Ma võiks lihtsalt öelda, et sedasama Rigolettot See ooper ja ootav publik. Ja selle selle tõestuseks on mul sama kodus kodus ikka tihti silma alla jää. Eks. Tüdrukute tehtud, kui kolm aastat tagasi käisin ja esimest korda seda seda ilusat oopereid laulsin, siis nad kinkisid mulle ise oli vist küll teisele edela, sellisest nähtavasti esimesel nad, nad kuulasid seda päris esimest korda ja eks nad nii kaua siis tegid selle minu jaoks valmis. Ja, ja see on, see on, see on tõesti niisuguseks ilusaks märgiks, et. Et nendele meeldis ja saaled on olnud ikka täis ja selles mõttes see on tähtis, hea, et sa tead, et kui seal suur töö tehtud ka kellelegi teisele rõõmu valmistab sellepärast on saanud ikka võimalusel alati siia tulla. Kuidas te hindate praegust Eesti muusikaharidus, seda antakse Tallinnas muusikaakadeemias. Millised on need noored lauljad, kes hakkavad tulevikus eesti oopereid nägu kujundama? Eestis on tegelikult väga head võimalused õppimiseks ja ma olen kindel, et et kui inimesel on tahtmist tahtmist ja ettevõtmist ettevõtlikkust, ise saab korraliku hariduse siin. Teie enda õpetajad on olnud konservatooriumis Hendrik Krumm, Eva Kuusk. Kus ta olete saanud? Selle haridus, mis on ooperilauljale ka väga tähtis, nimelt see draama pool ooperis lauljad teavad ju ka väga hästi näitlema, kas see, mis konservatooriumis selles vallas antakse, on tasemel. Ja ma arvan küll, sellepärast et kust mujalt siis ma ei ole ju kuskil mujal sellist asja õppinud ja ja kõigepealt olid sellised õnnetega, kuidas nende tundide nimed, õlidega mingi lavakunst või, või midagi taolist, Marika ringiga muusikakoolis ja hiljem ka erinevate õpetajatega veel konservatooriumis lausa lavakunstikateedri ruumides, seal väike lava ja seal tehti niukseid pisikseid draamatükke. Ja noh, tegelikult On ju ma ütleks ikkagi ikkagi väga palju oleneb iseendast, kuidas sa, kuidas sa näed ja kuidas sa enda ümber vaatad, lihtsalt kui sa selle asjaga tööd teed, siis sa märkad erinevaid tüüte erinevaid inimesi, märkad iseenda käitumist ja neid kõike saab ju laval ära kasutada. Ja ma ütlen, et kõik algab ikkagi tahtmisest peale. Inimene, kes läheb mõeldes, et kuskilt saab kõrgel selle hariduse kätte, läheb kuskile mujale. See, see on mõnes mõttes söögi vahel teel. Sellepärast et elementaarse alghariduse, selle kõik, eriti, mis puudutab veel Niukest muusikaharidus, seda väga hea saade just nimelt konservatooriumis. See ei peaks küll olema nii pikk aeg nagu siin seda tehakse, neli või viis aastat minu meelest selles mõttes konservatooriumi süsteem ja see ei ole mitte ainult ainult meile, Eestisse on mujal ka sedasi omamoodi Milanos on ka konservatooriumi ja samal ajal on ka eraõpetajad ja, ja nende pooldajad ja, ja mittepooldajad jagunevad ka omavaheliseks vihasteks leerideks. Aga noh, siin ei ole midagi teha, tähendab minu arvates ikkagi oleneb. Meil on sellest, kes tahab haridust saada, kui palju ta seda tahab ja kui palju ta tahab selle jaoks iseenesest raisata. Mitte raha ei ole see, mille eest saab osta haridust. Tähendab igal juhul on laulmine noh, selles mõttes, et kui sa, kui palju saada Energiat, kulutad raske, raske töö ja mujal maailmas on see ka väga hästi tasustatud, kui seda hästi teed. Alguses nagu mina mäletan, iseennastki ütleme kolm tundi nädalas oli, oli laulutundi, vaatasin 45 minutit, eks ole, et ahah, nüüd ma lähen sinna, et endal ei olnud võib-olla veel sõnade hästi peas tund aega enne seda vaatasid ja lugesid need läbi, Tuukisid nüüd enam-vähem pähe ja laulsid laulukesed seal ära ja said natukene kiita ja, ja vahest natukene laita, pühkisid aga higi otsa ees ja mõtlesin, et oh, nüüd on õnneks mööda selle järgmist tundi ootama, eks ole. No nii ei saa. Nii et selles mõttes mina sain õppimise harjumuse küll kole hilja, aga siiski võiks öelda, alles Itaalias, kus oli iga päev hommikust õhtuni tegelesid ainult kui kui siis maestro ütles, tegeled nüüd reguletuge, siis ainult koletoga. Hommikul ärgates kohe kas hakkad kuulama eelmist tundi või õpid juba uut materjali, sisem pianistiga, Tõnnid siseneks mäestraga tunnid ja nii see ooper ooperi siis selgeks saamine läks väga kiiresti. Võiks eeldada, et teie, ooperilaulja, mina ise kuulata ka väga palju klassikalist muusikat, ooperimuusikat aga kas on teil ka lemmikuid levimuusikas popmuusikas ja mina ausalt öeldes kuulan väga palju levi, levi, pop, räpp või, või mis tahes MTV minu meelest on maast ja kuulata, aga noh, neid on küllalt, mis, mis, mis mis majaka mingisugust nimelt need on täpselt needsamad ei ta edetabeli lood, eks ole. Aga kahjuks muidugi igasuguseks niisama lihtsalt kuulamiseks oma tahtmise järgi, selleks on väga vähe aega, eriti viimasel ajal kuulad ainukest ooperit vist ainult sellepärast, mida sa pead järgmisena laulma, et meelde tuletada või õppida uut. Ja, ja noh eriti mis puudutab klassikalist muusikat ja kui sa oled näiteks väsinud tahad nii-öelda lõdvaks lasta, läks siis pane peale selline selline mingi sümfooniline muusika, mis ei ole niisugune pealetükkiv ja ei ole selline üles kloppis vaid on just nimelt rahustav. Inimestel ei ole sellist harjumust, võib-olla selline klassikalist muusikat samamoodi ütleme noh, ütleme võtame klassikalises muusikas nimetame siis klassikalise orkestriga siis tehtud muusikat. Ja selle selle jaoks muidugi peab ka olema väike väike harjumuse väge kuulamiskogemuse ja seal on ka häid ja halbu lugusid. Aga selleks peab muidugi olema üks inimene, näiteks, eks ole, kes oskab neid valida. Ja muidugi selleks peab olema ka ka inimesi, kes neid tahavad, kuulata. Seda veel ei ole, aga ma olen kindel, et see tuleb. Aga mina kuulan harva, lihtsalt raadiokee keerad lahti ja sealt tuleb, mida tuleb, eks ole. Aga, aga kahjuks on väga vähe aega, ei ole üldse niisama telekat vaadata või, või midagi lugeda või vahest lihtsalt. Ma sunnin iseennast selleks, et et midagi midagi vahepeal teha. Sest on selge see, et et kui inimene teeb kaua aega ühte ja sedasama asja, siis see hakkab muutuma rutiinseks, hakkab muutuma mingisuguseks niukseks närvesöövateks ehk mingi stressi tekitavaks ja, ja lõpuks sa teed seda mitte rõõmuga ära. Sellepärast on hea, kui sa vahepeal saad midagi muud. Eesti on väike maa ja see on kindlasti ka põhjuseks, miks teie olete ju läinud tööd otsima ja seda saanud ka väljaspoolt Eestit. Norras. Kuidas on lood Euroopa suuremate Ooperiteatritega teie jaoks? Tähendab, ma olengi kindel, et kui ma oleksin nende väga aktiivselt otsinud näiteks mul oli isegi üks 900 Ameerikas on mingi suur agentuur või Kolumbia aardest. Ja sealt oleks võimalik luua toime kontakt. Ausalt öeldes ma ei tea, keegi usub või ei usu, aga, aga ma ei viitsi minna nii kaugele muidugi viitsi, sellist sõna pole ju tegelikult eesti keeles üldse olemas, eks ole, kõik me teame seda väga hästi, aga lihtsalt. Ma ei, ei taha minna liiga kaugele kodust ja ma ei tunne, tundes ennast, ma arvan, et ka liiga kaugel kodust ma ei ole väga. Väga hea sellepärast et seepärast, et ma ei taha olla liiga kaugel isegi Itaalias olemine. Kõige ilus maa ja head tingimused ja hea söök ja toredad inimesed ja kõik nii edasi-tagasi, aga see koduigatsus tapab ja, ja selles mõttes. Ma isegi ei tea, kas, kas minu, kas minu elu peaks olema seotud ooperiga edaspidi elu lõpuni, ma ei tea, kindlasti ta jääb, sellepärast maomahlast ikka pääseb kuskile. Aga igal juhul ei taha ma kuskile mujale minna. Sellepärast mulle on see väga mugav, väga soodne käia väga ilusas ja minu meelest väga euroopalikus suures linnas. Stockholmis olen paljudes linnades käinud, aga minu arvates Stockholm on, on tõepoolest maailm, olin ja meie regiooni nii-öelda pealinn Helsingi ei tule üldse arvesse, ütleme ka ka mingisugused Itaalia linnad ei saa ju, ei saa selles mõttes Stockholmiga isegi võistelda, on ikka väga suur linn. Mõtlen, mulle meeldib see linn oma Nonii kui välimuselt ja mulle meeldib see, et, et seal on suur korralik, hästi ehitatud ooperiteater, millel ilus hea akustika blood hästi siis siis sa kohe kuuled seda, see on hästisesse, tuleb nagu tagasi või nii, seal on väga hea orkester ja ja toredad inimesed ja seal lausa rõõm teid laulda. Ja mis ma olen teinud, aga eks ole ka Oslos on, aga Oslos näiteks on ooperiteater, olles 56. või 58. aastal isegi tehtud, nii et väga Väikse traditsiooniga, nemad põhiliselt ostavad endale lauljaid välismaalt ja orkestrile, nendel oma ja väga hea. Aga selles mõttes ooperitraditsioon ei ole seal mitte pikk. Selles mõttes me oleme Euroopas juba kõige mina ei arva üldse, et, et jääks nii hirmsasti trügimine, peaks inimesi piinama selle mõttega, et me teame kuskile jõudnud, milleks üldse kuskile jõud ja me oleme kõik oleme siin ja oleme väga head ja tähendab mitte sellepärast, et me peaksime ise ennast kiitma, üldse mitte, aga see ongi see normaalne elu, milles me elame. Kuhu me veel trellide taha või milleks. Milleks mina küll ei tunne mingit mingeid erilisi erilisi niukseid, soovunelmaid või midagi taolist. Ameerikas Uurali metropolis muidugi metropol tarvis võiks laulda, see oleks huvitav kogemus, sest see on kindlasti kõige suurem, kõige suurema raha kokku pandud. Ja ma olen seal käinud, eks ole, ja selles mõttes sinna on, on tulnud ka maailma parimad oma ala esindajad aga seal lausa niimoodi oma elu kulutada, selleks ma küll ei arva, et ma üldse sünnitada tuleb. Ja muidugi noh, Soomest ma ei oska midagi arvata, sellepärast et seal on suur teatri küll aga, aga, aga see. Ja seal on teater täis. See on üks huvitav asi, ma ei tea sellest ka midagi Soomest vahel ma käisin Soomes, aga televisioonis tegin ühte filmi. Maffiast olin üks noor mafiooso ajal, seal ma sain oma näitlejavõimeid kasutada, nii et ma tundsin ennast vahepeal päris nagu Hollywoodi tähe käisin, käisin Petrov Peterburi tänaval Mobiiltelefon taskust väljas ja umbes 10 või 20000 marga eest riideid seljas ja Mercedesega sõitsin ringi. Küll naljakas. Aga muidu jah, soome teatris ei ole veel olnud. Ooperis ma mõtlen. Te olete siin Vanemuises laulnud pealerigaletaga Travjaatas al-Qaedat. Millal saab teid jälle Tartus näha? Troviaato tegelikult ei ole päris minu osa, ausalt öeldes minu osa on rohkem radames ja ma usun, et kui ma saan, kui läheb kõik hästi, umbes niimoodi, eks ole, homme tuleb ilus ilm siis siis võib-olla kunagi hotellos või millestki sellisest, praegu selle peale muidugi väga vara mõelda, aga tõepoolest ma laulsin sügisel aidad ja ma tunnen, et see on minu häälele, Toyota natukene siukene lüürilisele temale ja kuidas ütelda? Võib-olla niimoodi, et kui paned hästi suurele veoautole ühe väikse niukse paki ja sõidad sellega, et seal ei ole nagu erilist mõtet, ma arvan. Aga muidugi seal ma ei tahaks ka niimoodi rääkida, sellepärast et muidugi see on ja ilus lugu ja, ja seda võiks ka nii teistmoodi teha, tähendab laulda nagu nagu oma häälega, eks ole, nii nagu niikuinii peaks igaüks omale kloun. Aga Ma ei tea, ei tunne, nagu väga suur sellist tõmmet igal juhul draw juhatas, ma kardan, et ei tule kuulmisest midagi. Rigolettot, tulge, Rigolettot, vaata. Kuulake, kuulake, seda, siin jagub. Nende isegi arvas, et tema parim, kes Verdi Rigolettot kõige varem, võib-olla küll jah, aga ta on tõesti selline klassikalise diaooper. Kuidas selle ooperis me võime rääkida, eks ole, mitu päeva järjest, see on? See on selles mõttes üks huvitav teema. Ja muidugi verd ka, kes on, kes on ikkagi super helilooja ja võlur selles mõttes ees oma oma eluga ja oma tööga on loonud nii palju erinevaid maailmu ja, ja on valmistanud lihtsalt öeldes rõõmu inimestele, eks ole. Võlur või jumal või ma ei tea, kas või kas või just nimelt sedasama Regoletto, mida, mis homme tuleb, kui selles ooperis on hea tenor, sistandenoli ooper, kui selles ooperis on hea sopran, siis Tantsupeol ooper, sest seal on nii ühele kui teisele on, on seal aariaid, on seal võimalus ennast näidata, milline on selles suhtes Vanemuise Galeta? Just nimelt ka kas selles mõttes, et kuidas, kuidas lauljatel vorm on? Tihtipeale see muidugi pole mitte ainult Vanemuise viga, aga minu meelest kahes hoones vähemalt on see nii, et natukene ilmast ka. Aga nii see on, see on ka tore ju. Ja sellega ei kaota ooperi mitte midagi ja tegelikult on ooperi nimi hoopis Rigolettot, eks ole, nii et peategelane on tegelikult hoopis Jassi Zahharov siin. Ja aga noh, see, seda enam see paneb nagu mõnes mõttes nagu sport, eks ole, et kes nüüd saab selle aplausi siis lõpuks omale ja ka näiteks Carrygoletus tuleb ju, kui, kui on erinevad tegelased, siis tuleb võib-olla, võib-olla tuleb hoopis välja niimoodi, näiteks hertsog on üks tore südamlik noormees, kes ei ole lihtsalt oma südant veel saanud kellelegi avada ja nüüd ta leiab selle neiu, eks ole, ja lõpuks siis avab oma hinge, muidugi, tavaliselt mõeldakse seda teistmoodi, ta on üks niisugune noormees ja kui ma seda mõtet jätkene ta lõpuks pettub, kellele see ja siis alles avastab Laadonna mobile, eks ole, kõik naised on need, kes, kes ainult tuule lippudeno pöörduvad, nii kui keegi nendele otsa vaatab, siis on, on kohe ka meel muutunud. Minus on aga muidugi tavaliselt mõeldakse saada üks rikas ja of, aga suurseelikukütt. No ja ma ei ole veel otsustanud, kuidas me homme selle Teeme ka, aga ma arvan, et ega ega see ei olegi, ei olegi tähtis. Jassi Zahharov on kindlasti tartlaste lemmik, aga kui siia juhtuvad sellised külalised nagu teie siis ma loodan, et teie kohta saab öelda, et te võtsite selle show. Ei usu, nii vähemalt ma ise küll ei mõtle niimoodi, ausalt öeldes. Minus ei ole sellist sellist sellist olemist, tähendab ma arvan, et arvan, et võimalused on kõikidel. Ja tegelikult olen mina selle poolt, et ei peaks olema mitte nii nagu ühele või paarile tähele üles ehitatud ooper, vaid, et oleks niisugune. Noh, hea tiim oleks, seda üldiselt maailmas hinnatakse ka praeguse oli, oli väga vanal ajal noh, palju siis, kui vanal ajal 100 aastat tagasi vähemalt kui kui muide on, ütlevad hoopis me võime, mitu päeva räägime, on tehtud isegi niukseid lollused ühes Verdi ooperis näiteks Mac võttis soprani tahtnud laulda seda aariat, mida Verdi oli kirjutanud sinna ooperisse vaid võttis ühest teisest mõnest hoopis hoopis teisest ooperist kujutis aaria Ta laulis selle. Aga see näitabki seda, et tol ajal olid, olid lauljad ühesõnaga niuksed, kes tegid seda, mis nad tahtsid. Noh, oli tõepoolest sellise tähe ja ma olen ka kuulnud seda, et ollakse harjunud kuulama, eks ole, mingite Norri kõrget nooti, et selleks ajaks tullakse teatrisse, olid niuksed omaette loosid, nii et võisid rahulikult tulla ja minna ilma teisi segamata. No miks siis mitte, eks ole, ooperis ei ole ju ainult ka ei peagi olema, ainult muusika kuulamine on niisugune seltsielu, mõnes mõttes iseenda näitamine, teiste vaatamine, natukene jutuajamine. Ka see on tähtis minu arvates. Ja, ja see on üks põhjus, muide miks ma arvan, et tooper hakkab ka eestis vorsti moodi minema, sellepärast et tekib selline kiht või klass või seltskond või üks hulk inimesi kel on kogunenud parajasti raha ja nendele jääb aega vahest üle ja nendel on tegelikult vaja mingit vaheldust selleks vahelduseks väga hästi sellise õhtu ooperis. Ütlen, et selleks ei tarvitse olla mingi ooperifänn või ooperispetsialist, need on nagunii sealjuures. Aga aga minu arvates selline seltsielu selliseks keskpunktiks võiks saada ooper küll. Tartus on väga ilus Vanemuise väike maja, sest saksa juugendstiilis, kuhu tasub tulla, seal on hea akustika. Ja seal võib tõesti seda ooperit nautida ja ma usun, et tartlaste seas ei ole selliseid inimesi, kes tulevad hertsogi viimase vaatuse tood kuulama. Seal toodud siirenute laulab ja aga miks mitte, miks mitte ka seda? Aga aga ma tahtsin seda öelda, et tegelikult on ka näiteks noh, Stockholm on palju suurem linn kui, kui Tallinn või Tartu kokku, eks ole, ja ja tänu sellele nähtavasti on seal pidevalt saalid täis, ega seal ei ole ka selliseid suuri ooperifänne või, või, või, või puu suuri spetsialiste, kes teavad, et ahaa, siin niisugune nood nüüd ja ja see lugu käib just niimoodi ja mitte teistmoodi ja võib-olla ka palju selliseid inimesi, kes päris esimest korda satuvad alles sinna või midagi sellist. Aga ma olen seal näinud näiteks pulmi. Et on pruut ja peigmees istuvad saalis pruut valges loorise valge kleidiga ja see on minu meelest võiks olla tore, tore niisugune traditsioon, aga näiteks suurt pulma korraldada ilus pidulik olemine pärast paned puhvetis väikestele külalistele kohvilauale ja miks mitte milline võiks olla see muusikapala, mis väljaspoolt meie tänast etendust? Rigolettot selles saates võiks kõlada teie lemmik, kuidas. See võiks olla näiteks pink, Floydi timing või brokkol, Harumi vaidlus säilub veel v. Või s-i kloostri teiselt midagi. Näiteks aga klassikast. Klassikast siis. Klaasikest nii palju vange, midagi, ooper, ooperi ava käed on, eks väga hea, ooperi avamäng son. Forssadeldest heina saatuse jõud. Aastaks väga ilus muusika paberil on kõik ilust ilusad lood, kasvõi seesama reguleto. Avamäng on ka.