Friisikeelset juttu me edasi ei kuula, küll aga räägime algavas saates friisi, keelest ja friisi rahvast. Stuudios on Marje Lenk Andrus Mölder, kes on väikerahvaste vastu huvi tundnud 1986.-st aastast saates kõlava muusika autor on Jaan Akkermann, kes on friis. Paljude eestlaste jaoks assotsieerub sõna friis eeskätt friisi tõugu lehmadega. Vähem teatakse Freisi rahvast. Jah, teades, et, et järgmine saade on kriisides, tegin ma siin vahepeal väikese sellise küsitluse lähemate ja kaugemate tuttavate inimeste seas ja see küsitlus hõlmas umbes neljakümmet inimest, nagu oli ette arvata rohkem kui pooltele inimestele. Nendest, keda ma küsitlesin, ei öelnud sõna friis absoluutselt mitte midagi ja ülejäänutest siis valdavale enamikule seostus friis eeskätt friisi lehmaga ja, ja vähestele ka friisi saartega. Aga friisi rahvast oli kuulnud mõni üksik ja mulle endalegi väikeseks üllatuseks. Kõige enam oskas mulle friisidest rääkida minu enda üheksakümneaastane vanaema. Nii et tõepoolest kriisidest. Me teame suhteliselt vähe. Kuigi friisil ei olegi ju nii väga väike rahvas, nende arvukus on kusagil neli, poolsada 1000, see tähendab seda, et neid on ju ligikaudu pool eestlaste hulgast Eestis. Friis elab Hollandis ja ausalt öeldes, ega Hollandist me ka eriti palju. Tea jah, tõepoolest Hollandist võib-olla et Eestis teatakse suhteliselt vähem, kuigi Holland ei ole ju mingi väike maa 15 miljoniga riik miskil pindalalt on sama suur kui Eesti on, on siiski minu arvates üpris suur ja kui arvestada Hollandi tugevat majandust ja, ja kunagist mõjuvõimu siis minu arvates Holland miskil, mida küll õigem oleks nimetada Madalmaadeks, peaks olema selline ja mida tõesti võiks rohkem teada. Aga nojah, nagu sai õigesti märgitud. Suur osa friisidest elab tänases Madalmaade kuningriigis friisi maa provintsis, mis asub siis Madalmaade kirdeosas ja seal arvatakse olevat kusagil 410000 inimest, kes siis oskab friisi keelt. Ülejäänud mõnikümmend 1000 friisi elab valdavalt Saksamaal Taani piirilähedastel aladel ja, ja väga vähesel määral elab näika tegelikult Taanis. Nüüd need friisid, kes siis elavad Madalmaades, on Lääne friisid, ülejäänud freesid on siis ida ja põhja friisid, kusjuures tuleb kindlasti rõhutada, tänaseks päevaks ei ole friisid selline väga ühtne rahvusneed, kolm haru on küllaltki erineva keelega küllaltki erinevate kultuuritraditsioonidega ja näiteks isegi see friisi maa nimi friisi keeles on kõigis kolmes murdekeeles väga erinev. Kõige tuntum nimi on friisikeelne nimetus, mida hääldatakse ligikaudselt frislan. Ja, ja see nimi on täna näiteks friisi maa provintsi ainus ametlik nimi. Seda hollandikeelset Frieslandi enam ei kasutata, see ei olegi provintsi nimi. Friisikeelne provintsi nimi on ainus ametlik. Samas näiteks põhjafriisi keeles friisi maa on hoopis kuidagi Frazlonn ja, ja see erineb üpris märgatavalt sellest läänefriisikeelsest nimest. Nii et friisi rahvas täna on jagunenud kolmeks rühmaks ja, ja erinevused nende rühmade vahel on küllaltki suured. Millised need ajaloo. Käigud siis on olnud, kuidas rahvas niimoodi on jagunenud. No friisid on nagu paljud teisedki väikesed rahvad pidanud ajaloo vältel olema mitmete ja mitmete suurte rahvaste valitsemise all ja arvestades seda, et friisidest ida poole jäis selline suur rahvas nagu saaksid hiljem sakslased ja lääne poole jäid frangid või praegused prantslased siis pole ka mingi ime, et need kriisid on ajaloos olnud ühe või teise suure riigi alamad. Friiside kujunemine on seotud germaani hõimude kujunemisega ja kusagil üheksandal sajandil enne Kristust võime eristada lääne-ida- ja, ja põhjagermaani hõime. Kuuendal, seitsmendal sajandil enne Kristust jõuavad germaanlaste praeguse friisi maa territooriumile ja umbes 200 100.-ks aastaks enne Kristust võime me rääkida sellisest rahvast nagu friisid. Hilisemal ajal on friisidel olnud kokkupuuteid vägagi erinevate vallutajatega, näiteks ka kuulus Julius, see saar jõudis oma vägedega üsna friisi maa piiride lähedale ja 12. sajandil Meie ajaarvamise järgi siis juba hakkasid friisid maksma näiteks Rooma impeeriumile maksa. See on selline huvitav seik, et maksumaksja tol ajal lehmanahkades, nii et friisid on olnud ka Rooma riigi alamad, kuid juba 28. aastal lõid friisid roomlased oma piiridest välja ja nautisid siis järgnevateks aastateks täielikku vabadust. Friisi maa juures on väga huvitav lõik, see. Kolmanda sajandi keskpaigast alates hakkas Põhjameri jõudsasti peale tungima ja kriisid olid sunnitud tublisti lõuna poole taanduma nende asuala jäiga sellest tulenevalt tunduvalt kitsamaks, kui ta oli varem. Samas viiendaks sajandiks oli Põhjameri jälle peaaegu et vanadesse piiridesse tagasi läinud ja friisid said liikuda jälle põhja poole, niiet friisidel. On see olemine kogu aeg nii ammusel ajal kui ka praegusel ajal olnud seotud merega. Nad on olnud suuresti mererahvas ja näiteks merd, mida me täna tunneme, Põhjamere nime all tunti seitsmendal kaheksandal sajandil oopis Mare friisikumi nime all. Mis siis ladina keeles tähendab friisi märg. Ja, ja just seitsmendal kaheksandal sajandil oli selline kriiside kõrgaeg kusagil aastast 600 kuni 719 võime me rääkida suurfriisi maast, mida tunti siis nime all magno friisija ja sel ajal olid siis friisid päris iseseisvad. Kaheksanda sajandi keskel olid friisid sunnitud alluma frangi riigile, sajandi lõpus juba hõlvati friisi maa täielikult ka friisima idaosa langes võõrvallutajate kätte ja sealt edasi on friisidelt pidevalt tulnud tegemist teha erinevate võõrvallutajatega. Üheksanda sajandi keskel näiteks kuuluti Taani kuningriigi koosseisud, üheksanda sajandi lõpus aga löödi taanlased jällegi välja ja sealt edasi oli friisi maa suhteliselt iseseisev territoorium. Kuigi vormiliselt kuuluti, siis Püha Rooma riigi koosseisu nüüd freisida jaoks väga oluline päev on 26. september ja see kuupäev seostub neile aastaarvuga 1345, mil keskfriisi maal suutsid friisid lüüa sakside, hollandlaste ja prantslaste ühisväge. See on tõepoolest selline väga uhke kuupäev, et suhteliselt väike rahvakild ka tol ajal suhteliselt väike rahvakild suutis eduka väe juhtimise tulemusena lüüa endast kordades suuremaid kokku. Ja, ja sellest alates siis 20 kuuendat septembrit tähistavad friisil sellise erilise soojusega. Samas see 14. sajandi keskpaiga kangelastegu. Me ei suutnud friisidele pikaks ajaks sisendada selliste jõudu ja tarkust, sest juba 14. sajandi lõpus puhkes friisi maal kodusõda ja võiks öelda, et suuresti selliste suguvõsade vahelise ja, ja isegi klannide vahelise kodusõja tulemusena jõudis friisi maa sadakond aastat hiljem uuesti võõrvallutajate kätte. Sest aastal 1498 valusid friisid saksigraafil Albrecht til lahutab toda pooled üksteisest ja ühtlasi see tähendas ka friisi maa iseolemise lõppu. Nüüd väga oluline daatum freesida ja friisimaa jaoks on seotud 16. sajandi keskpaigaga, mil friisimaal toimus reformatsioon. Reformatsioon oli friisidele selles mõttes väga rängaks löögiks, et alates sealt maalt olnud friisidele oma kodumaal friisi keelega suurt midagi peale hakata. Friisi keel oli selgelt taandunud alamsaksa keele ees, alamsaksa keelt kasutati kirikutes, alamsaksa keelt kasutati raamises friisi keel oli, oli selgelt taandumas. Järgmine oluline daatum on 1744, mil siis ka idafriisi maa ei saanud enam jätkata praktiliselt iseseisval piirkonnana, vaid pidi alluma Ida-Preisimaale. Ja kui nüüd nendest kiirkorras ette loetletud daatumites veel rääkida, siis freesid ise peavad väga oluliseks kõrvuti selle 26. septembri 1345 kõrval seda aastat 1498 Mill. Suur osa friisi maast ehk siis lääne friisima kaotas lõplikult oma iseseisvuse ja kuna 1998. aastal möödus sellest kurvast sündmusest 500 aastat siis Madalmaade friisi maa provintsis oli 1998. aastal ka väga palju erinevaid üritusi, mis tuletasid selle friiside vabaduse lõppu meelde. Ja laiemalt levis ka liikumine, mille motoks oli freslan, free mis tähendab selgelt, et vabaduste friisi maale. Nii et selline on siis lühikene ülevaade nendest ajalad aatomitest ja just seoses sellega, et friisi tasusid mitme suure rahva kokkupuutepunktis just tänu sellele siis friisika jagunesid erinevate rahvaste alla. Ja just suuresti tänu sellele, et täna ei saame rääkida ühtsest friisi maast, mis tähendaks põhja lääne ja idafriis. Kriiside õigused on selgelt kõige suuremad Madalmaade friisima provintsis. See, miks just seal on nende õigused kõige suuremad, on on ka suhteliselt lihtsasti seletatav sest just seal on need kõige enam. Näiteks 1996. aastal viidi läbi uurimus priisi maaelanike seas mis näitas, et tervelt 94 protsenti provintsi elanikkonnast saavad friisi keelest aru. Ma olen üpris veendunud, et kui me teeksime Eestis analoogse uurimise, siis see protsent, kes eesti elanikest saaks eesti keelest aru, oleks väiksem kui 94. Ja uurimus näitas ka seda, et 75 protsenti provintsi elanikest räägivad friisi keelt. 66 protsenti loevad friisi keeles ja just selle lugejate arvukuse alusel on siis arvestatud seda, et palju siis friisi maa provintsi elanikest on friisikeelseid. Nii et öeldakse täna, et kaks kolmandikku on friisi maa elanikkonnast friisikeelsed, aga selle uurimuse võib-olla selline tõrvatilk meepotis oli see, et kirjutada nii kummaline kui see ka ei ole, oskavad friisi keeles ainult 17 protsenti elanikest. Põhjus on lihtne. Friisi keel Madalmaades oli kuni 20. sajandi keskpaigani väga tõrjutud seisus ja olles viimastel aastakümnetel on friisi keele õigusi oluliselt suurendatud. No näiteks 1980.-st aastast alates on friisi keel kohustuslik algkoolis ja 93.-st aastast on friisi keel kohustuslik, osaliselt ka keskkooli tasemel ja just tänu sellele, et noored inimesed on pidanud koolides friisi keelt õppima. Just tänu sellele on olemas ja see protsent elanikkonnast, kes oskavad friisi keeles kirjutada. Vanemad inimesed, kes koolis mingisugust friisikeelset haridust ei saanud, valdavalt friisi keeles kirjutada ei oska. See on selles mõttes hästi huvitav, et kui me tänases Euroopas vaatame, siis väikerahvaste keeleoskajad koosnevad valdavalt vanematest inimestest, ükskõik kas me vaatame enda sugulasi Meist ida pool või vaatame me Lääne-Euroopa väikerahvaid, tavaliselt on keeleoskajad just vanemad inimesed. Friisi maal on aga huvitav nähtus, see paremini oskavad keelt just noored. Ja, ja kahtlemata on see väga positiivne, sellepärast et vanemad inimesed lähevad varsti ära ja, ja keel kaob koos nendega. Kui aga keelt oskavad noored, siis see tähendab keelel on olemas mingisugust tulevikku. Kui me valdavalt Lääne-Euroopas kohtame seda, et viimastel aastakümnetel on väike keele oskajate arv järsult kukkunud, no võib-olla viimase viie aasta jooksul on mõnes regioonis kasvanud, aga, aga valdavalt kõikide väikekeelte kasutajate arv järjest langeb, siis friigi keele puhul seda täheldada ei saa. Friisi keele oskajate arv on suhteliselt stabiilne, aga sõltumata sellest, et friisi keele oskajaid on üle 400000 inimese Euroopas. Unesco peab siiski friisi keelt, nii nagu ka kõiki teisi Euroopa oma riikluseta rahvaste keeli, välja arvatud katalaani keel väga suures ohus olevaks ja koguni nii suures ohus olevaks, et Unesco hinnangul lähema 100 aasta jooksul friisi keel hääbub täielikult. Friisi keel sarnaneb siis pisut inglise keelega. Jah, huvitav on see, et kuigi friisid elavad Madalmaade territooriumil ja me võiksime arvata, et friisi keel on kõige sarnasem hollandi keelele siis tegelikult kuulub friisi keel läänegermaani, inglise friisi, keelte alamrühma ja kõige lähem sugulus Kell friisi keelele on Inglise keel. Friisi keelest rääkides tahaksin ma tähelepanu juhtida ühele huvitavale momendile võrdluses eesti keelega. Kui me võrdleme eesti keelt Lääne-Euroopa tuntumate keeltega, siis minu arvates üheks kõige olulisemaks erinevuseks kirjakeelte vahel on see, et Enamikes Lääne-Euroopa suuremates keeltes ei kirjutata pikka vokaali välja. Kuigi seda hääldatakse aga pikka vokaali välja ei kirjutata, nagu seda tehakse eesti keeles. Friisi keel. Kõrvuti piirkonna suurima hollandi keelega on aga sellised keeled, mis on selles mõttes hoopis sarnasemad eesti keelele. Et need on ühed vähesed keelel Euroopas, kus pikk vokaal kirjutatakse välja. Kui me vaatame friisi keelele, heidame pilgu peale, siis paljud sõnad tunduvad olevat suhteliselt sarnased isegi inglise keelele. Aga suur erinevus on see, et me kohtame ka friisi keeles aeg-ajalt pikka vokaali kirjapildis, mida inglise keeles kindlasti kunagi ei kohta. Sellised tähelepanekud siis friisi keele osas. Kuidas nende perekonnanimedega on, kas nime järgi võib öelda, et tegemist on? Palju paljude perekonnanimede puhul on tõepoolest suhteliselt lihtne aru saada, et tegemist on friisiga, näiteks on, on selline selge friisikeelne nime lõpp straa, millega siis paljud priisi nimed lõppevad ja, ja kui võtta veel laiemalt, siis kogunisti kolmandik friisi nimedest lõpeb üldse A tähega. Väga palju on ka i Tähe lõpulisi friisi nimesid. Ja ida friiside seas on siis suhteliselt palju perekonnanimesid, mis lõppevad tähekombinatsiooniga, Inga, aga võib-olla see straa, see on selline suhteliselt kõige tuntum friisi nime lõpp. Ja mitmed tuntud friisid on selle just nimelt selle nimelõpuga. No näiteks maailma suurkontserni Philipsi pikaaegne president Corboonstra on üks tuntud friis, kelle, kelle nimi lõppeb selle stra lõbuga, kes on veel tuntud, kreisid tuntud frii, see on tegelikult üksjagu ja tavaliselt me ei seosta lihtsalt neid, neid inimesi friisidega. No kui me võtame ajaloost, siis seitsmeteistkümnenda sajandi kuulus filosoftes kaart, keda me oleme harjunud pidama prantslaseks, oli tegelikult friis. Tänapäeva tuntud inimestest kuulus kitarrivirtuoos, Jan Akkermann on tegelikult friis, mitte hollandlane. Veelgi huvitavam on olukord, aga kiiruisutajatega, nimelt valdav enamus Hollandi kiiruisutajate koondise liikmetest viimasel paarikümnel aastal on olnud friisid. No võiksin nimetada tuntumatest nimedest vander, Tui rinteritsma, eits postma Falco sanstra, tõsisele spordisõbral on need nimed kõik väga tuntud, tegemist on maailma tippklassi kuulunud kiiruisutajatega ja kõik nad on just nimelt friisid. Ja veel teine selline spordiala, mis friisidel on väga tuntud nimedega esindatud on kabe. Nimelt on friiside seas vähemasti kaks kabe maailmameistrit. Johannes vandervaal näiteks on võib-olla selline tuntum nimi, mida paljud teavad. Nii et see on ka siis valdkond, kus friisid on suhteliselt tugevalt esindatud ja kui me räägime veel tuntud friisidest, siis võib-olla, et üheks kõige tuntumaks reisiks läbi ajaloo on mata Hari, keda siis kaua aega süüdistati esimese maailmasõja rajal toimunud reetmises ja alles mõned aastad tagasi. Kõige uuemad uuringud näitasid, et tegelikult mata Hari omal ajal kedagi ei reetnud. Ja inimene hukati täiesti ilmsüütult. Kiiruisutaja sellest oli juttu freesi maal asub ka maailma esimene 400 meetrise rajaga kiiruisutamise sisestaadion. Jah, friisi maal on kiiruisutamine ülimalt populaarne, seal on väga palju erinevaid halle, sealhulgas Sisto tatud esimene 400 meetrise ringiga sisestaadion mis mõnes mõttes on isegi nagu kujunenud juba friisi maa sümboliks ja kiiruisutamisega seoses. Kindlasti tasub ära märkida see, et seal toimub 11 linna kiiruisutamist tuur kusjuures nende kiiruisutamisdistantside kogupikkus on peaaegu 200 kilomeetrit ja, ja need uisutamise toimuvad välisõhus peamiselt kanalite jääl, vähemal määral järvede jääl. Võiks isegi öelda, et kiiruisutamine on mõnes mõttes nagu friisidel selline rahvuslik spordiala. Maailma suurim Tamm on ka füüsimaal. Jah, me teame, et Madalmaad on maa mis on suuresti merelt võidetud ala. Ja Madalmaades asub väga mitmeid väga pikki tammesid, mis siis kaitsevad seda merelt võidetud maad mere pealetungi eest. Ilmselt vähem teatakse aga seda, et Madalmaade suurim ühtlasi kogu Euroopa suurim tamm ja ka maailma suurim tamm asub just nimelt friisi maa territooriumil ja, ja see on peaaegu 30 kilomeetri pikkune, tõeline tõeline hiidehitis. Samas mis on huvitav, et kuigi friisi maa on selline mereäärne ala ja, ja kriisid on läbi ajaloo olnud tuntud meresõitjad siis tänasel päeval ei ole kogu friisi maa provintsis mitte ühtegi suurt sadamat. Ilmselt on küsimus selles, et need tammid on ikkagi niivõrd selle mereala seal ära katnud, et et ei olegi jah nagu kusagile seda, seda sadamat ehitada ja ja kuigi me oleme harjunud, Madalmaad tervikuna on ka täna väga tuntud merelaevanduse maa väga tuntud sadamate piirkond, siis friisi maa provintsis jah, ei ole mitte ühtegi suurt sadamat ja laiemalt võttes ka põhja friiside asualal ka ida friiside asualal, samamoodi ei ole mitte ühtegi suurt sadamat, nii et sellest kunagisest tund tuntud meresõitja rahvast on meresõitjatena täna väga vähe järele jäänud. Nii et ehitavad ainult laevu ja samas ei ole sadamaid, aga on hiigelsuured laevaehitustehased, mis on, mis on ka tegelikult väga huvitav. Noh, me oleme harjunud sadamad ja laevad neile kuuluvad kokku ja laevaehitajad peaksid ikkagi olema sellised piirkonnad, sellised rahvad, kellel on ka ühtlasi suured sadamad, aga friisid, on jah, selles mõttes huvitav, et kuigi neil ei ole suuri sadamaid, on neil hiigelsuured laevaehitustehased ja, ja friisi maal on ehitatud mitmeid maailma väga tuntud laevu väga suuri laevu väga rikastele inimestele laevu, nii et see on üks tööstusharu, mis friisi maal on tõepoolest väga-väga tugeval järjel. Kuidas siis teistes friisi maapiirkondadesse elatakse? Teistes friisi maapiirkondadesse friisiks olemine on täna ikkagi rohkem selline hobi ja, ja põhjus on siin väga lihtne, kriiside arv mujal on ikkagi väga-väga väike. No idafriisi maal räägitakse umbes 2000-st friisi keele oskajast. Põhjafriisi Maal öeldakse, et elab kusagil 50000 friisi, aga ainult kümmekond 1000 nendest oskab friisi keelt. No need arvud on nii väikesed, et tõepoolest igapäevaelus ei ole selle friisiks olemisega seal nii-öelda midagi peale hakata. Kahtlemata väljendub ka selles, et, et ei ole kuigivõrd võimalik friisi keelt lugeda, ei ole võimalik friisi keeles kuigivõrd kuulata raadiot, rääkimata televisiooni vaatamisest. Siinkohal väike tagasipõige veel ka friisi maa provintsi juurde, isegi selles suures friisi maa provintsis, kus elab üle 400000 inimese, kes oskavad friisi keelt. Mõned aastad tagasi ei ilmunud seal veel mitte ühtegi friisikeelset, ainult friisikeelset ajalehte. Friisikeelset ajakirjandust oli, aga need artiklid ilmusid hollandikeelsete ajalehtede ees üksnes friisikeelset ajalehte ja ka nädalalehte ei olnud isegi friisima provintsis. Raadios oli oli saateid siin üks, viis aastat tagasi kusagil 80 tundi nädalas ja täna on avalik-õiguslikus raadios friisikeelsed saated juba natuke üle 100 tunni nädalas. Samas televisioonis oli oli friisikeelsed saated vaid tund keskmiselt nädalas, no tänaseks on seegi arv natukene natukene suurenenud, aga siiski naeruväärne. Nii et isegi piirkonnas, provintsis, kus kaks kolmandikku elanikkonnast oskab friisi keelt, on friisikeelse meediaga lood väga pahad, mis me siis vaatleme piirkondi, kus friisid moodustavad äärmiselt tühise osa elanikkonnast? Loomulikult ei, ei, ei ole nendel friisidel võimalik seal massiteabevahendite kaudu oma keeles midagi midagi kätte saada. Samas on huvitav, et nendes väikestes friisi piirkondades tegutsevad selliseid friisi teatriseltsid. See on minu arvates väga huvitav, et nii väikesed rahvakillud suudavad üleval hoida, kuigi asjaarmastajate poolt tehtud, aga siiski sellist omakeelset teatrit. Samas näiteks friisi maa provintsis on ainult üks friisikeelne kutseline teater, mõned on ka seal siis selliseid harrastusteatritaaga, kutselisi teatreid friisimu provintsis tänasel päeval on on üks raamatuid ilmub ja friisi keeles ilmub raamatuid, muidugi ei ilmu neid täna põhjafriisi ega idafriisi murdes, nad ilmuvad ikkagi kõik läänefriisi murdes, ehk siis selles keeles, mida räägitakse Madalmaade friisi maa provintsis ja kusagil viis aastat tagasi. Mulle meenub, et priisid ise rääkisid, et aastas umbes sadakond erinevat nimetust raamatuid ilmub. Ma arvan, et sadakond nimetust ei ole muidugi palju, aga samas on see siiski suur asi ja, ja täna võib-olla friisidele on keele säilimise seisukohast väga palju juurde andnud internet, kui me paneme otsima internetis friisi maa kohta lehekülgi. Kui me friisimaa omakeelse nimetuse näiteks kirjutame Google'i otsingumootorisse, siis tuleb tohutul hulgal lehekülgi, millest valdav enamus on friisikeelsed, paljud leheküljed isegi üksnes friisikeelsed, isegi hollandikeelset lehekülge ei ole kõrval. Ja näiteks, kui me vaatame friisi maa provintsi ametlikku kodulehekülge, mis on minu mäletamist mööda viiekeelne, siis seal ka on kõige võimsam lehekülg nii-öelda on just nimelt friisikeelne ja kahtlemata friisi keele lugemisoskusele annab see palju juurde. Samas muidugi võib-olla et üksnes sellisest internetifriisi keelest on vähe, sest iga keel selleks, et säilida, vajab ju ka kuulmise teel edasiandmist ja, ja internet seda lünka neid muidugi ei täidab. Teisest küljest üks huvitav moment seoses friisi keelega on seotud aga näiteks Hollandi ametliku asjaajamisega. Nimelt juba mitukümmend aastat on Hollandist täiesti ametlikult võimalik kohtutes kasutada friisi keelt ja kuigi ütleme, ametlik on toonud paarkümmend aastat, siis tegelikkuses juba kusagil 50.-te aastate algusest oli võimalik Hollandis kohtutes asja ajada, aga friisi keeles ja ka ametlikku asjaajamist laiemalt on friisi maal viimastel aastatel järjest enam juurde tulnud friisi keeles. Ja nagu ma enne nimetasin, see friisima friisikeelne nimetus. See freslan on täna ainus ametlikke friisima nimetus kogu Madalmaades. See hollandikeelne provintsi nimetus on täna näiteks täiesti kõrvale lükatud. Koolis on ka friisi keele õppetool ja friisi keelt on võimalik õppida mitte ainult siis Madalmaades, kus samuti on friisi keelt võimalik õppida kõrgkoolis, aga friisi keelt on siis võimalik õppida ka Saksamaal. Muidugi sealgi ülikoolis õppetooli juures neid friisi keeles peaid ei ole, ei ole kindlasti palju, aga see, et ka Saksamaal on selline võimalus olemas, on, on kindlasti kindlasti väga-väga positiivne moment. Kriisiolukorra kohta tahaks võib-olla veel seda öelda, et, et see, et nüüd Madalmaadest friisidesse üpris sallivalt suhtutakse, friisidega seal tõsiseid probleeme ei ole, see tuleneb tegelikult paljuski minu arvates sellest, et friiside koguarv Madalmaade kogu elanikkonnast on ikkagi väga tühine. Täna friise alla kolme protsendi Madalmaade kuningriigi elanikkonnast on täiesti tühine näitaja ja selge see, et selline kolm protsenti elanikkonnast ei saa riigile riigi terviklikkusele kuidagi ohuks olla. Ja, ja seoses sellega ka Madalmaade keskvõim ei kiusa friise taga sellisel kombel nagu näiteks Hispaania keskvõim kiusab oma väikerahvaid taga Hispaanias on nende väikerahvaste osatähtsuselt riigi elanikkonnast siiski natukene teises suurusjärgus. Kui. Inimestel läheb majanduslikus mõttes hästi, siis on nad ka pingevabamad ja rahulikumad. Jah, Holland tervikuna on üks maailma maailma rikkamaid riike, kui me arvestame rahvusliku koguprodukti ühe elaniku kohta ja friisi maa samamoodi ei paista silma sellise vaesusega Madalmaade kui terviku taustal. Me oleme harjunud, et väga paljudes Lääne-Euroopa riikides sellised oma riikluseta rahvaste piirkonnad on riigi kõige vaesemaks osaks. Olukord natukene erinev Hispaanias, kus Kataloonia on, on väga rikas piirkond, aga Madalmaades friisi maa ei ole küll keskmisest rikkam piirkond, aga mitte oluliselt vaesem, nii et tõepoolest elatustase on seal suhteliselt kõrge ja, ja ilmselt on tõesti nii, et kui inimestel läheb majanduslikus mõttes suhteliselt hästi, siis nad kipuvad ka olema rahulikumad, rõõmsamad, õnnelikumad ja võib-olla, et pigistavad silma kinni mõne teise probleemi eest. Samas teisest küljest jälle, kui piirkonnale on piisavalt palju jõukust, siis võiks nagu ärksamatest peadesse tekitada sellist iseolemise soovi. Sellepärast et kui ei ole vaja enam tegeleda igapäevase ellujäämisega, kui ei ole vaja tegeleda igapäevase leivaga laual siis tähelepanu selgelt koondub ka rohkem kultuuri olele koondub traditsioonide hoidmisele ja kindlasti tõuseb tähelepanu keskpunkti rohkem kase iseolemise soov sees. Iseolemise soov siiski kusagil olemas on. Selle kohta võiks tuua ka sellise näite. Madalmaade friisi maa provintsis suhteliselt tuntud vaatamisväärsus on mälestuskivi kunagisele keskaegsele lahingule. Sellel mälestuskivil on selline tekst, mida eesti keeles võiks tõlkida, parem olla surnud, kui elada orjana. See lause seal peal on siis ühtlasi ka põhja friiside motoks ja kasutatav näiteks ka põhjafriisi maa vaps. Ta, kui me rääkisime, friisid täna me ei eksisteeri päris sellise ühtse rahvana siis ka friisi sümboolika ei ole täna ühtne, põhja friisid, kasutavad oma sümboolikat, ida friisid, kasutavad oma sümboolikat. Kriisidel on jälle omakorda omaette sümbolid. Kõige tuntum friisi maa sümbolitest on kindlasti see Lääne friiside rahvuslipp. See lipp, mis siis tänasel päeval on ka friisi maa provintsi ametlikuks lipuks. Naljaga pooleks öeldakse, et ilmselt on see friigimaa provintsi lipp nii tuntud, et enamus Madalmaade elanikest ka mitte friisidest tunnevad oma koduse provintsi lipu vähem kui seda friisi provintsi rahvusliku lipu. Riisi provintsi ja ühtlasi Lääne friiside rahvuslipp on selles mõttes huvitav, et seal on seitse diagonaalselt triipu. Need on koobalt sinised ja valged ja lisaks on siis seal seitse punast vesiroosileht, et ja kolm valget triipu tähistavad friisi maapiirkondi neli triipu tähistavad friisi maa, jõgesid ja vesiroosilehtede kohta öeldakse, et need tähistavad friisima seitse et ajaloolist mereäärset ala või ajaloolist maakonda. No millised need konkreetsed maakonnad on, mis siis ajaloos on olnud ja mida see lipp täna tähistab, selles osas ei ole friisid päris ühel meelel. Aga lippu tõlgenduses siis jah, on need vesiroosilehed just nende mereäärsete alade tähistamiseks, Lääne friiside rahvuslipuga on veel huvitav moment see, et, et friisid ei ole jõudnud päris üksmeelele selles osas, mis ajasse lipp pärit on. No ühed väidavad, et selle lipu algkuju on päriti kogunisti üheksandast sajandist ja on sellega kogu maailmas üks kõige vanemaid rahvuslipp. Teised ütlevad, et see lipp pärineb vähemasti 11.-st sajandist, on ka siis aga sellised skeptilisemaid, kes ütlevad, et ilmselt on see lipp tegelikult pärit aastast 1895 on konkreetse inimese loodud ja lipu eeskujuks on siis olnud ajaloolised friisi maalapid, ametlikku staatust omab see lipsis aastast 1957. Te kuulsite keskeprogrammi friisidest. Stuudios olid Andrus Mölder ja Mari Rink.