Tere hommikust. Ilus päikseline nädalavahetus, üle pika aja ja jutusaade keskendub täna andekale inimesele meie oma kinoilmas. Tere tulemast ja tere hommikust. Vladimir Loginov. Tere hommikust. Mina olen Margit Kilumets. Tegelikult oled sa filme teinud juba peaaegu 10 aastat aga rohkem vähemalt siin eestikeelses meedias me kuuleme sinust alles nüüd, kui sa oled saanud valmis oma värske tõsielufilmi sipelgapesa, miks see nii on? Ah jaa, see on väga hea küsimus, miks see on, aga mina kogu aeg räägin, et see on Tiiemmine hopi. Et ma ei ole sellist filmisüsteemis kuidagi. Ma natukene mulle ei meeldi see filmisüsteem nagu, nagu int indastri. Et ja ma kogu aeg rääkisin, et ma, see on minu hobi, ma teen seda vabal ajal ja noh, selles mõttes, et teen seda, mis, mis mulle meeldib. Ja sepp, selle, selle projektiga juhtus niimoodi, et alustasime, mine operaatoriga täpselt samamoodi, proovime midagi, vaatame, mis, mis, mis, mis, mis juhtub. Ja siis siis Eesti filmi instituudis instituudis on. Tuli niisugune huvi, et näidata oma materjali, mis, mis, mis te teete ja, ja ja siis siis neil oli väga suur, sihuke huvi ja koe saime toetusi ja nii läks, et. Aga alguses te tegite seda lihtsalt puhtast fanatismist ja filmitegemise rõõmust ei tahtnud raha saada kelleltki ise. Üks ilmselt tegelikult päris palju raha ei saada, see on kõik, kõik dokrežissöörid on, on lihtsalt. On lihtsalt fanaatikud. See võtab väga palju aega sest et kui seda filmi vaadata, siis saab iga ükski aru, et see on selline vaatlusfilm. Sa oled pidanud nende inimestega seal Lasnamäe garaažikompleksis saama väga heaks sõbraks või ütleme vähemalt, et tuttavaks, et nad laseksite nii lähedale, kui kaua see aega võttis? Et kui, kui praegu räägime, siis võttis kolm, kolm astet et see kogu see etapp. Aga jah, kui dokfilmidest rääkides, siis, siis see on päris pikk protsess, et alguses inimesed ei usu, et ei saa, ei saa aru, mis, mis sina teed, miks see tele, televisioon selles mõttes, et kui, kui mingi kaameraoperaator ja saatejuht tuleb, küsivad 10 minutit küsimusi ja siis jooksevad ja noh, on, ongi tehtud, aga kui me filmime selle üks päev, teine päev, kolmas päev ja siis nädal, siis kuu inimesed juba, noh, nad ei saa aru, miks nii kaua, miks, miks teil on nii huvitav Meiga ter neil on täpselt sama sama eluiga päev on sama asi, et nad ei saa aru, miks, mis on huvitav siin? Kas mõnda episoodi selles filmis olete te filminud ka salaja, et filminud enne ära ja pärast küsinud luba seda filmi panna? Et meil olid kokku, lepin leppinud ja oma meil on põhitegelasena valvurit nendega, meil oli kokku lepitud, et me filmime, nad teavad, et me kogu aeg filmimine ja võtte meheli. Ja praegu, kui ma näitan seda filmi, et et inimesed arvavad, et see mängufilm Nad ei usu, et kõik need dialoogid on, on päriselt noh, oli, et nad aru, et see on, kõik on lavastatud, ma teen, kust see see tuli, aga noh Ma arvan, et see on sellepärast, et meil oli nii hea pilt, nii kvaliteetne see pilt. Et meil oli väga hea kaamera, meil oli väga hea operaator Maximkolomiidu. Et meil oli ülesanne siuke, et Me teeme noh, väga-väga hea filmi. Et nii nagu mängufilmid, Cameron, sama, mis kasutavad mängufilmi. Ja noh, ma ei tea, minu jaoks sihuke huvitav asi, et kõik aru, et see on pigem mängufilm, kui, kui, kui tooksin. Minul tekkis seda filmi vaadates see küsimus, Te lähete nüüd suurele dokumentaalfilmide festivalile sellega juba järgmisel nädalal on teid sinna kavva võetud ja see on suur au. Ütle, kas, kas sa ei karda, et välismaa inimesed, kes ei ole mitte kunagi selliseid garaažikomplekse näinud, Nad ei kujuta endale üldse ette, et selline asi võib maailmas eksisteerida, et nad, nad ei saa üldse aru, kus see tegevus toimub. Et sa pead seisma kõrvale nagu seletama neile, mis asi see on? Aga ma arvan, see on, see ei ole päris garaažis see film, see on siuke meeste meeste gloob, kus mehed lihtsalt mehed nagu saavad olla nagu, nagu mee. Et nad, ma arvan, see on arusaduslike džentelmen, Klaabetkus, et kõik kogu maailmas inimesed saavad aru, et, et inimestel on vaja oma omavad ja ruumi või midagi, kus nad saavad üksi olla või noh kus ei ole perenaist või no. Ja me käisime Rootsi selle filmiga ja ma ei mäleta, et keegi ei saanud aru, et millest see film ja siis me käisime tšehhist sisulise Karlovi filmifestival, kus oli meil presenteerime presenteeri, presenteerime, presenteerisid oma filmi ja kõik oli jah, arusaadav, inimesed kohe saavad aru, millest jutt. Kas oma kangelastele neile, keda sa filmisid, oled juba seda filmi näidanud? Veel mitte ma, seda ma kardan ja mul oli sügi diskussioon operaatoriga, et ta ta ilgelt tahab, et me peame kutsuda neid esilinastus esilinastusele. Aga mina seda kardan, sest nad ei ole ju näitlejad. Et neil on oma elu, nad elavad oma noh, ma tea korterist või, või kus. Aga kui tervise all istub, võib-olla naerab või võib-olla midagi. Naerab keemianõelale, jah, jah. Aga seda ma ei karda, seda, et ma lihtsalt saan aru, et, et nad ei ole seda näinud, näete, mis nad vaatavad ja ja kuidas reageerivad, kui, kui saal naerab näiteks või noh, see on sihuke eetiline küsimus, et mina olen pigem vastu. Aga miks sa seda seal ei tee, miks sa sealsamas garaažikompleksis see idee, sellist nendele inimestele spetsiaalset linastust? Ma võib-olla teen seda, ma mõtlen sellest jah, kogu aeg mõtlen, et ma, ma arvan, see me teeme seda. Et praegu on, lihtsalt, oli, oli nii vähe aega, meil oli nii kiire, et film ei olnud valmis. No selles mõttes heliga kogu aeg töötame siiamaani ja noh, põhimõtteliselt kõik valmis, aga väiksed nüansid mulle lihtsalt ei ole aega mõtlema ja. Aga milline sinu isiklik suhe selle garaažikompleksid on? Mul mul ei ole mingit seosed või sellega raažiga, aga. Mina elasin ka Lasnamäel 15 aastat ja seal on neid kolm või neli, samasuguseid garaažid ja Sama garaazis kompleksis on oma söögiputka või noh, garaažiboks ja ma ei teadnud, mis ta teeb seal seal garaažis kogu aeg, selline, pigem küsimused, et miks ta kogu aeg garaasi kas ta teeb remondi või mida. Ja nüüd see ongi, oli filmi mõte, et see suur küsimus, mis meie isad teevad garaazhis yldse, mis mehed teevad garaažis ja nüüd ma mõtlesin, et ma leian seda vastust, aga tegelikult. Pigem rohkem küsimusi. Selgub, et nad ei paranda sugugi ainult autot, et nad käivad saunas, et nad peavad pidusid, noh, mida kõike nad seal garaažis ei tee, eksole. See on, see garaažikompleks, on salong, saunad, restoranid, made veterinaarkliinik ja noh, igasuguseid asju selles mõttes, et seal saab elada laboris sul Proce millekski vaja. Aga kui me nüüd korraks sellest filmist distantseerumine, läheme sinu enda juurde, sest meil on ikkagi persoonisaade. Siis sa ütlesid, et filmi tegemine on sinu jaoks hobi, mis on sinu jaoks töö? Oma töötajana reklaamiagentuuris ma, ma olen loogi juhtise. Ja oled seda teinud juba päris pikka aega. Ikka on jah. No see on, see on väga hea töö, sügi loovtöö on, ongi ja ma saan aru, et reklaam võib-olla on sihuke asi, et pigem ei meeldi inimestele, aga noh, see meeskond, kes töötab seal ja päris palju inimesi, kes on, ma ei tea, lavastajad, režissöörid või kopraid, olid, nad on, on seotud kultuur kultuuri, elav eluga ja noh, päris palju inimesi, loovinimesed võtavad selle reklaamis. Sa oled oma tõest tegelikult saanud väga palju tunnustust, kuldmuna, auhindu mõjutada, su kokku lugeda ikka väga palju on on tulnud kas konkreetselt sinule või sinu agentuuri tööle, aga nii või teisiti. Jah, jah, jah, ma ei tea, kas, kas ma pean sellest rääkida selles mõttes, et kogu aegutigi teeb mulle komplimendi, ma ei tea, kuidas reageerida ja nojah, see on minu töö. Et mina nii reklaamis kui filmis mi, mida ta on kogu aeg teha? Sügi tipptase tasemel, seda. Aga aga mida sa õppinud oled? Olen õppinud sotsioloogiat, ma, see, see, see ei ole see mis mina tahtsin, aga aga juhtus niimoodi, et ma ei tea, et Mayulas Soolod, aga pigem sul on selline väga tugev visuaali taju, eks ju, et sa, sa nagu, noh, mina seda ei oska, aga ma saan aru, et sa mõtled pildikeeles. Ja ma arvan, et kino ongi, ongi, ongi, kõige olulisem. Kinos ongi pilt, mitte heli, mis on ka väga oluline. Aga, aga kui me vaatame neid, vimasid neid dokfilmid, mis praegu on. Nad on pigem pigem nagu nagu intervjuud, kus inimesed istuvad ja räägivad minu jaoks see on pigem raadio kui, kui teele. Sest kinos on oluline pilt, mis, mis sa näed, silmad, silmad on olulisem kui kõrvad. Mis on kõige parem elamus viimastest aegadest, kui me dokumentaalfilmidest räägime, mida sa näinud oled? See viimane filmina saidile Films Kilk. Ma oleks tahtnud sinna jõuda. Ma arvasin, et seal on mingi väike paralleel sinuga raaži filmiga. Ja see on minu võib-olla üks minu lemmikrežissööri, et Steveinsaidel jah. Jah. Kuulajatele ütleme siis, et, et see tähendab seda paralleel, et, et ka selles filmis näitasid inimesed oma niisugust poolt, mida tegelikult avalikkus ei tea ega ei tunne. Aga väga palju tekkis küsimusi, et, et, et kui palju nad nii-öelda juurde näitasid, et kui palju selles filmis oli naturaalsust sinu kangelased ei näitleja juurde, aga seal tekkis küsimus, et kui palju nad on teinud spetsiaalselt režissööri jaoks, mis sina arvad? Mina arvan, see on, see on mängufilmide, tooksin mängufilm dokfilmi vormis, et ta on saidil on ikkagi mängufilmi režissöör ja kui, kui seal on väga hästi näha, et valgus on lavastatud, kõik on nii hästi tehtud ja inimesed on, on need, kes, kes tahavad ennast kuidagi näidata. Et presenteerida, nad on. Ja ma arvan, et see on made võib-olla 50 protsenti on lavastus, võib-olla 50 on, on päriselu, aga. Ma arvan, et see on pigem mängufilm, aga no väga hea film ja huvitav. Ma tegelikult olen palunud sul tänavate kaasa ka selle saate jaoks oma muusikat ja, ja kui me nüüd väga palju lobiseme, siis me muusikat üldse jõua mängida, et ma arvan, et see oleks koht, kuhu me võiksime nüüd ühe nendest kolmest loost, mida sa välja oled pakkunud, et mängida, aga sa pead tegema sissejuhatuse ja rääkima eesti publikule, mis lugu see on ja miks sa just selle kaasa võtsid? Ma ma mõtlesin, et mis, mis, mis muusikat ma pakun teel. Ja, ja ma ei tea, ma loomulikult ma, ma, mul oli päris palju variandi klassikamuusika oma, mis mulle väga meeldib viimasel ajal eriti, et ma kuule parkist ainult klaasi. Aga kui ja elame Eestis ja võib-olla Eesti publik ei tea väga hästi vene muusikat ja ma mõtlesin ikkagi pakun teile mingit vene vene muusikat, ei ole värske muusika. Aga esimene asi, et see on Leonid Fjodorov, kes oli siuke vana rokkmees. Sihuke kui oli niisugune Venerooki kuldne aega, ta oli põhitegelane seal ja oli sügi grupp. Bändi nimi oli oksjon, Auktsioon ja ta oli solist või? Seal ja praegu ta ta, ta teeb püksi kõik need oma albumid või muusikat ja ja no ma ei tea, ta lihtsalt väga meeldib, see on, see on see, on see, see asi, mis viimasel ajal mina tunnen just niimoodi, nagu ta mängib. Kas kahe lausega ütled, millest ta laulab või on see, äkki on selliseid inimesi, kes ei saab täpselt aru venelane? Tegelikult on, on. Seal on praktiliselt üks lause, mida ta räägib sellest, et ta Talvel ei ole või midagi, et, et Talfi tulen enne uudiseid ja ma täpselt ei oska seda tõlkida kuidagi. Et eriti kui, kui eesti keeles seda tuliku. Ei. No aga siis lihtsalt kuulame Ja kuulame seda maamaal, ma loodan, et, et keegi talle meeldib see lugu. Me jätkame jutusaatega lugu kuulatud täna stuudios Margit Kilumets minu külaliseks on? Noh, ma ikkagi pean ütlema filmirežissöör, kuigi sa ei taha, võib-olla, aga filmi Remodaan modaalne Vladimir Loginov on täna on tegelikult vene õigeuskliku ja jaoks ülestõusmispühad. Kui palju see sind puudutab? Selles ma, ma tean sellest, loomulikult ma tean, aga kui ma ma ei ole üldse. Kuidas usklik inimene, usklik inimene ja üldse ei ole? Jah, ma ei usu üldse. Mul on. Tavaline täitmine, eks loomulikult. Minu ema, minu vanaema, homme ma, nad elavad Sakus praegu ja homme ma sõidan sinna, sööme munad ja kõik seda. See traditsiooniline asjaga. Siinse lähedalt ei puuduta. Aga kui kaua või, või ütleme siis, kuhu lähevad sinu juured, et kui kaua sa üldse tead, et sinu pere on olnud Eestiga seotud? Päris päris kaua selles mõttes, et minu vanaisa on eestlane, aga ta sündis Siberis ja tema ema oli ka Siivilisel oli väikesegi eesti küla, kus oli ainult eestlased. Aga see, see oli mitte Stalini ajal, vaid tsaariajal, juba see küla oli seal. Ja see oli väga huvitav, et minu vanavanaema kogu elu elas siibilisi, aga ta ei praktilisi, räägivad vene keelt. Küla räägiks ainult eesti keelt ja seonski vigasi ja kui, kui mina tean, et mingi vanavanavanaema elas mõisas see sa Sanglaste ja mingi isegi parun, tegite talle last ja saatis Siberisse ja seal oli vabat maad või noh. Aga sa ei ole ise seal käinud seal väikeses külas, mida võib-olla enam isegi ei ole. Sinna ei ole ma käinud, aga paikalis ma olen kaks korda. Aga sa oled käinud siis miks sellepärast et tõmbab sinna või? Mul on päris palju tuttavaid, elavad sugulased elavad seal sest vanaema on venelane ja tallu pigem talu, on seal neid kõik need sõbrannad, vanad sõbrannad elavad ja see on väga ilus koht ja väga inspireeriv koht. Müstiline Baikali järv. Aga sinu eesti keel, sa natuke muretsesid seda saadet tulles siia saatesse ka sellepärast, et kuidas täpselt sul välja tuleb, et, et tänu kellele või, või tänu millele sa üldse eesti keelt räägib, nii hästi. Mul oli väga head õpetajad, vist mitte koolist, vaid ma see ongi. Nõukogude ajal oli see probleem, et põimetesse venelased ei üldse ei rääkinud eesti keelt. Et ma elasin Lasnamäel, seal oli ainuke üks keelt koolis loomulikult oli oli, oli eesti keel, aga. Siis sai pea ja ma alustasin, kui mul oli 25, siis ma just alustasin seda õitega ja no ma ei räägi hästi, aga aga see on minu niisugune probleem, et mul ei ole seda kõrva, kõrva jah. Kahjuks. Aga kuidas sa nüüd siis tunned, et sul ikkagi on seda eesti keelt vaja, et sul on kergem, no ma poleks saanud sind saatesse kutsuda, kui sa ei räägiks eesti keelt, eks ju. Kuulsus jääks tulemata. See ei ole üldse küsimus, kui, kui elame Eestis, siis me peame kõik peavad eesti keeles ka rääkida, see, see, see, see ei tähenda, et, et ma ei pea vene keeles rääkida. Aga no see on tavaline siuke Maide intelligentsus või ma ei tea, kuidas seda nimetada. Aga kindlasti, sul on sõpru, kellega sa selles küsimuses võid tülli minna ja kes ütlevad, et, et me ei hakka eesti keelt õppima ja meid ei huvita ja kes räägivad, käinud vene keeles või ei ole? Seda tegelikult ma ei tea üldse inimesi, kes, kes niimoodi räägivad jah, pigem Maide kõik venelased saavad aru, et eesti keel on, on väga oluline asi ja keegi ei ole vastu. Et võib-olla on mingi isegi Brut protestitunne, et, et kui kui riik ei aita kuidagi või noh, ma ei tee midagi teežis no sky protestitunne, et okei, kui te ei taha, siis ta võib-olla see on siuke asi. Aga pigem kõik minu Sibraat räägivad hästi eesti keelt. Me hakkame nüüd ju tegema televisiooni ka televisioonikanalit spetsiaalselt Eestis elavate venelaste tarbeks, kas sa arvad, et et sina näiteks või sinu sõbrad või sinu pere on need inimesed, kes hakkavad seda vaatama? Oi, no see on, see on niisugune suur küsimus, et ma, mina eriti ei usu, mina eriti ei usu, aga aga, aga no seda on lihtsalt on vaja teha, ma ei tea. Vaatame, kas, kas, kas tuleb mingi hea asi või ei tule, aga see on lihtsalt normaalne asi, mis, mis peab olema nii et kui, kui venelased elavad siin, siis. Natukene propagandistlik kanal mitte sellepärast, et noh, selle peale, et kui, kui on üks mingi ja vene propaganda ja Me tahame kuidagi selle vastu minna, siis see on nagu siis on teist sisse peab teeni propagandakaval oma, see ei ole. Noh, ma ei tea Aga sa ise vaatate üldse näiteks Vene kanaleid televiisorist? Ei vaata üldse tööle kanalit, ma ei loe. Ajalehe ja no päris ammu seda otsust. Oot oot otsus, otsustasin, otsustasin ja et ma ei tee seda, et see, see on lihtsalt ajaraiskamine. Heaks see, eriti kui, kui, kui loeb kommentaarid, kuskil mõõde, tellisi, see on nii nii hull asi, et ma pigem tulevad küsimused. Ma ei usu, et need inimesed elavad siin. Ei ole võimalik. Kahjuks. Aga kus sa siis oma informatsiooni saad, sellise, mis sind nagu maailma asjadega kursis hoiab? Facebook on, on põhiasi. Ma vaatan, milles mu sõbrad räägivad ja võib-olla siis see ongi minu siuke siuke ring. Et milles siis minagi kaasa rääkida võis, on teada, aga ja mõned tegelikult, kui ma, ma loen, kultuur, uudised, seda ma loen küll, jaa. Ma ei tea. No internet internetis ikkagi on erinevad blogid, artiklid, võib-olla. Jah, ma ei loe, ma ei loe, mulle ei meeldi see, see neid kommentaarid, et see süsteem üldse ei meeldi, et. Et sa võid anonüümselt kommenteerida Jah, jah, see on, loomulikult inimesed võivad, aga, aga no kui ma loen seda, siis mul on, mul on niisugune tunne, et ma ei anna neile ei ole mõte anda neile seda võimalust, et kui, kui ainult negatiivne ja negatiivsus mind isegi Aga kuidas sa ütlesid, et sa oled käinud kaks korda Siberis seal Baikali ääres ja ja kuidas sa üldse nagu praegu suhtud sellesse, et sa näiteks sõidad Venemaale või, või reisid sinna kasvõi filmifestivalile või sõprade juurde, et kas see, see suhe selle sinna minekuga on muutunud viimaste aastate jooksul? Ma muide, mis, mis täpselt periood, me võtame, et kas, mis viimane ja kas viis aastat või 20 aastat loomulik. Aga võtan nii, kuidas huvitavam on? Isegi isegi Moskvas on nii, et keskel Moskvas on üks elu ja ääre peale teine. Ja eriti viimasel ajal on neid väikseid, neid mikrorajoonid, mis Moskvas on, see on, see on. No mis seal toimub, see on, see on päris keeruline protsess, võib-olla meie Eestis üldse ei saa sellest aru, et ei tea, et me ei kujuta ette, et kui võtame näiteks nagu Lasnamäe meil on, aga seal elavad ainult Maide usbekid või tervemad, saada 1000 usbekid, kui ma arvan, et kui kui, kui näiteks Tallinnas, nii, nii on siis ja hoopis teistmoodi mõtlema selle eest. Aga Venemaal Moskvas on päris palju erinevat rahvused elavad ja see on ja see on ühes mõttes on väga, väga tore, aga teises mõttes on, on, on suur probleem. Siberis on natukene teistmoodi Sibiri Sonteetsee inimesed elavad Nad on, on see elu, mis seal toimib, et see kogu aeg mingite kogu aega, et seal on külm ja kui kui keegi aitas sind, siis siis olete üksi seal ja see, see tunne, et, et sina aitad ja sullegi aitab ja meil on see, see asi on väga oluline ja nad on väga ja sõbralikud ja avatud inimesed hoopis teised kui, kui Moskvas Peterburis on kultuursed inimesed oma lool muidugi praegu räägin nagu, nagu mingit šablooni või mingi loomulikult päris kõiki ei ole loomulikult kultuurse tõi. Aga noh, nad on erinevad. Aga sa oled tänasesse saatesse kaasa võtnud ühe muusikapala, mis ei ole tegelikult vene muusika, mis on hoopis Ukraina muusika mix. See mul lihtsalt see meeldib, mu mu vanaema elas elas musta mere ääres, et ka linna Krasnodari-is ja seal oli, see on niisugune piirkond, kus, kus elavad päris palju ukrainlased ja venelased ja ma tea, grusiinide erinevat rahvas elavad, aga seal on niisugune keel nagu pool ukraina pool vene keelt ja ma saan ukraina keelt väga hästi aru, ma ei oska rääkida, aga aga see on väga hea, hästi aru ja see Ukraina muusika, kõik venelased meeldivad Ukraina muusika, sest see on nii ilus Kellija. Ja noh, just minu lemmik Kell jaa, laulmise jaoks, et see on väga nagu põhimõtteliselt nagu minu jaoks nagu itaalia keel või mingi isegi et kui me räägime ooperist või ja minu naine on ka ukrainlane, et noh, töömull asi on selles, et, et see on muidugi Ukraina Ukraina bänd, et kik venelased teevad seda, seda bändi nad nad mängivad Moskvas, viimasel ajal loomulikult ei mängi. Ja nad mängivad tegelikult väga palju ka välismaal ja minu hämmastuseks sa ütlesid, et nad käisid mõni aeg tagasi lausa Eestis. Ja Eestis meil oli rock Café s olis kontsert, rock Café oli täis ja piletit üldse noh, ei olnud. Ja noh, mulle väga meeldib see, see vend ja meil on päris palju väga-väga häid lugusid. Nii, aga see pole siiamaani seda bändi nime öelnud ja mina ei oska hääldada, siis seal sina. See on bändi nimi, on Okjaanelsi. Ja solist on, on ta üksi ka, laulab solistonna Wakar Chuck sihuke nimi. Akeanilisi kuuleme. Ukrainakeelne lugu kuulatud, sina said aru, millest jutt käis, mina ei saanud, aga, aga jõuame siis Vladimir sinu pere juurde, et sa ütlesid, et su naine on ukrainlane. Ja, ja sa leidsite, kus siit eestist. Ja ta on Pärnust, ta sündis Pärnus ja Tom noh, ukrainlane või tjah ukrainlane, tema isa ja ema oli ukrainlased, aga ta õppis vene koolis ja kui Pärnus on, on, on väga hästi, räägib eesti keelt, et tegelikult on väga-väga hea kunstnik, tema tööd on kuumus ja Tartu muuseumis. Tanja murraškee, tema nimi ja fotokunstnik. Aga te kodus, kui palju räägite Ukraina asjadest näiteks omavahel? Ei, ma ei mõelnud keeles, praegu ma mõtlen nagu sellest, mis seal toimub. Päris viimasel ajal ma, ma ei viitsi lihtsalt rääkida sellest, see on. See on nii palju. Infot tuleb ja ma ei tea, kus on tõde, kus ei ole. Et ma, mina juba ei tea, meediad on, vallutavad kogu aeg, ma arvan, et nii vene kui kui maailmas erinevat infot, erinevat mõõde, nii palju nüansse ja, aga räägime päris palju sellest ja tal on tema uus projekt, on just sellest, et tal on varsti näitus hobusepea ja hobuseid, hobuse peaga hobisid. Hobusepea galeriis. See on väga-väga huvitav nagu põhimõtteliselt nagu mees viimane siin. Nüganeni film, kus on mõlemal pool, on, on eestlased, seal on mõlemal pool on ukrainlased. Sa mõtled 1944. Aga millel on varsti-varsti, tuleb näitus. Paari nädala pärast. Ikka sellel kevadel välja. Aga mida te veel koostajate? No ma mõtlesin tegelikult laiemas plaanis Ei ma arvan, et et, et ta on nii tugev kunstnik ja ja meil on päris raske midagi selles mõttes midagi päris raske midagi koos teha, ta on, tal on vaja seda iseseisvust või midagi, et ja kunstniku teost on, on sihuke konfliktne assi et Salee või otsib seda konflikti kas ennast või või kuskil mujal, et et ma ei taha, et ta otsib. Ta otsib seda konflikti. Aga kas sa tohid tema töid kritiseerida ja kas tema näiteks vaatab sinu filmi, ütleb, mis ta sellest arvab? No ma ei tea, see on võib-olla tavaline selline pereelu. Et ei ole mõtet kritiseerida, kui, kui see on minu tase, see on teematase, ta ise ka väga hästi teeb, et mis tas etalon ja mis, mis minu tase, et elame nii, nagu elame. Kui ma praegu teen, et see, see ongi minu tase, mis, kus ma olen. Ma ma loomulikult näen, kuidas teised teevad filmid ja loomulikult mul on päris palju huvitavat, režissööride või kunstnikud on head, aga noh kui ma ei oska teistmoodi, ma oskan nii, nagu ma oskan ja kui, kui inimestele see meeldib, siis võib-olla see on okei. Järgmine kord proovin paremini teha ja, või teistmoodi. On sul praegu tegelikult mingid filmi ideed juba kusagil kuklas? Üldse ei ole dokfilmi, ka on raske seda kuidagi valmistama, et mamma praegu ootan, millal tuleb see esilinastusi ja siis siis et siis see lugu on, on, on lõpetanud ja siis või poole ma, ma, ma, ma ootan islami ootan, et kust tuleb see uus asi? Ja tegelikult sinuga ju mitte midagi ei juhtu, kui sa enam ka üldse ühtegi filmeede. Mis üldse on dokis praegu või kinos toimib, et mõned režissöörid, kuldsed redised rääkivad, et kino on surnud, et noh et need protsessid, mis mina praegu näen, mulle eriti ei meeldi, et päris palju kommertsi asju. Et dokis ka kõiki räägivad, et noh, et mul on küll väga hea produtsent, aga ma tean, et kuidas produtsendid, produtsendid, ta ta avada või, või näiteks kunstimaailmas, kuraatorid on praegu olulisem kui kunstnikut, minu jaoks see, see nii ei pea olema. See ongi natukene vale vale asi. Vale, vale sugu see kunstiprotsess liigub. Ma räägin kunstikinoga. Ja noh, pluss veel see selline tehniline lähenemine minu meelest, et praegu oleme sinnamaale jõudnud, et igaüks võib oma telefoniga tegelikult teha justkui dokumentaalfilmi. Sina rõhutasid juba saate alguses, et sul on oluline see, et sul on hea operaator, et sul on hea kaamera, et ma juhtumisi ka kuulen, mida need inimesed seal filmis räägivad, sest ega ei olegi see haruldane, sa lähed vaatama filmi ja, ja seal on mingi heli, aga sa aru ei saa, millest nad räägivad, siis see lihtsalt on nii ebaprofessionaalselt salvestada. Tahtsin jah jaa, no dokfilmis võib-olla saab seda erinevad filmid, mobiiltelefonide saab ka filmi teha ja see võib kui draamo noolemassist, kui draama on olulisem, kui, kui pilt, see, see ka töötab hästi, ja ma Lars von Trier tegija, esimesed filmid niimoodi, et lihtsalt suva kaameraga tegi videod. Need, idioodid või mis? Esimest filmid oli. Aga jah, mina mulle meeldib, mitte kvaliteet way, ma hindan seda, mis ma näen, et ma, ma tean, et, et kui on, on, on väga hästi, Si operaatorid siis see annab filmile midagi. Et et noh, nagu ma juba rääkisin, et minu jaoks see film on pigem pilt kui, kui, kui, kui muu asi. Ja kui vanasti oli filmid, kus üldse kas heli olnud või midagi nagu esimesed need filmid ja dialoogid ei olnud midagi ei olnud, aga Chaplini filmis see ongi kino puhas kino, kus on ainult memm me vaatamisel ja me näeme ja määrame või, või, või nutame, ei ole. Rohkem, ei ole midagi vaja, kõik toimib ekraanis. Aga viimasel ajal kõik räägivad eriti dokfilmis, mis mulle ei meeldi, et inimesed räägivad mulle, oli see lugu, juhtus niimoodi, juhtus niimoodi, aga me ei näe seda, ta lihtsalt räägib, räägib, et ma ei pea seda vaadata, võib lihtsalt istuda ja kuland. Me oleme rääkinud sellest, et sina ise armastad filmikunsti, sinu naine armastab kujutavat kunsti. Kas on veel mingeid kunstiliigid, mis sulle väga korda lähevad? Musiga jah, et muusika, ma arvan, et kõige olulisem üldse kunstimaailmas, sest ma ei saa aru, kuidas ta töötab, kuidas? See emotsioon, mis ta annab, see on? No see on siuke uskumatu asi, mis saab muusikat teha, ma arvan, kinos või, või või Phottes seda ei saa kuidagi. Eriti mingi klaasi. Klassikaline käidud kontserdil või kuulad raadiot? Välismaale näiteks ei sõida mingi väga hea klassikalise muusika kontserdi pärast, kui sa tead, et vot seal ooperis või seal saalis toimub midagi, mis mulle tohutult meeldib. Pariisis vaatasime operaat ja Berliinis ja New Yorkis, ma käisin. Mis, mis kõige kõige Metro Metropolitan Opera käisime vaadata ja see oli nii tugev asi. Uskumatu no ma ei oska seda kuidagi seletada, see, see on fantastiline asi. Kas sa ise ka mingit pilli mängid? Ei kahjuks ei oska ja see on siuke minu jaoks kõige suurem niisugune probleem, mis ma tunnen, et ma ei oska nii laulda kui kõigi. Aga kui see oleks Pill unistustes, paned silmad kinni ja mõtled mina, Vladimir Loginov, ma tahaksin osata siis mida. Ma arvan, et, Ma arvan, et klaver, klaver ja sest klaver on. No ma ei tea, mulle. Mulle pigem meeldib orkester, terve orkester, kuidas mängib, aga jah, klaver on, on, on ka. Võib-olla see on minu lemmik jah. Mis variandid veel, et, et kui me ei saa ju ma ei saa või trumm. Teha kitarri mängida? Ei nojah, kitarr on ka. Kui me räägime, kas haiglast muusikat siis Kitaar on? Loomulikult on Kitaarsis. No praegu me oleme sinuga sellisesse noh, kevade ootuses ta tegelikult ei ole veel Eestisse jõudnud, aga, aga kõige varsti on ta kohal koos oma õite ja soojuse ja iluga. Mida sulle toob see eesootav kevade suvi. Jah varsti, tegelikult praegu mul on see kui ma lähen festivalile Šveitsi Šveitsi ja siis ma arvan, et tuleb päris palju festivalid ka, kuhu ma pean minema, veel ei tea. Aga mis see puhkusega teed? Mul on traditsioon, ma iga aasta sõidan Kreekasse ja praktiliselt viimasel viis või kuus aastat, ma ei tea, mulle meeldib Kreeta saar ja see on minu lemmik söögikoht, kus ma puhkan. Seal on nii palju toredaid teisi väikseid saari ka käia. Ma käisin sinna ka, aga ma ütlen, et see on minu lemmik on täike, aga, aga seal on nii palju erinevaid asju, see on nagu nagu euroopa kultuuris Tallinn või midagi, et kõik need vanad, need jumalad oli seal sündinud või no et ja loodus on, on nii ilus ja kõik on meri on. No palju ei pea enam ootama, eks ju. Ja sulle meeldib kreeka toit ka vä? Jah, väga meeldib, väga tervislik ja väga maitsev toit. Aga sel nädalal siis juba läheb sinu film koos sinu ja, ja teie produtsendiga, sõidate Šveitsi? Loodetavasti läheb sellel filmil festivalil hästi, loodetavasti võtab Eesti kinopublik selle hästi vastu. Millal te eesti kinodes muide näeb? Esilinastus meil on 16 aprill ja siis piigas kinos saab seda vaadata, igaüks saab maa, ma loodan, et inimesed tulevad ja vaatavad, ma saan aru, et see on dokfilmi ja sellega päris raske oodata päris palju publikut, aga see on, see on. Ma, ma arvan, see on väga hea film, et et saapa natukene naerata saab, võib-olla keegi nutab natukene, võib-olla keegi näeb, et see on natukene isegi nostalgia tunne. Et kui, kui inimestele meeldib nostalgia õde, ma ei tea, mõned inimesed, inimestele ei meeldi. Aga lõpetama jääb seda meie tutvust sinuga veel üks ansambel, mis kannab nime Zemfiira ja see on võib-olla nendest kolmest, mida me täna eestlastele tutvustanud oleme eesti kuulajale kõige tuntum bänd. Ma arvan ja ma arvan, kõik minu sõbrad, kes on eestlased, nad nad teevad siis piirata ja kula kas kuulavad või no on kuulnud seda 100 protsenti ja see on minu, võib-olla minu lemmik minu lemmiklaulja üldse. Ja Ma lihtsalt väga armastan. Aga sellest täiesti piisab, aitäh, Vladimir Loginov, täna hommikul jutusaatesse tulemast. Me kuulame siin piirete, soovime suurt edu sinu filmile ja loodetavasti sa teed siis neid filme mille tegemine on sinu hobi. Ei ta ikka ka edaspidi aitäh kuulajatele ilusat pühapäeva.