Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Franz Kafka olen lugu seaduse pärast ametimaja külastavast inimesest, kes jääb aga asutuse pooleldi lahtise ukse kõrval seisva valvuri ees seisma, kuna too nõuab edasipääsuks luba. Luba mehel pole ja ta jääb ootama. Ta osutab valvurile, kui lihtne oleks teda sisse lasta. Ja valvur on sellega päri. Aga soovimata Seisu otsustab mees siiski edasi, oodata. Kulub aastaid ja mees hakkab juba surema ning otsustab korra veel valvurit. Tülitada küsimusega, et miks pole kõikide nende aastate jooksul keegi uksest sisenenud. Ning valvur vastab, et põhjus on väga lihtne, kuna see uks on loodud ainult tema jaoks. Paraku aga teatasele nüüd sulgema. Selle sürrealistliku loo mõte on põhjustada ängi, ära tundmaks vägevat võimu, mille oleme endi huvides loonud. Aga mis läbi Arusaamatu protsessi on muutunud elu rõhuvaks, kalgiks ning mõistetamatuks jõuks. Nagu näiteks bürokraatia ja õigusemõistmine aga ka asjade internet. Viimane võib tunduda üllatava väitena, aga mõtelge medasi Kapkaliku maailma seosele asjade internetiga, osutas poliitika uurijad Stanley märgates põnevat seost bürokraadi ja arvuti vahel. Nagu arvuti vajaka. Grad standardiseeritud sisendit, proovi bürokraadile läheneda paas literaalselt jutu vormis ja ta suunab sind virna plankettide juurde, milles pead leidma korrektse formulari. Arvutiga ei proovi enam ammu keegi karjuda, vaid sisestab ette antud väljadesse võimaldatud formaadis andmeid. Nagu arvuti, töötleb ka bürokraat saadud materjali. Teatud reeglite põhjal arvutile ei saa ette heita, et ta ei näe andmed teda, ka inimest võib bürokraat tuua suu ümber ahastava nutuvõre sest tema ju näeb, et etteantud algoritm teeb mõne juhtumi puhul halba ega ole inimlik. Paraku poleks bürokraat, kui püüab arvestada inimeste elurikaste varjunditega. Kes seda proovivad, ei pea bürokraatlikus masinas vastu ning kukuvad sellest välja. Ja neist me ei räägi. Masinavärk sünnitab Kavkaliku bürokraatiavilju, mille suhtes saaksime aga samas ei tee mitte midagi, nagu too avatud ukse taga oodanud mees. Päike paistab tihti nagu mõistuse ja moraalitu masinavärk ehk nagu arvuti huvitava bürooga, raadiot ja arvutit diametraalselt eristama nähtusena. On bürokraatiasse kaasatud külluslikult mõtleva ja intelligentse inimese muutumine vaeseks, rumalaks ja ebaintelligentseks. Samal ajal kui arvutis muutuvad rumalad micro reegleid kombineerides hämmastavalt nutikaks. Nii nutikaks. Mõnikord tahaks panna arvuti tegema. Inimese tööd nagu näiteks õigust mõistma aegade jooksul on peetud isegi õigusemõistmise ideaaliks masinlikult seaduste pügalaid, faktidele ja asjaoludele. Tähendavad ilma oma isikliku arvamuse ette kohtuniku. Paraku hakkas masinlikkusega muutuma õigusemõistmisel väljakannatamatuks ning jõuti äratundmisele, et kuigi on olemas üldised reeglid, siis neid ei saa automaatselt üksikjuhtumitele rakendada ilma diskratsioonita. Ehk otsus tuleks teha seadusega ettenähtud piirides. Lähtudes oma äranägemisest ja kaalutlusest menetluseks võib aga oma äranägemise liigne tarvitamine lõppeda subjektiivsuse türonniga. Seega kannatab õiglus nii masinlikkuse kui subjektiivsuse tõttu ning peenest tasakaal otsimisest on kujunenud omaette teatraalne protsess. Advokaatide esinemiste ja apelatsioonidega asjade internetiga terendub aga olukord, milles. Ütleme, masinate barbedele üha rohkem meid puudutavaid otsuseid. Osa neist on bürokraatlikud, teised lähenevad kohtumõistmisele, harilikest arvutamistest rääkimata. Järelikult rikastub meie elu edumeelsete asjade interneti abil Kavkaliku sürrealismi määratlematu, kuid reaalse väega. Kusjuures meil ei ole masinate mikrootsuste vastu. Advokaat. Et ega apellatsioonikohtuid sest pisikeste otsuste jaoks oleks need kohmakad, kusjuures masinate tuhanded pisi otsused kombineeruvad millekski suuremaks ja jõulisemaks, mille vastu aga inimese diskratsioon on jõuetu. Eriti kui asjade internet hakkab omakorda toitma bürokraatiat. Mõtle näiteks vaid asjade internetti ja nutikate seadmetega tervishoiule. Tehakse raviotsuseid piiritletakse ravisaadavust ning otsustatakse patsiendi jaoks selle rahastamine. Kafka loo järgi oled nagu haige, aga täpsemalt saaksid teada haiglas. Paraku seisab uksel. Valvur jaak küsib luba, mida sul ei ole. Ometi on haigla sinu ehk haigete jaoks. Transkavka lugu lõpeb sellega, et mees sureb ukse taga ära. Kas seda võib pidada õnnelikuks lõpuks. Huvitav, mida vastaks? Bürokraat, või kuidas otsustaks arvuti?