Tere õhtust, stuudios toimetaja maris Johannes. Ainuke võimalus maailmaga toime tulla on see sobivateks jutu juppideks jagada. See on reegel, mille järgi maailm toimib ja sellest reeglist tuge saanud. Loeme täna jutujuppe Madis Kõivu võrukeelsest stuudia memooriast. Kährik Erkoman Pekril on lugu poisist, kes sündis oma ema-isa esimese lapsena viiendal detsembril 1929. aastal Tartu linnas. Ja neid Madis Kõivu võrukeelseid mälupilte Loeb, Merle Jääger. Samuti on meil salves üks jutuajamine Madis Kõivu ka 1999.-st aastast mari tarandi saatest. Ja mälupiltidest ja jutuajamistest. Paneme kokku saate, et soovida palju õnne sünnipäevaks Madis Kõivu-le kes viiendal detsembril saab 75 aastaseks. Aga enne veel palun füüsiku filosoofi ja kirjaniku Madis Kõivu tegemisi kommenteerida füüsikule filosoofil. Enn Kasak. Madis Kõiv Rudimegi olevas kõiki vajagi kõivu madi või olla ja. Mul tuleb meelde nüüd selline asi, et siin Eestimaal on ka kui suurt eestimaaga mõtlases. Ema arvad eestlase pärast õnnelik olema, kuidagi need suureks kakud. Hoidke meid võrokesed, siis on veel kedagi, kes ütles suuresti ka suure eestimaa lummalasin lubanu, tähtsite ja kui meeste arvamusi mõlema, nii hirmus tähtsa, targa ja kuulsajana meedia hirmus kõrgele tõstetud, pidevalt juubelikiilimõistmine kõike, mis asjake diil enam ütelda niiviisi, et kaheksat füüsika rikk, mõtlemisärk, loodus, tiidus loodusest, hapendamine mõistab tarkuses arvu, saia, tuvilosoovisi kõlba. Ja loogika homsessenne mõtte, euro mõtteriorodiidus, kus mõnigi mõtlen jorroetajad kindla süsteemi pära jorraeto, Tarmo paigustada pida, Nabil teist Mavrodi Hildatud loogikat, ta tohutu mõtte jora, too midagi säänest, et esinemine ei ole võimeline midagi loomingut tegema. Näoga seletades, kollaldas Kitetas perre ja kõik suure aulehe, Sirbi ja kõike, mida üks vaimustused küll ikka targa mehe Kõnuse hätaka jupp. Vaata siis ma võin kaija tantsime, pole nagu Madis Kõiv, kes väga hästi jorodorra, mõistuaia ja, ja loodusSapendaja korralikud säppenda access Kirotanu ja ülesandeid, asju, mille peale mul ei ole kunagi saab või ei saa kunagi ütlevad ühte säänest kujundit, mis midagi mas vitasin targutada kujunditele tunduv kirjandus, tiiduse Polic nii muidugi tänu ja tõist muudu pidanud. Ja tundu hädajat jah, pidane külla isegi võisikat etapp. Madisson lennukaka, omiorodorrajanu loodustapeldanud ja annus ainest, loomingut, mis näitas inimesele kätte, mis tuttaste tähtis, aiman kats asjana toonuses esile tütsumisest, uuet, ta on hästi Kirotanu asju, oppa minemisi nägema asju, mis totlaste tähtsa Mess kullal hullusi, mis meile peale määritasime, paremini korjasin vaid rahamehi. Ja tänasin puuet, näitas, et noh, kes arvas, et et kui mul püstol karmaninumis võime kindlale käima ja kõik maha laskma nagu Essoni, et mul oli püstol luba olla peatada, pole ütelnud oma mõtte, jorovee loogikat mõista detatu ei tähenda, et ma pea kasu Egaasi sobivogotustada mulle hunt külge tulla, siis on teda parem. Pistulist lask. Aga kui ma taha arutada, mis Pädaste tähtis asi juhatad jorodort kõrvale kakkuja, tuleks midagi Terglik kujund paika, saadab Madisson dolla tööga päris hästi hakkama. Mis asi see on, mis kunagi ei tule meelde. Aga alati on meeles, et ei tule meelde. Küsib Madis Kõiv oma näitemängus. Ja küsisid seda ka täna õhtul, lavakunstikooli üliõpilased Madis Kõivu sünnipäeva õhtul Kirjanike maja musta laega saalis. Meie loeme seda, mis meelde on tulnud ehk Madis Kõivu stuudia memooria, teist raamatut ja kuulame Madis Kõivu enda mõtiskle. Nojah, tähendab, ma tunnen niimoodi, kui ma kirjutan neid asju, siis on mul niisugune tunne, et ma löön aega surnuks. Ma ei, teeb praegu õiget tööd ja ma panen su liikuma selle. Aga kui ma võtan kätte ja hakkan arutama midagi isegi seda, kui seal arvates liialegi mingit tähendust ega mõtet siis. Ma teen nüüd tööd, ma olen nüüd korralik inimene. Aga kui ma ei kirjutanud, siis ma tulen, paaria põhja läinud inimene. Aga kui ma oleksin ütleme, 14-l aastal täiesti kindlalt otsustanud ja asjaolud antiiksepaks, siis ma oleksin küll. Ja siis ma tunneksin, et mida ma ka ei teeks, siis ma löön aega surnuks, kui ma parasjagu istun, istuda seal see, millega rahule jääb. See tähendab, et ma tunnen, et ma olen inimene inimeste hulgas. Sest kui poiss, kõneviil lõigukene õlu on tuhandet, sa, sa 30. aasta oli 30 teenine. 30 33. 34. aasta palju vaeste toll ja kopeeris õigust kõnelda Diekey poiscene täpsehe meelde Neil aastal teie Konoll. Henno küll 1000 ütle sa katteid, müts enda aasta detsembrini sünnis. Ta tegemine on selge, says paplide päälkirjaga oma telki olema ja tahad haiguneritise sünnist Tartoliinan kohes ime ummi, vanu Tutrydemono kliiniku sünniti mälet. Esimene sünnitus 34 aastat linemisel. Tartust viiest nägeli paaridest Tõrva Liina Taagi asi on selge. Tuubas Kedaie peksile ja jäetes Sügiseni või tuvast talvest tõrvat tagasi. Onsessio tuhandet 130. aasta käen ja ta suur vallale laskmine ja Poskasse ise ja imegi, et tõrvas terminime. Nüüd ilme vahelised tüüdoidsime Opma. Kuidas need poiscaseedile ideede hindajad ütles paigast tõesti, ütleme Aelayna palju nailastil, kuul, proov, umma käedel, kumbki otse peale saia. Pois kõnexpeklile pandas ka jäetes joob 30. sügise neli esimest aastat elastes poisikene suurematel tekil. Ema ja vanaime Evanoese hoolan. Tan poiskasele keeldi suhte pandas. Kaevutas käeluu sissepõskne Dieki mäe keeledelda kõnele Monakas võro või eesti või nakas korraga mõlema pääl. Away nakas võrozes Eesti-keskne lähteei, tule süte või teist Kopnu. Soolas mõistma mõlemba mälestamise tagutsest üten kantu. Selge on muidugi see mingisugune nõrgem olema, remiin piiris, normitudki, milles võidakse haarates nii-öelda seda kõrgstiili, kirjanduslikku kõrgstiili ja selleks kulub, kulub sajandeid kirjanduslikku kõrgstiiliga kirjakeel saaks niisama rikkaks, kui see keel. Rahvas räägib. See võtab aega. Aga see peab niimoodi olema. Samal ajal on täiesti loomulik, et need inimesed peaksid rääkima kui nad räägiksid ikkagi sedasama oma keel, kus on sõnu palju rohkem kui sellest. Need on vormitud nõndanimetatud kirjakeeles ja kuna selle kirjakeeled täiteks kusagilt mujalt ei ole võtta ikkagi nendest samadest murretes juttudest, mida inimesed omavahel räägivad või siis kusagilt täiesti võõralt poolt. Aga see mikser võõralt poolt võtmine kaasatakse nii, muidugi tean. Kõikides suurtes keeltes on ju nii, et inimesed räägivad oma kodukeelt nii Inglismaal kui Saksamaa. Prantsusmaal, ma arvan, võib-olla ka Venemaal, kuigi Venemaal on väga kõvasti normid. Aga ikkagi on see niimoodi, aga meil, kes me oleme, nii väikesed, me oleme äkki võtnud kätte, on hakanud kõik rääkima selles keeles ka kodus, kõrtsis ja kirikus. See on minu meelest kurk ja kui ma kuulan, keegi räägib mingisuguse teise intonatsiooniga või vali teistsuguseid väljendeid, siis ma jään alati kuulama, siis mul on hea meel, et ta seda teinud ja ma olen selle inimesele alati tänulik. 1933. aasta septembrini sünnist Sandress jäi poiss kõnes just midagi hommeks. Seosousse objektilt Järviidi Heletas kui poole jalad. Valgan tule 1934. aasta kile jäiel tagasi kodo jännegi. Andreas istus emma ise eest ära akna all. Seoga pandas poiskase laopulk käe ja asja ta perre ritta. Meeniedaad tuulipendas nagu tõsine Koleht, õdagu tuulan, tormilatern, möldri, üteld poolt pinne taselt poolt. Hämmer Kõllane. Niane lehtedes kindlasti nagu tõmbus nõsasse vaos. Hänerest kihutas välja lamba vana küünin. Katusmulgu Tansaman rehepeksu katel ja väits vereva näoga massinist. Juhani Liisa röökimine, täiv köögile vedel piimja kard, söögilowoodsamann, Kärblase süljem köögitruubi pääl. Köömnetee Kõllane, Mehilase Hõraka puhmavaisel. Häälmi lehin. Murtud süvene, mõru lõhn. Instre pikk söögilaud, õdagutse iitsiku Ahuvaisil, valge kupliga petroolilamp, pime ja külm, rehetare, põrman. Aida võtma ühe salve. Emma, valge kapsa, rin, sahvlideeruse niigergi lõhn. Vana Kruudenk, vana Aidan, 100 asja. Me ole asjas jäänudki olema nuum, õhta, põhjapaunu hinnest Hellüüa lõhnaga, kinnimatu. Kõikumatada sele Tanel Debecry hinguse. Nagu Miiga. Ülevaledu. Ja vanakõiv kiumadiveeren, haagistikud hakkan gospekri poole ärge ainetes, kui Põlvast papi silla kaotuldas. Ja ta hõrre ja pikk Hain kõval kasus kõva ja peenikene, pruuni verevide samblide Vaisel ta kuivama sammuil. Pik Hain hõrre kasteheinast hakkab, jälle nimetati poissi, muidugi. Tuletas meelde ta hirmsat laulu veeemma Tõnu Kõr, Tõdagu laul. Emis näide ainukülge nagu kinni kasusta. Meil aiaäärne, vähem koskast haina põlvini. Hõõtsite sinnast tuulenda, kõrs vida hindage ütendad meelehaiget laulu Omeesiga meelehaige, ta paik tan Beckri maadel. Õdagu kuu emma laul, väike poiss, kõne hinnasti ööse näide Gioomadee Ko Alutside Haiu seen. Põllini põlve üles paistetanu jala nagu murdunu maa haisi jääteti, ilmast ja inimviisist. Nii oma naasta. 10. 31. kolmekümnete Õnne 33. Nüüd ma sündisin 29 aasta lõpus, tähendab, 30. aastal ma hakkasin elama ja siis oli see majanduskriis suures maailmas olid juba varem aga Eestisse tulla. Just sel ajal, kui mina hakkasin elama. Minu ema ja isa olid Gümnaasiumi õpetajad siis kui ma sind just siis, kui 22. tuli see majanduskriisijärgne depressioon, teatavasti hakati seda koolikorraldust ümber seal. Õpetajatelt hakati nõudma pedagoogilist eriharidust. Isal Ma ei olnud kummalgi seda pedagoogilist eriharidust ja nad said Nemad seal tõrva gümnaasiumist lahti. Ja siis me jäime tuule peale. Lasin esimesed kuus-seitse aastat siin ja seal ja väga pikka aega elasin ema mõlemate juures Põlva kandis maal olin ainukene koht, mille kohta ma mingisugusel määral võin ütelda, et see oli kodu palun, jäi alles ja pärast aegne elamine sõltus täielikult, just alustasid mehed, meie hing sees oli, see olenes sellest, tulenes sellest, et meil oli seal Põlvast noh, niisugune koht või, või läheb ema seda nimetas alati koduks kodu ja ja me rääkisime ahel võru keelt. Kuni ülikooli lõpuni. Ülikoolis käis, rääkisime võru keelt, emaandi räägid ja vahepeal oli mures ja ütles, et te peate ikka kirjakeelt ka rääkima, sellest lisainimeste hulka minna ja alles kooli lõpetamise ajal laiali läks, mina läksin Tallinnasse ja siis läksime üle kirjakeele peale ja siis kuni noh, ütleme 80.-te keskel, siis tuli see vana võru keel jälle teistpidi tagasi. Justilt asjad vanas eas tulevad tagasi inimesed. Erinev, kui te lähete levima üle Eestimaal, te olete seda ära kasvõi bussist, miskid, väiksed külavahebussid. Kui te sõideti Võrumaal, siis buss räägib vahetpidamata kilebusside ja aga seal kusagil hakutis või juurus või kusagil seal polnud, seda ei kuule kunagi. Teine pilt mida kaebab jääsum. Danzemann dekril ketti. Iste tan vanaisa ja vanaeine. Hummagu Kärblaisi haigu, eestaaresaina veeren pingi pääl poiss kõnegaaroga says näide mann. Karol päevana ime, isen. Kae staade üles, võitja poole. Garad pois kõneledes. Kõnelastestiilsus kähku, Tõne ju länni palju, kõneles ja küsis, kas kindel ei jutusta. Aroom kuulsabini, soolia, hall susi nagu pea haigu. Vangivast Zoega kavas sugulane Tiit pois kõnet, Caromde sõber mõtles hindele ta sõpruse välja. Usk taasisse, lask teiselgi hindele, tahad kinnite? Kava lainetas ka rattaga ja ka väga nõrgas olena, küll peris legendina Caroiutu nad perekonna Belizuma ja perekonnas yhe 400 kasus sõjakaose ja väljelile mille Kotzilegiekineb peedis täpse üteldagi. Kem kõnel vaid, kuna et küll üteldes tõena kõrt kõnelejaga. Tugikõneleja ütlemine legendisi. Perekonnalegendi oma diregunalüütidze lõi Egalite lummi hallastad aineid Sõnnoga Marva way mumeelest perekonna legendi oma töö, hoolija ini niisi arvamiisist, võitja külgnaide üle märkija arvada. Anna ei arva vinevai märkimine naile, ma arvan isegi nagu Neuma niine jääse kasusse oma kasumist nagu kasusse Koniidu pääl vai. Suure küüniman tuleva kostja jäse. Juttugaarost omaks Egalite luma oma mälestise tundub osagi või olla. Elajaloomakott sellegi ja läbi on käinud peekri tare ja Moro ja niidu ja mõttes äkki nagu metsast olles esitulnu ja mõtsa kaono, saadikuski kõrvalt elemise mononagu õige putuki nagu vaim näenigi, jäige üts nagu kumma üten kand. Täna loeme mälestusteraamatut kähri kergkoman Pekril. Ja selles lõpu ja alguseta juttude maailmas. Kuulame jutuajamist Madis Kõivuga. Üldjoontes, mis juhtus minusugustel kõigil väga täpselt ja aga see läks kuskile varjule, naisteks ta läks hirmu pärast vall pärast 40 üheksandat olnud nii kohutavat hirmu keskmisel eestlasel pärast sõda kuni 49.-ni oli mingisugune niisugune aeg, kus elati mingil määral eestiaegseid meelsusega ja üsna vabalt või hooletult, ütleksime nii 49 tuli, uuri Hirv ja ütleme, 57 oli suur kergendus ja see mõjus täpselt nii samu samas suunas. Inimesed tundsid, et noh, sellega me saame kohaneda. Ja no siis kohaneti jah, täiesti loomulik, sest et kui palju Eesti inimesel üldse eestlased ei olnud võimalik teistmoodi. Tyhine 2000. Et see oli see, et Eesti inimene võtab selle hoiaku, mis talle peale sunnitakse, see iseenesest mõistetav teisiti võimalik eestlane ollagi lunima. Ja siis inimesed hakkasid elama teistmoodi ja nii nagu nad oleksid ära unustanud, nad ei teagi sellest midagi, aga siis ma mäletan, mina käisin marksismi, see oli kõvasti ja siis tuli üks lektor hakati nimetama, kes rääkis meile, kuidas asjad olid 40 sel aastal ja siis ta hakkas, vägi on, mis nad tegid siis oma äranägemise järgi, kuidas siis likvideeriti see see, mis siis likvideeriks tuli. Siis äkki panin ta audit. Tavaline sumin on äkki ära kadunud ja mingisugune mingisugune niisugune raske ja ja isegi nagu, nagu isend, vaikus sportekkinud, sinna kohal oli täis rasket hingamist ja siis mõne aja pärast tundsin. Saal oli täis higilõhna. Kõik jäid äkki kuulama, kõigil tuli see meelde, kuidas oli. Hirmust mõjutatakse. Harjumuste tähendab seda, et kui niisuguses tavalises kohviku seltskonnas keegi hakkas rääkima eesti ajast tuti piinlikkust, niisugune hirmutav asi. Lülitatakse välja, et ei mõelda tema peale, kui sinuga vaid kui lebasin seal, tahtsin rääkida siis ma ütlen, et eesti inimesel oled teistmoodi võimalik elada. Neid sajandeid, mis ta elanud on, jah, mida tal võib-olla elada tuleb ikka ta peab niimoodi elama. Muidugi kõik asjad, kõik sündmused olid täis tähendusi ja sümboleid. Kõige harilikum asja sa võtsid millegi usutavana osutada tulevikku. Ma ei mõelnud otseselt tuleviku peale, aga selles asjas, et kõik, mis ma nägin ja millega kokku puutusid tundus mulle kummaline, miskit tähendusrikas. Pärane, mis midagi nagu ennustas või mida ta ütles, ei ole otseselt kusagilt võimalik näha ega istun siin kõik kui selle peale mõtlema hakata tagantjärgi, mis tähendab, et ta konstrueeris mingisugust võimalikku tulevikku. Tulevikku ei saa igavesti konstrueerida. Ühel hetkel tuleb välja, et tulevikus konstrueerida ja siis ei aita midagi. Kui tagasi linna nende tolleaegsete tulevikult konstrueerimistöö juures. Ja siis hakkavad paistma kõik inimesed, asjad. Just niisama, tähendusrikkad, nagu tol ajal passi teed, mis ette panna. Et kusagil on korraldatud niux, inversioon keerab kõiki ravimeid. Ja siis siis sa tahad selgus, mis see siis ikka oli tookord. Puskar hinda käeluu kooben on nüüd ainus pilt. Ja ega kõrku Kaarost kõneldastele silmi Eedeedule sõidetaks läbi mõtsa sõidetud musta pruuni hobusega seistus vankri pääl vana Jakobisi. Akonoom poiskane säänest nänni. Hästi hoid kinni taasama Helle Sinitside ja valgide helmidega jahivi. Mida poiss, kõne, omm, nänni sõidutas Liinaway laadale koegi. Kas teid joon Becrel saia koormidega sõitmisest kõneldu tuultes mõttest välja ja nakas heinamaa, joonideti ja hättelgi pääle kasunu heinakuhja Saisva tiiste kaob, tõmban pajupuhma. Näidet hakast Juuski kaaru välja. On pikad sõeliga vanale Jaagupile ette Joosnu hoit põru hõllacki diislivankris kauem pahe, kahes päeviltu üts kõlbist, üht lünki hobuse ja vanaisa Jakobi poole. Pika ürpia helmidega hüüdja, Jõupideme Juusk meeldeaks, müüdjad, sõõri pajupuhma ja heinakuhja Vaiselt ka hobusele ette kassas jäliesele taade kosmodza. Seni on pilt hallist Kaarost poiskase sälg, rootsus, asin sündinud õisi, inimesi, jutte kulleldan. Ja kumma ühte sa ei ütelda, et toomkida ainuomane poiskasel Kaarost alal ei, positiivne mäledes Kaarot teisel tega Melehtes puhast Kaarot vaimu sinna ühtegi paigaldaja asjalda. Demann. Alkvaim omadal humate halli karvaselen kõrvat jään. Pysti Tõnelenti Antoga kurgaaro olles ütelnud Aakotsile vana Göte See elu nii nagu ta meil on ülimalt ratsionaal ülimalt ratsionaliseeritud, väljakannatamatult ratsionaliseeritud ja siis muidugi pead ratsionaliseeritud kastist kuidagi välja pääseme teadusse on üle pühitsetud või tal on antud nagunii rohkem tähendust, kui ta olla saab. Sest muidugi see tunnus on, see seletab mingisuguseid asju. Näete iseendaks, teadlasi tõsiseks, nagu tal võimalik on olla, siis ta peab alatasa ütlema, et seda ma ei tea. Selle kohta ma ei ütle mitte midagi pidaga. Kuni see hoiak maailma suhtes on nõndanimetatud teaduslik. Või nagu praegu öeldakse, sellest sellest moderni taastunud modernism panni neid teadvuse surve alla, et me kõik peame nägema sedasama teadusest prillide läbi. Ja siis me omistame teadvusele ka neid väiteid, mida teadus üldse väita ei saada. Ei kuula ühtegi teist seletust, mis ei ole nüüd nii-öelda teaduslik teaduse, juura, rongis, mõtestades teadust, peab alatasakorda sedamaid jah, selle kohta ma ei ütle mitte midagi, aga ometi toitled seal tema häda. Aga ütleme nii sihukesi asju, mida ta õigus ütelda ei ole, kas siis täielikult on teisel poolel õigus ütelda, viskas asju, mida ta tahab, kas need on õiged või valed ja ta ütles, et ja lõppude lõpuks me kõik oleme ebausklikud. Mina ei tea, kuidas teiega on, aga mina näiteks ei taha, kui kass jookseb üle tee. Ja kui mulle tuleb naine tühja paagiga vastu hommikul või et kui ma näen ämbliku 1000 teist asja. Ma ei mõtle selle peale üldse mitte midagi. Aga ma ei taha seda näha. Ma olen kusagil oma oma sellest alumisest kihist ja siis niisama ebausklik nagu metslased olid kõlad ja see lööb aeg-ajalt välja, ta peabki kusagil väljale ja las ta siis lööb niimoodi. Ainuke rumal asi, mis minul silma hakkab, tundub totter, on see, et kui sellele, mis teaduses ei kuulu, püütakse anda teaduslik välimus. Hütz jutt, mina, emma, maks, kõnelnu, seletas ta Carogaga Telemist Juuskmist nii modu. Papale Hummuga hobusega Liina põrol või. Karoniguakas tüki sütel peestes muidugi nivooks ooda tagasi, peni koos kodo hoiatas või olla kinniki Kaala rihmast. Andres perekõrt lehetarre Usedade kukatas välje hobused hakkan kinni. Away värje kinni pidele, kobini esiElmorode hääle välja lastas. Välja ta päästetes. Kui pea kalja, mine käel häbenjelbini tee ja karjalats esinud pini välja. Asja peale on papa hobuse silmist kaunu üle juuda kätte. Ja võib-olla, aga kui Võru poole minnes Olttasioon, kõrbjärve kiidel üten tükkide Tinjo una tänu märg Jakob ummi saiakaupu, et Kuismaa Hammüves vesi, krõngliprant, saia ja sarvesaia. Geneedid ET üten, tulekam, keeleti, hoidsinest, renest ka võmbahe kähke puiewaiale, Juusk, mõtsa veeren hiil. Keeemmebini lingeleni eliiv, nii pikemaadel, kerre Juusk. Kui sa arvad mõist, mis giid, müüd, Emine, tule. Tund pinier vaid piitsa ähvardes pini, koskodo, pidioomata kodu eile ja maha kas vankrile perre, kiil suust vele tegi või olla lühki Joosudade poole. Kassas jälg üle selle Peremist. Benemiseidenesi läbi mõtsa ja heinamaa normi vahelt kõrbjärve Tilsi ja Mustajõe poole. Nii ta tyyp taspult võõral Elet aunadesse finija, Jäne keel, halvini, uutiaiin, Kiiesse kohas minek, nagu kuulnu oles ja Cotton söögilaua man kõneldu. Juuskeen Annehinest kätekääne silmi teri mehe poole. Lase hindel einet ütelda. Pinhivus, kodo, ide akvannigutad, liine minek, et kassas. Ja tule ütel vaid Aselbul Tiid välja. Vile seest või puhmamaiselt. Nõusgiin ja tagan Hääde Curreget näitasimeste kausse. Iga nagu. Püssipauku ostusumma, kutse, laul hästi ja ka mehe ole igavest kostmist vajagi. Hädast samast ussaiast puhmad hakkas ta pauke. Pininakasse ümbre kaot, Haukkma kana kaagutama linnulinlase puhmust üles Ahobane hiti ja kes kinnast taade tõmbassessdeedeesia pandjuskma papal, hobuse, kähede, Saipidene kas kus saia kuulma tääl püsis hubane vaskuss aiast, müüde, mõtsa või heinama poole ansisinest lõpus kinni käbide lõõdrites norisesse liigutas kõrvu vanaisa uut kulles. Pauk huma puhmad hakast, kus aiast Micinedases Nile väär ongi. Ega talumehel Püssainan kaitsveegolmgi ütles kaitseliidu vintis ja Hiiumaa kolmas Tiidmis türgi sõja haigne tulelukk olla või? Kaitseliidu niidile laskva küüni Saina mulgast hõres hirmutuse sulatsite popse karva kommuniste. Ole püssipauk, küla näegi imeasi. Ainus pauk ongi Vintlisest lastu. Olla harjutuses paugutab. Jääki on kellelegi peale lasknud. Vanaisa kulles, staade sete. Einempiniin vaid Acanjuuskmann. Piniga onu, säänium ta emma jutt Kaarust, mitu korda kõnelduja, ümbride kõnelduja, aruta toet, konn ja mina ja, ja mille Oleszemma esiman, tan Kolgi kähri mõisa Maiedel kõrbjärvepuul. Koledad lõppu ei ole kunagi. Kõneldugi Eeemmai bana ise hinde poolt. Kosk aero jäi katuudi vankri pioneer kodo tagasi kuliinas Tultyway omatati taha samma otsa Vaisele maha. Kemat kas vintpüssi, aga kaitseliidu mees kel kommuniste, soo kord olles võtta või vanaisa esi. Kas läks vanaisa ussaia mano kaema oma pini otsima, käin vankri ümber ja kõnel kaitseliidu mehega kõva sõnapütil suu puhtas vai? Ei, kõnelemata peris hole ka rahvapaika puiskasele kunagi näidati Joossessaks kõrbjärve Dieviete jäi. Kui jäi koeres, läheb periselt ummi sussi esivannun Idemana Hetma poiskase tähena pikett, sõõria, hinge, lihu puudus, värvu mõõde. Ja kõrva ja Hand oleman tuliga kohe poiss kõne käele paindliku piltides. Yhter aknad, Hakan Humma, kogu Hedi-meelse hullu Kärblase Sainast välja linduse. Pääveedilt. Humate hääletas nagu sulaviigaaerr mälestised ja ümbrilt. Täna oli meil kokkusaamine Madis Kõivu ka tsiteerin autorit. Me istusime ja ootasime tähendusi. Tähendus, mis hõljus õhus, lükati edasi kuni lõpuni. Kuid lõpuks ta siiski saabus. Tsitaadi lõpp. Madis Kõivu loomingu tähenduse üle on arutanud targemad ja rumalamad. Ja arutama on nad jäänudki. Ja kui küsida, milline on kõivu tähendus eesti teatris, siis kipub vastus käest libisema. Tsiteerin Madis Kõivu stuudia memoorje esimest osa. Tähendus, mis hõljus õhus, lükati edasi kuni lõpuni. Kuid lõpuks ta siiski saabus. Seda ma mäletan. Lõpuks ometi tulid teenrid ja hõbekanti lauale kanda naabrid küünaldega ja kristalljagraaf parukates ja puudris ja pitsides surusid end kitsasse tuppa kokku. Seina- ja laua vahele. Tähendus võinuks selguda, kuid ei selgunud. Sest kõik oli jäänud lootusetult hiljaks. Madis Kõivu mälestusteraamatut kähri kerkoman Pekril luges Merle Jääger katkendeid jutuajamisest kirjanikuga. Võtsin kuulamiseks mari tarandi viie aasta tagusest saatest. Viiendal detsembril saab Madis Kõiv 75 aastaseks. Hääd, tervist ja õnne juubeliks. Soovime teile siit vikerraadio stuudiost meiegi. Ja et kõik siin maailmas ikkagi ei jääks lootusetult hiljaks kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes. Saate muusikalise kujunduse tegi Külli tüli ja saate valmimisel saime tuge riiklikult programmilt. Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Kuulmiseni.