Laulda olla prii, naerda, minna teed, kus ükski muu ei lähe, häälkume vader kaapiltu lüüa pähe ja mõnest Eist või aast, mõõk peos ja torkas Ramdra pidada duelvida epigramm. Ja mitte mõeldud öös ei rahale, ei muule kuidas lennata, kui meeldib otse kuule kirjutada vaid kui laulunud üksinda ning öelda endale, sa oled rahul, vend viljade, kui kasvõi lehtedega. Kui keegi neid Su puult vaid korjamas teisega ning kui ehk maitsta saab mandri ohvikes, siis mitte keisrile poolt ära anda, sest ise võtta kõik, tundes võlad, et neid, kes pole muud kui väädid põlata olemata kiust kõrge tammetõust ehk vähe tõusta küll, kuid tõust omast jõust. See on siis seda, noh. Nii on jah, küülessewinjäendusi Uudeberg. Hiirelõksu peaosaline on Roman Baskin sündinud 25. detsembril 1954 isa Eino Baskin, ema Ita Ever. Lõpetanud lavakunstikateedri üheksanda lennu, aastal 1980 olnud vanalinnastuudio näitleja, lavastaja, pealavastaja ning vabakutseline teatrimees. Roman Baskini lavarolle tarelkin toimik Claudema süür, unerohi, Syranoode perserakk, Klestak koht, revident. A emigrandid, professor, Philosophy päev, kardinal Richelieu kolm musketäri, kapten Shotover, südamete murdumise maja, dirigent, orkestriproov ja mitmed teised. Lavastusi on Roman Baskinil kogunenud poolesaja ringis. Nimetan mõned Mäterlinki sinilind, üliõpilastöö türenmati füüsikud Toomas Kalli näidendid. Lõunavaheaeg lihtne ja ilus. Päikesekontsert tähetolm. Molnaari, liilia, Stoppardi, Rosencrantz ja Guildenstern on surnud. Sophocklase kuningas Oidipus oli äri, Tartüht, temaa Saartri, Edmund kiin, Ibseni peer, klint Tšehhovi kirsiaed, soosüdamete murdumise maja, Fellini orkestriproov ning kaks korda Niilsaimani lollid. Telelavastused tuleb tuttav ette. Tema majesteet, komöödia, ant, viimane suvi. Virvel ja teleseriaal M-klubi. Roman Baskini filmid seni On vennanda ja Rahu tänav. Mina olen saate autor Pille-Riin Purje. Juttu ajasime Roman Baskiniga 13. detsembril 2004 hiirelõksu proloogiks näitlejale ootamatult tuletatud monoloogi katke on tõesti pärit Roman Baskini rollist, mis minule ja küllap paljudele sügava elamusena südamesse jäänud. Ent muundastani Syranoode Bergherak, Eino Baskini lavastuses, Vanalinnastuudios. 86. aastal oli see esietendus, kui palju sinus alles on see õilis hing veel või kui palju ma mõtlen üldse rollid, mis on kord mängitud kaasas, käivad. No kõik käib kaasas ja just hakkasin hommikul ka, mõtlevad ikka hästi, palju on kuidagi tegelikult emotsionaalses mälus olemas rolle ja lavastusi ikka, kõik käib kaasas ja head ja halvad asjad kõik. Aga noh, see on erikohal küll, ütleme nii, see on loosis. Aga seesama tekst praegu kui palju see kattub sinu elu kreedoga? Noh, selline vastuvoolumineja, selline idealist, nagu ta rozdaanil kirjutatud on, see oli, see oli, ma mäletan mulle tol ajal hästi kuidagi hingelähedane ja nüüd ma juba kohe saan 50 nüüd ütleme noh, on teatud skepsis, kuidagi hiilib juurde ja. Aga ei, ma olen läbi aegade tegelikult selliseid tongi hotesid, Sirognoosid ikka pidanud nii-öelda oma lemmikkangelasteks. No ei saa ilma idealistid, et ta lihtsalt ei saanud, muidu läheb esiteks asi igavaks ja mitte ainult igavaks, vaid nohki Münchauseni. Ta nagu ei tule ka avastusi tegelikult nagu teadlased. No siin need kaks viimast rida nüüd võib-olla sul ei passi olemata kõrge tammetõust siniaed. Olla passib küll. Ma olen ka seda mõelnud, olematagi kõrge tammetõust ehk vähe, tõustage tõusta, vot see on mind kummitanud kõvasti. Need kaks rida. Ja ma mõtlen seda, kes sul vanematena ees on, et sa ikka oled ju kõrgeda tõust. Mis see tõug on, noh ma ei ole mingi Vonn, ega mul ei ole suurt kinnisvaraette näidata ja, ja ei ole ka pikka sellist forssaitidesaagataga, et mul olid mõlemad vanaemad, juuksurid, nii et et selles mõttes täiesti talutav keskklass. No aga siiski ma määrasin seda tõugu talendi järgi, et ikkagi ju teise põlve näitleja läbi ja lõhki selles mõttes, ega see nüüd nii tavaline ka ei ole, palju see on sulle andnud õudne olla Stanislavski poeg siis? Seda ma küsingi, et on see sild rohkem seganud või innustanud või on see su elu väga keeruliseks läinud? Ei ole, see on kuidagi ka kuidagi minevikku vajunud teema juba, et kindlasti mingitel eluetappidel on olnud innustav ja siis on pärssiv ja Eino kuule ühel hetkel ikka, kui nagu mõistus jälle pähe tuleb, saad aru, et tegelikult on ju vanematelt õppida palju ja ja eks ma olen jõudumööda seda teinud ka, mis see kõige olulisem andmisvanematelt õppida. Mõnes mõttes võib see natuke akadeemiliselt kõlada, aga ma just seda ei tahaks, sest ikkagi mulle tundub, et nad on mõlemad elavad näitlejad ja ütleme, see laval, kohalolek või lavavalitsemine on see, mis neil on olemas. Ja mida ma olen kahtlemata noh, alguses niiviisi austanud, piilunud kõrvalt niiviisi imetlenud ja siis jõudumööda proovinud ka enda peal rakendada, ütleme sellesse saladusse nagu tungida tuppa, kus istuvad meistrid nii-öelda, nagu Panso ütles. Ja teine moment on see, kuidas nagu dirigent orkestriproovis, et iga kontsert on nagu jumalateenistusega, aga ühesõnaga etenduses suveräänsus. Tänane etendus on see kõige tähtsam. Need kaks momenti on nagu põhilised, mis ma olen kindlalt vanematelt õppinud nagu järvetitlasega, Sharmi ei saa õppida ja õpetada. No seda ma mõtlesingi edasi küsida, et palju see kohalolek on õpitav või kuidas sina neid töö ja talendiprotsente jagad. Ütleme, see ainult talendi jutt laisaks ja mugavaks teha tavaliselt Pole ühte teiseta. Saatus või juhus nagu Rosencrantz kildas terasse Pole ühte teiseta aga ei ole töötalendita ja vastupidi. Laiskus on ikka meie põhiomadus. Kuidas kõiv ütleb, et põhiliselt on raske unele vastu panna? Tuleb vaeva näha ka jah. Ja tundub, et mida rohkem ikka näed, seda klaarimaks asi läheb ja seda paremat tulemust ka tuleb. No sa siin pillad tsitaate nagu varrukast, et sa ikka vist üsna elad nendes igasugustes läbitud lavamaailmade sees ka. Noh, ma praegu tuli nagu reas paar-kolm tsitaati, aga ei, väga ei ela. Aga on hetkedel, kus ma nagu jah, niiviisi vahel mõne nagu hea raamatu asemel isegi võtan lehitsen sellist mängitud ja lavastatud näitemänge läbi. Põhiline õpetusiva, mis sealt tuleb, on see, kui palju tegemata on jäänud. No sa ütlesid, et kõik on kaasas, nii hea kui halb. Aga kuidas su enda jaoks need proportsioonid on, oled sa saanud, kui me siin vahekokkuvõtteid 50. eluaasta lävel teeme saanud teha rohkem seda, mis mis on sulle oluline, mis on hingele? Et ei ole pidanud keisrile poolt ära andma või kui palju on olnud niisugust patroolies kummardamist? Väga vähe, õnneks olen teinud elus ühe nii-öelda nomenklatuur lavastuse. Kuidas tookord nimetati, et šveik teises maailmasõjas, nii et ma piirdusin ka sellega või kuidagi sain isegi selle kasulikuks keerata endale ütleme, siin stuudioperioodi ajal, kui ma pealavastaja olin, kippus minema siin natukene vahepeal ja pehmelt öeldes prostitutsiooniga, aga see lõppes ka, nagu ta lõppes, ma ikkagi ei, ei oska teha seda, olen vilets kohanduja, ütleme nii. No viimati me tõesti pikema intervjuu tegimegi ligi 10 aastat tagasi, hirmus, kuidas aeg lendab. 95. kui sa ütlesid, et sa vabakutselisena tunned end vabana ja kutselisena vahepeal sa oled ju teinud igasuguseid pöördeid elus kuidas siis see praeguse hetke sisetunne on ja kui erinev see võib-olla sellest 10 aastat tagasi aeg on kõvasti muutunud. Vaata, see klapib praegu ka vabakutselisena, siis ma olin päris nutikas, 40-st. Noh, vahepeal ma läksin riigiteenistus riigi leiva peale ja ja sealt tuli üks, ütleme natuke kogemust ja üks infarkt rohkem, nagu sealt aktiva poolel suurt ei ole. Ma ei taha öelda, et ma olen mingi meeletu projekti inimene, et ma nüüd üldse sellisest repertuaariteatrist ei hooliks, aga jah, mõnes mõttes olen ma ikkagi seda meelt jah, et või seda, seda taju, et võtta üks asi teha ta maksimaalselt ära. Ja siis siis ta on tehtud ja siis minna järgmise asja juurde. Etteantud teemal Roman Baskin improviseering temast 15 aastat noorem kolleeg Üllar Saaremäe. Kui nüüd isiklikku kokkupuudet meenutada sisse oliks, eeldatavasti kolmanda kursus semester ja Kalju Komissarov kutsus taga mitte terveks semestriks lühikene etapp. Või oli see teine, ma täpselt ei mäleta. Ja ta tegi meiega Puškini Voryscudroovi ja täpselt nii, et teeme lihtsalt töötama selle materjaliga, töötame sealt nagu mingit resultaati ei pea tulema. Kõik tegid, aga lõpuks meie Tiina Mälberg otsustasime, et me tahame seda nii-öelda eksamil näidata. Aga Roman seal päris lõpus enam juures ei olnud ja me tegime seda ise külla, tuli eksamile. Ja, ja ütles, et ta oleks võinud ju võinud lõpuks juurde kutsuda, kuidas austus suur ja kuidas sa hakkad testi viitama. Seda enam, et ta ei olnud veel õpetaja. Aga ega mälusopis, sorry, kes siis mina ikka nii palju, kui ma teatritele elus vaadanud ja nii-öelda tuvastama hakanud enda jaoks, et seal üks või teine näitleja, siis ma mäletan ta päris ammustest aegadest suisa Eestis juba 80.-test, küll televiisorivahendil, aga alguses eelkõige ikkagi. Aga ma mäletan, et olin üks kolmest inimesest, kes seisis jõhvi kultuurimajas püsti, nüüd on meil säranud nadi püsti seismine, tavaline asi ei olnud ja aga selleks pole nii kordoni kohale ja kuidagi niimoodi aasta-aastalt on see asi, nagu ma julgeks öelda, sõprus on nagu arenenud või sinnamaani välja, et meil on Roman Baskin ikka kahepeale firma, millede peal mittetulundusühing kell 10, mis on siis hetkeks juba väljastanud teatrilavale koostöös draamateatriga, südamete murdumise ja, ja koostöös Virumaa muuseumitega orkestri proovi Narva Aleksandri kirikusse. Aga seal on äärmiselt põnev ja kuidas ma selle lõime, ongi sedasi, et neile oli hirmus tahtmine teha südamete murdumise maja. Aga tal olid listis nii-öelda keerulised ajad, uued tuuled olid võtetelt teatri vanalinnastuudio ja tal ei olnud nii-öelda katust. Millal seda teha? Korrutärgatas mõtteta teeb oma firma, vaatame, kuidas me sellega hakkama saame, me saime küll nime välja Mcis romanni nimi, üks variant, tulijat saabas, aga see kõlaks kuidagi halvasti, äkki saabas Saaremäe ja Baskin? See jäi nagu enam-vähem kohe kõrvale, mida ta vastan, see on nagu mingisugune kingsepaäri siis, eks ole. Aga see kell 10 on sedapidi tore, et kui öelda, et see on MTÜ kell 10, siis küsitakse, miks kell 10 ja siis saab vastata, et aga millal siis veel. Ehk teisisõnu on meil plaan ehk kunagi teha üks suurem projekt ehk kus pärast oma igaõhtuseid etendusi tulevad kokku näitlejad ja kell 10 hakkab etendus veel üks, kes on siis vabanenud oma teatrites, kus nad palgal on, et seal on nagu seda tausta kõvasti? No kuidas teda lavastajana iseloomustada? Mul on väga, mulle ta väga meeldib just tema nii-öelda see süsteemsus või see, et ega ta ei halasta endale ei trupile mis ei tähenda seda, ta teeks üle aja nii-öelda, et nüüd paneme 18 tundi proovi vaid, vaid see kontsentreeritud ja mis mulle tema juures inimesena ehk siis ka kolleegi partnerile kahjuks mitte, sest et ma ei ole, ma kunagi mängivad koos, väga meeldib, on see, et tal nagu selle teatri vaimu kandja kes mulle endale väga meeldib, ehk siis juba tema, eks ole, sugupuu ja kust ta on tulnud. Eino Baskin, Ita Ever. Et see on selline tõeline teater või teater, suure tähega. See meie tegu on meie endi jaoks peab olema kõige tähtsam. See ei ole nii-öelda eputamine, see ei ole nii-öelda enesenäitamine, see, see on, kõlab pateetiliselt, aga see oleks tõsine töö. Rääkimata sellest nõudvalt teatrimälust, eks ole, mida ta kannab lapsest peale koos olnud, saab rääkida lugusid küll Järvetist, küll küll Kaarel karmist noh, mitte nii-öelda vadrata nagu mõni lihtsalt asjaga kursis olev inimene, vaid just nimelt selles mõttes selle süsteemi kaudu või kus mina tahan ka olla. Mul oleks küll hea meel, kui selline inimene oleks teatris, kus ka mina töötan kelle käest aeg-ajalt nõu küsida või keda kuulata, mida ma kindlasti tahan, ma tahaks temaga kunagi koos mängida, nad on juba Lutsepp, kaks sellist sammast, kelle järgi joonduda ütleme, meie põlvkond, eks ole, siin Marko ja maitia peaksime nendest kõvasti lõbustatava, ehk Peterson halvad oleksime. Tema puhul on üks äärmiselt sultaatilile, mis muidugi käib paljudele, võib-olla närvidele. Komme on see hajameelsus, ehk siis, kui proov algab 11, algata reeglile kola tervelt 12 või midagi nii. Aga selle aja, mis me oleme oodanud teda, ta teeb ka täiega täis, nii et see ei ole mängitud. Mõni mõni võib võtta, selleks leiti üle, et olen kunstnikule hajameelne aga tema puhul on see kuidagi loomulik ja täiesti tema eluline külg või selles on oma põhjemlik võlu. Kuuldemängu rolle on Roman Baskinil seni kolm. Kuulame katkendeid. 1966. aastal mängis 12 aastane Roman Irina maletsi ulmekuuldemängus inimene kiirkoolipoiss, jooniat. Aastal 1000. 981 kuuldemäng hääl krokodilli kõhust, Dostojevski jutustuse põhjad, roll Semjon Semjonovit ja 1986 Leho männiksoo dokumentaalkuuldemäng Hugo Treimunud tahaks koju roll uurija. Režissöörid Leo Martin, Einar Kraut, Salme Reek partnerid Ly Tedre, Juhan Martin, Vello Janson, Peeter Volkonski ja Leho männiksoo. Ei osanud endale isegi ette kujutada tõde, et ta võtab osa hämmastavas teaduslikust eksperimendist. Milletaolist inimkonna ajalugu veel ei tunne. Arvad, et ma ei näe joonia, kas sa kuuled? Pane kohe juturaamat kinni. Muidu lahendada ülesannet hommikuni. Noh. Aias on 586 õunapuu, see on 138 pudru rohkem kui pirnipuid ja 95 puud vähem kui kirsipuid. Mitu puud on kõvad Räädisem, mis? Mis kvadraat isend, Quad Räädisem. Et levima täiesti nii. Ei paljon puid aias aias on 586 õunapuud, see on 138 puud rohkem kui pirni, kui pilliks. Sisetere A paša. Tere. Kuidas tsirkusepiletitega on? Tõid? Muidugi, Tõnn peapäevaks alusel 15 null null. Kuule Leonid, ma lähen leiba tooma. Kui minu tagasitulekuks ülesanne pole lahendatud. Võidsama tsirkusepileti anda kellele tahes. Saara pole näinud? Ei, veel ei ole. Peremees homo siia luku taha pannud, ise aga kuhugi välja läinud. Ilma temata krokodillinahast välja ei pääse. Küllap tahaksid juba magama? Võib-olla ma olen siin. Kas täie rääkima oma sõber ka rääkima, räägime teie väegade Aakilemine olema? Vabandage Schult. Vaat nii. Kui palju te tahaksite ava krokodilli eest. Ma küsin seda igaks juhuks, kui äkki ükskord tahaksite teda maha müüa. Mina, mina, müümu, krokodill. Hakata iga päev publiku käest võtma nii palju raha, siis nädala pärast on kogu linn teie juurest läbi käinud ja siis pole teil enam kellegi käest madalaid koguda. Ja üleüldse teie krokodill ei ma Lätti minna ja minu sädeva võime haigeks, jääme surema teie krokodilli sees. Sisikonna sees. Tere, olen. Said aru? Minu sõber, haben teiega Akodili sees, ah, mis siis? Kas teil on kavas määrata mingisugust pensioni? Kuule, ütle, milles on sinu arvates kuritegude põhjused? Mulle tundub, et paljuski nukleotiidide järjestuses testoksi ribonukleiinhappe, molekuli tööd on geenid või nende, mul on selline arvamus millegipärast kapataloogilisi nähtusi muidugi esineb. Selge on see, et suur hulk noori lihtsalt on kaasa tõmmatud ja kõik esimesed kaks gruppi on minu arust parandamatud. Ülejäänud vastavad tavaliselt küsimusele, et miks te nii teete, et neil ei ole lihtsalt midagi muud põnevamat teha? No siit võib nagu mõndagi järeldada, mida näiteks kas või näiteks seda, et töö eest noortega makstakse vähe. Eeldustega noortejuht läheb parem betooni viskama. Palju on igasuguste aruannete ja paberitega jahtimist, tegelikku tööd ei jää aega teha. Vastutus on suur, ehkki esimesel pilgul ei paistagi vastutust olema. Vahel on minulgi tunne, et ma teen tühja tööd. Tead, mulle rääkis kord üks sõber patentide büroost nende juurde tuli mees tahtis patenti Roti lõksule, õigemini puurile, mis töötaks nii, et harjutatakse rotid puuris käima. Kui kõik lõpuks kohal on, siis mees ise lööb puuri ukse kinni. Ja me teeme umbes samasugust tööd. Siis, kui luuk on kinni, anname lõksu täie kellelegi üle, kes õige varsti puuri ukse avab. Meie alustame otsast peale nendesamade rottide püüdmist, kes vahepeal laiali jooksnud. Mis sa teed, sai kord juba niisugune amet valitud. Nojah, sa vehiatest tollel Raulile, kes hiljuti koos teistega kohtudes seisis ja oli viimase kolme aasta jooksul kolm korda karistatud, kokku üheksa aastase vabadusekaotusega. Imelik matemaatika küll, teinekord nüüd mul tuli meelde, mul on puhkus. Te kuulete portreesaadet hiirelõks. Saate peaosaline Roman Baskin on lavastanud Shakespeari komöödia Veneetsia kaupmees mänginud Jaagot Mikk Mikiveri lavastuses hotello ning Claudius Lembit Petersoni lavastuses Hamlet. Jätkamegi teemal Williams seik Spir. Ta on väga suur, tal on hotellos kuskil, ütleb potello Jaagole muide seal et see on suurte saatus, neil vähem õigust nagu madalaim. Ta on nagu selline kaliiber, mis nagu ei mahu noh, teda ei saa niiviisi nagu kurge kirvega võtta ikkagi, et ma ei tunne muusikat nii hästi, noh, võimalik, et Bach ja need vast, et kõik on igas kaunis kunstis on keegi kuskil mingi Michelangelo, et ta puudutab nagu seinast seinani ja võtab nii sügavalt kui vähegi võimalik ja nii põhjast, et ütleme, kui tema materjaliga kokku puutuda, siis on täpselt see tunne, et nii palju täpselt kui lähed, nii palju ta avaneb. See on see suuruse tunnus, et tal ei ole niuksed, põhi tuleb vast ohoo, nüüd sai otsa. Ikka kogu aeg on lõputult. Kui veel öelda mõnda autorit veel avamaailma, noh, kaasaegsete Stoppard on selline kindlasti. Eestis Kõiv täiesti kindlalt ei ole palju, sellepärast nad suured ongi, et neid on vähe. Ilmselt Tšehhov ka mitte, ilmselt on kindlalt sega ka, aga ütleme majal Tšehhovi nii lähedale nagu taju mõttes saanud veel, kui lähedale sa seal filosoof päevaga kõivul said? Mulle tundub, et lähedale mõtlesin just kõivu juubeli puhul rääkisin sedasama juttu, et kui ma esimest korda lugesin, seda, siis tal pildid hakkasid jooksma tahan, tähendab niivõrd mahlane ja värviline, ütleme siis. Inspiratsiooniallikas on nii meeletu, et see hakkab toitma sealt nagu ei saagi üheselt rääkida, aga ta hakkab toitma, toidab, toidab ja siis see on sama asi, noh, nagu ma rääkisin, eks Pribulat lähed ja edasi ja sealt järjest rohkem avaneb uksi lõputult. Ja ta pakub niivõrd palju võimalusi, tähendab, mingi tuleb ruumi äkki asi iseeneses kohale, noh, ole mees ja tee ära, eks ole, lavastajale, näitlejale, selliseid väljakutsed. Ja kusjuures kõik on usutav ja läbitunnetatud, noh, ja seesugune teadmise tunnetamise vahekord on sellega ta nägu veel nii-öelda songleeribkaa vaimus ja kõiges, et, et seal nagu igal igal tasandil. Ta on uskumatu mees, kes tegelikult oma rõhuga on füüsik, eks ole. Nagu peab kirjutamist hobiks, et seal müstika tuleb meelde, rääkis juutide kohta kunagi, et juutide põhikirg on intellektuaalne kirg juhtumisi. Et ma ei tea, võib-olla see on mul tõesti ühest vanemast pärit. Mulle meeldib naguniiviisi keerutada nagu vahel vaimuga Stoppardile ka meeldib. Noh, lihtsalt kõik ei ole nii üheselt niikuinii, eks ole, et ja seal näitemäng on ju selline asi, et ta nagu, noh, kus sa teed saadet hiirelõks, siis sa tead kindlasti seda, et kui küsiti Hamletit, eks ole, miks hiirelõks siis ta ütles, et see on lõks, kuuma püüan kuninga teadvuse. Sealt see tulebki, eks ole, et, et selleks on vaja Sistid teadvus kinni püüda, tuleb nagu natuke mõelda ja muidu teadvust nagu kinni püüa ja sealt tekivad need ilmselt need sihukesed mõttemängud ja vanasti mul lihtsalt esse klaaspärlimäng oli ka üks lemmikteoseid. Kui mul on ka päris palju sellist vaimumängu ja. No sulle vist meeldibki niisuguseid mõttemänge mängida? Et jah, meeldib küll kohati, aga siis nagu me teame, maailmas on, ütleme sujuvalt hakatud ai kiu asemel tähtsustama iitiud, eks ole, selles intellektuaal kvality asemele Moušina kvaliteet. Et see peaks ikka koos käima, sellest ma olen nüüd hakanud aru saama, et, et see on ikka pea ja südamega nagu inglased ütlevad. Et ei saa ainult peaga, ta läheb igavaks ja siis jälle ainult sellise alumise väega läheb jälle natuke vahel labaseks, et need ilmselt peavad koos käima. Oled sa ka niisugune inimsuhete lavastaja või kas sa oled meeldib ka ütleme, väljaspool lavastust kuidagi lavastaja pilguga inimesi jälgida või neid kuidagi kardinali ta nende manipuleerida ja no mitte nii räigelt, võib-olla, aga peenelt mingid elumängud selles suhtes. Või on see liiga ohtlik? No ei tea, eks ikka noh ütleme, ma ei taha lasta ennast kuhugi kotti panna, sellepärast et seda on nii meeletult seda kudumist, et mustrite kudumist sellist nii-öelda veealuste mustrite kudumist veel eriti, et sa pead tundma seda, et mitte päris vahele jääda. Muidu ta ekseldab su ära, nagu selgub. Idealism võib ühel päeval ikka väga karmilt katki kätte maksta. Aga ma tean, et mul ühe horoskoobi järgi näiteks on, on selline iseloomustus mulle, mulle meeldib ehitada ilma seintelt ta maja, mis ma olen arvanud, et ilmselt sellepärast mulle teater meeldibki, see on juba ilma sõitjate maja, eks ole. Muidu poleks arhitekt, aga ütleme muu rõhk ja temperament läheb nii-öelda illusiooni loomisele ja kui sul läheb rõhk illusiooni loomisel, eks ole, siis jääb seda ütleme selle elukudumise jaoks nagu väheks. Ma arvan, et ma suur selline intriigi kuduja ja selline manipuleerija ikkagi ei ole noh, kuigi ma ikka näen ka, aga ma ei viitsi nagu väga. Aga seda meelt sa ei ole, et elu ongi illusioon. Appi. Ei tea, ei ma, ma ei tea, mis on elu teda tuleb elada ja ma tean, et kõik suured filosoofid on lõpuks jõudnud selleni, et elu mõte on elus eneses. Igal juhul tuleb teda elada ja, ja noh, kui keegi ütleb, et kohe varsti hakkab ja siis üldiselt minu elu juba käib nagu see on nagu oluline aru saada, tegelikult käib. Et midagi ei ole homme mingeid homme, et ei ole tammedega kaevu puhtaks, et üldiselt tuleb täna teha või siis kunagi künnab putš mullegi katsu alati kaasaegne olla. See on õige küll, eks ole võtta, aga see on minu meelest niipidi õige, et nagu ma algul ütlesin, vanemate puhul elavdab olevat, kui sul on nagu see pulss peab olema elus, pulss, hakata vaatama, kas ta praegu kuhugi mingi ismiga kokku läheb, et riigitrendiga, seda ma ei olegi kunagi viitsinud teha. Ja pärast selgub, et eilne tuleb homme kohe tagasi ja on jälle moes ja see on niisugune noh, ikka peab nagu sisetaju ja vaat see intuitsioon ja intellekt on ka, eks ole, et öeldakse, et naistel on nagu intuitsioon parem ja meestel intellekt, aga Mats traat ütles seda mulle, kui me kunagi rääkisime sellest, et mõlemad on head asjad, aga intellekt on täpsem. Aga vot see on jälle seesama asi, et on küll täpsemaga, intuitsioon peab ka olema. Ja üldse igas asjas on niiviisi, et kohe tunned näiteks mõnda tööd tehes ka, et koju minnakse, joostakse kinni või ütleme, kiilutakse kinni, siis kui hakatakse nii-öelda targutama, hakkab plaat ringi käima, eks ole, hakatakse tark nii-öelda tarka juttu ajama. Kõõga joostakse igal 100-l juhul kinni, kuigi tundub, et jõle tarka juttu, eks ole. Aga tolku ei ole enam nii-öelda ei, ei, ei taastooda midagi või energia ei käi enam ringi. No hiirelõksuga sellest Hamletist, sa võtsid kohe kinni, aga üks hiirelõks on veel olemas. Mis Agatha Christie kirjutas? Mis sa kriminullidest arved? Hästi arvan miks kohe tahan teha, varsti teen nüüd kohe kriminulli, aga ei ole suutnud valida veel. Aga ikka Kristi, ma saan aru, jah, aka Kristi ja tõenäoliselt ikka Maapliga. Sest ma lihtsalt olemas ja noh, mida rohkem Agristit näiteks loen, seda rohkem ma vaatan täpselt nagu soo puhulgi. See seikluse hind, kas see on see inglaste, see näitemängu juurikas muinasekspeliseks kogu maailma näitelava, eks ole, et see, see nii-öelda see mängimise värk. On nii veres ikkagi see. Kunagi ma mäletan ühel festivalil kino festivalil üks inglise vanapaar, ma küsisin nende käest, kirjeldage mulle jühkise inglane, on, nad ütlesid põhimärksõna on see alati kogu aeg mängivad kogu aeg. Ja, ja ongi nii, ongi nii. Kristil, noh, kogu aeg tal on niivõrd palju skeeme, eks ole, selle peale, et näed, need mängisid hoopis neid, eks ole, Boltki, need ja sool ka registrist rääkimata, eks ole, ja siis see kinni püüda on eriti raske, eks ole, kus siis nüüd siis päris asigi. Kuigi see on ka väga võluv, et see mänguline element on ju ka väga võluv, eks ole, ta elagu ka ei löö sind naguniiviisi kinni ja nii-öelda itsementeeri ära midagi väga ütleme teatrirahvas ikkagi. Mõistsin Berliinis kunagi filmiakadeemias ühel suurel sümpoosionil, kus üks noor Ameerika produtsent tõusis püsti, ütles, et kuulge, sõbrad, te siin jahute juba tundide kaupa midagi seal Euroopa kinost ja ma ütlen teile lühidalt. Sakslased, te oskate väga hästi teha autosid, tehke autosid. Prantslased ei oska tõesti teha parfüümi ja tehke oma füümi asja. Inglased Oskete teatrite survest jäägi teatri juurde, las meie teeme kino. Lisaks vaikus oli mitu minutit viljus, haigused, et see noh, see on teatrirahvas küll. Ja ma ei saa üldse aru, miks me neilt nii vähe võtab küll Me otsime venelastest sakslasi sakslastelt, aga, aga kuidagi inglased on niiviisi me seal nagu sead, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, et seal midagi on, sinna uksest sellest uksest sisse ei saa. No aga eestlased, kui teatrirahvas on või ei ole, siis? No selgub, et on tohutult teatrilembene rahvas, statistika ütleb, et on, ei olegi laulurahvale kaps teatrirahvas mängijatele sees ilmselt mängimine käib nii meeletu, et noh, välja ei jõua nii palju. Miks öeldakse kinnised, eks ole, sees käib hirmus hirmus laskev, hirmus hirmus kohin kogu aeg, aga ütleme teatraalne jah, ei ole. Aga ikka see esinemisvajadus on või ütleme selline raudselt on. Toomas kalliga praegu seda filmimis loodetavasti ikka kevadel tegemiseks läheb. Seal on see teema. Me oleme Euroopas esikohal enesetappude arvult, eks ole, suhtarvult ja põhipõhjus on ikka selles, et väljendusvõimalust ei ole, väljundit ei ole sees, läheb kõik hapuks, eks ole, ja sellest tekib, aga siis on noh, väljundiga on, kas argus, eks ole, kas ei julge või või kardetakse lolliks jääda, noh, ikka lõputu ikka midagi kardetakse, järelikult et järelikult see soov ennast väljendada on ikka väga-väga võimas. See on ju väga kihvt asi, tähendab, tuleb aga anda. Tuleb anda võimalust väljendada. Me oleme ju tegelikult selles mõttes õnnelik rahvas ikka näitleja saab teatrisse, eks ole, ennast välja elada nii-öelda laval kaart. Jutt kõik, et meil on raske elukutse ja kõik niiviisi, see on ka õige, aga noh, tegelikult on ikka sulle makstakse veel selle eest peale, et sa saad ennast väljendada. Sõna saab Ita Ever, Roman Baskini ema. Tol ajal selle meie abielupaarile Eino Baskiniga, meeldiv üllatus muidugi, et ta oli just jõulupäeval jõulu esimesel pühal sündinud ja isa ei olnudki tal tol õhtul üldse Tallinnas, nendel oli kontsert Jüri järveti ka kusagil vist Viljandis, kui ma ei eksi. Aga ta sündis mul võrdlemisi suurte, noh, kuidas ma pean ütlema raskustega selles mõttes, et tal oli niisugune hästi suur laps ja ma olin tükk aega haiglas veel pärast sünnitust, aga siis ta toodi mulle rinna peale vist alles teisel päeval isegi siis oli ju see asi niimoodi, et imikud toodi kõik niimoodi nagu puuhalud kinni mässituna, niimodi mitmetes riiulites ja siis iga ema ütles, et vot see on minu laps, see on minu laps, kes nutab, kes karjub. No vat. Nii et see oli niisugune noh, hästi suur rõõm muidugi. Seda enam, et ta oli veel poeg ja nagu millegipärast ikkagi isad ootavad ikka poegi. No see selleks, aga need jõulutähistamised olid meil nõukogude ajal väga tagasihoidlikud. Sellepärast et näitlejate pere, nagu me olime, oli alati tööga olime seotud. Aga nüüd hiljem vaat kui mul on juba romanni lapsed ja siis on need jõulupühad olnud väga meeldivad ja väga rõõmsad on käinud jõuluvana alati ja ikka kui nad väikesed olid, olid, siis oli see eriline rõõm oli näha, kuidas nad siis nii Pütsid, Salme, õppida ja laulda ja kuidas nad närviirisid ja muretsesid ja miks jõuluvana ikka ei tule ja kõik see niisugune ärevus ja palgede õhetus ja et see oli väga armas. Nii et sellest ajast vast ütleme üks 15 aastat tagasi või natukene rohkem on see jõulupühade tähistamine olnud hästi südamelähedane kuni tänase päevani nagu ei leia. Aga nüüd seoses selle seekordse jõuludega on see nüüd nagu noh, ütleme siis nii hirmunud, erilise tähendusega, sest laps, laps saab viiekümneaastaseks. Natukene kentsakas mõelda küll. Ja ma olen vaadanud nüüd neid koostööperioode, kui me oleme romannike teinud tööd nüüd mina näitlejana ütle meie tema siis nõndanimetatud lavastajana. Ma olen ennast tabanud sellelt, et et ma vaatan teda, kuulan ta märkusi ja mõtlen samal ajal, et armas aeg alles see oli, kui ma ütlesin sulle, mismoodi käituda või mis kas sul on õpitud. Ja nüüd ma vaatan silmad pärani talle otsa ja kuulan ta märkusi ja, ja olen kohustatud nendega arvestama, kui näitleja noh, vahel nii, vahel naa. Nii et, et see on üks niisugune kummaline kooslus, mis praegu on mul oma pojaga selles mõttes, et ta on ise nagu ütleme juba kolleeg mulle, eks ole, me oleme koos isegi mänginud ja, pluss veel, et tema kui lavastaja, mina kui näitleja, nii et see on niisugune erakordne, kuidagi on niisugune noh, ma ei oskagi ütelda, mis asi, see on niisugune erakordne. No kas ta on meeldiv või ta on ikkagi südantliigutav kuidagi kuskilt emale kindlasti. No kuidas tundus, kas see oli kuidagi algusest peale ära otsustatud, et selliste vanemate lapsed jõuda ikka teatrisse välja jõuab, oli tal seda näitlejaverd juba pisikesest peale, noh, kas nüüd niisugune näitleja verepisik tal oli, aga aga ta oli juba lasteaiast alates niisugune poiss, kellele meeldis kuidagi organiseerida igasuguseid noh, ütleme nõndanimetatud üritusi, kui sõideti välja seal, ütleme kooli algklassides ekskursioonidele siis ja siis tema oli ka see, kes, kes märgates, et teeme seda mängu või viime seda niisugust ujumist näiteks kusagil läbi või nii, et, et klassijuhatajal olid alati ikka silmad niimoodi pärani, et et taeva pärast, et Roman nüüd üle ei paku midagi. Nii, teised olid nagu natukene niuksed, noh ütleme korralikumalt jutumärkides, eks ole, kes olid niisugused nagu tagasihoidlikumate kõrmannile meeldis kangesti niimoodi juhtpositsioonil olla kõige paremas mõttes. Ja, ja siis, kui ta läks sinna teatrikooli, ega ma ei tahtnud, ega ma ei tahtnud sugugi, et ta läheb, teades neid elukutse, raskus ja igasuguseid tagamaid, aga Ma oleks tahtnud, et ta oleks õppinud näiteks diplomaatiat, tal on väga-väga hea anne keelte peale ja ja kuidagi tal on niisugune hea suhtlemisoskus eriti tekkinud viimasel ajal. Ta oskab inimestega lävida, kuigi jah, ma pean ütlema ka seda, et ta on sageli ka väga taltsutamatu ja, ja tal puudub vahel töös. Niimoodi ütleme, inimeste kokkupuutes puudub vahel niisugune väikene diplomaatiline joon, kus kus võiks vahel nagu silma kinni pigistada või jätta midagi ka enese teada, midagi nii lausa välja ütlema. Aga no karta juba selline on, ega teda ei saa enam ümber kasvatada, niisugune ta on ja ja vahel ma mõtlen küll ja ma olen talle püüdnud nagu öelda ka, et sa võiksid natukene korrigeerida oma võib-olla mõningaid ütlemisi mõningatel puhkudel. Ja ta leiab, et see on ikka kummastada, siis rohkem läinud on või olete te vaadanud, et see joon on emast-isast või väga raske öelda? Väga raske öelda, eks ta ole mõlemilt midagi pärinud. Aga minul on ta võib-olla pärinud niisuguse, mitte eriti oskusliku arvestamise majandusliku külje pealt. Seda oleks võinud oma isalt natukene rohkem ehk pärida. Me mõlemad oleme selles suhtes natukene niisugused kuidas ütelda viisakalt natuke laristajad, kui on, siis, siis meeldib natukene kinkida ja osta ja ja kui ei ole noh, siis saame ka hakkama, aga aga siis ma mõtlen, et, et minult on ta pärinud võib-olla niisuguse varjatud südamliku, seal võib olla palju öeldud, aga niisugune võib-olla pehmus või mida sageli ei taheta nagu välja näidata, mis jääb nagu endast sisse niukene varjatus, omad omad tunnete ja emotsioonide varjatus ka sageli oma lähedaste inimeste suhtes. Vot ma olen ise ka niisugune või siis on teine äärmus või siis mõlemad oleme niisugused, kes korraga Aruandvate Partsatame välja kõik hiljem võib-olla kahetseme mõlemad. Aga mis on juba öeldud, see on öeldud. Ja sageli ma vaatan teda ja mõtlen, et et mis ma ikka nii väga imestan, kui Roman on niisugune niisugune äkkkütleja võib-olla mitte päris lõpuni mõtleja, ma ise olen samasugune. Ma võin korjata endasse ja siis korraga sõnulseletamatult paisata kõik välja. Nii et, et see võib-olla meid meid ühendav, mis te talle sooviksite juubeliks? Juubeliks ma ei oska talle midagi muud soovida, kui ma, ma soovin üleüldiselt nii juubeluckis kui pärast juubelit. Ma soovin talle tervist, sest Roman on oma elus väga palju tervisega vaeva näinud ja ta on väga palju haiget saanud olnud puhtfüüsiliselt. Ja ma tahan, et ta oleks just terve. Sageli küsitakse, minult on ka küsitud, et mis asi on õnn. Aga mina leian, et õnn on see, kui inimene on terve siis on tal kõik, ju siis on tal tööd, siis on tal sõbrad, siis on tal lähedasid, siis on kogu elu ongi siis normaalne ja selles mõttes. Okei, kui sul on tervis, eks ole. Nii et ma soovin romannile tervist ja siis noh, natukene arukust. Sellepärast et nüüd peaks tulema väga head aastat, 50 kuni 60, ma kujutan ette, niisugused loominguliselt ka niisugused tüseda taastad. Nii et see oleks vast niisugune jõulusoov, sünnipäeva soov, juubelisoov edaspidiseks eluks, soov. Jutuajamine meil on siin detsembris 2004, juubeliaasta, mis 50, mis etapp, mis number see sinu jaoks on? Päris ausalt öeldes ma olen eluaeg tahtnud 50 olla soliidses eas härrasmees. Vibu ei epi ja veel ei ole kepi Pipuga enam ei ole nendel. Muute mulle ei räägi ja 50 ütleme ma tunnen ennast siiski endiselt ikka veel veel nagu noorena. Nagu vanana ka et ilmselt see tähendabki seda, et ta kuskil seal siukses teeristis on, et midagi ma juba tean nendest asjadest. Ja muidu on niiviisi, et noorus lööb mingisuguse portsuga, eks ole, ja ja siis vanaduse ajal targutab et need kaks äärmust on sellised ja mõlemad on suhteliselt igavad. Isegi igavad, aga, aga ütleme ühekülgsed siis. Mulle on alati meeldinud see süntees, et oleks noh, ma räägin pea ja südamega, selles mõttes, et vurtsu sees oleks ka vaimu, eks ole, mitte ainult jookse, hüppa, viska karga, eks ole. Vaid, vaid oleks ikka vaimu ka ja. No ma loodan, et ma ikka ikka ikka veel jaksan. Kas seesama aastalõpuaeg nüüd läbi elu, on see sulle rohkem olnud jõulude aeg või sünnipäevaaeg või kuidas need asjad on kokkukõlksud? Jah, selline lumine jõul on mul jah, sünnipäevaaegne ilm on tavaliselt jah, selline valge, valge ja suhteliselt idülliline, et ma ei oska öelda jõuludest jaanipäevani, mul tuleb oma rahu taha meelde. Et aastaajad vaheldusid, lumi ei kadunud. Et tead, see on nüüd hoopis pikk teema, kui ma sain esimest korda ka teada, et mis päeva tegelikult tähistatakse meie ajaarvamine käib niimoodi, eks ole, siis see tuleb teadmiseks võtta, et aga jah, et see enne kristlust peale Kristust, noh ma eile vaatasin, eks ole, loed uudisest, et on leitud 35000 aastane flööt. Sakslased leidsid, eks ole, noh see on, mõnes mõttes lööb faktina üle, eks ole, selle enne Kristust peale Kristust, tähendab ma tahan öelda seda sellega seoses, et ma olen nagu sellel ajal sündinud, kus, nagu tekivad need sellised ütleme nagu teravdatud selline tunnetus, eks ole. Ma ei ole kunagi religioosne inimene olnud, usk on hoopis teine asi, et noh, ma ei taha seal nagu mõnes mõttes ism ka, et ja peale selle see seesama ism olen palju ära kasutanud läbi aegade seda, et ennast peale suruda Izmilat. Muidugi ma ei ole siin ka õunapuufänn. Et hakata nüüd institutsiooni kukutama, aga kaugel sellest kirik on kirik ja teater on teater ja ja need on täiesti vajalikud institutsioonid mõlemad ja. Aga jah, selle ajal nagu tekib see teravdatud ja siis, kui hästi palju nagu sealiha, kapsast süüakse tegelikult hoopiski, eks ole, ja kõht on punnis, et tegelikult ei jaksagi enam millelegi midagi tajuda ega tunnetada, siis noh, siis sisse devalveerub nagu ülioluline asi tegelikult. Ja nagu väga tähtsad asjad nagu muutuvad mõnes mõttes naeruväärseks, kahjuks naeruvääristatakse ära, see on, see on hästi, Magena, see on, sellest on ikka jube kahju ja täpselt sama muide teatriga, vot lavapind on püha koht. Mina olen seda küll lapsepõlvest peale tajunud. Noh, seesama asi on midagi selle usuga Vaino religiooniga. Jumalaga, mõlemad distamenditki räägivad ju lõpuks sellest, eks ole, et, et ei tasu sellega väga nagu sambleerida nende nende mõistetega, et ei tasu teda väga niiviisi püksitaskust vestitaskusse toppida. Teatriga on täpselt sama asi, topita sinna vestitaskusse, eks ole, tead kõike ahaa uhvlis ja, ja mõhkugi ongi peenraha ja tegelikult on saladus kadunud ja seesama müstika ja sama pühadus on kadunud, mis on kõige hullem, mis sa iseendale kinkida tahaksid? Ma olen alati läbi aegade kuulnud vanu inimesi ikka räägivad, et tervise tervise ja ma arvan, et ikka tervist. Mind on nagu üsna lõigatud ja haiglarežiimil üsna pikki aegu, et ma tean küll, mis terviseväärtus on, et ei oska alati kahjuks hinnata ja hoida nagu paljude väärtustega nii põhiliselt seda ja tervist endale ja lähedastele ja. No kuule, kõike paremat, ikka endale palju jätkuvat annet, raha ja ütleme, tõeliselt köitvad tööd. Soovin ikka ikka ka. See on ikka üks eriline toit või ütleme selline eriliselt kihvt olek ja tegelikult on niiviisi, et ütleme, kui sul ikkagi oli seda hea teha ühte asja, siis on vaatajal ja vaadata ka. Huvitav, see ikka on nii. Hiirelõksu peaosaline oli Roman Baskin kõlas niino rota muusika Berliini filmidele kaheksa ja pool ning Ladoltševiita. Saate seadsid kokku Külliki Valdma ja Pille-Riin Purje. Kuulmiseni.