunagi noh, alati saab öelda, et midagi jäi ütlemata ja see jäi vastamata ja nii edasi. Aga et mis puudutab seda üldist ülesehitust, siis ootusi oli õige mitmesugused, isegi informatsioon, vahend vahevaheldus vahetult enne seda tänast päeva. Ilmselt oli ka tegijate hulgas erinevaid arvamusi, missuguses stiilis seda teha ja kui tegelikult tutvuda selle materjaliga, mis laiali jagati, siis võib sealt ka näha erinevaid suhtumisi. Et kas see tuleb niisugune väga terav ja ründav kõne. Noh, ma nimetaksin seda niisuna propovi laadseks kõneks ja kus on, kubiseb kõikjal vaenlastest ja, ja keda on kõike vaja vastutusele võtta ja ja nii edasi või tuleb see niisugune märksa pehmem kõne siis kõne kindlasti oli selle pehmema variandi poolt üsna üsna niisugune mõnes mõttes neutraalne. Ja kuna eesmärk oli niisugusel kõnel või on niisugusel kõnel saavutada noh, propagandaefekt luua soodne propaganda taust oma tegevusele siis noh, minu meelest see kõne oli, oli selle eesmärgi saavutamiseks päris hästi kokku seatud. Et esimene aktsent panti kuritegevusele, mis kahtlemata erutab kõiki Eestis ja sealt on võimalik igasuguseid numbreid kokku saada, mis näitavad, et olukord on hull, vaevalt, et üldse see olukord üheski riigis kunagi väga hea on. Ja mis puudutab nagu minu ala siis teine plokk, mis puudutas majandust, siis oli, oli üles ehitatud asi ikkagi põhimõtteliselt selliselt, et järgitakse neid makromajanduslikke printsiipe, mida on järginud mitu eelmist valitsust. Ja neid, neid peetakse nagu esmatähtsaks, see tuli sellest osast küllalt selgesti välja. Et see oli nagu kõneosa. Aga kui nüüd edasi minna küsimustele vastuste juurde, siis tervikuna mullaks tekkima üha rohkem niisugune tunne. Et käib endiselt valimiskampaania. Et millel ei ole nagu enam nagu põhjust, kõik on nagu klaar, valitsus on võimul, aga valimiskampaania endiselt käib, sellepärast et lugesin üles umbes viis, kuus lubadust stiilis tõsta, tõhustada, parandada lastetoetused esimesest jaanuarist, suurendada pensioneid, suurendada kaitseministeeriumile, suurendada assineeringuid, kui see ei olnud nii väga selge selgelt, et siseministeeriumile suurendada assineeringuid. Põllumajandust on vaja toetada, kuigi selle kohta küsiti nagu õige palju. Nii et ikkagi nagu see küsimus jääb siis lahti, mis siis nüüd ikkagi konkreetselt edasi saab ja eks otsustama ikkagi tuleb hakata nagu järjekordselt tegude järgi. Ja kui veel peaminister ütles, et veel tuleb üks dokument ehk valitsusprogramm noh, siis ma minu meelest on sõnaga asjatu ajaraiskamine. Tegelikult peaksid tulema ikkagi, peaksid tulema ikkagi juba konkreetsed dokumendid ja ma ei välista üldse seda võimalust või, või ei näe seda selles midagi niisugust. Tähendab taunitavat või või pean seda igal juhul õigeks, paljude asjade puhul esineb peaminister isiklikult vastava seaduseelnõu või seaduseelnõude paketi menetlusse andmisel, nii et või esimesel lugemisel. Et see on nagu sellisel juhul on mingi konkreetne väljund. Nii et noh, tervikuna võib olla niisugune arvamus ja kui nüüd puudutada veel seda, et ettevõtluse osas kogu aeg oli ma nagu otsisin kõneste vastustest, siis ikkagi küsimus sellest, et olukord on mituti. Tõepoolest, me võime olukorda majanduses tõlgendada väga erinevalt, on häid külgi, on halbu külgi. On probleeme, mis lahendust vajavad, nagu seal maksebilansi osas puudutati. Ja, ja seda kaubatase on tõesti erinev või tähendab kauba kaubatase on miinuses kaubandustase siis noh, kuidas seda kaubandusbilanss on miinuses ja väliskapitalibilanss on see, mis seda Eesti majandust toidab. Kapitalikonto, kui täiesti täpne olla siis tegelikult seda retsepti, et mis siis ikkagi nüüd teha konkreetselt, kas mängitakse ettevõtluse tugevdamise peale või mängitakse riigi mingite sammude peale, mis üldiselt on alati lõppenud ebaõnnestumisega maailmas. See vastus jäi lahtiseks. See päris selgelt lahtiseks, ma joonistasin endale kaks noolt, kummale poole läheb, öeldi nagu natukene ühte, natukene teist vaat niiviisi, nii et terve tervikuna ma ütleksin, et minu jaoks need strateegilised küsimused jäid paljuski lahtiseks, et millist kurssi konkreetses majanduspoliitikas hakatakse rakendama ja selles mõttes ma leian, et noh tegelikult niisuguse ette kanda. Niisugune kasulik kasutegur on nagu suhteliselt küsitav. Endine majandusminister, Isamaa esindaja Toivo Jürgenson oli oma intervjuus Gunnar Paalile veelgi kriitilisem. Me pakutud püüti analüüsida olukorda riigis. See analüüs näitab seda, et valitsuskoalitsioon on teatud määral hakanud olukorraga kurssi minema. Nende valupunktidega, mida on esile toodud, võib ju nõus olla see, see on teada, need nõrgad kohad, mis on meil kõige nõrgemad, nii julgeolekuriigikaitse, inimeste turvatunde, majandusprobleemid, nende probleemidega tuleb tegeleda. Kriitiline suhtumine tuleneb sellest, et puudus täiesti, ütleme, mis puudutab majandust, analüütiline joon. See ettekanne, mis fundas majandus osa, oli suhteliselt kontekstist välja rebitud, tud just arvandmete esitamine, millega püüti tõestada ühte, nimelt seda, et majandustõus, mis ilmselgelt algas 94. aastal et seda praktiliselt nagu ei olnud ja et tegelik majandustõus seisab nüüdse valitsuskoalitsiooni targal juhtimisel Ale sees. Kahjuks ei ole valitsuskoalitsioon tänase päevani tulnud välja ühegi positiivse programmina, kuidas seda ka praktikas realiseerida. Me oleme siin näinud küll erastamise peatamise seaduseelnõud, küll põllumajandusturu reguleerimise seaduseelnõud, mis siiamaani on menetluses. Täna küll tõsi, lükati deme arutamine ülejärgmisel nädalal taas edasi. Need märgid näitavad, et koalitsiooni sees tegelikult sisuliselt kokkulepped, kuidas seda positiivset arengut jätkata. Ta on nende põhimõtteliselt alusel, mis seni on ka meil Eestis domineerinud. Seda kokkulepet ilmselt ei ole saavutatud. Te olete jätkuvalt kriitiline ja ühtlaselt kriitiline, aga kas ei ole võib-olla teie kriitilise meele põhjuseks see, et peaminister on öelnud, et olukord riigis on hoopis hullem, kui arvata võis? Peaminister võib ju palju asju öelda. Ja nüüd opositsioonis olles võib-olla võin seda veel selgemini välja öelda, mis 94. aastal tegelikult toimus ja mis täna toimub? Olles oli võib-olla väga raske isegi seda olukorda nii-öelda positiivse nurga alt hinnata, kuna, kuna siis oli väga kerge sattuda süüdistuse alla, et, et kergitamise oma saba, aga nagu te isegi olete tähele pannud majandusanalüüsiga tegelevat institutsiooni, nii riiklikud kui mitte riiklikult kui ka rahvusvahelised on üksmeelselt hinnanud 94. aasta ikkagi majandustõusu aastaks ja ma julgeksin küll täheldada seda tendentsid, millele on alus pandud, on õiged ja et nad on hakanud avaldama positiivset mõju, see on minu arust kõige tähtsam sõnum ja see sõnum, mida püütakse praegu levitada. Et need pingutused olid küll tunnustust väärivad, aga, aga ikkagi positiivsed nihked ei ole täheldatavad, see on lihtsalt, ütleme meie kõigi ühise töö ja eriti Eesti rahva kogu rahva pingutuste alahindamine ja mahategemine. Uue olendi liivakastiõlitiivaga lossimäed ja metsateede parandusega. On väike. Väike inimesed. Ei no ma olen kullast taeva hõbe, süüdiga laga kadu. Elan senikaua tuligi ta männilinna vägeva edu. Läheme nüüd oma nädala kommentaariga edasi. Muidugi juhtus möödunud nädalal ka muud olulist peale peaministri kõne. Riigikogu jõudis lõpuks nii kaugele, et pärast rohkem kui kuu aega kestnud vaidlusi moodustas Kaitsepolitsei kontrollkomisjoni, kes küll kuuldavasti jõudis juba kohe tülli minna. Oma juhatuse valimisel. Nagu oli oodata, sai teoks kultuuri ja haridusministeeriumi lahutamine. Peeter Kreitzberg kinnitab, et kahes ministeeriumis hakkab tööle vähem inimesi kui varem ühendatud kultuuri ja haridusministeeriumis. Aga vahetame nüüd teemat, lähme poliitika pealt ära ja räägime ühest olulisest kultuurisündmusest. Eesti teatrielus oli möödunud nädalal väga oluline sündmus. Valmis sai pikalt räägitud projekt, linnateatri lavastus kolm musketäri. Seda saab näha teatri hoovis ehk lavaaugus. Käisin vaatamas ühte viimastest proovidest. Nonii lavastaja Elmo Nüganeni kui näitlejatega esmalt Elmo Nüganeni arvamus. Kolme musketäri kavalehele on kirjutatud, et me tõstame kilbile õilises omakasupüüdmatus hingelise. Arvestades meie lavastuse toimumise kohta ei ole arusaamised sellest lavastusest Keni ühesed, dominiiklaste kloostri isad saavad sellest õnnistusest jaehingelise suuruselt teistmoodi aru, jah, no ilmselt see nii ongi, et nemad mõistavad seda võib-olla siis ka neid termineid teistmoodi kui meie. Kuigi ma arvan, et mitte selles asi, vot just nimelt selles, et nad tõlgendavad seda kolme musketäri seda raamatut teistmoodi, kui meie tõlgendavad meie lähme just nimelt nii nagu nagu te äsja tsiteerisite kavalehel ja nemad näevad seda materjali kuidagi teistmoodi, et seal on riivatud kellegi või millegi au ja ja et ta on nii-öelda et ta ei ole sugugi nii õilis ja, ja puhas lugu, eks ole, et, et ta on siivutu, tuia ja nii edasi ja nii edasi. Aga kui palju on see lugu, mida siin laval näeb sarnane raamatuga? Sellega ma arvan vähemasti ma olen teinud kõik selleks, et ta sarnaneks väga alg, algmaterjaliga romaaniga, aga mitte selles mõttes ainult süžeed pidises Tseeesse sees. Me oleme teinud väikeseid muutusi, aga ma pean silmas just nimelt raamatu mõju inimesele tähendab see selle et ta sarnaneb sisu poolest mitte mitte fabulat pidimite. Eks ole, sündmused pidid. Me oleme siin mõningad sündmusi ümber tõstnud ja teinud nii-öelda kohandanud teatripäraseks selle loo, aga et ta Sarnaneb just nimelt sellele sellele, mida kuulutab maa. Et ta räägib täpselt samast asjast ja täpselt samas keeles nagu nagu rääkis. Nagu kirjutas tema raamatu. See lugu on noh, nii niisugune lugu, et ma ei tea inimest, kes kes oleks raamatut lugenud ja kellele poleks meeldinud, mina tõesti ei tea minul noh, mitte ühtegi inimest. Ja, ja see on see, see põhi põhipõhjus on ka veel lisapõhjusi, miks ma seda teen, on näiteks see, et et ma ei usu, et ma näiteks 10 aasta pärast seda lugu teeksin sellepärast minu noh, minu enda aega, siis ma siis mõtlen teistmoodi, ma mõtlen siis niimoodi nagu mõtlevate tegelased raamatus 20 aastat teeme, 10 aastat hiljem, aga praegu ma veel mõtlen täpselt nii, nagu mõtlevad Haato sportlase alavi start. No see lugu sai valitud just nimelt sellepärast, et, et ma lihtsalt nägin, et siin teatris annab seda teha, siin on needsamad tegelased olemas küll kuningad ja kardinalid ja portlased ja Aramised, Tartonianid, mileedi, tantsitakse lennata, kõik siin? Teates olemas. Nii et, et mul ei ole praegu niisugust tundmuste trollide vale rollide valik oleks olnud vale. Millest on õige. Kui veel avastamisest rääkida, kas on lavastuses mõni koht, mille kallal on Eriti palju vaeva nähtud ja oleks eriti hea meel, kui vaatajatele see kohale jõuaks. Ja loomulikult siin on väga. Mul on tunne, et üldse siin on vist üsna vähe. Seenemis on tulnud niisuguse esimese esimese plaksuga, eks ole. Üsna palju oleme me teinud töö väga paljude väga paljudes Henrik ka selle stseeniga, mis praegu käib. Mida raadiokuulaja kuuleb muusika taustal, eks ole, näete ise, kui kaua me harjutame. Seda seda kohta, mis koht see on, ei ole mõtet öelda, sest ma parkimison varem kui raadio või teatage lastele, tuleks üllatusena. Tartoniaani mängib Indrek Sammul päris hind, milline koht on Tartanjaanil olnud tema loetud raamatute romantiliste kangelaste rivis. No ikka ikka suur kord, see on ikka üks eredamalt meeles olevaid raamatuid, üldse on see kangelane, kes siin on samasugune, kes on raamatus. Tähendab, vähemalt ta ta tahab olla algul. Ta on ikka tegelikult maalt tulnud inimene, kes hakkab siin kohe siin Pariisis, kes, kes olles pärast jõuab välja sinna, kus on praegude Trevil. Kuidas meeldib Marko Matverele, tema kehastatud atose roll? Ma arvan küll, et et see vist on mulle kõige sobilikum Tataniaaniga, ma ei tunne nagu erilist hingelist sidet seal ja Aramisega samuti, aga porto seab mul ei ole füüsiselt jälle kättesaamatuks võrreldes teiste näitlejatega, ta on tagasihoidlikum ta. Ta on ka raamatust selline vanem, vanem mees, elukogenum ja elu näinud kergelt nagu läbipõlenud ja niimoodi. Selles mõttes on mul üsna suur suur väljakutse selle rolli suhtes, et kuidas välja mängisin. Kas kosta punas on õige osa Piret Kaldale? Ma arvan küll tegelikult noh, kõik need naisosad on seal huvitavad Võib-olla näitleja jaoks nii on kõige huvitavam loomulikult mileedi osa, ma arvan. Aga Ma hea meelega mängin seda Konstanzi, sest mul ei ole ammu enam pole pikka aega olnud sellist head ja romantiliste seal. Halb, et nojah, ja sellist ilma igasuguse tagamõtteta tigedusetaja ja. Mulle väga meeldis seda teha. Ma ei oskanud isegi vaadata, et üldse sellist lavastust nagu tehakse kuidagi aeg on selline, et et ma ei oska seda oodata, aga kui see praegu käes on, siis see on mind küll täiesti nagu kaasa haaranud ja ja ma usun miskipärast, et et see meeldib ka publikule. Nagu kuulsite, pidas Piret Kalda avast kõige huvitavamaks mileedi rolli. Millerit mängib Katariina Lauk. Kas ta teeb seda meelsasti? Kui Elmo Nüganen selle mõtte välja käis, siis ma mõtlesin küll, et et konstantsime, teaksin raudselt, kuidas mängija. Ja aga mileedi tekitas sellist huvi. Muidugi kartsin, et arvatavasti on, ollakse ka mina Juliaga niivõrd harjunud ja sellest igal pool räägitakse, tuuakse juba minu teiste osadega võrdluseks, et et et ju seda osa mulle ei pakuta. Aga muidugi kohutavalt hea meel, kui ma sain, kui Elmo Nüganen ütles mulle et kas oleksid nõus, meeldib mängida sellist. Venelaste tehtud filmist jäi mul üldse nagu mulje, et ema eriti ei mäletanud enam, kui vana mileedi tegelikult oli raamatus. Ja kui Elmo mulle selle osa pakkus, siis ma mõtlesin, et kas ma ei ole liiga noor selle osa jaoks siis kui Elmo e-raamatut selle koha pealt lahti kasse, mileedi kirjeldas, siis tan 20 20 kuni 22 aastane noor daam. Siis ma mõtlesin täpselt, mine aastates. Kardinal Richelieu ööd on peetud koostaleraaniga läbi ajaloo Prantsusmaa targemateks poliitikuteks. Teda kehastab lavastuses Roman Baskin. Kaksikvõim, nagu sel ajal oli ja, ja ta on siin siin siin lavastuses juba nagu nagu kaksikosa, eks kemplus kuningaga justkui käib, aga, aga põhimõtteliselt ta tundub, et, et Trishi löö. Ajalooliselt hoidis riiki üleval tõesti Prantsusmaad. Seda nüüd tuleb Nüganeni käest küsida, mis, mis rõhk, mis, mis rõhk taldrik suhtes on, aga ka mina teen oma tööd ja ajan. Ajan oma rida ja richelieu loomulikult püüab kontrollida kogu kogu olukorda. Ja ühine küsimus näitlejatele, kas kolm musketäri on meelelahutustükk või on seal ka oma kindel sõnum? Indrek Sammul. Siin on oma sõnum. Roman Baskin. Vaatemäng on ta eelkõige Entertainment on, ta on ta eelkõige ja seda on ju see romaan ka mõõga-mantli lugu. Kui ta selle ülesande täidab, siis, siis on juba hästi ja, ja kui veel lisaväärtusi tuleb, siis, siis on hops kena. Piret Kalda arvamus, tal on kindlasti olemas oma kindel sõnum, aga ta on üle hulga aja. Ma arvan, üks ka vaatemängulise tükk, mis on viimasel ajal tehtud. Ja lõpuks Katariina lauk. Ma arvan, et et ta üpris sarnane sellele Tüma ideele ja sellele kolme musketäri raamatu atmosfäärile lemma on näinud. Selles raamatus mitte pelgalt meelelahutuslik kui sarja, vaid vaid mingit sügavust, mingit traagikat, et ja mingisugust kibestumist elus. Ja kuna sajandivahetusse Ühed on need ühe ajastu vahetumine teisega, siis on täpselt nagu meil praegu, siis on kõik sellised üpris skeptilised ja ja ei tea, mis toob tulevik ja kõik vana lagunenud ja seal ei ole enam mõtet. Ja, ja väärtused muutuvad teisenevad. Mul on hea meel, et kõik kõik see, see on nagu meie lavastuses ka olemas, mis, mis raamat sisaldab. Raamat on väga-väga sügav, tegelikult. Lavastus on pikk kuus tundi, aga võin kinnitada, et ta väärib seda et seal kuus tundi veeta. Ilmalaadiga pole küll veel korralikku kokkulepet saadud, esietenduse õhtul 100. päris kõvasti. Loodetavasti läheb edaspidi paremini. Lavastusi tuleb riburadapidi täna-homme-ülehomme ja edaspidigi. Tänases kommentaatori nädala vaates jõudsime siis käsitleda pikemalt kahte teemat, ühte poliitika teist kultuuri vallast. Järgmisel nädalal uued sündmused stuudios oli Uku toom, head päeva kõigile.