Tere päevast, Stayliviiter, teil on homme sünnipäev. Te olete jõululaps, võiks öelda. Aga teil on niisugune sünnipäev, et kohe ei tahaks hästi. Uskudagi Te saate homme 90 aastaseks. Ma kohtusin teiega umbes poolteist aastat tagasi kui teie koolipoisid Ilmar Pihlak ja Ivalo Randalu võtsid mind kaasa, kui nad tulid vaatama mana õpetajat. Ja tuli välja, et nemad olid siis kuuenda klassi poisid, kui teid Tallinnast 49. aastal saadeti Siberi poole. Ja teie elu on olnud pikk ja rikas. Meil on aega pool tundi. Et siit mõni kild kuulajatele meenutuseks tuua. Ja. Ma ei tea, kuidas me seda jagame, aga alustame vist ikka sellega, et teie olite ka sajand alguses üks väike tüdruk ja üks väike koolitüdruk. Ilma selleta ei saa keegi vanaks, et ta kord väike tüdruk on olnud. Ja ma olin küll üsna pisike tüdruk omal ajal. Mu ise rääkis sellest et minu esimese jõuluajal Siis ma olin juba peaaegu aastane olevat tal olnud kaks väikest Poissi. Vend on must aasta ja kuus nädalat vanem. Et üks väike poisile musta pükstega, teine valge pükstega soojad, aga jõulupuu all. Mis, mine esimeseks, olen kuulnud oma noorest põlvest, sealt läks edasi nii nagu kõik väiksed lapsed kasvavad suuremaks. Kasvasin mina ja kassas, vend ja kasvasin koos. Ja ikka oli seal kaks eksbussis. Sellest tuleb nii aru saada, te olite natuke ulakas tüdruk ja niisugune pealehakkaja tüdruk? Oi, ma ei, see oli minu hädad, ei olnud ulakas. Ja sellepärast pandi mind vennale karja. Vend oli kangesti elav poiss ja siis pidin mina aga kõik kaasas käima, igal pool iga puu otsa ronima ja igast veest läbi minema. Ennale unus ära, millal ta peab koju tulema, kui ta poistega mängima, siis saadeti mind ikka kaasa mõtelda, siis oleks kellaajaks jaga lenduriks ja ühesõnaga seda poissi siis karjaks. Kui ma ise oleks kõvasti ulakas olnud, ega siis vist seda ülesannet mul ei oleks antud. Kus teie koolipõlv möödus? Mina läksin esimest aastat kooli Märjamaa wusheinaidžailnu jõutšižesse. Ma pean sellest rääkima ainult vene keeles, sest Mei tohtisime koolis ainult vene keelt rääkida. Kaks esimest vähemalt tohtisime rääkida eesti keelt. Aga mida inimene kahe nädalaga ära õpib? Õppisime ainult avaldama? Õppisime, läheb vene keele tegusõnalõpud on vajut ja siis rääkisime, tegi tulivedel läksi põld ja õpetajad kuulasid siis eemalt vene keel käib seal ilusasti ja sellega saime siis need esimesed rasket kuud mööda, aga me õppisime väga kiiresti, siis me pidime ju kogu aeg rääkima kevadeks Me rääkisime ilusasti vabalt juba vene keelt. Ja kõik õppeained olid vene keeles peale eesti keeles seda neli tundi nädalas. Ja usuõpetuses eesti lastele oli vist, noh, meie oleme luterlased, meil oli siis koolijuhataja andis meile usuõpetus, see oli ka eesti keeles ka, muidu oli kõik. Ja see George Bush saime siis hakkas ju ajalugu ja maateadust hakkaski teisest klassist peale. Ja need olid kõik vene keeles terved leheküljed. Nonii, sainet õpitud tähed. Mina olen kuulmise tüüp, mul ei jää muidu meelde, kui ma pean kuulma seda, mis ma loen. Ma lugesin ikka valjusti ja siis vahel tõesti lõualuud olid valusad sellest vene keele hääldamist. Ei oskagi nüüd küsida, et kas teie koolist on pärit mälestused võib-olla mõnest õpetajast, kelle tõttu te ise tahtsid. Ka valida õpetaja elukutse sest niisugusest vajut vajut koolist ma ei tea, kas teil on mõni hea mälestus? Kuidas õpetajatest on küll, mul oli kaks õpetajat, keda ma väga väga armastasin. Üks olid pulli juhataja Joanne vaenamis Jaan Sihver, selles kirjutatud gmaili murus täpselt üksikasjaliselt. Temast sai vahepeal suur punane. Aga see oli väga raske kogemustel, elus ja. Lõpuks ta sai sest väga kiiresti üle, aga terve rida perekonna selle avastas ära oma lastest ja abikaasast lahti, lapsed surid abiga selleks ära. Ise põgenes siis saksa okupatsiooni eest, see oli 18. aastal ja tema oli minu kõige suurem eeskuju õpetajaks just sellest, et tema oli õpetajat, mõtlesin mina kohe väiksest saadik, et minust peab saama õpetaja. Ta andis meile eesti keelt ja loodusteadust. Tema meetodid olid täitsa tänapäevased. Või peaks ütlema, et, et tänapäeval kui üldse mingeid meetodeid on. Ta mängis näidendist ta deklameeris väga hästi. Vitale luges meile luuletusi näiteks suitsu niivõrd ilusaks. Tean praegu väga palju suitsu, luuletusi, tema tuulemaast. Nii et ma selle kingitud sain tänaval suvel suitsu, luuletuste kogu. Siis ma võtsin ainult leht-lehelt Etti luugist peast. Ja see on kõik tänu Ivan Ivanovicile. Ja teine õpetaja, keda ma väga väga armastasin, see oli meie vene keele õpetaja. Tema oli sama perekonna laps, kui oli Lenin, ema isa oli ka koolide inspektor, Venemaa ja vesi, oli tema siis siin. Ene preestri abikaasa, mees, eestlane, ristkukk. Juba vanem daam Ääretult hea kasvatusega, tema kasvatas meid ka nii, et meiegi seal saime aru, mis asi on üks hea lastetuba ja kui inimene õpetab ainet, mida ta ise armastab. Vaat siis hakkavad õpilased ka seda armastama vene kirjandust tagasi võtma juba teisest klassist peale klassikalist kirjandust me õppisime siis juba Lermontovi Puškini. Ma pean ütlema siiski ausalt, et Puškin ei ole mulle eluaeg meeldinud. Ta oli suur talent, aga kui inimene oli tema niru ilma kasvatuseta inimene ilma laste tuhatad kallermanduv kuigi ta oli kah sama põlvkonna aadel. Aga ta oli siiski teisest puust ja hirmutama juba väga armastasin. Ja praegu tean väga paljudel luuletusi peast tema sisu, Buemm, sööri, see mul pea algusest lõpuni, peaaegu. Nendes aastates inimesed ütlevad, et ega siis enam midagi ei mäleta. Jätab küll. Kuid tänapäeva inimene ei mäleta kolme-neljakümne aasta pärast enam midagi. Siis sellepärast, et need inimesed ei õpi midagi teha. Nad ei ole oma ajuvahtu avardanud ega ei ole oma aju treeninud. Ja sellepärast nemad enam ei mäleta midagi. Aga kui teie läksite kooli õpetajaks õppima, kas te saite kodust ka siis sellise soovituse kaasa, kas ema ja isa olid sellega rahul? Et-ist saab? Koolipreili mina olin oma mängudes väiksest saadik koolipreili. Mul oli õieti kaks elukutset, mida ma oleks tahtnud, üks oli isegi koolipreemiaga, teine oleks tahtnud alastuseks saada. No seda võimalust ei olnud üldse olemas, ütles, oleks võinud õppida last väiks. Aga see kooli Felix saamise, see tuli puht. Nii, et mu ema oli väga usklik inimene, tema viisid, et armas jumal seadis see asi just sedaviisi. Et sina seda pead saama. Ma olin ju ilma isata. Isa suri, kui ma olin kümneaastane. Aga ma sain juba 16 täis ja olin sellest, kuidas sina SMS-i-le ajal oli seal isegi seitse klassi. Siin üleminekuajajärk. Ainult üks aasta oli see seitse klassi. Ja peale selle ta jäi kuueklassiliseks. 21. aastal jaanuaris läksin peale jõuluvaheaega kooli ja õpetaja ütles, et meie täna koori pea, et minge kohe koju tagasi ja rääkige vanematele, et on asutatud uus kool. See on õpetajate seminari. Kui dist tahab õppida õpetajaks siis võib tema sinna minna. See on Läänemaa Õpetajate seminar Haapsalus hakata käima, sest oma maja ei ole veel valmis natuke apsalust väljas ja mina läksin uudistega koju, aga ma ei pidanud neid niivõrd tähtsaks, et ma hakanud neist emale rääkima. Sellest mullu see absoluutselt selge, et ma ei saa minna. Peale isa surma. Ema hakkas isa ametit edasi pidama, eakas meister rätsepaks. Ja et see oli peale sõjaaeg juba vabadussõda oli kallutanud kaks satsi bet Märjamaal olid üks meistril noormees, siis ei võeti sõtta. Ja jäänudki rohkem järel kui minu ema jäänukeseks rätsepa juures. Algul oli tal raskusi, ta ei julgenud lihtsalt nakatada, isa kõrval oli teinud püksi. Aga omal käel ta ei olnud midagi õmmelnud. Isal oli kopsutuberkuloos ja ta teadis, et andmine ja koidid kida alles 46 aastat vana. Ja kui siis haiks jäi ennem segada lõikas kõik lõiked igas suuruses iga riide jaoks heast pruunist jõupaberist ja pani neid kohe seina peale siis otsa kõik ja ütlesid, kuhu sa selle küüru, kui julgeb minna, et sul on vanal meistril lõiked seina peal mis pidi lõikama mõõtude ja skeemide järgi, tähendab, võttis mõõdu ära, joonistas pliidi peale ja lõikas selle järgi lõiget, teda ei tohtinud kasutada, see kohe ei sobinud kuidagiviisi. Ja nüüd temal kõik lõiked seal seina peal, aga isa ei rääkinud midagi. Ja siis kui üksud isa oli surnud siis aasta ema veel neid lüliteid ei puudutanud. Aga siis nägi ära, et nendel oli viieliikmeline perekond toita Ta ise ja siis vanaema. Vend mul kolmas, neljas ja siis pool aastat ennem isa surma, olime lähedal orbiidi külas ära suur tuleõnnetus ja orhidee koolimaja põles maha ja kolm täiskasvanud inimest said nii raski, tule, haavaid surid ja nad tõid välja õpetaja, kuus last, kõige vanem oli kuueaastane, kõige noorem oli viie nädalani. Ja selle viienädalase lapse siis minu vanemad võtsid endil kasvatada mu ema, riisi tütar. Praegune pro Lepam. Ja kui see oli siis pool aastat, siis minu isa suri. Aga mu ema ei annud teda ära, ütles, et kui jumal annab leiva minu lastele, siis annab ta sellele ka. Ja nii, et tal oli siis viis inimest perekonda toita, algul käis taludes lihtsalt päeva tööl, suvel sellega ei toida perekonda. Ja siis hakkas õmblema. Üks tuttav mees tõi algul oma püksid teha ja need läksid väga ilusasti ja siis julges pintsaku kallale ka minna. Ja lõpuks tegi ta kõik riided valmis, kasukad pallitud ja ja oli siis niivõrd õrn hõivatustesse loomunemisega hommikul istus laua äärde, õhtul tõusis aga laulus kogu aeg. Tal oli niisugune haruldane looduse poolt seatud hääl. Kui ta noor tüdruk oli, siis Rudolf Tobias oli Peterburis. Ta õppis alles siis aga isa Helastel kullamaa kiriku julgse oli köster ja minu emale kullamaa kihelkonnast pärit. Ja käis noore tüdrukuna iga pühapäev kirikus laulis, terve kirik kõlas. Ja too viia siis kuulsnemaselt ära, otsis rahva hulgas üles. Ja sul tuleb nüüd tulla Peterburist laule õppima. Et sul on nii looduse poolt seatud hääl nuusata, kolortuus olla. Ema hakkas naerma, kas keegi lauluga seal leiba teeninud, et tegin, see ei tule juttu alla ja kuidas ma lähen, ilma hariduseta? Maatüdruk keelt ei oska, näen siin suurt linna nüüd lauluõppimise ei, ainult lihtsalt. Ja sinna see jäigi, ta oskas võrratult palju laule ja ta laulis neid kogu aeg, nii et masin urises ja muudkui ema laulis. Nii, aga teie oma koolijuttu julgesite, millest sa rääkida või arvasite, te räägite, ei rääkinud veel midagi, aga siis ta hakkas küsima, et et miks täna nii vara koju tulid. Et kas teil täna kuul ei olnudki, läksid ikka edu juba tulid. Ja siis naersin. Õpetaja rääkis niisugust juttu seal, et õpetaja seminar kasutatud ja et kes tahavad, õpitakse saabast nagu õppima, rohkem midagi jääma, kuulus kursis nende ühtegi sõna selle peale kõikides korraga, et mine too pööningul pesu olla. Ma olin just ennem pesnud ja ta oli külmetanud nagu kont üleval, see pesu pühade ajal, see oli kui minu asi, et mu pesu ära pesin. Mul läksid silmad suureks, et ma just eile olis viisin üles, mis ma täna siis alla, kui ta nii külmetanud on? Tavaliselt välja omad asjad ja, ja tuua alla. Ega meil seda ei olnud, mitte mingisugust vasturääkimist. Ema käskel kõik, seda tuli kohe teha. Tingimata kohe tuli seda teha. Maadlesin skumalaneval ringe, läksin pesu tooma. Tõin alles. Ja ütles, et me sõidame homme Haapsalus, lähed seminari? Juri, kogu meie jutt. Ma ei oleks saanud midagi rohkem rääkida, kuuldorist mu hinge kinni ja meelepärast. See oli ju niisugune. Mina lähen korraga õpetaja semini, minust saab õpetaja. Teate, see on, on üks niisugune asi, et aga kui teil neid Haapsalu kool läbi sai, kuhu te siis esimesena koolipreili koha leidsite? Oioi, oi, mina olen niukse jumala pailaps. Õpetajate koha pealt niisuguseid, noh siis tuli hakata käima valimistel mööda maad mööda vallamajasid, kus sa välja kuulutatud oli lõpetade koht, sinna tuli minna ja me soovisime väga kohti, mis oleks võrdlemisi lähedal, raudteejaamaga. Tähendab mitte palju üle 20 kilomeetrijaamast söörile lähedane koht. Aga seal läheb veel, bussid ei käinud, ega niisugust asja ei olnud. Nüüd tuleks kõik jalakäija, minu pinginaaber sai koha Varbla kanti ja tal oli 80 kilomeetrit bussijaama. Noh, see asi natuke hirmu peale nii kaugele ei tahtnud ja siis ikka kõik palusime, et saaks ikka nii 20 kilomeetri ulatuses seda teed, et see oleks siis võimalik, ei ole ära käia. Aga minul läks sedaviisi, et maakonnaesimees maavanem. Teenusel sellel ajal olid ju kõik arusaamad teistsugused kui praegu ja moraal oli hoopis teistsugune. Meie kihluse me üks aasta varem need üks aasta olime kihla, pean päris ametlikult vastu Ayuxi illust ära keelatud. Ja siis ta ütles, et ma tahan tulla sind haapsalusse vaatama aga niimoodi ei saanud sõita ja ta läks ühe päevaga ära sõitnud selle külaskäigu, et kui ta tuli, siis ta pidi ööseks jääma. Ja ta ütles, kui ma jään sinu juurde ööseks. Konformiteerib sind. Aga kui sa oled minu naine, ma võin igal ajal tulla, ööd-päevad olla ja midagi kokku panna, meil ei olnud. Ja otsustas inimesed arstiabielluma ja ja veel nii toredasti, et sel päeval oli esimene kord Märjamaal, kus oli kohustuslik registreerida end abielusse ja seda tegema tingimata ennem laulatust muidugi laulatatud. Nii et meie oleme siis Märjamaa registreerimise akt number üks, lehekülg number üks ja see oli 26. aastal, esimesel augustil. Niisugune tähtpäev on nüüd siis ja siis peale ulatasime ja siis ta võis tulla igal ajal, kui ta tahtis mind vaatama. Maavalitsuse esimees tegi siis ettepanek mulle, et kas ma ei tahaks mitte Haapsalu linna õpetaja kohta. Sei lõimuda ist suhte tuumaks, esimene kutsuma seminar läksin ja neid linnaõpetajaks meist ei olnud keegi Willinnas õpetaja yhtegi seminarist linnas. Ma teadsin, mis tähendab linnas õpetajaks valida. Sellel kaks õpetajakohti sissejuhatava, muidu tahtsin, miks ma ei tahtnud. Siis kandideerisin ka kohe ja, ja kahe koha peal tuli 72 kandidaati. Ja ometi siis valiti, mindi, valiti üks Haapsalu oma tütarlaps. Ja siis siis mina ja Haapsalus õpetaja. Tagasi sinna oli sel ajal kangist päevakorral üldõpetus. Ja tema pidi siis ühe aasta jooksul seal seminarihariduskoolis selle selgeks tegema, mis üldõpetus, väärti, missuguses ulatuses saab teda kasutada. Ja tema tegi siis selle loo selgeks ja ütlesite, üldõpetus on, kasutad ainult esimeses teises klassis ja mitte kaugemal, aga algul taheti kuue klassi ulatuses. Või seda ei jõua praegu siin ära rääkida ja siis hiljem jäigi. Üldõpetuse oli niisugune asi, tema nõudis õpetajalt väga palju. Nii vanad õpetajad ütlesid kohe, et nemad ei hakka niukse asjaga jändama. Noored olid vaimustatud ja oleks siis ehk ehk ja ka sellega kui seda sõna tarvitada. Edasi ka, aga, aga nägid ära, et see on väga aega ja vaevanõudev. Ja kui teised seda ei tee, saavad lihtsamalt läbi. Miks mõned sa tegema? Noh, võib-olla siiamaale mõni täi, niisuke rumaluke, nii nagu mina. Aga et mul ei tulnud algklassides, kui kaua õpetada, lõpetasin väga lühikest aega, nagu see kuus aastat, mil ma olin Haapsalus sele, teises algkoolis siis ma hakkasin ka juba minu hooleks jäid keeled, eesti keel. Nii et siis ei jätkunud mul seal aeglasi tundisid. Aastaks 1949. Kui teie pere Venemaale küüditati, olite ta juba Tallinnas reaalkooli õpetaja. Ja sel ajal oli seal mina läksin Tallinnasse õpetajaks, siis peale mehe surma. Tema suri 44. aastal mais, sakslastel jälle sees, venelast oli tulemas. Kuni selle ajani ma ei töötanud, sest mul oli tütar pisike ja kasvatasin seda. Nii et saksa ajal ma ei saanud üldse töötada. Aga 44. siis abikaasa suri ja siis mina oma ema seisukorras, kes pidi Piret toitma. Ja siis ma algul läksin Tallinna Õpetajate seminari haridus, uuri. Kaks aastat olin seal ja sissiseminar suleti. Üle õpetajate instituudiks, mitte pedagoogiliseks veel. Ja siis läksin mina teise keskkooliaegne reaalgümnaasiumi endine peal gümnaasiumi, siis ta teine keskkool. Läksin siis sinna 750 poissi, klassid, suured linnakool. Võõrgi hakkas viiendast klassist peale saksa keelt ja vene keelt. See aeg, mis te siis Venemaal oma perega oma lastega olite, lõppes ära aastaks 1957 ja te olite pärast seda veel mitmel pool siin, Raplamaal. Kooliõpetaja. Ja siis ma olin Siberis ka üks aasta kooliõpetaja ja meie tulime ära sealt 57 mees saime vabaks 56. Aga ma siis juba olin õpetaja, kui kellelegi seal õpetaja koht siis lastekodumaale. Aga ma ei tahtnud ära tulla aasta jooksul seal, sest nii nagu see haridusosakonna juhataja puhumisel selgeks tegi, et mina olevat rajooni ainukene eriteadlane võõras Irdianal siberisse võõrkeeltega, lihtsalt jube lugu. Ja teie raatsinud lihtsalt lapsi kooliaasta keskel maha jätta ja õpetasite, kuigi olite juba vaba lapsendas, olime vabad kõik kolmekesi. Pärast Venemaalt tagasitulekut olite veel hulk aega õpetajaametis. Ja ma olin kuni 83. neljanda aastani ja nüüd vanuigion teile tulnud üks parandamatu haigus ja ja see on kirjutamine, aga ikkagi praktiline, käib ju see ikka pidu ja töö, käivad kohus. Ega need üksikult ei käi. Ja kui on seda viimaste haigusi põen, ma loodan, et see nüüd viimane haigus. Et ma seal laua taga pean istuma siis ikka ühest küljest on mulle vaimseks tarviduseks, aga teisest küljest annab ikka natuke pensionilisaga sedagi salata, maksab. Kui ma teil käisin eelmine kord külas, oli just see aeg, kui teie raamat kummelimuru oli värskelt trükikojast välja tulnud. Aga millised need raamatud kõik on, kui neid nüüd vanuse järjekorras lugeda? Esimene sidel raamat mis raamat on ja siis vahepeal ilmus. Sellest oleks võinud saada raamat, aga ta ilmus ainult meiega jooni lehe joone alla jälle, see olid Sindis. See on selle alaealiste kurjategijate koolis. Sellesse oleks võinud raamat ka saadaga raamatut tsüklemisetega, need ei lähe sedasi kiirsti. Praegu tanul ajalehe väljanäidetena kaante vahel. See oleks siis teine raamat olnud ja siis kolmas raamat, oleksime kummelimuru, seal tõstica trükitud joon olemas. Kummelimuru tõid eile veel au ja kuulsust ka kaasa lisaks lugejate rahulolule ja armastusele. Jah jälle teist korda pean ütlema, et mind on ära hellitatud õelus. Neid vastukajasid üle terve Eestimaa ja neid on väljakult biilseigi tulnud veel, kes räägib, see kiidab, aga ega ma see kõik ei usu. Ma tean ise, mis ta väljendas ja tean ise, mis ta vead on. Kõige suurem rõõm oli see, kui ma Ühel päeval tulid sisse jälle siin, kamandasid mikrofoni ette ja ütles, et neil on väga kiire. Ja teatas siis reporter, et nemad peavad olema õhtuks kella üheksaks tingimata aktuaalses kaameras. Et Tammsaare nimeline preemia on silmi aastal mulle määratud. See preemia ei olnud mitte innustuseks järgmise kirjatöö kirjutamisel, järgmine kirjatöö oli siis ju tegelikult juba pooleli. Või siis juba pool ja. Need on niisugused eluajal kogutud kogemused ja, ja mured ja vaevad, mis inimene peab seda visi paberil paneme siis ta saab neist lahti. Minu suureks probleemiks oli eluaeg pedagoogikas Siiet, no sinna eri-kutsekooli läksin Sinti nende posti juurde. Ma tahtsin välja uurida, miks nad poisid sinna satuvad ja mõtlesingi, kui me aasta seal ma ei armasta uurimus teha läbi autoakna, neid, sa pead ise seal juhusele tundmaõppimine ja kõik teadma, milles asi seisneb, siis võib mingisuguse õige otsuse teha. Ja siis ma mõtlesin, lähen Sindi. Siis ma olin juba 65 aastane, Modentsin üle. Et kui aasta seal on, siis ma saan need andmed kõik kätte õppinud poisid tundma. Sest ma teen selle uurimuse valmis. Olin sile aasta seal ja sain andmeid kätte ja tegin uurimisvalmis. Ja nüüd ma tean, miks nad seal on. Kas te teate? Kuna ma tean teie raamatu pealkirja, siis ma arvan ära, sest raamatu pealkiri on isatud. Vot ongi just. Üle 80 protsendi Sindi poistest on isatud poisid ja mitte niivõrd palju vallaslapsi kui lõhutud perekondade lapsed ja need on veel rohkem õnnetud, kui vallaslapsed ongi. Mingil tingimusel ei tohi siia juurde võtta leskede lapsi, teised ei, oli satud. Leskisa jääb perekond edasi. Teda ei ole füüsiliselt seal. Aga tema pedagoogiline, tema kasvatuslik mõju on isegi vahel suurem kui siis, kui ta ise juures oleks. Ja praegu see raamat on teil selles mõttes käsikirjas. Ta ootab joone alusel avaldamise aega siin teie, Rapla Maalehes, ma pean nüüd aitäh ütlema sellele koolipoisile kes andis selle hea võrdluse nagu Hussari ohvitser, sest ma pean ütlema, et täna, päev enne üheksakümnendat sünnipäeva, võiks teid samamoodi võrrelda Hussari ohvitseriga, sest te olete sirge rühikas ja teie pea on kuklas. Ma soovin teile kõigi teie õpilaste ja tuttavate nimel, aga ennekõike haridussaadete toimetuse nimel. Palju õnne sünnipäevaks.