Tänases saates me oleme ette võtnud rääkida kahest kroonitud peast, kes on olnud seotud Eesti, eriti Tallinna, ka need on Peeter esimene ja Katariina esimene. Stuudiokülaline on kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. Teema on põnev teema, on huvitav teema. Eestlasi köidab, aga nüüd, kuidas said need kaks erakordset inimest kokku? Aasta oli 1704, Peeter esimene oli tsaar ja ta läks külla oma sõbrale vürst mänghikovile. Ja seal toimus tutvumine. Ja Peeter imestas, et kuidas mütšikovni klannitud ja puhas värskelt lõhnava riietusega on ja üleüldse ruumid on puhtad ja klannitud ja Peeter küsis, et kuule, kuidas sul siis nüüd see majapidamine saanud. Jamentšikov naeratas ja tegi lahti kõrvalruumi ukse ja seal oli siis üks lüheldast kasu võrdlemisi vormikas. Noor naine, kes oli naeratav ja kes vastas tsaariküsimustele mitte üksnes aupaklikult, nagu see majesteedile vastates kohane, vaid ka teravmeelselt ning ta köitis koheselt tsaari tähelepanu ka oma mõistuse jas ja sarmiga. Ning tõsi küll, tookord oli lugu niisugune, et seesinane Marta, mis, mis nimi tal oli sünnist sündides saadud, oli sattunud Mentšikovi majja Peterburis trofeenaisena. Ta oli akna peal ja pesi akent. Situatsioon. Ja selline versioon on ka kirja pandud. Ta olevat nimelt parajasti seisnud Sakk Narvas akent pesnud. Aga Peeter oli teda siis fiibanudki ja vaadake, see on võib-olla natukene ebadiskreetne, aga nimentšikovil kui ka Peetril oli oma nii-öelda naiste pool, mis vastaks idamaiste terminite kohaselt haaremile ja nad mõnikord jagasid oma haarameid erinevalt idamaistest valitsejatest ning lõbutsesid koos. Aga pärimus on niisugune, et selle esimese kohtumise järel, mil Peeter siis sellele teenijatüdruk Martale viipas, kes oli kirjas kui koosseisus, kui Portomoja maja koosisest pükste vesi anna ning andis Nortali pärast kuldraha. Kui arvestada seda, et sõdurite seas oli müüdavatel naistele maksta Aivar kaks kuni kolm kopikat korra eest siis oli see väga kõrge honorar. Tonaalsus oli suur, tunnustus oli suur ja erakordne, aga Peeter muidugi roolis selline suur naistekütt, tema šeff endas väga paljudega, aga sellegipoolest peatselt ta ei rahuldanud, selle esimese kohtumisega soovis järgmist. Ja varsti muutus olukord juba niisuguseks, et Peeter hakkas seda Liivimaa talutüdrukut eelistama teistele ka aadlisoost vene ja muudele kaunitaritele ning peatselt ta öeldakse nagu öelda, lõi ülementšikovilt ja sokutas siis Ta oma naiste poolele ja selleks, et siis nagu paremini sulanduks keskkonda tehti siis Martale ettepanek Astridi õigeusku, kusjuures risti saaks sellel ristimisel Marta ümber ristimisel luterlaste vene õigeusku oli risti saaks Peetri poeg esimesest abielust jõudukiale Puhhinaga Aleksei Petrovitš. Sa nimetasid, et tegemist oli Liivimaalt pärit noore naisega tema käekäik enne seda oli ka küllaltki kirev. Ja värvikas, kui nüüd lühidalt seda rääkida. No kõigepealt see, kuidas te selt Liivimaalt Peterburgis, kes see oli seoses ühe kõige õudsemad sõjadraamaga nimelt praegune Läti Aluksne, seal on siiani linnuse varemeid, mida ei ole küll palju alles jäänud, aga 1703. aastal oli selline lugu. Peeter, esimene oli andnud korralduse vürtheremeetsivile rüüstata Liivimaad. Nii hästi liivi kui Eesti ala leti ala. Nii palju kui võimalik teha nii-öelda must maa selleks, et takistada Rootsi vägede tegevust. Ja selle sõjategevuse käigus reeglina linnad, linnused, hävitati, mõisad ja külad, põletati, tati, elanikud löödi maha või viidi vangi orjadeks. Ja niisugune saatus tabas oma riienburgi, kusjuures Marjenburgi kindluse komandant koos garnisoni osa elanik osaga elanikest, kes kartsid venelaste metsikusi, lassid ennast koos linnusega. Aga Mart Ta oli teenija või kasutütar või mõlemat pastor Glücki juures, pastor glükil oli venekeelne piibel. Ta valdas vene keelt. Ning kui linn oli sisse piiratud istus ta reisitõlda oma perekonnaga ja selle venekeelse piibli ja teine tüdruk Martaga. Ning kui venepiiret kinni pidasid, lehvitas ta siis venekeelsed Piiblit, ütles mõned venekeelsed laused. Ja tema saadeti edasi Moskvasse, kus ta rajas siis kooli, aga Marta peeti kinni, jõudis siis Šeremetjevo juurde ja Šeremetjevo andis ta siis hiljem, pärast Peterburgi jõudmist, kui ta oli temast tüdinenud, üle Ülle nüüd mütsikovile, keegi ei oleks ette osanud arvata, et sellest tuleb Vene tsaar, linna järgmine poiss. See oli veel isegi laht 10725. aasta viienda veebruari järel, mil Peeter esimene oli surnud, kuigi ta oli käskinud juba 1724. aastal Katariina kroonida, kees rinnaks kes oli osa vene bojaar konnas, sellisel arvamusel, et tuleks kroonida valitsejaks. Nüüd Aleksei Petrovitš poeg Peeter, teine. Ja see oleks aga tähendanud seda, et kuna nii eestimenkhikovicu osa teisi ülikuid võttis osa kohtuprotsessist Aleksei Petrovitš üle 128 allkirja, siis need oleksid läinud muidugi kirve alla. Kes te nüüd, Aleksei Petrovitš mõtlesid ja, ja selle tõttu siis juhtiv osa sellest Venemaa tolleaegsest salanõukogust, kes juhtis Katariina nimel Vene riiki eelistas siiski Katariina tõuseks troonile, pealegi toetasid Katariina ka kaardiväelased, kes tulid lossi ja avaldasid mõju siis salanõukogu otsusele, sest et Katariina pärinades lihtrahva seast vooliga käitumiselt lahe ja tema oli osavõtt mitmetest sõjakäikudest koos Peetriga, näiteks kui pärsesse mindi sõtta praeguse pakkuja therpendi piirkonda, siis ajas Katariina maha oma lopsaka soengu ja pani pähe sõduri mütsi, ratsutas koos sõduritega ning pakkus neile viina ja oli nende vastu niisugune sõbralik matus, ka, mille tõttu siis vene kaardi vegi toetas Katarina troonile tõusmist. Me räägime edasi, need Katariina hetke pärast kuulame vahepeal muusikat. Jüri Kuuskemaa, kui me nüüd räägime sellest säravast ja salapärasest naisest Liivimaalt pärit, aga mis vertan, selle üle on vaieldud ka huvitav teema. See on üksjagu segane lugu, sest kui juba alates sellest, et prot reedel me näeme teda Prinetina aga tegelikult oli ta blond, kes oma juukseid värvis. Ja kui me lööme lahti Venemaal väljaantud ajal entsüklopeediat, siis me leiame seal ilma küsimärgita. Väite. Katariina esimene oli Mart Taska fronska Leedu talupoja saamoska Franski tütar. Kuid see perekonnanimi ska Vronskit tekkis hiljem. Vahepeal olid variandid. Skovorodski võis Porošenko, see on nagu rohkem hüüdnimest panniste. Ja selle perekonnanime sai tegelikult. Marta Katariina vend, sel ajal, kui Katariina oli troonil ja ta tõstis oma vaesed sugulased, siis kõrgetesse ametitesse ja auastmesse aga Katariina Marta kohta on teine vanem vanem versioon, mida kirjandusest on ka leida. Aga tsaariaegsest kirjandusest, et pastor plik tõi endale nagu kasulapseks või teenijatüdrukuks lapse Rõngust Eestist ja seega seega ringust. Loomulikult pidi toodud toomata eesti tüdruku see, et Marta Katariina võis tõesti Eesti päritolu olla. Seda nagu näikse, toetavad ka need seigad, et siin Tallinnas elas tema õde Anna, kes oli abielus Kingse pärisorjusest vabastatud eestlasest ning seb Simon Hendrikuga kes tõsteti hiljem krahvi seisusest graaf Hendrik kovi nime all. Ja samuti oli siin Tallinnas ka sel ajal, kui Peeter ja Katariina siia tulid 1007 11 esimest korda prostituudina töötamas. Marta õde, kelle nimi oligi Katariina. Ja sellest teada saades käskis Peeter Esimese esimene lastes selle sinose langenud naise Katarina kinni panna ketrusmajja, see oli siis praeguse Rootsis Mihkli kiriku katusekorrusel, kus pidid siis sellised naised töötamine ketrama palvel. Et Eestis ostan ka tsarinna, see selleks, aga nüüd see on teada, et Bruti jõe ääres pidas ta läbirääkimisi ja vene vägi, mis oli raskes seisus olevat TÄNU TEMA SÕNA osavusele lastud piiramisrõngast välja. On see nii lugu oli niimoodi nüüd Peter, esimene kordas sama viga, mida tegi Karl 12. kui too läks Poltaava alla ja sai ära lõigata oma varustusbaasidest ja kohalik elanikkond ei toetanud rootslasi niisama, juhtus siis Peetriga aasta pärast Tallinna langemist 1007 11, kui Peter korraldas sõjaretke sinna Brutile, lootes, et moldaavlased juba lahkid ja serblased teevad ülestõuse, toetavad teda. Aga nii ei olnud, ja kui siis Bruti ääres 32 tuhandeline vene vägi, olles ära lõigatud oma varustus foorides piirati ümber 130 kuuetuhandelise türgi triväe poolt, siis olid mehed täiesti segaduses ja ei teadnud, mida peale hakata ning on üks versioon, et Peter olevat pöördunud isegi ühe kasaka poole küsimusega, kas ei oleks võimalik tal korraldada niimoodi, et too viiks läbi piiramisrõnga tema ja Katariina. Et jäägu need teised, kus 10 neist ja samas ajaloolistes Kirjanduses. Me loeme põhiliselt juudi soost diplomaadi Šafirovi teeneid seoses läbirääkimistele türgi vesi vesiiriga, kuid samal ajal on Peeter esimene kui tema asutas Püha Katariina ordeni 1714. aastal, millest teine nimetati ordenid. Teine nimetus oli vabanemise order. Orte naiste orden naiste ainult naiste jaoks. Esimesena sai Katariina ordeni Katariina ning ka hiljem, kui ta krooniti juubeli kroonimis millest senat kinnitas, et kellelegi Katariinal on tohutud teened Vene riigis ja Peeter esimene on ka mitmes esinemises rõhutanud, et just eriti Bruti all osutatud teenete eest osutus Katariina riik Liirusi Vene riigile asendamatuks ja selle kohta on selline versioon, et Katariina olevat telgis, kui mehed olid nõutud, öeldud nii, poisid ehted, raha ja kellad lauale ja toppinud need kotid. Ja läinud nii nagu juudid läks piibli Solovernesse juurde, aga tal ei olnud mitajatele pead maha raiuda, vaid läbi rääkida. Ja hommikul, kui ta tuli visiiri telgist tagasi, siis Türgi väed kummardasid jala, mõtleksid kahterit, taia lasksid venelased kõik välja, kuigi nüüd oleks võinud nad kõik vabalt maha nottida. Ja selles osas arvatavasti on siis see tõde kuskil keskel, nii hästi see asjaolu, et Katariina olini sarmikas, seni mõjukas ja teine asi on asjaolu, Janicharid ei tahtnud sõdida, nad kartsid, et need venelased, kes on sisse piiratud, hakkavad meeleheitlikult võitlema ja nii saab neid Janigheriga palju surma. Nii et, et siin on ilmselt tõde, on kuskil keskel, aga igatahes kui anti välja Katariina esimene prantsuse keelne biograafia 1728 aasta pärast tema surma, siis on seal ära toodud ainult üks kaarti ja need mõlemad Bruti laager. Kuulame jälle vahepeal Vivaldi muusikat tsüklist Aastaajad. Kui me nüüd räägime puht psühholoogiliselt teenimlikult teenijatüdruk, ilmselt kooliharidus puudulik, mis oli tema keelteoskus, kuidas ta sobis selle kõrgema seltskonna atmosfääriga, on ju selge, et teda taluti. No kuidas siis öelda? Läbi hammaste? Mis puutub tema keelte oskuses, siis ta kahtlemata valdas saksa keelt, rootsi keelt ning ühe versiooni järgi ta oli kihlatud või isegi olid juba laule siis toime pandud ühe rootsi Husaariga kes aga kutsuti siis oma väeosaga Marjenburgist enne ära, kui venelaste piiramine algas. Ja muidugi ta omandas ka vene keele, kuidas tema eesti keelega on, seda me ei tea. Aga tema oli niivõrd intelligentne ja kohanemisvõimeline. Et kui me loeme tema kohta esitatud nii-öelda arvus retsensioon, mida saatsid Venemaal resideerivat diplomaadid ja samuti kirjutisi Katarina kohta, kui ta käis õukondades Läänes. Teil on võrdlemisi vastukäivad, on nii hästi neid, kes tõstavad esile tema naiselikku sarmi ja kenadust ja teiselt poolt teda ikkagi labaseks, labaseks, naiseks, selles nendes on nii hästi seda ülistavust kui ka kadedust ja laimu. Aga selge on see. Ta poleks suutnud trofeenaisest ja teenijatüdrukust nii-öelda põhjast tõustageis rinnaks, kui ta poleks suutnud olla nii hästi meelepärane kui ka vajalik. Mitte ainult Saarile, vaid kui ta, kui ta poleks osanud võitav väga paljude inimeste poolehoidu. Tal oli see sarm olemas ja sarmi ja samuti oli tal ilmselt ainult hästi kindlalt oli tal olemas lausa hüpnootiline võime mõjutada Peeter esimest teda rahustada, teda taltsutada, kui see sattus raevuhoogudest. Ja kui Peetril oli kalduvusi liialdusi kaste pidude pidamisel joomapidudel, eriti siis suutis Katariina detapp keset pidu hoogu. Nüüd lähme batjuški kõik ja batjuški jättiski joomise joomas, sõbrad maha, kuigi pudelid olid veel laual täis ja läks Katariina ära. Ma kujutan ette, et see tolleaegne õukond võis olla väga mitmekeelne ja teine asi on see, et Peeter teatavasti oskas väga hästi saksa keelt tari saksa mad liikunud Ja Hollandis ja Peeter rääkis väga meelsasti saksa keelt ja näiteks kui ta siin on teada, kui ta käis küla suurusson ja siis pärast pidusööki ei viitsinud enam jala tagasi minna, Haapsalu nagu oli tulnud ja soovis siis köök ja siis ta soovis, et talle antaks kutsari kutsar, keegi räägib saksa keelt, et temaga saaks, siis sõidan saksa keeles rääkida. Nii et kuna ta oli ju praktiliselt lapsena üles kasvanud suurel määral Toomas Väli Moskvas välismaalaste linnaosas, siis oli see tal lapsest peale selge ja ja see ei valmistanud Katariinal mingeid raskusi, kuigi nende omavahelist kired olid muide venekeelsed. Nii me oleme nüüd lõpuks jõudnud ka Eestisse. On teada, et Peeter esimene viibis Tallinnas üheksa korda, tema neid siin käimisi on uuritud ja fikseeritud. Ta on öelnud välja ilusa mõtte. Kui aastal 1702 oleks Tallinn ja Paldiski praeguste nimedega olnud juba tema võimul siis uut pealinna Neeva suudmesse ei oleks tekkinud. Tallinn oleks olnud siis venemine. Permi pealinn või? Jah, nii on Peeter väitnud ja mina ütleksin, et võib-olla hea sündmist mööda läks. Sest et sellisel juhtumil ulatuks Tallinn praegu ilmselt jah, kuni Pakri poolsaareni kaasa arvatud ja Tallinna alla jääks ka Pakri saared. Aga siis ei oleks ilmselt enam eesti rahvast ja me ei räägiks. Siinsed inimesed räägiks muidugi vene keelt. Nii võib-olla nüüd tema esimest korda teatavasti käis siis 1711, aga enne seda andis Tallinn alla tsaarivõimule. Niisugused asjad on tundlikud teemad eestlase jaoks. Mis oli see põhjus? X Tallinn Peetrile alla andis, sõjavägi alles oli alles Harkus. No see oli katk, mis ei võimaldanud jätkata vastupanu. Meenutan teile, et Rootsi garnisoni oli enne nüüd viieteistel, see augustil, kui Vene väed kindralist Saksa kindral Felix Baueri juhtimisel Tallinna alla jõudsid oli Rootsi garnisonis 4000 meest. Lõpuks neist jäi ellu ainult 400, kuigi lahinguid ei olnud kümnendiku. Ja, ja mis puutub Tallinna elanikesse, siis, siis Tallinnas jäi ellu ainult 1859 kodanikuseisusest isikud ja veel umbes 700 teenija seisusest isikud Tallinnas oli ellujäänuid oli pärast seda katku oli midagi 2700 kuni selleni ja ka enne seda oli olnud 10000 elanikku pluss katku suriga, võib-olla 5000 põgenikku, nii et siin see oli tohutu sureminemistamis, algas augustis ja kestis veel 1711. aasta alguseni välja kergendust. Ega venelastele, sest ka vene leerisoriga ju õigupoolest see katk algaski siis kui venes piirist Riiat ja siis levis koos vene vägede liikumisega 1710. aasta kampaania käigus üle Eesti, nii et mõnes kihelkonnas suri kuni 85 protsenti elanikest. Nonii, Tallinn langes. Missugused plaanid olid keisrile? Täpsustan ta veel, keiser ei olnud keisri tiitli, võttis ta, tahtsin teile 21, siis olid ainult kõige Venemaa tsaar saaja tiitel. Korrektselt väljendudes ja tema põhiline huvi oli muidugi loodavale Vene laevastikule rajada baasid võitluseks Rootsi ja tema liitlaste vastu. Ja nende baaside rajamisel oli siis kõik selle, nagu me teame, kõigepealt oli rajatud seksile kroonlinn või gro alguses Kronshataks Neeva suudmes saarel kotleni saarel mis jäigi süvene laevastiku strateegiliseks baasiks Ataktikaliseks baasiks. Järgmisel täitsa tulid Tallinna Tallinna sadam, kusjuures Tallinnas asuti seda sinna sõjasadama tennisekauba sajand sadama kõrvale rajama 1714 aasta algusest peale, kuid muidugi Peetril olid veel, ta leidis, et see ei olnud kaitstud piisavalt põhjatuulte eest ja 1716 novembris tormiga juhtus katastroofid, seitse laeva said kannatada, kaks tükki hävines ta vist täiesti Vene sõjalaevad ja siis Peeter hakkas otsima altarit, Kiiseid variante ning üks nendest, põhiline oli siis Paldiski, polnud tookord Roger viik rukkilaht Rootsi rootsikeelse nimetusega, kuhu oleks võinud rajada siis hiigelsadama, nii et Väike-Pakri saarele Peetri esialgse idee järgi oleks pidanud tulema sõjaväelinnak 10-le 1000-le inimesele. Nii et tähendab, ja siis edasi. Pärnus lasti ehitada 20 laeva Vene laevastikule Riias lasti ehitada laevu ja siis ka nüüd vaadet D kohti ka põhja-lõunarannikul balti mere ääres Pommeri aladel, mida Petra vallutas Rootsilt. Eks ole, nii et kogu kogu palk tee mererannas kuni Štetiinini võistlus praegu 70 välja, otsiti siis kohti Vene laevastiku baaside jaoks, aga Tallinn kujunes neist Kroonlinna järel kõige tähtsamaks. Ja peame meeles, et Venemaa oli väga noor mereriik, tal ei olnud Hallode väljapääsu. Tal oli ka Läänemerele, laevastik oli puudunud ja läks lahti, ehitamiseks osteti ka Inglismaalt ja mujaltki, võib-olla laevu. Ja esimesed võidud ei lasknud kaua oodata, rootslased said ootamatuid Kaotusi tunda. No see oli, mis ta oli 1702 kui venelastel õnnestus Neeva suudmes vallutada kolm Rootsi sõjalaeva, kusjuures venestunud suudelaevad Neil purjelaevu veel ei olnud ja siis anti sel puhul välja medal laga mälestusväärse tekstiga. Vahet, olematu, saab teoks. Ma olen mõelnud, mida need kaleerid tähendasid nooli, antiikajal olid kaleeri orjad, kas sel ajal olid siis mingisuguseid sõdureid või olid nad mingid palgatöölised madrus, osalt olid, osalt olid ka orjad, kes olid aheldatud oma nende siin aste laeva laevakülgede jor külge ja ka sellises kuulsas mere lahingusse nagu see on Hango neeme lahing, mida Venet ütlevad seancangut. Nii et ei saa arugi, mille kohaga tegemist on, seal ju ka venelastele oli, see oli esimene suurem võit meresõjas Rootsiga, mil Rootsi laevastikus oli veel ülekaal, aga venel sõudegaleerid ja pool kaleerid suutsid terve rea suuri Rootsi fregatt ristleja liinilaevu sisse piiranud. Ta ja neid vallutada. Aga alles selle järel hakkas Venemaal tänu kolmele Inglismaalt kutsutud laevaehitusmeistrile, kes olid tegevat vet Peterburi admiraliteedi, samuti Inglismaalt ja Hollandist ostetud laevadele ning samuti siis venelaste endi poolt ehitatud laevadele saavut, kuidas Põhjasõja lõpuks Venemaa juba ka merelise üleoleku, nii et ületas oma laevastiku võimsuse ja kvaliteedilt ka juba Rootsi purjepurjelaevastiku. No need sõjaepisoodid on segased, keerulised ja need on palju näiteks Inglismaal ja alguses Venemaa liitlane, ehk kui tundis, et Venemaa läheb liiga tugevaks ja Rootsi kas vankuma siis vahetas poolt, hakkas Rootsit toetama, siis olid veel Taani mängus ja kõik pohlad ja teised me kõiki neid sündmusi jälgi. Tuleme nüüd tagasi, Tallinnasse. Räägitakse ühest uhkest hirv, jalg vokaalist Tallinnas, võimudega olid ka teatud noh, nihukesed. Pingelised suhted tuli jälgida õiget joont, Mustpeade vennaskond, linn pidid ka näitama üles head noh, niisugust suhtumist uude valitsusse. No muidugi, kui linn vahetab, Ta või maa vahetab nii-öelda maaisandat, et siis on nõutav, et kodanikud talle truudust vannuksid ja samuti ka seda truudust üles näitaksid mitmesuguste kingituste ja auavaldustega, mille hulka kuulusid nii hästi Peetri ja Katariina esimeseks tulekuks ehitatud kaks triumfi väravat Toompeal ja raekoja ees. Ning samuti näit eks metsa dub kar riiveli lähedal tsaari poolt ostetud suvemajja saadetud hiigelkogused veini. Sel ajal, kui see Hango neeme lahing oli käimasse 10 härga punast veini, 10 härgaami, valget veini ja konjakit, kusjuures ärgaami maht on 208 liitrit. Nüüd armas lugeja, rehkenda ise, kui palju tuhandeid liitreid veini siis tsaarile linn saatis ja muidugi see pehmitasid sari meelt. Ja nüüd see kuulus Jalgpokaal, mida Saar ei olnud näinud midagi taolist. Jaan Talle Tallinnas puutus kokku tsaar mitmegi niisuguse nähtusega, mis olid talle täiesti tundmatud Tallinna kilud samuti Sis hirvenahaga ületõmmatud ja hirve sõraga. Veinipokaalid, kus puust sõrestiku otsa oli muidugi pistetud Salakesiga hõbepeeker, eks ole, et oleks hügieeniline juua. Mis jooginõu tüüp, millest kõige suurem, mis on säilinud, on millimeeter 14 sentimeetrit, et ilma kaaneta linnamuuseumis ja ühest niisugusest, siis pakkusid mustpead ka tsaarile rüübata ja tsaar imestas, et kuna talle kõik kurioossed, asjad meeldisid, siis ütles ta lahkudes pärast seda pidu. Ja see oli ka detsembrist 1721, enne jõulusid, et säilitogu mustpead siis oma vanu traditsioone ja seepeale enne otsustasid tsaari kingitud 30-st Hispaania kuldmündist Traveli tellitam tsaarikülaskäigu mälestuseks siis taoline hõbedane kordus sellest pokaalist, milles tsaar suvatses vennaskonnale seda usud. Te olete nendega koos selt veniaid. Sa nimetasid Tallinna kilusid, on teada, et, et viina peale päris hea Sakusment olevat Peetrile tundunud see. Sellega on ka üks niisugune tõestisündinud anekdoot, et kui Peter, kes raekojas ilmselt oli see kõige esimesel külaskäigul seal ka enne jõulusid 1711 siis pakuti talle salli Tallinnale Tallinna vürtsikilu, aga kuna ta polnud midagi taolist enne saanud, siis ta küsis tema taga seisnud bürgermeistriproualt, kes teda teenindusse ette testis, et mis asi see on. Aga küsimus oli nii järsult esitatud, et proua bürgermeister luges sellest välja valitseja rahulolematust ja tahtis siis välja vabandada ja ütles siis saksa keeles. Oh ess intreigintend, klappintiin, usse on kehvade aegade ja tsaar sai aru, et selle vürtsikilu nimi, olek, nappetiiline ehk kehvad ajad. Ja mõni aeg hiljem, kui ta oli juba Peterburist, tuli tal meelde, et niisugune mõnus vürtsikas suupiste ja küsis oma pea kukalt, selline apetiitne neid ja ei, see teadnud midagigi nappetiidenitestega peaaegu terve õukond, kuni lõpuks üks adjutant ides siis suutis meenutele Tallinnas oli selline söömise vahejuhtum, kus nimetati mingisuguseid galakesi, kelle nimed olevat olnud nappediidel lahendas olukorra lahendada, kuigi jah, paraku Need kroonikad, mis on kirja pandud, ei anna nii üksikasjalikke teateid, et me, ma tõesti ei tea öelda, kas see Peterburist saadeti ratsakuller. Kui erilaev Tallinna ette tsaari kapriis rahuldada, Tallinna talle paar paar tünni, siis neid vürtsikilusid viia. Nüüd huvitab jälle oletatavasti Liivimaalt pärit Marta, kellest sai Katarina. Kuidas suhtus tema tallinlastest maadesse ja selles atmosfääri siin ta käis. Ka väga tihti Tallinnas, tema on sind rohkem olnudki, Peeter ise, sest Peter kinkis talle ka Maardu mõisa. Ja vaat ma olen lugenud ühte niisugust aruannet, et kuhu kadusid 3000 rubla, mis tsaar kinkis Jekaterina Aleksejev nale seoses selle Maardu mõisaga ja seal on hulk muu hulgas on kirjas. Kõik, mis mind üllatas positiivselt, et on kingitud toodud Maardu ja kostivere mõisad, Suhnadele Ärgesid ja, ja siis lehmi. See on ilmselt siis tingitud muidugi asjaolust. Keisrinna püüdis neid vaeseid talupoegi aidata, ta sai aru, mis on talupojapsühholoogia, millised on talupojaolud, millised olid sõjajärgsed olud, sest Tallinna piiramise ja sõjavägi tegeles nii-öelda privatiseerimisega privatiseeris endale vallutatavalt alalt hobused ja härjad ja, ja lehmad ja lambad ja sead seened nahka, eks ole, hobuseid järgi kasutas vedudeks, aga niisiis need vaesed talupojad, kes olid jäänud mõisate silmu, elatisvahendite millegagi polnud põldu harida nendele, siis Katariina kinkis uusi loomi ja, ja samuti eks ole lehmi. Nii et see igatahes näitab tema osavõtlikku suhtumist eesti talupoegadest. Varsti hakkas kerkima üles uus teema. Peterburi ümber oli ehitatud parke ja ehitati losse ja siis tekkisid samad plaanid. Cap Peetril. Kõigepealt mõiste vana palee, me teame kõik, Kadrioru lossi aga oli vana. Palee, mis asi see oli? Tead sa, ma alustaksin vastamist sinu küsimusele veel natuke kaugemalt on ka mõiste linnapalee ka vene keeli garadovid, valits ja on säilinud üks huvitav sedel, millel pole küll daatumit, aga Peetri käegantse kirjutamise purjetab Tallinnat et ostetaks mulle vanaaegse arhitektuuriga maja vaatega merele. Ja siis ostetigi talle laia tänaval poolsja tollinurgal paiknev hoone. Toll hobuveski vastas tõesti, merepoolsetest akendest avanes vaade sadamale ja Peeter esimene oli ju niisugune veehull tema Peetri losside Peterburis on kõik veeäärseid, kas Neevaäärseid või Soome lahe äärsed. Tuletagem meelde Strelnat ja Peterphia, samuti seda, et Narvas oli tal maja. Eks ole, vee ääres ja Kreenholmi saarel oli tal maja ja Roger viiki, käskis tal ehitada sinna linnamaja ja Väike-Pakri saareni, käskis ehitada maja kõigest vussi paistis ja selle tõttu Peeter, kuidas sind ringi käis. Ilmselt juba siis 1711, vaatas ringi ja vaatas ka Tallinnat ja lahte Lasnamäe nõlvalt. Ja see sureonile vaade, kus on, paistab, meri on taamal ja siis kerkivad mere kõrval need Tallinnas sööstukat. Tornid jättis talle unustamatu mulje ja selle tõttu ta ostis siis mõni aasta hiljem siis ära mitu endist suvemõisad Lasnamäe jalamilt Tartu maantee ja Narva maanteede vahel ja mille keskel oli siis kunagi raehärra Heinrich von poolt rajatud Phonentalephone org. Ja vot selles peahoone oli alles jäänud ja see saigi siis Peeter Esimese vanaks paleeks, kus praegu on Peeter esimese majamuuseum, kuigi see maja pole säilinud täies mahus, üks kolmandik on sellest hävinud. Ja siis võib öelda, et sama majaga on tegemist sama majaga on tegemist, müürid on samad, keldrid on samad, võlvid on alles, kuigi laed ja katused ja aknad uksed on tehtud hiljem keiser Aleksander esimesel korraldusel uuesti, kui ta nägi aastal 1084 tulles, et maja oli nii väga ära lagunenud, aga meil on autentne. No meid on praegu rohkem huvitanud see, mida me nimetame Kadrioru Lassiks. Itaallane Micketti tuleb siin mängu. Arhitekt, mis oli tema roll, tähendab, Peeter hakkas kavandama parki ja ja lossi, mis hetkel tuleb mängu sisse, itaalia arhitekt. Häid, itaallane Nicolomiketi Roomast tuleb mängu sellest peale, kui Peetril oli kindlused suudab võita Põhjasõja ja et Rootsil ei pea tagastama enam eestimaad rääkimata Niva suudmest ja no siis oli paras aeg, et vene agent Juri koloog riivab Roomas värbas tsaariteenistusse arhitekt Nikkolo Micketti, kes tuli siia umbkeelsena koos oma selliga tanudki veeriga, kellest sai hiljem veel kuulsa marstikum Lätis oli ja esimene ülesanne, mille tsaar Micketile andis, oli koos temaga välja valida koht suveresidentsi jaoks Tallinna lähedal. Ja teha projekt klassi jaoks ja pargi jaoks. Nii et koht ei olnud Peetri poolt pakutud koht oli Peetri poolt pakutud, sest ta oli ostnud, joome selle sinase viie suvemõisaala, aga et nüüd see regu lossi asukohta ja regulaarpargi asukoht klassi ees ja taga, see oli siis kokkuleppe küsimus, nii et igatahes kroonikates ei märgita seda, et Peeter oleks käskinud, et Micketti peab lossi. Kavanda mõist täpselt sellel asukohale, kus ta seisab. Nii et nad arutasid asja ja leidsid siis 22. juulil 1718, et vot see koht selleks sobib. Kas see kuupäev on teie jaoks tähtis kuupäev, kas see on lossi asutamise ajamise kuupäev ja meie Kadrioru lossis oleme tähistanud ja Kadrioru pargis ka seda kui Kadrioru sünnipäeva, sest varem oli seal ju paar väikest suvemõisat ja mingisugused pargi parv väikeste eraparkide alged. Aga niisuguse suurejoonelise pargi rajamine toimus ikkagi alles Petri korraldusele. Enne, kui me hakkame rääkima lossi ehitamisest, kuulame jälle Vivaldi muusikat. Jüri Kuuskemaa olid, projektid, olid plaanid, ilmselt hakati siis kaevama, eks ole, vundamendi jaoks süvendit ja siis ma olen ühel hetkel avastanud, et fundamentaalplaanitsetud telliskividest miks niisugune ootamatu lahendus? Meie Tallinnas oleme elades harjunud sellega, et meil on paekivi on põhiline ehitusmaterjal ja seda enam, et sealt Kadriorus Kadri orgi ühte serva pidi jääbki vastu Lasnamäe paenõlva, kust kuni põhjasõjani oli murtud ehituskivi ja võetjate kivi jätma põletada lupja. Aga kuna Peeter oli tulnud väljast, eks ole, ja Micketti ka siis nad torme tegutsesid ülepeakaela, nad ei jõudnud tutvuda kohalike oludega kohalike ehitusmaterjalide ja looduslike tingimustega ja selle tõttu siis tsaar käskis, et ehitame tellistest ja siis alguses toodi telliseid Peterburis, hiljem rajatisi, ehitati koplisse uus tellise löövet saaks telliseid ja katusekive lossi hoonete jaoks. Jüri Kuuskemaa, sa oled kirjutanud raamatu pealkirjaga Peeter, esimene ja Katariina esimene ja sealt olema nende telliste kohta lugenud välja ka niisuguse asja, et neid telliseid sai kuskil 580000, aga ära tarvitati ainult 115000 või noh, suurusjärgud on umbes nii, millest niisugune vahe? Võid lugeda ka niimoodi, et mingil puhul mingil aastal on märgitud telliseid, kulutati ära rohkem, kui need põletati. Aga see eelmisest aastast tekkisid varud, ühel aastal jäi neid seal üle, nii et selle tõttu, kui sa nüüd sealt edasi vaatad, siis peaks saama need arvud siiski viskla. Nonii me nimetasime ära ka selle raamatu, kellele me tänases jutuajamises suuresti toetume, aga siiski, kuidas läks ehitus? Edasi hirmsa raginaga võiks öelda, kuigi nüüd kohale kutsutud ja saadetud sõjaväelased Tallinna garnisoni polkudest, keda kasutati nii nagu nõukogude aegsetest rebat, eks ole, siis sinna juurde saadetigi oskustöölisi Peterburist ja samuti tee siis juhtivaid välismaa meistrit, kes oleksid brigaade suunanud nii et töö läks raginaga käima, kuigi peahoone kohta jäi ainult süvend. Teiegi ehitati esimesena valmis tiibhooned, mis vas aitavat, seitse oli 21 oli juba katuse all elatavad. Aga töödest võttis osa erinevatel aastatel, kus me ehitus. Ühel suvel pargi ehitustöödest kokku ühel aastal näiteks 763 meest, aga rekord oli siis 1002 159 meest. Kusjuures välismaalasi, need, kes ju, ja samuti tallinlasi, riiglassi, kes juhtis brigaade, neid oli pool tosinat meest, nimelt ajutrust ja samuti arhitekti, arhitekti sellid, mitte palju, mitte palju, nii et võib imetleda, et nii kireva seltskonnaga, kus siis osa esindas nii-öelda eliit stiili, arhitektuuri ja osa olid head meistrid või väga head meistrid. Palju oli ka valdavalt tuli selline musklijõud, kes aga oli piisavalt andekam, vist on järjekordseks tunnistuseks vene rahva andekusest. Sest kuigi nõukogude ajal on nõukogude tööstiil Plameerinud vene tööd ja töökust on kasutusel venekirvetöö, eks ole selline robustsel töökoht öeldud väljend, aga tookord oli ka hea suurepärane venekirvetöö. Mida need need mehed seal tegid. Aga kas kontseptsioonis oli lahknevusi, oli kokkupõrkeid vene ja Itaalivatelaadi vahel? Luban niimoodi kõigepealt, et Tiia vähk ja veri ei rääkinud ju vene keelt, nad rääkisid ant itaalia keelt. Neil oli juures venelasest tõlk, kellest sai hiljem siis juhtiv arhitekt Mihhail sem, sov või teisi tõlke. Ja need Micketti kirjate, mis saadeti Peetrile, tõlgiti mitte kõik vene keelde, nii et on säilinud nii hästi itaaliakeelsed originaalid kui ka needsamused. Tõlked, aga mõtetevahetust ei ole kirja pandud, et saar oleks iga mõtetes lahknenud, kuid ma tean, et tsaarijäänud Micketti projektiga rahule lossi osasi ja ta laskis muuta plussi kujundust prantsusepärase paleetiketi nõuetekohaselt. Algse kavandi kohaselt pealtvaates oli lossi peahoone nagu pulk, mille nurgad olid lõbusad ja selle ees oli niukene rassiline vägev trepp. Aga Peeter, esimene laskis selle projekti muuta niimoodi, et lossile tekkisid lilleaia poole teevad tiivad ja ette terrass treppi tehtud Etioopias sammasrõdu, mis pole üldse tüüpiline Itaalia arhitektuurile, sest Roomas on rõdud, on konsoolidele tuginedes aga mitte sammastele nagu meil lossis. Peter muutis andisse arhitektide korraldasid see meeldide ümber. No ja siis on järgmine samm, et arhitekti pole tarvis või tuleb ta koju saata. Ei, see on niimoodi ikka, et kui Peeter tegi näiteks Peterhofi jaoks kitsi ja väidetakse, et tegi isegi Riias Peters šanssi pargi jaoks kitsi siis on vaja tehnikut, see arhitekti, kes joonistab need ideed välja ja need realisi ja ehitusmeistrit, kes realiseerivad need. Nii et ja selles mõttes ma ütlen ka tänapäeval realiseeritakse arhitekti rolli mõnedki tellijad, kes tellivad arhitekti projekti, taipa, et arhitektile tuleb selgelt väljendada oma soovid, mida tahame, milline on meie elulaad, milline elustiil, milist, ruumide jaotust, millist seost kõrgust, proportsiooni ja nii edasi me vajame. Ja siis arhitekt peab täitma meie tellimusi, aga mitte meie hakkama elama arhitekti projekteeritud karbis, mis on ebamugav ja mille, millest me pärast eluvad, kannatame nii või teisiti. D see oli vist 21, kui tyyp süks, tiib sai valmis ja siis tsaariperekond Katariina ja Peeter siis ööbisid selles ühes tiivas, mis siis valmis oli, merepoolne tiibhoone, loss ise, peahoone oli tellingutes ja on mina minu teada peaks olema siis nüüd see pärimus nendest kolmest tsaari käega paika pandud müüri pandud telliskivist, mis on jäänud üle krohvimist. Ta selles on vanemas kirjanduses on väidetud, et see juhtus 1007 oli 19, aga nagu ma olen välja nuuskinud nurgakivi peahoonele, pandi alles 20. mail 1007 20. Nii et, et see lugu ei saanud juhtuda mainitud aastal küll, aga see sai juhtuda 1721. aastal, kuivõrd 1720 müüriladu juudisüst sügiseks peakorruse akende ülemise servani ja sel tasemel on ka siis need kolm kivi seal nurga pilastris minema. Praegu nii võime ilma krohvita parata, igal juhul niisugused lood on vajalikud ja giididele ja turismijuhtidele väga mõnus suutäis. Nojah, need on väikesed nagu niisugused rosinad, mis muudavad valitsejaid ja kõrgeid kroonitud päid inimestele lähedasemaks. Ja ma pean ütlema, et Peeter, esimene oli just, et inimene, kes käitus väga ebarestokraatlikult näiteks seal mingisugust kanalit, kui hakati kanalit rajama tema kaevas esimesed labidatäied, Tallinnasse viskas ta läbi jää mis oli jaanuaris 1714 esimesed kivid sõjasadama ehitusel. Roger vikis tulevases Paldiskis viskas ta ise oma käega esimesed kivid muuli ehitamiseks ja Riia piiramisel 1007 10 laskis ta esimesed kolm pauku oma käega Riia linna pihta. Ja üldse mõned suhtumised on tänapäeval nagu ootamatult, kui mingisugune Rootsi laevakapten verise koguni admiral langes venelaste kätte vangi ja oli siis Tallinnas ühes korteris ravil ennast turgutama, siis Peetri pidanud paljuks minna teda vaatama ja talle siis tervenemist soovida. Vaat Peetril oli see hea omadus, et tema ei pidanud vaenlasi absoluutselt vaenlasteks. Nii nagu meie poliitikud tikuvad tänapäeval siis peale tegema vaid hoiak oli niisugune, et kust saan ma endale uusi sõpru vaenlaste hulgast, kui neid sõbralikult kohelda, kenasti kohelda. Ja niisamalaadne on episood kahe must bemm Tallinna Mustpeade vennaskonna vanemaga, kui Peeter rõõmust päid külastades küsis, et aga kes ajas vene laagrist Harku järve ääres härra kaks vene sortigi kes oli ja siis üks mustele vanem, kes oli selle väljatungi eesotsas, see oli muidugi hulljulge rünnak väikese käppadega suurevene laagri vastu. Siis see tal ehmatas ja kartis, et nüüd tahaksin endale ots peale, aga ei midagi. Tassis prantsatas sarite ühe maha ja siis tunnistas tunni öelda, tunnistas üles, palus halastust, aga Peeter aitas oma käega üles tõusta, ütles, patsutas talle õlale, et tubli mees. Siis olid sa minu vaenlane, õieti tegid. Aga nüüd oled sa mina alam ja mulle selliseid vapraid alamaid ongi vaja. Enne kui me lossiga lõpetame püsima veel. Mis oli selle eesmärk? Ta oli pühendanud selle oma naisele, kas see oli mõeldud suveresidentsiks, kas see oli mõeldud Kalle pidevaks? Täpsustan sellega oli niimoodi, et pärimus on küll jah, taoline, see on justkui nüüd kata rinnale kingitud, aga tegelikult see nii ei olnud. Loss oli 100-lt ilma nimeta loss metsatukas Reveli lähed ja selle nime Katariinentaal venepäraselt Jekaterina metall ja eestipäraselt Kadriorg see kinnistusdokumentides alles 1740.-ks aastaks, nagu ma olen painud järjepidevalt neid Kadrioru kohta käivaid dokumente lugedes veenduda, nii et see on rahvasuust antud nimi ja samuti lossi kingitud, mitte Katariinal, vaid loss oli tsaari või hiljem siis keisri keiserlik residents kus nii hästi valitseja kui valitsejanna olid omanikud, niisamuti nagu me võime lossis peasaalis näha, et seal on nii hästi Peeter esimese kui ka Katariina monogrammid. Aga ma rõhutan veel seda demokraatlikus sel aristokraatlikus kõrval, et park oli algusest peale mõeldud avalikuks pargiks kõigi talilt kõigile Tallinna kodanikele, keda siis, kui seda rajama hakati, oli nojah, võib-olla natuke umbes 3000 või mitte mitte üle 4000. Nii et elanikkond oli katku Valgavalt välja surnud. Räägime veel Katariina käekäigust, tänas Peetriga koos, Peter, no ütleme, siis sülitas ümbruse arvamusele seal selge, sündisid lapsed ja jõudis sündida vist neli last, enne, kui Peeter otsustas suht legaliseerida. Oli niimoodi, et oli kolm last, oli, et kes olid elus nii ühtekokku Katarina sünnitas Peetril 11 last, aga tegelikult täiskasvanuks said ainult Anna ja Elizabeth või Jelizaveta, kelle viimane sai kõigis rinnaks, aga troonipärijaks pärast nüüd Aleksei surma või hukkamist 1718 suvel oli Pjotr Petrovitš. Aga see oli teine, Pjotr Petrovitš esimene oli surnud ja see teine suri ka enne, kui ta sai nelja aastaseks. Aga muidugi, Peetril oli suhteid ju jätkuvalt Katariina kõrval Katariina naispoolel kui ka mujal ja selle tõttu on üks episood tsaari Katariina visiidist Berliini. Kui keegi Plamaati oli imestunud, et Katariina nii-öelda kaaskonnas oli palju noori naisi, kellel kätel oli siis uhkesti rõivastatud imik või väike laps. Ja kui oli küsitlesid, kelle lapsed, kelle laps see või see on, siis oli sügavalt kummardunud ja öelnud, et tema majesteet, Saar osutas mulle seda au. Nii et neid lapsukesi oli väga palju, aga siin on nüüd erinevad versioonid selle kohta, miks ei saanud need lapsed peaaegu kunagi täiskasvanuks. Üks versioon Petrani süüfilis. Igatahes see versioon on nüüd igatahes ajaloolises kirjanduses vähemasti hilisest ajast küll. Mill üks õuedaam olevat andnud Peetrile paha haiguse 1724. aastal, mille taga Katariinal edasi andis, mille tõttu see haiguse levitaja oli siis peksa saanud, aga tea, mõningate teiste versioonide järgi oli see raske haigus Peetrit tabanud juba varem, mille tõttu ka siis need Katariina sigitatud 11-st lapsest ainult kaks tükki elama jäid. Selles osas ma ei julge öelda, kumb versioon on õige, aga mõlemad on kirjanduses kohatavad. Katarina sai Peetri naiseks ja kui Peeter suri, kuidas siis see ajalugu edasi läks? No ja ees, kui ma meenutan, et eks ole 1705 sai Katariina ristitud ja 1712 toimus ametlik abielul laulatus. Siis kui nüüd Peeter suri viiendal veebruaril 1725, siis kõrgem salanõukogu, mille eesotsas oli Üksjagu tol korrukeid ja kolovinid. Otsustasite end, et keisrinna saab Katarina, mitte Peeter, teine. Ning see aeg, mil tarina oli troonile Momo kuni oma surmani kestis veidi üle kahe aasta. Aga samal ajal kunagi Ta rinna tenn tegelikult lugeda oskas, aga kirjutada nii, et edu gaasid, mis välja anti, siis keisrinna nimel hoolid salanõukogu poolt ja senati poolt ette valmistatud Katarina andis neile ainult oma allkirju ja nii, et praktiliselt oli selleks ajaks oli Münchikov, oli Katariina teise ajal tõusnud peaaegu nagu Venemaa isevalitsejaks mis paljudele ei meeldinud ja mis viis pärast Katariina surma riigipöördeni, Jementšikovi kukutamiseni saatmisele Siberisse asumisele perioosuvas, kus ta ka suri. Ja öelda, et Katariina esimene vene riigi töötüüri pöörata jõudnud. Ega ta ei üritanudki, seda aga samal ajal ta oli siiski nii tarmukas naine, et kui 1725. aasta suvel Inglise laevastik tuli Tallinna alla siis pani Katariina ette, et tema ise asub Vene laevastiku etteotsa kroonlinnast, et minna inglastele nina peale andma. Aga nii kaugele asjale lastelt minda leidus. Admirali, kes laevastiku juhtisid ja pealegi inglased tegid rohkem sõjalist temasse jõudemonstratsiooni nad praktiliselt sõdima ei kavatsenud eriti hakata, nii nagu see ka varasematel aastatel oli olnud. Aga samal ajal see näitab ikkagi, et, et teatud niisugust mitte ergumite riigimehelikkust, riigi naiselikkust hakata ikkagi ilmutusse, ta ei tegelenud ainult söömise, joomise ja amiseerimisega, nagu mõningad autorid ondlikkunud väitma, kes väidavad ka, et see oli viga. Et Katariina üldse Vene keisrilinnaks valiti. Meie üks eesmärk. Ta oli täna näidata, et Peeter Esimese kõrval oli ka üks väga võimukas ja silmapaistev naine Katariina esimene kelle kohta on võimalik Jüri Kuuskemaa ka sinu uuest raamatust lugeda. Kuula eraliseni Martin piiranud.