Meremäe tüdrukud laulavad oma kooli laulu. Meremäe keskkool asub Eestimaa kagupiiril. On väike armas maakool ja on ka pisut eriline kool, sest sealsed õpilased võivad mitmete lisaerialade hulgast. Tegeleda keraamikaga ja meediaga. Olen Silvia Karro, olen Meremäe keskkooli vilistlane ja seal äsja lõppenud õppeaastal olin koos Georg Pelisaarega natuke ka Meremäe kooli raadioõpetaja. Tänane saade ongi meie õpilaste esimene saade. Lindistused on tehtud kuu aega tagasi, kui toimusid neljandad savipäevad Meremäel. Noored reporterid on Merilin Juhkam, Krista kuus siia Salumägi ja Kaivo Juhkam. Meremäe savipäevad algasid äsja remonditud keraamikamaja piduliku avamisega. Kallid lapsed, te olete tundnud paljudes Eestimaa koolides, Tiia, meie lastel siin väikeses Meremäe koolis on võimalus teha oma käsi saviseks sellest savist teha imepäraseid kujusid, panna sinna sisse oma fantaasia, oma mõttelend, isegi oma tulevikukavatsused. Tänased savipäevad on meil neljandad siin meremaa email. Ja ma usun, et nad ei jää viimasteks, vaid see kaunis traditsioon jääb kestma. Ja seda enam, et selle kauni tööõpetuse maja taustal, mille ees me täna oleme, tahaksime täna teiega kõik Käia, selles toredas majas, vaadata neid näitusi, mis on juba üles pandud ja mida veel tuuakse ja mis veel, tulevad kohale. Aga et maja on tõesti päris päris uus, siis ma väga paluksin. Kuna ta on seotud keraamikaga, kuna ta on seotud meie savitööga. Tulla siia lähemale ja sooviksin etele majal, lindi lõikaks läbi Andres Allik, õppejõud Tallinnas kunstiinstituudis ja palun aadressil astume ka sina lähemale ja lõikame selle lillad Piduliku kõnega alustas siis Meremäe keskkooli direktriss, lasta passahhanis. Nüüd, milles nadi, lõikame linti. Mul on hea meel, et kus ma ajasin, on toimunud. Loodan, et ilusas majas tulevased ilusad asjad ka välja, ma mõtlen ennast, keraamikat kõigi teie poolt. Suur tänu teile, lähme sisse. Enne kui me hakkame üldse midagi vormima proovime sellest savitükist teha nüüd ümmarguse palliliit hakkab kõik peale. Mida tihedamalt vajutate, seda paremini on tunda. Ta tuleb ühtlane võidule. Noh, normaalne esimest korda ei kunagi sai endale värskes koolis tunnid seal sellised tööõpetuse tunnis tegime niisama seal väikseid nõusid, tegime kausikese mingisuguseid mitmendas klassis, seda olite siis ma olin kuuendas klassis, tegin väikese mehikese. Kas esimest korda? Ei mitmendat? Nagu pärit, olete Tartu kunstigümnaasiumis seal saviga tegeletud ja lähega ja halb teadmised on juba nagu olemas. Ja vaatan, et siin pole veel midagi nagu tunded, mis plaanis teha? Ei olegi praegu plaani jõududele. Andres Martin ise Tallinnas, mis te arvate, miks hakkas üldse inimene saviga tegelema? No ma arvan, nii, et see on, on küllaltki vana lugu, see võiks olla siin on vaieldud 14000 ja, ja siiapoole sinnapoole, aga aga ilmselt see savi oli selline materjal, mida oli maalsest võimalik lihtsalt kätte saada ja sellest ei ole võimalik voolida ja ilmneb täiesti juhuslikult avastati. Kusjuures olnud maapind ja, ja see saviesemed, mida vooliti lõkke juures olles lõkke sees olles peale põletus, muutusid nad kõvaks ja vastupidavaks vees mittelahustuva sealt. Ei, palun võib arvata, et on see keraamika ajalugu alanud. Kuidas ta ise savi juurde tulite. Tänu oma armsale abikaasale, tähendab, kes on keraamik ja ma olin lihtsalt sunnitud olu olude sunnil hakkama selle savide ahvidega tegelema. Mida te soovitaksite noortele, kes on algajad, kes on huvitatud keraamikast ja savi siis minu meelest see on selline tänuväärne materjal, et sa võid käelist tegevust arendada ja, ja teha ja sul tuleb ise kohe välja, sa näed, tähendab, aga muid soovitusi tehke, elage nii, nagu oskate. Tundke rõõmu elust. Saame tuttavaks Aivar Rumvolt ja olete te siin, annab algteadmised väikestele saviga töödelda. Jahvega. Kuna savitöö selline tehniline on, siis ilma mõne lihtsa algtõeta ei saa seda teha. Te olete te kuidagi meremaaga seotud? Otseselt küll mitte, aga ma olen küll käinud vist iga aasta siin savipäevadel kohe esimestest päevadest kuni neljandani nüüd jah, mitte mina ei valinud savi, vaid savi valis mind juba väikesest peale. Ei vita väiks seal, et ka see oli noh üsna teadlik valik. Seniks niisugune näiliselt lihtne, tegelikult üsnagi salakaval materjal ilmselt küll kindlasti on igal käsitöö alal omad nõksud omad nipid, mida sa pead täitma. Kui sa seda ei tee, siis sa ei saa materjalidega teha koos töötavaid koostajatega, nagu igal alal on käsitöövabriku töö, on originaalloomingut, kuna ma ise pean ennast eelkõige käsitööliseks siis on selge, et mulle meeldivad rohkem käsitsi tehtud asjad. Originaalloomingut kunsti roomik aga, aga ütleme, tavaline tehase keraamika tihti palun, Iva, no seal on omad kaalutlused, miks kasutatakse üleni katvat glasuuri, miks ei ole seda savi enda tooni näha, noh, ma saan sellest aru, aga aga kui mul on võimalus seda vältida. Kui me praegu seda sovi juppi käes hoiame, siis see on tegelikult siis ma ütleks nisust üsna inetut värvi mis temaga. Ta põleb umbes loodusest sellist, ütleme tumekollane nii rebaseliigi kutsutakse punakaskollane, nii umbes seda tuunida põleb niisugusi puri, karm, hallikas, tühistanud lõpuks midagi pruunikat põletusest, aga kõik need savid, mis meil Eestis on, et nad on kõik, kuna savi klassifikatsiooni olenemata, mis värvi nad savi toorelt. On kunagi käinud, uurinud neid päris hulga erinevaid kollaseid, rohelisi ja isegi mustajaja, tere sinist tumesiniseid ja halle pruune, aga lõpuks põlevad nad kett kollasest kuni punaseni. Päris punane savi on, see on juba peaaegu selliseks, nagu ta võla pruulinud oleneb põletuses. Ja muidugi on niimoodi, et praegu me neid matsime ja vesi on ka oluline Savitegemise juures, aga siis tulevad meil teised niisugused tehnilised sõnad mängu ja, ja tööriistad ka. Pealtnäha ütleme sellesama lihtsalt ohvikese tegema. Ma annan tunde nüüd juba teist aastat ta seal Rosma Johannese koolis ja seal esimene aasta põhiliselt ikka läksin samuti kopikate päev küll erinevates tehnikates, aga aga Ma ei saa lihtsalt hüpata ühelt tehnikalt teisele üle ilma mingite vahedeta peab kõik läbi käima, muidu hiljem mingeid keerulisemaid töid lihtsalt maksab kätte, kui kui oled, olen jätnud, tahad kiiremini teha, ka? Ei lõppe. Hästi, tahtsin küsida, et kas seal koolis, kus ta tundena ta on juba nagu silma kasvavad või kellest võiks tulla keraamikat? On juba jah, võiks öelda küll nagu kahte voodion, lapsi, kes on silma paistnud ühed, kellel on ütleme, lihtsalt selline käsitöö vast, nii palju, kui ma küsinud olen olnud tavaliselt edukad muu käsitöö tegemisel ja teised on siis võib-olla natuke rohkem vaeva, isegi aga kes püüavad seda tehnilist poolt eirata mitte teadlikult, vaid see sellepärast, et nende ideed on pööranud, teinekord huvitavad aga see lihtsalt asja tehniline lahendus nagu ei jõua järele? Ei jookse nii hea mõte jookseb ees väga põneva mõtlemisega õpilasi, aga vot just nimelt nende jaoks on see asja tehniline külg just eriti oluline. Et lihtsalt oleks võimalus oma ideid teostada. No kui praegu nüüd sina, kas ma vaatasin minu töö peale ja siis nemad peale, siis noh kus mul siis see meister on rohkem näha. Ja see ei ole mina, jah, aga mis te arvate, kas minul ka mingit lootust oleks ikka midagi? Üldiselt on mingi vormitunnetus, on? Noh, ma võin öelda ikka kõigis inimsavitöö ei ole võrreldav joonistamisega. Ma usun, et joonistamise kaasasündinud anne on siiski lähemal osal inimestest. Nii et, aga vormi mingi vormitaju, see on ikka olemas ja ja selline käetunnetus ja see on üsna lihtsalt õpitav. Sobivat. Kui me tänase ja pika päeva mööda saadame siin vormidesse mätsidesse pätsidest, siis võib arvata Kaivo, et kõik tööd, mis lõpuks valmis saavad, et nad on. Mis sa arvad, oodatud ja meistriteosed vähemalt siis enda jaoks. Jah, ja muidugi on savi tahaks ütleme eriti nendele, kes võib-olla kunagi ei ole kokku puutunud, on eriti põnev, sellepärast et siin on selline ütleme, noh, päris selline looja tunne, et sa võtad tüki, mitte midagi. Võtad tüki savi, mis ei ole mitte midagi, teed sellest esemed, mis on mingi asi. Omatehtud asi on suur ja raske on midagi sellega võrreldes. Ma räägin praegu Meelis Krigul, Tobias aga kes on mereväe keskkoolis keraamikaõpetaja. Kuidas olete rahul selle nüüd uue majaga? Natuke liigagi ilus. Et Raul rahule nüüd ruumid savitegemiseks suuremad, samade natukene on avarust rohkem, jah. Ahjud on omaette ruumis ja hoolimisega, siis on ka nagu need kaks ruumi. Et võimalused lähevad aina paremaks, aina paremaks. Kas siin Venemaal on võimalus tulla näiteks kaugemalt õpilasel õppima seda savi? Kui seda bussiliiklus võimaldab, siis miks mitte mingi muu transpordivõimalus? Et mis võimalused siin internaadis oli seal internaat, kus on võimalik ööbida, toitlustatakse läbi? Samal ajal Savipäevadega on alanud ka Meremäe valla päevad ja tähistatakse ka väikest sünnipäeva. Palun anni lähe, rääkige natuke ajaloost. Vald on 76 aasta, täna aga Meremäel nimega vald on 75 aastat vana ja kuueteistkümnendat maid me tähistame siis, kui Meremäe asula väljakujunemise algust 75 aastat tagasi. Kas te ise olete ka Meremäe koolis käinud ja olen Meremäe, koolis on minu koolitee kestnud 11 aastat, esimesest kuni keskkooli lõpetamiseni. Meremäe kooli ajalugu algab tegelikult kuskilt 90 aastat tagasi. Kindlaid andmeid, et just aastal 1908 on tingimata olnud juba tsirka algkool, kus siis on välja kasvanud Meremäe keskkool, sellepärast kooliharidust üldse Meremäe ümbruses hakati andma selle sajandi alguses. Tegelikult kui ma ei teaks ajalugu, siis ma ei tunneks ära ja seda maja kuskohalt. Meremäe nimeline kool on alguse saanud, nagu ma algul ütlesin, et Meremäe kool algas algkoolist, aga mingil hetkel tast sai ikka juba Meremäe kool. Ja see sündis aastal 1936 kui siis vanale vallamajale mis 1932. aastal läks, sega alkoholi käsutusse, tehti juurdeehitus ja siis ta sai hulga avaram. 36. aastal anti siis koolile Meremäe nimi ja see näeb jälle siis selline kahekordne hoone, mis tänase päeva seisuga on kenasti renoveeritud ja mida täna hommikul avati, siis kui kooli käsitöö maja see ongi, siis olime just seda. D siin koha peal, kus praegu on vallamaja, on see käsitöö, maja, seda kutsuti Mihhailova oks sellel paigal ei olnudki õiget nime ja alles siis, kui valla nimi otsustati ära muuta ja otsustati vallale nimeks Meremäe võtta, vaat siis sisuliselt tekkis koos selle valla Meremäe Valla tikkimisega hakkas siis kujunemaga Meremäe asula, siin on eriline, teab kust on tulnud nimi Meremäe, oi, neid on palju olnud selliseid jutte, aga noh, ma arvan, et ta on meil siin, Meremäel on üks suur mäges vetele sealt mäe otsast tendite Peipsi järve või siis võib-olla sellest sai niikuinii Merele. Kas sa oled ka proovimas käinud oma sõpradega, vaadata, kas sealt mereväemäe otsast paistab midagi sinist? On paistnud Kell eks ole ju, ongi nii, et ilmselt paistab. Kuigi võib-olla saan kujutelm. Ta on selle vee peegeldus, aga ilusa selge ilmaga midagi silmapiiril tõesti sillerdab ja, ja seda on juba meie vanaisad ja vanaemad mitu põlve tagasi küllap märganud, sellepärast et noh, enne kui see nimi jõudis siia Meremäe asulasse, on ta olnud seal kõrval oleval külaline, et nemad on endale juba selle kauni nime valinud. Meie oleme mereväekooli 10. klassi õpilased, Merilin, Krista, Merilin, nagu sa tead, meie koolis saab õppida peale tavaliste õppeainete ka muid huvialasid minagi, sina, tegelikult, mina tegelen keraamika meediaga. Kumb sulle rohkem neist need praegu meedia sellepärast, et selle uue keraamikamaja ehitamisega nutnud palju keraamikatund ära. Aga meediatunnid on pile nädalate. Milliste huvialadega sina tegeled? Mina käin keraamikes, vits pulmises, meedias ja arvutis. Ja milline sulle nendest neljast meeldib? Kõige rohkem? Ja mis te seal olete ka valmis meisterdanud? Me teeme igasuguseid korve ja aluseid ja praegu on ükskord valmis ja palju teid seal käib meie klassist kuskil kuus õpilast, aga mis te keraamikast olete valmis teinud? Keraamikas me tegime igasuguseid savipotte siis märke ajaloopäevaks. Aga mis kujutab endast meediatund? Käime igal pool, teeb intervjuusid, meile õpetatakse igasugust teooriat, näiteks kuidas uudist kirjutada ja kuidas seda ette lugeda. Kas sa oled, mõtlen tema tuleviku peale, tahaksid sa meediaga tegelema hakata? Ma ei usu, et ma olen selle serti inimene end ajakirjanikuks saada. Aga kuidas arvutiga loodan? Arvutiga nüüd on meil uus õpetaja iga õpetajad, et eri moodi, siis nüüd tuleb suur kontroll arvutis, ma ei tea, kuidas läheb. Aga muidu sulle meeldib arvutiga tegeleda? Jah, täitsa tore. Võistlustel võistlustel mina osalesin, kuidas läks? Hästi, sain teise koha. Kui pikk sul oli, see? Jupp? 78 sentimeetrit pikk, nüüd räägid ära, mida sa tegid, mis see 78 sentimeetrit oli? Kõigepealt anti mulle suur savijupp. Sellest pidin tegema võimalikult pika ümara kuskil bussi. Ja kuidas siis hakkasid pihta, kõigepealt pidin ta laiaks ytlema, et oleks teha. Ja siis hakkasin tasapisi tampima, et ta läheks pikemaks. Võistlus siis ajab jala kähku neil minutitel jääga ja kust kandist poiss said, sa oled Tartu kunstigümnaasiumis, kus inimene? Millega sa tegeled seal maalimise voltimisega, minu nimi on Raivo ja ma olen kaheksa aastane. Ekstra kunstiklass ning muid aineid õpite koolis. Matemaatikat, muusikat, emakeel, kodulugu ja looduskehaline ka. Terviklikke lähvad suhteliselt hästi. Mõnel üksikul on emakeeles hetkegi S8, palju lapsi seal kooli käel. Ja 1000 peaaegu jah. Ja, aga te teate, palju Meremäe koolis on lapsi? Ei. Nojah. Kas te tahaksite õppida niisuguses väike joonis? Õues käia, eks? Ei kuule, keeldasin välja, kuidas teie, mis te arvate, kas linnas sai maal, kus oleks mõnusam õppida? Või elada linnas maal? Sest et seal on värske maal ja kui te praegu siin ringi vaatate, kas teile meeldib see loodus siin mere, meil praegu on ja lood on nagu kõik siin hiljuti puud kõik ilusti kasvatanud ja tunnetada, mis Putin on ümberringi vaher, kask. Ja aga need põõsati marjapuud. Ei ole mari osas, siin on sire. Ma näen. Te olete need looduses ka need, kui need ühte asja hästi mulle tundub, siis oskad muud ka. Nii jah, ja nüüd seal on sinuga kadutavaks. Kaarel ning Kaarel ja Raivo, soovime teile siduja. Head kunstnikku, käik. Neile vajame. Nüüd on voolimisvõistlus läbi ja et millised on tulemused? Tulemused on möödas. Uurimisvõistluse sisu oli selline, et igale lapsele anti kätte kilo savi, millest ta siis pidi hoolima bussi või vorsti või kuidas seda nimetada, ja see, kes saab selle kõige pikema määratud aja jooksul. Siis see on nagu võitja ja võistlejad jagunesid kolme gruppi oli teise klassi õpilased, kuuenda klassi õpilased ja kaheksanda klassi õpilased. Teise klassi õpilastest oli kõige edukam tütarlaps Kertti Woo, kelle ussikese pikkusi vorsti pikkus oli 94 sentimeetrit. Siis kuuenda klassi lastest oli kõige edukam liina toomsoo. Tema tõmbas välja vorstikesi pikkuseks 215 sentimeetrit ja kaheksanda klassi lastest oli kõige edukam poiss. Urmo jaoska, kes tõmbas vorstikesi pikkuseks, on 437 sentimeetrit. Sul on nüüd kogemus eelmiste Savipäevade kah, et millised on tulemused võrreldes teiste aegadega? Jah, eelmine aasta üldiselt tõmmati pikemad postid välja, vooliti välja, aga, aga see ei saa olla selline ühene ütlemine siis hoidnud edukamad, sest tundus, et sel aastal oli savi natuke tihedam ja kõvem, et noh, seda ei saa nii üks-ühele võrrelda. Et eelmine aasta muidugi tõmmati seal ligi seitse meetritzeri rekord. Kuidas sulle endale tundub, kas see on lihtne pikka vorsti venitada savist? Alguses, kui jupp on väike, nipp on olemas, aga kui pikemaks hakkad tegema, siis läheb, see hakkab ära tulema. Nüüd tikib kyljest. Aga meelist, mida see näitab, kui õpilane oskab hästi pikka vorsti savist välja meelitada? See on puhttehniline tegevus, sest seda asja on võimalik teha targalt. Noh, ei ole mõtet hakata kohaseda veeretama ja niimoodi patsutama vehkima, eks ole, tuleb hakata vaikselt otsast peenemaks lüpsma, sa saad sellise õige pikkuse ära ja siis tuleb alles hakata veeretama seda vorsti edasi. Tegelikult on tehniline küsimus, keegi on selle töö tegemise juures noh, väiksemaid natukene õpetatud ka. Midagigi suudaksid välja tõmmata. Aga, aga puhtalt tehniline asi. Järgmine aasta jälle, no loodame, siis peaks juba nagu esimene juubel tulema. Saavad olema viiendad, sohipäevad. Saate Meremäelt tegid meediaklassi õpilased Krista kuus, Merilin Juhkam siia Salumegija, Kaivo Juhkam ning õpetaja Silvia Karro. Meremäe keraamikamaja ootab huvilisi iga suve kohtumiseni.