Luulelahing. Tere algab luule lahingu teise hooaja kolmas saade, mida salvestame Pärnus. Mina olen Peeter Helme ja minuga koos juhib siin gruusia restoranis kolheti saadet Jürgen Rooste, tere Jürgen. Deli terri. Pärnakad. Ilmselt nii mõnigi kuulaja mäletab, möödunud aastal käis luulelahing Tartus, siis osalesid saates lõunaeesti poeedid, kellest üks Aapo Ilves viimaks luulelahinguga võitis. Ja teise koha sai ju Viljandi tüdruk. Jah, nii et Lõuna-Eesti ruulis. Aga nüüd oleme siis Pärnus ja meiega on rohkem või vähem siinsed luuletajad, täpsemalt ühe võtsime siis Tallinnast kaasa ja viime vist tagasi ka. Aga meiega, Kaupo Meijel, Margit Peterson, Jaak känd ja Liisa Lotta tomp. Ka kriitika on meil kohalik. Nii nagu eelmise saatekriitik, nii on ka meie tänane poeedi kiusaja varem luule lahingus osalenud ja selleks on Kivisildnik. Saate üldine kulgemine, saarde mõisahärra, vardus nii kurja pilguga, et inimesed ei julgenud enne plaksutada Saate üldine kulgemine peaks olema kõigile luule lahingu kuulajatele tuttav, aga värskenduseks paar sõna selle kohta, mis siin juhtuma hakkab ja mis hakkab juhtuma siis, kui saade eetris on kõlanud. Igas saates võistleb neli poeeti. Igaüks neist loeb ette ühe oma luuletuse täitsa ise. Ja luuletaja valikul mängime etega ühe tema sooviloo. Ja pärast muusika kõlamist, kommenteerib luuletust kriitik. Nii nagu soovilugu, nii peaksid kriitiku sõnad aitama kuulajat, kelle otsus on see, mis tänaseid luuletusi siis kas unustusse või edasi. Kuulsin, kuulsusesärast igaviku saadab. Nimelt võidab siis saate see luuletaja, kes kogub luule lahingu kodulehel luulelahingpunkt vikerraadio kõige rohkem hääli. Valiku lihtsustamiseks jäävad ka pärast saate eetris olekut kodulehele üles nii luuletused nii teksti kui helikujul kui ka luuletaja väikene enesetutvustus. Hääletada saab kuni 25. aprillini. Enne tänase saatega alustamist on aega ka teha kuuldavaks ka eelmise saate võitja. Enne tänase saatega alustamist on aga aeg teha kuuldavaks ka eelmise saate võitja, kelleks on Johanna-Mai Vihalemm. Eelmise korra võiduluuletus, palun. Mees tark ja ilus mees. Sai ilmatuma äge Emee. Jääb sinust alles siin maailmas kus sul pole oma sõda, oma põldu, isegi kirvest sul pole, millega puid raiuda. Sest on rahuaeg ja leiba saab poest. Ja korteris on keskküte. Täna õhtul ma pesen su marraskil põlvi, sest rohkemaks pole mul voli. Näen su värisevaid käsi, ma ju kuulen, kuidas sul hing jääb kinni. Ma ju tunnen Solombakaid südamelööke kui roomad mu voodiveerele, et leida põhjus ka järgmisel hommikul ärkamiseks. Naiste elu on lihtne toita, mees kasida, lapsed kolmel kohal tööd rabada, koristada, köök korraldada. Kas see on aus ringlus, mille peal püsib kogu maailm? Seal pole ruumi murdunud meestele sest nemad on süüdi palgalõhes ja suhtevägivallas määratud igavesti higisena ärkama sellest utoopilised painajast, kust kliiniku naisarstid loevad hindaval pilgul su elulookirjeldust ja honorar katseklaasitäie lapsematerjali eest on juba väiksem kui pooliku viina hinnasilt koomarketi alumisel riiulil. Ükski naine ei jõua sind koju oodata, haudades su elu mõtet. See on liig raske vastutus kanda ja muusad viivutavad oma palmiokstega mingite mütoloogiliste enesekindlate meeste kohal jättes sind lämbuma paranoilisesse üksindusse. Just niimoodi mutimullahunnikute vahel niiskes heinas külitades kaagutki lahti oma viimase sooja Saku originaali sest niidukist on bensiin otsas ja näed, kuidas naabrinaine on hoovi peal murutrimmeri usaldanud, nimelt tütrele. Poega ei viitsi ju motiveerida midagi, mis peaks juhtuma. Et sirge seljaga raputaksid oma silmist selle soomuse paanika. Et saaksin suupaistel särada. Et minulgi, Alex midagi muud kui see naiselik muretsemine ja maailma käimashoidmise vägi. Luulelahing veel kord, palju õnne võitjale, aga asume nüüd teise aja kolmanda luule lahingu juurde. Kordan veel kord üle, et täna on meil siin pärnus restoranis kolheti kohal neli poeeti. Kaupo Meijel, Margit Peterson, Jaak kändia, Liisa-Lota tomp. Jürgen, kellele saab osaks kahtlasevõitu au alustada. Kutsume siia Liisa Lotta Tombi ja Liisa Lotta tompanist, ma ei, ma võin eksida, aga vist ei eksi, on vist läbi, seal on meie saate kõige noorem autor. Põhjus on lihtne. Me otsisime Peetriga Pärne luuletajaid ja tuli välja, et kui Google'isse sisse panna Pärnu luuletaja, siis millegipärast Liisadata tomp hüppas välja. Tõsi, tegelikult hüppas välja keegi Mattias tol, kes on Mattias politoloog. Mattias põlitel on anagramm nimest kui tähed sõnas või nimes Liisalata tomp ümber paigutades sündiski Matias põlitel. Ja ma tundsin, et tema ongi see, kes minu loomingu eest vastutav. Ahah, aga kui nüüd vaatasin neid minu arust ei, ma ei ole kindel, et ka kas need on nagu mehe häälega räägitud luuletused sinu peas on see mehe kuju tähtis seal taga? Ma tean, eks ole, Rowling näiteks, eks ole, oma Harribad kõiki lugusid ei tahtnud oma nime all välja anda, sest pelgas, et naise kirjutatud asju ei osteta. Nii. Üks Eesti möödunud aastal oma luulekogu avaldanud autor näiteks ei tahtnud sõbra sõbra soovitusele oma nime kaane peale panna, sest et ei olnud eestipärane nimi. Aga kuidas sulle see selleni, nagu see teekond läks või see tegelaskuju? Pigem kohe, kui ma seda nime nägin, siis ma tundsin, et see on justkui osake minust. Et sellist ühest vastust, et miks just mehe nimi või miks just Matias põlitel? Seda justkui ei olegi. Et alguses oli hea kuskile taha peituda, aga nüüdseks on see osake minust, et ta eksisteerib paralleelselt minuga endiselt edasi. Sul oli selle raamatuga niisugune rahvavalgustusega kampaania, ma sain aru, et sa oled seda hulkades jaganud ja, ja inimestele ka soovitanud edasi anda ja niiviisi kuidas see edenenud on, on partii läbi. Umbes sadakond raamatut on veel alles, kuid tõepoolest ligikaudu 50 eksemplari. Ma olen lihtsalt tänaval huvitavatele vastutulijatele pihku jätnud ja isegi raamatut liiguvad. Mu tuttavad on järjest kirjutanud, et oi, näe, su raamat jõudis minuni. Kaks küsimust on mul veel siis saab luuletust lugeda, esiteks, miks me pidime täna Tallinnast peale korjama ja siia tooma, et kuidas on, et saad pärnakest Tallinnas, eks kolinud ja ja me pidime sind Pärnu luuletaja pähe siia kaasa vedama hoopis. Kuidagi vabatahtlik töö ja ürituste korraldamine on mind Tallinnasse viinud, sest kui Pärnus elasin, siis iga nädalavahetus oligi korraldusmeeskondade koosolekud Tallinnas. Ja lõpuks otsustasin kooliga sinna minna, et siis on kõik käe-jala juures ja lähedal ja siis on alati põhjust Pärnusse perele külla tulla. Ja, ja siis veel üks asi, see ei olegi Eestis küll mingi erand enam et 18 üheksateistaastaselt luulekogu avaldatakse, aga ma sain aru, see ei ole eriti kuskil enne oma tekste saatnud ja andnud ka, et et see, mida sa Sult enese kokkuvõtmiseks nõudis, mida sa pidid nagu tegema või, või miks sa üldse sellise raamatu kokkupanemise nii noorelt ette võtsid? Natuke ohtlik temp ju, eks ole. Mingil määral, aga nagu ikka paljudel luuletajatel, Need luuletused tekivad erinevates kohtades erinevate paberi lehekestele, salstrettidele ja minu jaoks ei olnud piisav lihtsalt blogisse need üles panna. Ma tahtsin, et ma saaksin pärast meenutada ja vaadata ja paberkandjal lugeda iseenda loomingut ning loomulikult natuke ka noorte luuletuses edasi kanda. Nii vaata, see tekst, mis kõlama hakkab, on ka sealt Laamatuste ajades taga üht vaikust. Just sellest on sündinud raamatu nimi. Kuuluma. Aga tule, tule istuma põlvele, vaatame tõtt. Või soovid, siis vaatame valet. Vahel kasu toob aja mahavõtt. Tule näita mulle enesepalet. Tule istu mu kõrvale, ajame juttu, või kui tahad, ajame taga üht vaikust. Hetked mööduvad liigagi ruttu. Tule enne kui hetke helgus vaibub. Tule istuma, embusse oleme koos. Või kõik kardad, siis oleme lahuslasse elu ise meie saatuse koob kuid déjà vaid sina südamesse mahud. Aitäh, Liisa Lotta trump ja nüüd me kuulame ühte sinu soovilugu ka, mis lugu see on ja miks sa selle valisid? Tegu on öösorri teejoomise lauluga kui mul paluti mingi lugu valide, sest ma pöördusin esimese asjana oma tuttavate poole, et nad ütleksid. No mis mind ise loomusteks. Ma ei olnud seda lugu kunagi elus kuulnud ja ma tundsin, et sellega tekkis koheselt mingi side ja teetass on ideaalne asi, millega koos luulet lugeda, või millega üldse raamatu või luuleõhtut alustada. Selles suhtes selline valik, selge aitäh siis. Öösorri teejoomise laul. On soojem. Mulle mõõt ta endast maha. Sõitmise eemal see ei loe saavutada, assikeneb soojemas veel kui sinna lisades mee, mis suvel alles jäänud või siis hakkab ja siga. Siis hakkab ja. Lumi langeb akna taha hange kaugelt ostab üksi pulli. Meil on palav, kui külm on kange. Me oleme ei häiri ja kul sa võtad assikele soojemaks, kui sinna lisandub, kuid mis USA alles jäänud siis hakkab ja siga hakkab. Hakkab. Talvekülm oli jää ukse taha. Olevat ta endast maha naljas eemal, see ei loe, sa võtad assinkele, tee soojemaks, veel veeni, sinna lisanud, muretseme, mis USA-le jäänud. Siis hakkab ja. Sa võtad assikene, tee Eesti soojemaks veel, kui sinna oli sattunud seal, mis USA alles jäänud või siis hakkab ja siis hakkab ja siis hakkab hea siis hakkab hea, siis hakkab ja siis hakkad ja siis hakkab ja siis hakkab siis hakkab, siis, siis hakkab, siis hakkab, siis hakkab. Luulelahing läheb edasi, Kivisildniku on ka esimene tassike teed joodud, malbe naeratus suul. Kuidas sa siis iseloomustab meie tänast esimest esinejat Liisa Lotta, mis mulje sulle tema poees jättis? Ütleme selline olla esimene katsetöö. Ma lihtsalt võib-olla veidi selgitan, kuidas ma, kuidas mu luulet hindan, et ma ei tee päris niimoodi, et mul tuli nüüd selline tunne, et see suur tunne ja siis ta tunded on siilidele konnadele ka. Aga nad tavaliselt midagi ei kirjuta, et ma olen enda jaoks teinud väga lihtsaks luule hindamisema Ergin tehnikat. Ja siis ütleme, kui ma tuvastal mingi tehnika, siis ma jälgin detaile ja tehnikas, ma jälgin kahte asja, kas kujund on olemas ja kas kompositsioon aitab seda kujundit nagu esile tuua selle luuletusega, see paha lugu, et sellist intensiivset kujundite ei õnnestunud tuvastada. Ta aga lohutuseks võib öelda, et see nagu see kompositsiooni külge ei olegi sugugi halb. Ainult et mida kompositsiooniga rõhutada, seda lihtsalt ei ole. Et muidugi on palju tööd teha, sellise teema on olemas, see on suur asi, kui tänapäeval saab aru, millest luuletaja räägib, et sellest ma annan ühe punkti kohe, teema on olemas ja teema on arusaadav. Noh, inimene suhtleb teise inimesega, räägib oma tunnetest, aga kuna minule teiste inimeste tunded eriti korda ei lähe vaatan tehnilist tehnilist teostust arhitektuuri, seda ma ei näe. Et selles mõttes peaks pika loengu pidama sellest, kui delikaatne asi on teemaarendusluules. Et et seda ma siin tegema ei hakka ütlema, et on arenduse ilmeid või selliseid arenduse algeid, aga noh, kogemust ei ole, seda ei saagi nõuda, et et mis me, mis me siis noorelt inimeselt, mina, kes ma olen 30 aastat tipptasemel luuletanud, ma ei saa jõudma kõiki võtta nagu omasuguseid, et noh, oleme ausad, igast põlvkonnast jääb järgi paar-kolm luuletajat, eks ole, ja teistel tuleb, tuleb leppida oma kurva saatusega. Et kohe algusest peale tuleks leppida, et ei oleks pärast mingeid üllatusi. Et selles mõttes tuleb teha kas väga palju tööd ennast täielikult pühendada, soovitavalt lukku. Ta mõni raamat, enne kui kirjutama hakata, see on alati abiks. Ja, ja siis siis võib-olla midagi tuleb. Et luuletamine on ikkagi väga raske töö, nõuab väga palju eneses algamist, pingutust, keskendumist, seda kõike ma selles tekstis veel ei näe. Näen seda stardijoont, et kui viie aasta pärast ma loeksin uuesti autori mõnda raamatut, kui viie aasta pärast ilmub, et sinnamaani vanaks nüüd aega lugeda ja kirjutada, et alguses on tehtud ja see on suur asi tänapäeval üldse, kui inimene oskab kirjutada, on juba hea. Aga suur aitäh. Ja mina olen ka Kivisildniku väga tänulik, sest et üks asi on see, kui luuletaja on tehnilisi Aga ei maksa ära unustada ka seda, et see on ka kriitiku juures üks kiiduväärne oskus ja ma usun, et ka need, kes ei olnud kõigega nõus, mida Kivisildnik ütles, said vähemalt aru, mida ta ütles ja see oli suur asi. Luulelahing kutsume siia me tänase õhtu teise luuletaja lisanud känd ja nüüd, kui ma ei eksi, ma võin jällegi eksida, aga ma arvan, et ma ei eksi, et meil eelmine luuletaja oli meie saatesarja ajaloo kõige noorem luuletaja, siis võib-olla meil on kõige vanem luuletaja. Ei ole üldse, see ei ole hinnang, eks ole, luulega inimese kohta. Jah mõni aasta tagasi, kui ma sattusin roopa slämmi meistrivõistlustel olema, kui ma olin siis 57 ja kõige noorem oli 18 ja minu arust järgmine oli 39, siis ma tundsin, et on minu lapsed ja isegi minul lapselapsed seal. Ja see oli väga lõbus tunne siin ka samamoodi. Sa oled ka päris palju, mina vist esimest korda nägingi sind põuettelist lämmil kuskil selliste just nimelt noorte krapsakate räpparid teest võtnud luulevõistluse võite ka, et, et kuidas sa üldse sattusid sellise asja peale nagu põuetest lämbe. Täitsa juhuslikult, kui margid siin paar aastat tagasi seda Pärnu Slämi organiseeris, Margiti Margit Peterson, jah, teda kuuleme täna ja ka, et siis tulin ka siia ja lugesin, mis torust tuli sahtlisse kirjutanud ikka ikka terve elu, siis ei tulnud võrust vaid sahtlist. Nojah. Aga miks sahtlisse kirjutanud, miks ei ole varem olnud soovi Eteganoi avaldada? Sahtlisse kirjutamine on ikka niimoodi, et mõni aasta on pudenenud sinna kaks või kolm luuletust ja mõni aasta natukene rohkem. Eks mu põhitegevus on olnud ikka midagi muud. Aga, aga võib arvata, et kuskil ehk seitse aastat tagasi, kui mul lapselaps sündis, et siis ma hakkasin natuke nagu rohkem kirjutama temale midagi ja siis teistele ka ja ja kuna muud tööd jäid kõrvale põhitööd, siis siis paar aastat tagasi hakkas põhikirjutamise aeg olema ja ma ei ole. Nüüd on juba rohkem neid, mille hulgast valida, et võib-olla tahaks nagu kogu väljagi anda, ehk selle aasta lõpul, üks raamat on mul siiski ilmunud. Üksainus eksemplar. Lapsed andsid mu 55.-ks sünnipäevaks niisuguse internetti trükis raamatu välja. Aga räägime sellest puust, kas oled olnud kooliõpetaja Sulev aiaelust? Nojah, põhiametist on olnud õpetaja, ma ei ütleks, et just mitte kooliõpetaja, ma olen lõpetanud ka muid asju nagu privi ning bridžimängu ja malet ja ja õpilaste kirjandusringi ja nii edasi. Et lihtsalt õpetaja võiks ütelda, aga praegu, aga praegu praegu ma olen vabakutseline kultuurikorraldaja, teen siin pärnus õpilaste teatri ja kirjandusmänge. Poolteist aastat oleme need kirjandusõhtu, et või, või kirjanduse ettelugemisi teinud oma sõber jagu, kes ka siin kuulamas on. Ja noh, ristsõnade lahendamise võistlusi organiseerinud ja ega neist asja õpetamisega vähem tegelenud ja siis on mul aega on muidugi kirjutada nüüd päris palju, kirjutan Facebookis. Ja mitte kõik ei pane sinna ülesse. Aga kuuleme, kuuleme. Iga päev iga aasta. Iga päev on luuletus Zaza Ellereimidise kas päikselise tuuletu või hoopis tormilise iga nädal kui novell ja selle Boanteerid kas sügisball või tsitadelli. Või alles tähtiveerid. Iga kuu sonetipärg sa armud taas ja taas. Kas õnnest täitub elu kergvõi pilgeni on klaas. Iga aasta on romaan. Sa valid selle laadi. Kas tõsimeelne Andres Paas või Toomas Nipernaadi. Suur tänu, kusjuures ma pean veel vajalikuks öelda, et Jaak ei ole küll mitte esimene siin saates, kes oma luuletuse peast oleks lugenud, aga neid autoreid on luulelahingus olnud silmapaistvalt vähe, kes ei ole paberi pealt maha lugenud, nii et ka see saavutus väärib kahtlemata äramärkimist. Aga mida me kuulame nüüd? Ma olen vana mees, ma mäletan, et ma valisin välja pink Floydi ja ilmselt oli seal vist Preindames, mis, mis lugu oli. Aga ma ei ole kindel, et on küll see eluke, et pink Floydi-ga on selline lugu, et see käib mu noorepõlve aega ju, kaasas. 73 kosjaplaat välja tuli 75, kui, kui jumala tartus matemaatikute tiigi intris kätte saime ja siis kuulasime alla keldrisse, seal oli meil üks ruum, kus sai kuulata, kuulasime kõvasti, siis tulivihane molekul. Ehk siis Rein Lang, kes seal oli tol ajal lühika ühika eesotsas siis pahandas, et miks meil liiga palju kuulama, aga mitte väga, sest eks ta oli ise ka musa tegija. Jaa. Jaa. Ja sellest ajast on see kuidagi, on meelde jäänud see Lonaatiline lugu, mis tunne on kohe, et kui ta käima hakkab, et ta hakkab nurgas seltsid sabakondist mööda, selg üles, tulem kuni kuni plahvatab, siin peas ja siis tervituseks kõigile molekulile ja tervituseks siis Rein Langile molekule teistele molekule idele, keda ma olen õpetanud või kellega kokku puutunud. Läheb edasi luulelahing, mina olen Peeter Helme, koos minuga juhib saadet Jürgen Rooste, kuulasime just Jaak Kännu luuletust ja soovilugu ning nüüd on aeg Kivisildniku kriitikuna öelda oma. Otsus ma alustaksin kõigepealt selle eest, et ma pöördun publiku poole lihtsa küsimusega kastel meie, mitte nüüd sellest eelmisest, vaid üle-eelmisest luuletusest on midagi meeles. Lihtsalt enda jaoks, kuidas hinnata, et kui kui midagi meeles ei ole, siis võib-olla ei peaks andma kõige kõrgemat hinnet nii, aga läheme nüüd edasi, härra kännu luuletuse juurde on hea võrrelda praegu nagu noh, meil on kaks luuletust kuulatud. Et me kuulsime nüüd luuletust, mis on selline vanakooli asi, eks ole, riimiline rütmiline arendus on täiesti sihuke loogiline, eks ole, kui me esimeses luuletuses võiksime näiteks puuluuletust välja lõigata kas esimese või tagumise poole või vahelt mingisuguseid lõigud ega midagi ei muutuks. Härra kännul näiteks lõikaksime viimase salmi ära siis see luuletus nagu ei jõuaks mitte kusagile, järelikult seal on oma loogika, seal on arendusseal, on teatav pööre lõpus, noh, lõpus võiks, on ikkagi selline literatuurne. Aga kujund, kontrastile rajatud, ma hinda väga kontrastile rajatud vitratuurseid asju, aga see on omas oma šarlis hea. Ütleme esimeses luuletuses oli ka kontrastile rajatud asjaleid vastandusi, mis seal oli tõde vale, kasekese lihtsad, ennustatavad, aga ütleme, et selline asi nagu härra kännu luuletuse lõpus, kus oli vastandatud, eks ole, see tõe õiguse tegelane Gailiti selle tegelasega, eks ole, et et see töötavasti eeldusel muidugi, et raamatud on enne loetud. Aga kuna me teame, et nagu Kivirähki, kes alati oma kolumnides kui ta mõne kirjandusliku allusiooni nagu loob, siis on see lasteraamatute teemadel, kus on või Pipi või, või midagi sellist. Selge on see, et keegi peale lapse mingeid raamatuid lugenud ei ole ja see on Literatuursuse oht, ütleme Literatuursete teemade oht, et ükskõik, kui hea see on, kui inimene enne midagi lugenud ei ole, ega seda kohale ei jõua. Et selles mõttes Kariinid ei olnud nii väga ennustatavat, üks riimi paar ma mälu järgi ma olen paberil tuge, inimene ma kõrva järgi nii väga hästi ei võta nagu nagu kinni siiski ma jälgin, nagu seda ennusta ennustatav või mitte ennustatav riimilise luule puhul, et seal ikkagi vahepeal oli täiesti müts maha selline riimi paar, mis oli, tundus värske ega seda nüüd mõne riimilise luulekogu peale juhtu kordagi, et siin meie saba ühes luuletuses juba sellise sellise rimi paari kätte. Et miks, mida, mida ma nagu riimist üldse, nagu ma ei tea, kuidas nagu hinnata seda riime te olete, et kas sellest on abi, kas sellest on midagi abi luuletuse juures, ütleme selle selles, selles luuletuses siiski oli abi, aga väga sageli juhtub, et luuletus on. Kui võtan riimid sealt ära või pane neid juurde, mitte midagi ei muutu. Et selles mõttes on funktsionaalne, vähemalt on kohati funktsionaalset riimi arendus on okei minu meelest täiesti noh, võib-olla võiks olla natuke särtsaka on, võib-olla võiks olla natukene lühem, aga lõpp on kõva. See on kõva asi, et selles mõttes ja selle kannatab ära, mis enne seda, et ta võiks olla seal võib-olla natukene natukene nagu natuke rohkem raali kiskuda. Et see, see, ma ütlen, see on delikaatne arendus, on nii delikaatne teema, et me ei saa siin paari minutiga seda, seda nagu nagu selgeks teha. Kui me võrdleme esimese luuletuse arendust ja teise luuletuse arendust, siis ilmselgelt teine on professionaalselt arendatud. Esimesel on näidatud head tahet. Jah, ongi lühidalt võib-olla veel tehnikas nii palju, tehnika ei ole minu enda mingi isiklik maitse või pretensioon iga luule on väga tehniline ala ja kui tehnika ei oleks, lihtsalt ei tööta mitte midagi. Auto. See ei ole ju nagu minu maitse, et autol on, tavaliselt on sõiduautol neli ratast ja kui keegi näiteks üritab mulle müüa autot, millel on neli ratast, aga need kõik on katusel siis ma tõenäoliselt ei osta, sest noh, minu kogemus autodega näitab selline auto ei saa töötada, see tehniliselt õnnetu käkk. Et seal luules sama moodi, et sa viskad nagu pilgu peale, see on arendus on kujund, on noh, käib küll, et selles mõttes käib küll ütlema, selle peale ei ole midagi halvasti, aitäh. Aitäh, Kivisildnik. Luulelahing. Ja sellega oleme jõudnud, saate teise poolde. Margit Peterson, Margit Peterson, kas sinu kohta võiks öelda, et sa oled ihu ja hingega ja, ja iseenda elu hinnaga peaaegu vedanud pärnu luuleskeem, et või üritanud seda teha vähemasti. Tere kõigepealt jah, et ma korraldan Pärnu kirjandusõhtuid juba viiendat hooaega ja see on suurelt jaolt jah, nagu südameasi. Algul olid nad luuleõhtute nime all ja siis lõpuks kirjandusõhtute selles mõttes, et ma kirjutan ise ka proosat. Natuke on ka, nagu seal on muutunud selles mõttes, et et kui algasime, siis sai ikka luulet loetud ja üle Eesti käis nagu luuletajaid koos, aga nüüd on ühine siuke raamatute esitlus. Sa oled paar nagu Pärnu luule antoloogia ka kokku pannud, milline see Pärnu luule siis on, niiviisi on siis Pärnu omaskeene olemas? Natuke? Ma tean, eks ole, Pärnust on päris mitu sellist läpparid pärit ja, ja natuke siis pungi suunda ja nii, aga. See oli tegelikult niimoodi, et 2012. aastal ma nägin unes, et Pärnu saab olema oma punk sotsiaalluulekogumik ja siis tuli üks mul hea sõber külla. Ja siis me läksime selle ideega kolmanda sõbra juurde ja nii ta sündiski, et ma ei arvanud enne seda, et Pärnus Pärnul peaks olema punkluulekogumik, aga aga unenägu oleks lihtsalt hoida ja praegu tegelen Pärnu kirjarahva antoloogia number kolme ja nelja koostamisega number kaks ilmus novembris. Olen kirjutanud, siis võiks ka nagu ühte koondada, neid, paljud ei jõuagi oma esimese raamatu nii ja see on hea võimalus seal oma loomingut avaldada. Endale on ilmunud juba neli raamatut, neli luuleraamatut pluss üks romaan ja üks novellikogu. Vat romaani ja novellikogu ma isegi ei ole sattunud lappama, aga millest need räägivad? Ise räägid seal? Kuna ma olen tegelikult niinimetatud isehakanud pärnakas, et juured ulatuvad ikka Pärnumaale ja, ja kunagi lapsena sai elukohta päris mitu korda vahetatud ja siis igas külas on oma prototüübid ja nüüd kuidagi need inspireerivad ja annavad ainest raamatute kirjutamiseks. Nii luule. Kui proosakülajutukogud kina ette. Aga tänane luuletus ma näen, sul on üks raamat kaasas, mis raamatust see pärit on ja mitmes raamat. Sul on tegu, on siis mul neljanda luulekogumikuga küla lood ehk vaaderpass. See on selline proosaluulest koosnev kogumik, kus lillelõhna tunda vist ei saa, kuigi paljud on öelnud, et siin on ju läbi-lõhki armastusluule. Eks ma siis püüan lugeda. Bert seisis laba jalatsi, käed puusadel, vanal traktori platvormil. Üks silm vaatas silku, teine leiba, rokkased, kampsunikäised üles, käärid jalas, lohvat trussikud, mille alt genitaalid lausa välja punnitasid. Seisis ja näitas näpuga igale möödujale. Või olite liputaja kombed, kes seda teab? No igal juhul pelgasid karjanaised varahommikul tööle minemist. Kuna Berdy kahtlane kõnemaneer ja halenaljakad tervitus viisid, ehmatasid mõnegi lüpsja šokiseisundisse. Lausa nii, et Niina oli sunnitud vali toole sitase kitlitaskus kandma. Kuna Berdy nägemine pani südame puperdama ja slaavi päritolu Maria hakkas Issa meiet lugema lähes paljast karjakud piimaruumi välisukse taga külma duši võtmas. Karjalaskepäeval oli Berdil sünnipäev, mille puhuks karjanaised kinkisid talle kummist naise kuna Bert oli see mees, kelle jalg polnud külast kaugemale astunud ühelgi naisel temale silmi jagunud. Ühe Veera ümber ta küll tiirles, kuid peale lõikuspidu kadus viimane nagu tina tuhka. Külalegend rääkis, et Berdile ei pidavat seda asja, olemegi lõõpida sealt kaks tühjalt koti nurgas püsti, pidavat seisma. Aga noh, kes seda kõike teab, vaid vanajumal taevas. Ühel hommikul, kui Niina loomadele heinaküünist heina tooma läks kuuliste kahtlasi hääli ja vahakujuks ehmatanud. Bert haaras kumminaise, viskas selle hangu otsa ja selline pauk käis. Või noh, õigem oleks ütelda, et lausa mitu auku käis mis viisid naisele mõneks ajaks kõrvakuulmise ja kõnevõime polnud ju algkoolihariduse, kumma muudu naine paljast meest isegi pildil näinud. Mõne kuu möödudes kutsuti õhtuse lüpsi ajal Miinale kiirabi, kuna naisel süvenesid alakehas valu väljakannatamatuks. Naine arvas, et äsja emakakaelavähki surnud ema oli talle nakkuse andnud ja nüüd oli ka temal minek. Oligi minek ja tulek. Kahe ilmakodanikutulek, kaksiktütarde sünd kiirabiautos esimese valgusfoori all. Sveta ja Svetlana sünd. Aitäh. Aitäh. Margit Peterson. Mis lugu me kuuleme? Rändaja õhtulaul oli just selles mõttes, et sellest Nipernaadi filmist ja sellest ise kunagi tühi ja eks ma mingil määral on ise ka natuke nagu Nipernaadi selles mõttes, et ma elan üürikas tüürikasse oma kodu ei ole. Aga kuulame siis lugu. Kuulasime Margit Petersoni luuletust ja soovilugu ja nüüd on kriitik Kivisildniku korda öelda oma sõna. Et me oleme neid kuulnud kolme, kolme väga erineva erineva lahendusega luuletust, esimene mis oli siis selline, no tuleb nagu tuleb ja eks ole, teine mis oli selline klassikaline lahendus? Ja kolmas, mis seal ütleme selline lihtsalt inimlik lahendus. Inimene räägib lugu, inimene räägib lugu ja ütleme, et see lahendus on sümpaatne. See lahendus on sümpaatne, kui on vähegi nagu kujundajat, Daily ütleme detaili oli, ma mäletan seal mingi teatud tüüpi kitlitaskus oli teatud tüüpi ravim, eks ole, seal oli, oli asja kõik, kõik see lugu viis kuskile välja, lõpuks probleem oli olemas, noh, külaelu miljoni vaese maal, ega see ei ole meelakkumine. See ei ole meelakkumine sellest, vaeste, vaeste viletsate inimeste elust kirjutamine meelest alati tänuväärne töö. Et see on ju see asi, mida meie suured ajakirjanikud nii väga ei taha teha, seda kõvastik, teemadeks, vastikud väikesed, mingid õnnetud abi, hullud väärakad. Et aga paraku neid inimesi on väga palju. Ma ei tea, kas üldse teistsuguseid on, seda peaksid teadlased uurima. Et selles mõttes väga, väga realistlik ja ma alati alati hindan nagu sellist realismi, realistlikku detailirohkem, kui, kui ilukõla või, või sellist, ma ei oska sulle öelda. Mis meil siis need tavalised vead on sellised noh, ütleme Siuke rutiini takerdumised selgelt, kui, kui teatud tüüpi luuletusi väga palju kirjutada, noh, luuakse lihtsalt uus rutiin ja nii see kirjandusajaloos käib. Aga ma hetkel me oleme küll sellises olukorras, kus meil on pigem tarvis selliseid luuletusi, nagu margid kirjutab, kui, kui ütleme mõnda teist kolmandat, neljandat tüüpi luuletusi. Et me ei saa öelda, et see oleks millegi koopia. Noh, kui, kui siis mõelda, tahaks kohe teada, mille koopia saamisest väga sageli meie luuletajad lihtsalt harrastavad mingeid žanri, mingeid stiili, mingisugust käte õpituna, paremal juhul on see looduse poolt kaasa antud sihuke liigutus, mida siis korratakse surmani mis tuleb suhteliselt hästi välja. Või siis kelleltki loetud, mis on eriti abita, selline loetakse mingisugune asi endale püütakse seda siis meeldivat asja kuidagi ebameeldival kombel korrata lõputult lõputult lõputult, et selles mõttes viljakas viljakas laad, viljakas laad ei saa öelda halba sõna. Et hea, hea hea näide teatud tüüpi realistlikkust luulest Sütist elab juhu. Luulelahing. Ja oleme jõudnud tänase õhtu viimase luuletajani kaupu meie kapo. Kapo meiel. Aitäh, Katre, et siis nagu sihuke ment luulet. Sina oled mingis mõttes kujunenud, need isegi raske sedasama kriitikud sulle kallale lastasid kujunenud natuke nagu Kivisildniku kirjastuse selliseks lipulaevaks või raamatuid sealt tuleb jah ja ei vaata kellelegi teinekord, et ta tuleb ja, ja mul on tunne, et sa oled suutnud säilitada oma suhteliselt kindlameelse poliitilise ebakorrektsuse, kuigi, kuigi sa oled sunnitud vahepeal teleorjusse astuma niiviisi ja kuidas teleluulega on? Igal juhul ma ei tea, mida sa mõtled. Räägin ees, jajah, sa, sa viid televiisorikasti luuletusi, vanasti oli neid seal palju rohkem. Ja ma näen nüüd vaeva väga palju sellega, et neid oleks seal vähem. Kes pole enam valida või ei taheta ja ta sai ju valitud ja need ei olnud üldse head luuletused, mis siin valimiste ajal olid, et. Kuidas, mis, mis sul käsil on, mis sul vedeleb ees, mis, mis järgmiseks teed? Ma olen jõudnud praegu kändi crashiss 261.-le levelile. Ma olen seal juba teist nädalat. Ja ma, ma loodan, et mul on ees nüüd 262. Lever. Ma küsin veidi täpsustama, et kas luuletus, mida me täna kuuleme, on varem juba kuskil avaldatud või on see seni avaldamata. Sa oled seni avaldamata teksti ja. See nüüd esindab seda, mida Sven siin enne rääkis olmeluulet, et seal olme kolme teemadel ja ma olen selle ühe korra jah, Häädemeeste kandis korra ette lugenud väga valitud seltskonnale, kes ei saanud sellest aru, sest nad elavad, elavad metsas, nad ei tea linna probleemidest mitte midagi. Aga mis sind on sellisele kultuurikorralduse teele sundinud, ma sain aru, et seal, Häädemeeste, seadke sina asja natuke nagu natuke sinna kultuurikorraldusse läinud, mõtlen ma ikka raha pärast raha pärast? Ikka jah, et no see on ikka meeletu papp, mida me kokku ajama. Ma ei oska isegi võrrelda seda mingi mitte ühegi teise alaga Eestis, kus võiks noh, nii palju raha liikuda. Aga miks sa tegeled siis veel sellise halvasti tasustatud ja väga väheseid inimesi huvitava tegevuse nagu luuletamisega? Minule makstakse luuletustest väga hästi, ma ei tea, sulle makstakse. Luuletusi kuskile müüa massimist. Aga loe, siis pane vette. Nojah, ma loen siis ette, aga et kuna meil on siin publik Siis et mina kui algaja räppar palun siinkohal publiku abi, et palun siis rütmi abi, et rütmi võib ma kohe annan rütmi kätte, ka. Rütmi võib teha lohet, ärge klaasidega kõlistage, see on päris jube, aga noh, niimoodi teha on ju niisutada. Kogu aeg läheb Kunima kinni, lükkan, proovime joonlaua peale patsutada, et saada ka liigutada. Pikalt istunud vaata mango rütmi. Ja nüüd ma kõnnin mööda tänavaid, juskui hoor, mul särgi väel külmkingad katki on nöör, kino on kinni ja teatris on proov kõigile. Kauplus, alustame uuesti, võleksassi. Lasevad omale algaja räppar siis ei tule nagu välja, et ma pean. Nii, rütm oli väga hea, rütm oli väga hea. Ja proovi uuesti. Ja nüüd ma kõnnin mööda tänavaid, justkui hoor mul särgi väel külm kelgandation, nöör Giron kinni ja teatris on proov kõigis kauplustes käidud, seal on parem kui tööl. Aga ikkagi see on üsna okei, kuigi ma koju minna ei või. Seetõttu kõnnin veel edasi parki jalaga taon tühja õllepurki, peas kummitab laul, mida piidist laulis Steina laev Steina laiv, kallistan puid ja värisen külmast. Steina live Steina live. Ah A Stein Alaiv Steina laev, Ahhaa. Steina laev, töine laiv. Kuhu veel minna ja mida veel teha, kodus läheks vanni ja soojendaks keha kodus teeks endale midagi süüa, kallistaks kassi nurru lüüa. Tegelikult pole see üldse okei, et ma koju minna ei või, kuid igal aastal samal ajal ühistu koosolek on meie majal. Ühistu koosolek on kõige jubedam asi maailmas. Vaieldakse pikalt mingi tühise asja üle, kuigi võiks ära hääletada. Pealegi ei ole esimesel korral niikuinii kvoorumit kokku ja siis peavad ainukesed kohusetundlikud naabrid pikalt ja kasutult ootama. Ja kui tulebki kvoorum kokku, siis ei sünni lihtsalt ja vähese vaevaga niikuinii midagi, sest kõigil on hädasti vaja kogu maailma mure kellegi peale välja elada ja süüdistada, süüdistada, süüdistada. Mitte kellelegi kohta pole hästi öelda. Ümbergi sulid ja vargad ja nii edasi, aga lõpuks tõstavad kõik punaseid lipikuid reaalselt kõige ettepanekutega nõus. Ja nüüd ma kõnnin mööda tänavaid, juskui hoor remondifondi üle, vaidleb inglikoor. Ei, jääb ära parem hulgungi linnas näringasse rohtu, kuid ei lähe sinna. Ah, ah, ah Steina Liv, teine laev. Ah, Stayin Alive, teine laev. Ah, ah, ah Steina lib. Aitäh. No see see luuletus ise oli peaaegu nagu muusikapala, aga sul on tegelikult ikkagi õigus soovilugu ka saada. Oh jumal, laatade. Muusikat räppi räppi ei valinud, sest ma loodan ise. Marina läbi lüüa nüüd lähiajal lähemal ajal et siis laps mustlasmuusika, sest minu arust luuletaja dialuuletaja mustlase sarnale et ühiskonnas veidi niisugune valatakse viltu, siis tegeled ennustamisega, lõbustab rahvast nii, kuidas oskad ja varastad hobuseid. Et ma varastan ka hobuseid ja siis üks tore musta sugu. Kuulasime viimase täna esinenud luuletaja Kaupo meile luuletust ja tema soovilugu, milleks oli siis Koran Bregovitši kalašnikov filmist maa-alused. Aga nüüd, enne kui me saate otsad kokku tõmbama, on veel sõna kriitikul. Kivisildnik palun. Väga tore oli lõpuks ära kuulata ka üks luuletus, mis oli kirjutatud spetsiaalselt ettelugemise jaoks, mitte paberilt lugemiseks või raamatust lugemiseks, et eks see kurb elu on, et need, kes spetsiaalselt valmistuvad esinemise jaoks kirjutavad esinemise jaoks luuletuse, need üldiselt ka võidavad. Et noh, ma ei tahaks küll olla prohvet. Aga ütleme, ilves, eelmine hooaeg seda tõestas, et sihuke esinemise jaoks tehtud esinemisasi võidab igal juhul kirjutatud tavalised luuletused. Aga selge on see, et kaupa jääb meelde, peab meelde jääma, see on nii tehtud, et ta meile jääb. Nii et, et mis sellest tekstist endast rääkida, et et selles mõttes nagu nutikas, et ta koosnes kahest ütleme peaaegu kolmest erinevast teksti tüübist üks selline lihtne, lihtne, loll, võimeline savi, siis selline eluline, Holmeline ja kolmandaks selline, mis ta siis võiks öelda? Muusikalt nagu varastatud teatud element, ütleme, vihje, vihje, allusioone joon mingisugusele jälgile, muusikateosele, mis iganes igal juhul töötab, ei peagi olema midagi muud, ka jälk-jälk muusika töötab väga hästi, ärge ärge seda kartke, tehke ikka jälki muusikat rohkem. Et professionaalne professionaalne ei ole midagi öelda. Aga olen rahul, nägime erinevaid asju, kui keegi ei ole varem ühtegi luulet lugenud ega luulesaadet kuulanud. Ma arvan, et see võis olla õpetlik. Meile oli väga erinevad erinevad lähenemised, erinevad tehnikad, erinevad autorid. Jah, noh, mis siis, mis ikka tore oli, aitäh. Aitäh, Kivisildnik. Ja sellega lõppeb 2015. las ta kolmas luulelahing ning käes on aeg, mil kuulajad saavad öelda oma sõna. See tähendab, et tänasest kuni 25. aprillini on meie kodulehel luulelahing punkt vikerraadio võimalik anda oma hääl tänase lemmik poolt ja kellel siis tõesti on mitu lemmikut, siis öelgu sõbrale sõber kellegi teise poolt hääletaks, sest igal kuulajal on üks hääl. Aga saade ei ole kunagi päris läbi, enne kui ei ole kõlanud lõpuluuletus. Jürgen, palun. Ma võrdlesin ka hitt kordamisele, kuna hitt vahepeal sündistav hitt kordamisele. Kui elad muusate, siis on nuusata, aga kui muusa käes, siis laseb puusalt ja laseb ülituusalt, nii et sind ennast polegi vaja. Harilik näkane luuletaja. Luulelahing.