Algab kirjandussaade tõlkes leitud saatejuht on Peeter Helme. Eile õhtul tulles külast tagasi koju, jäin magama, sõitsin mööda metroojaamast Vernadski prospektist ning jõudsin lõppjaama. Seal äratas mu üles sinises vormis naisterahvas. Ma tulin vagunist välja ja sõitsin tagasi. Kui ma jõudsin oma jaamani ja tulin vagunist välja, mõtlesin ma sellest, et oleks huvitav teada saada, kui tihti see naine ja teised temasarnased peavad äratama surnuid lõppjaamades tühjades, metroovagunites. Mulle tuli meelde, et ühes luuletuses nendest siis ma kirjutasin varem. Muuseas varem kirjutasin ma täiesti teistsuguseid luuletusi. Keegi võib-olla mäletab neid veel. Minu arust oli nende hulgas mitu kobedat teksti. Nüüd kirjutan ma täiesti teistmoodi. Muuseas, see uus vorm avanes mulle ühe haiguse tõttu. Niisiis ühes vanas luuletuses, täpsemalt selle luuletuse viimastes ridades. Ma kirjutasin surnutest, keda äratavad need vormis naisterahvad lõppjaamades tühjades metroovagunites, kui palju joobnud vähkre plämbudes öise metroo põrkudes. Tere, mina olen Peeter Helme ja nõnda külas Kirill Medvedjev eesti keeles eesti keelde on tõlkinud tema luuletused, Igor kut, juh, raamatu nimi, kust ma lugesin käesoleva nimetu luuletuse leheküljelt 55 56. Selle raamatu nimi on tekstid, mis ilmusid autori loata. Ja minu tänane külaline ongi Igor kott, juh selles mõttes, justkui jätkame siin saatest tõlkes leitud sama liini, millega eelmine kord sai alustatud, ehk siis minu külaliseks on kirjanik, kes on ise ka. Tere, Igor. Tere, Peeter. Tekstid, mis ilmusid autori loata, ei ilmunud ju tegelikult autori loata, et sul oli ju endal ka kontakt Kirill Medvedjeviga, kui sa hakkasid tema tekste tõlkima, sa kirjutad sellest siin järelsõnas ka. Ja Kirill Medvedjev käis ju siis ka Eestis, ma isegi kohtusin temaga. Ja kuidas siis sina leidsid ja miks sulle just selle Moskva poeedi luuletused lähedased? Jah, kirju Medvedjevi puhul on mitu huvitavat seika, et seal on selline üks pikk seiklusterohke lugu. Alguses tegelikult Eesti luuletaja eest, kelleks on FS tõlkisin ta luulet vene keelde ja esitasin selle luulekogu pealkirjaga 2004 Moskvas ühel kirjandusfestivalil ja seal festivali kuluaarides luuletajad, publik, koosneski enamasti luuletajatest arutles selle selle luule üle, ehk siis feissi luule üle. Ja leiti defessi, luule sarnaneb ka kirju Medvedjevi luulega. Ja tookord see oli aasta umbes 2005 ei teadnud ma, kes on kirju Medvedjev ja siis seal Moskvas olles hankisin ta luuleraamatud ja vaatasin, et ja nii mõndagi võib seal leida seoses feissiga. Kohe tekkis omakorda küsimus, et, et kas ma saan sellega hakkama. Kas need luuletused töötavad ka eesti keeles? Ja kui räägiti Moskvasse feissist seoses kirju Medvedjeviga, siis öeldigi, et see on Cyrimm, Medvedjevi reinkarnatsioon. Asi on selles, et tolleks ajaks aastaks 2005 kirjunnid redieff loobus kirjanikukarjäärist, loobus kirjandusega, tegelemast suundus poliitikasse oli igasugused manifestid siis üks manifestidesse rääkis näiteks, et et ta lubab avaldada oma luulet ainult eraldi raamatuna ja luba küsimata. Ja niimoodi ilmuski Moskvas üks valikkogu ta eelnevatest raamatutest, mis oligi varastatud ilma autori loata vaata välja antud. Ka selle luuleraamatu hankisin ma seal Moskvas. Ja kui Tallinnas juba tutvusin lähemalt ta luulega, mõtlesin, et säärast, kui võiks siis Eestis teha, ma ei tundnud isiklikult tookord kirju Medvedjevilt. Ja pidasin nõu siis kirjastaja, aga kelleks oli tookord kirjastus tuum, et need, kuidas antud juhul käituda, et kuna seisab mustvalgel autori soov ja nõue, et tekstid oleksidki varastatud ja meile Eestisse pole absoluutselt kombeks, et kuidas seda dilemmat lahendada. Ja nagu ma sain aru, kirjastus pöördus isegi juristi poole, et nõu pidada ja siis öeldi, et kui see on autori tahtmine, noh ütleme ise muudmoodi käituda kui teine, nii nagu autor soovib. Ja niimoodi see luulekogu siis sai teoks tekstid, mis ilmusid autori loata ja autoriga, esimene kontakt toimus siis, kui ma panin oma blogisse info selle kohta, et on ilmunud selline raamat, kirju Medvedjev, tekstid, mis ilmusid autori loata. Ning järgmisel päeval Medvedjev ju siis guugeldades või ma ei tea, mil moel pani tähele, et selline raamat ilmus. Ja siis oma blogis esines järjekordse poliitilise pika postitusega kõige lõpus ütles ta ja muuseum, kas räägitakse, et Eestis mul ilmus raamat? Punkt aitäh. Kas see oli sinu jaoks esimene töö tõlkida vene luule, et eesti keel esimene suurem töö küll. Aga mis tunne sul siis endal jäi, sest sa enne ütlesid, et seda tõlkima asudes vaevas sind kõhklus, kuidas need luuletused üldse eesti keeles toimida võiksid, noh, mulle tundub, et väga hästi toimivad ja ka see teatav sarnasus effessiga on siin olemas ja vaata, ma arvan, see on ainult loomulik, et kui luuletaja tõlgib, siis siin on teatav sarnasus ka sinu enda luuletustega. Noh, ei tea, ma, ma ei ole selles nii väga kindel. Aga noh, eelnevad kogemused, väiksemad kogemused olid seotud minu endale kuule tõlkimisega ehk siis ma tõlkisin oma venekeelseid luuletusi eesti keelde ja nüüd siis kirevad Medvedjevi projekt on siis selline pikem ehk siis eraldi raamat, kus kõik luuletused olen tõlkinud, ise jaganud raamatukokku, samuti. Et selle autori puhul, nagu mulle tundub, on oluline ta lugu samuti, et see inspireerib kindlasti ja muidugi see seesama, kas ma suudan, kas see töötab ka teises keeles. Et kuigi räägin praegu siin saates nendest tõlgetest, mida ma olen teinud vene keelest eesti keelde tegelikult sama hästi võiksin esineda sarnases vaadates, kuid rääkida vene keeles jutustada siis sellest, mida ma olen tõlkinud eesti keelest vene keelde. Et see, see maht on muidugi oluliselt suurem. Aga nüüd, kui tulla tagasi kirjunide reidide juurde, siis oli kahtlemata väga rikastav kogemus. Muuhulgas on veel üks tõestus selle kohta, et elu Eestis ja elu Venemaal on kaks eri asja. Kunagi Riho Medvedjev kirjeldab tänapäeva päeva Moskvas ja tänapäeva Venemaad problemaatikat, mis seal valitseb? Olme, mis seal on? Noh, ta on teistsugune elu, kuigi vene keel on mu emakeel peaks justkui midagi ühist olema. Siiski on see teatud erinevus seal sees olemas ja tõlkijana püüdsingi muuhulgas tuua välja seda erinevust. Ja mulle tundub, et luulekogu on vaadeldav muuseas kui selline ajastu dokument luulevormis, milline oli elu Moskvas või elu Venemaal? Nullindate alguses? Jah, kindlasti on tõesti, nagu sa ütlesid, selle Medvedjevi luule puhul on ju väga oluline ka tema isik, mis siia juurde käib ja siin raamatus ongi ju ära toodud nii see tema manifest ja veel teisi selliseid programmilisi tekste ja et ta on ikkagi selline väga programmiline vend. Aga kui ma viitasin teatavale sarnasusele, mida ma teie kahe vahel näen, siis see on ikkagi see vabavärss, mis, nagu sa ise oled ju ka rääkinud sellest ja see ei ole ju mingi eriline saladus, et noh, vabavärss venekeelses kultuuriruumis mõjub hoopis teistmoodi kui meil. See on hoopis teise positsiooniga seal. Võib-olla küsimus on selles, miks ma niimoodi väga ettevaatlikult võtsin sinu repliigi vastu seisneb selles, et meie kirjandusinimesena et vabavärsi sees on erinevad tüübid, samuti et see oli, see oli põhjus, miks ma noh, niimoodi väga ettevaatlikult võtsin seda vastu. Medvedjevi vabavärss on selline kirjeldav. Mul on sageli mingi lugu sees minu enda vabavärsi. Noh, on väga väga olukord, kui, kui on mingi lugu, kui ma jutustan, on elu. Aga praegu ma vist ei peaks nii väga endast rääkima haavalulast rääkima. Ei, ma arvan, sa võid seda teha küll, sest et see on niikuinii üks asi, mida ma tahan sinult ka küsida, mida ma küsisin eelmises saates Maarja Kangro ka, et kuidas üldse sinus on? Kas harmooniliselt või konfliktselt esindatud sinu kirjaliku mina ja silu tõlkija, mina? Ma arvan, et pigem harmooniliselt. Mulle meeldib tuletada meelde, millest see kõik alguse sai. Kuidas ma üldse tulin pilkimise juurde? See on seotud mu kunagise mentoriga, kelleks on luulete tõlkija ja tõlgi teadlane Boris paljazny tudengi, kas ta õpetas tudengeid, kuidas tõlkima elugi ilukirjandust? Tal oligi selline valikaine ilukirjanduse tõlkimine, tõlgete redigeerimine. Ma õppisin Tartu Ülikoolis ja tema käes siis külalisõppejõuna paar korda kuus Tartus loenguid pidamas ja loengutel. Seal toimus väga tihe kirjavahetus, kus ta suhtles jätkuvalt üliõpilastega. Noh, konkreetne näiteks ettepanek paljas neilt noortele kes tookord suhtlesid temaga ja kelle seast oli nii nii mõnigi autor Nendest tegelikult hiljem saigi selline kirjandusühendus nagu tuulelohe. Et üks soovitus oli see, kui sa soovid areneda autorina, siis sulle tuleb kasuks, kui sa tõlgid. Ja kui näiteks mina konkreetselt küsisin purisbaljas käest, aga mida tõlkida soovitage, palun, mida ma võiksin tõlkida, ma, ma ei ole sellele vastu, aga kuidas konkreetselt näeb välja selle peale, kas ta ütles, et noh, see on väga lihtne. Et minge palun raamatukokku luuleriiuli juurde. Uurige värsket kraami, et mis, mis seal on. Vaadake, mis on ühes raamatus siis teises, kolmandas, neljandas ja nii edasi. Valigi, mis teile läheb korda, mis teile meeldib ja proovige tõlkida. Niimoodi ma tegin. Ja ma mäletan siiani, et see esimene valik, mis mul oli tookord Võru keskraamatukogus Henrik Visnapuu, Jaan Kaplinski ja Doris Kare Võitsid kahe sellised kõige suuremad nimedeta. Niimoodi juhtus, niimoodi juhtus, siin muidugi tuleb noh, võib olla sellele, kuidas nägid välja eesti kirjanduse tunnid ühes võru venekeelses keskkoolis, mis olid üsna sümboolse koormusega et ta alles ülikoolis, aga ta ei tunne näiteks selline vabavärss olemas, et ma kuigi alguses proovisin kirjutada ikkagi vene kirjandust, mõistes traditsioonilist luulet, kus rütm ja, ja, ja riim sees alles tõlkides eesti luulet vene keelde, panin ma tähele, et noh, et võib ka niimoodi ja siis proovisin ka niimoodi. Ja see on väga õnnelik juhus, et tookord oli paljas kõrval kes kohe oskas seda hinnata ja kes andis nõu, et, et ma võiksin areneda pigem vabavärssi oma Vabarasi kui seda regulaarselt luuled. Nii ka juhtus. Nii et tänu tõlkepraktikale noh, ka nii palju võib saada üks autor, üks noor algaja autor. Ja sellele vabavärsile oled sa ju nii tõlkija kui autorina truuks jäänud? Jah ja mitte ainult ei ole sa sellele truuks jäänud, vaid sind on ju see hakanud viimasel ajal huvitama lausega võib öelda. Väikest viisi kirjandusuurijana. Jah, see on tõsi, siinjuures ma arvan, et, et ma ei piirdu tegelikult vabavärss, iga asi on selles, et et aeg-ajalt, kui ma saan kokku mõne luuletaja, aga siis me ikka ikka räägime sellest, kuidas me töötame, kuidas me kirjutame, mis luule läheb meile korda ja milline mitte ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis ühel hetkel avastasin kuidagi noh, nii kahju, et sellised ägedad vestlused ei ole kuskil fikseeritud niimoodi kirjalikult. Ja siis mõtlesin, et oleks tore, kui, kui pöörduda näiteks nende luuletajate poole, kellega olen vestelnud palvega, et nad kirjutaksid kas või needsamad mõtted, mis olid meievahelises vestluses, paneksid paberile abiks mõned küsimused, noh, ja selline palve, et, et see võiks olla essee vormis. Niimoodi sündiski, et aastal 2011 ilmus esseekogu pealkirjaga kius olla julge. Kus oli siis 21 esseed? Praegu kevadel peaks ilmuma ka sellesama projekti teine köide esimeses köites olid enam-vähem minu põlvkonna luuletajad, mehed ja naised, kes viljelevad erinevaid tehnikaid, kellel on väga erinev kirjandusmaitse. Ja nüüd selles uues köites on antud sõna vanematele kolleegidele, nii et jah, lähevad korda mulle. Et asjad, aga mis mulje sulle, nii nende, nooremate kui vanemate luuletajate juttu üldistades jäi, kas, kas on mingeid üldistusi, mida saab teha, või on see tänapäeva luulepilt siiski Eestis niivõrd kirju, et raske on mingisuguseid üldisemaid trende või tendentse sõnastada? Ma arvan, et et on küll selline soov teha üldistusi ja samas seda on väga ja väga raske teha, sest proovime sellisel teemal midagi Universal reaalselt öelda siis peab olema väga laia tähendusega ala selline selline selline mõte, et, et Eestis on väga erinevad luuled. Aga kui natuke kitsamaks tõmmata, noh, tulevad uued autorid, näiteks, võime rääkida Liina tammistest, kes kirjutab hoopis teistmoodi või tulevad nooremad autorid, kes hakkavad kirjutama riimilist luuled, noh, jällegi, kus on teostatud väga heal tasemel, noh, ma ei saa välistada vaatlejana ka see läheb mulle korda ja nii edasi ja nii edasi. Jõuame tagasi tõlkimise juurde. Milliseid autoreid sa tõlgid, keda sa oled ise saanud valida? Sellistena, keda sa oled tahtnud ise tõlkida? Jah, no see on see, see küsimused. Rääkida mõlemast tõlge suunast, eks ole, räägigi mõlemast. Et kuna luulet Eestis üldiselt tõlgitakse siis tegelikult võib öelda, et valik on piiramatu. Ta absoluutselt ongi nii et kõik, mis sulle meeldib, ongi sinu töö. Ja nii ka on rääkida autoritest, keda olen tõlkinud vene keelest eesti keelde, viimasel ajal võin mainida näiteks sellist autorit nagu Andrei kataloogis, kes elab Valgevenemaal Minskis, kirjutab Valgevene keeles. Ning jällegi seesama küsimus minul kui tõlkijal tõlkida vene keelest eesti keelde. No hästi. Kuigi jällegi see on nii suur väljakutse tõlkida luuled teisse keelde, kuna eesti keel on minu jaoks teine keel. Ma loodan, et see vana aktsendist äratuntav. Nii, ja veel üks asi kui tõlkida luulet, noh, ma ei tea, Valgevene keel ei ole minu jaoks isegi kolmas keel. Mu kõrv on lapsepõlves oli kuulanud Valgevene keelt, selles mõttes mul on mingisugune eelhoiak olemas selle keele suhtes, ta ei ole täiesti võõras keel minu jaoks. Aga noh, ikkagi kui on möödas 20 aastat sellest ajast, kui ma olen olnud Valgevene keelekeskkonnas. Et see on jällegi üks selline põnev seiklus, et kas ma saan sellega hakkama. Niiet Ma olen tõlkinud umbes 10 10 Andrei Kadanovitši luuletust siis eesti keelde või siis Riias on selline väga tore autor, kelle nimi on Sergei Timofejev kes on seotud kirjanduskooslusega orbiida, kes aeg-ajalt postitab oma uuemaid luuletusi Facebook'i. Jällegi ma ütlesin, valik on piiramatu. Võib valida Timofejev, Vi raamatutes ilmunud luuletusi võib valida, kuigi uuemat kraami, mida luuletajad aeg-ajalt sotsiaalmeedias näitavad. Täpselt samamoodi naudin väga ta luulet. Ma tean, et Aare pilv tõlgi purgida orbiit luuletajate tekste, aga näiteks kõige uuemad asjad, noh, kes nendega tegeleb. Noh, miks mitte miine. Või selline luulete mõnevõrra paradoksaalne kuju, nagu Arvo Mets. Tänaseks ta on kahjuks surnud. Ta on vanema põlvkonna autor. Tal on nagu me saame aru, eesti nimi, Arvo Mets. Aga ta elu ja kirjaniku karja rooli seotud Venemaaga. Ja temast sai lugupeetud luuletaja Venemaal omal ajal. Ta suri 90.-te alguses. Ta töötas väga kuulsa kirjandusajakirja Novõi Mir juures ligi 20 aastat Tauli respekteeritud ka kui luuleuurija, täpsemalt siis vabavärsi tõriidik. Ja nüüd praegu tänapäeva Venemaal, kus vabavärss läheb aina levinumaks luulevormiks tuletatakse ikka jälle meelde, siis minevikukujusid minevikku, luuletajaid, kes on selle vormi kallal teinud väga tõsist tööd. See Arvo Mets on kahtlemata üks tõeline kurioossem, et sa kirjutad temast 2014. aasta septembrikuu Loomingus ka ja ja siit saab iga lugeja siis täpsemalt tema elukohta teada ja et ta tundub ikka mulle tõesti väga huvitava kujuna, et tegelikult ju eestlane isegi mitte poolenisti eestlane, vaid täiesti eestlane, kes lihtsalt valis enda jaoks siis vene keelekeskkonna ja nagu sa ütled, kellest sai siis vabavärsi nii-öelda uuema vene vabavärsi üks rajaja, on ta. Äkki peaks mõnede luuletuse ette lugema? Kuidas neid valgeid marju nimetatakse vene keeles? Ma ei küsinud. Ja eesti keeles ei mäleta. Kas tahate, ma viin ära teie pruudid lugedes neile luuled? Mavinnad ära vaid unistusse. Kuid magavad nad teiega. Mööda tänavat kõnnib naine ümar läbikumav nagu Antonovka. Ta kannab endas inimest. Õnnelikud naised, kes kannavad endas tulevikku Armunud lihtsate asjade ilusse mis vaikselt hõõguvad nagu pihlakas sügises aias. Nooruses tormame nendest mööda. Ning alles hiljem leiame tõelisi Pro aitäh. Need on sellised hästi ilusad ja väga napid luuletused, väga, võiks öelda. Lihtsalt natuke jaapanlikud, kui mõelda haikude peale, kuidas neid tõlkida, oli. Noh, tavaliselt ongi niimoodi, et kui, kui asi tundub lihtsa koolisena või lihtsana siis tegelikult sellele lihtsusele on mitu-mitu tagapõhja mitu tausta raske oli, olid tarvis valida õigeid sõnu õiges järjekorras. Noh jällegi, et, et need luuletused töötaksid eesti keeles. Kahju, et ei ole võimalik Arvo endaga arutada nende tõlgete üle. Küll aga sain ma tuttavaks ta lesega. Muidugi me ei saanud rääkida tõlgetest, sest ta on venelane. Ta ei oska eesti keelt, küll aga oli tal väga hea meel, et Arvo metsalooming jõudis eesti kultuuriruumi. Kui ma helistasin talle veel enne seda, kui alustasin artikli artikli kirjutamist esitasin ennast ja ütlesin, et kavatsen kirjutada Arvo Metsast artikli. Et kas te saaksite mind aidata, mõne infoga peale hakkas ta nutma ja ütles, et helistasite mulle täna täpselt Arvo metsa sünnipäeval. Jumala näeb, et ma armastasin teda. Selline liigutav hetk oli. Aga mis tunne sul oli neid Arvo metsa tekst vene keeles lugedes, et kas tema enda vene keeletunnetus oli hea? Jah, ta oligi venekeelne luuletaja Mul tekkis pigem see küsimused, kuigi ja näiteks elu niimoodi lõpupoole oli ta eesti keel. Kas ta sai selle piisavalt palju praktiseerida, kas näiteks olid tal kirjavahetus eestikeelsete sugulastega või sõpradega kolleegidega? Sest kui tal oleks pärane nimi, ei tekiksid üldse küsimustki. Taon vene luuletaja. Aga äkki kuulame vahelduseks muusikat, mida me kuulame? Me kuulame sellist bändi nagu jonka, et see bänd on Tallinnast pärit. Tegemist on Eestis elavate vene keeles mõtlevate ja inglise keeles laulavad väga andekate rokkmuusikutega. Kui ma ei eksi, võitis bänd vist 2009. aastal raadio kahe noortebändivõistluse. Ma ei ole täpsemalt uurinud nende saavutusi, avastasin nende loomingut alles selle aasta alguses, kui kogematta sattusin nende kontserdile. Ma sain aru pärast natuke lugedes nende kohta, et, et nad on pärjatud mitme auhinnaga. Kuigi nende esimene Vlad ilmus alles eelmise aasta lõpus. Kirjandussaade tõlkes leitud mina olen Peeter Helme ja minuga on täna külas luuletaja ja tõlkija hiigorgut ju. Rääkisime nüüd Nendest autoritest, keda Igor on tõlkinud eesti keelde ja lõpetasime ühe sellise huvitava, omamoodi kurioosse autoriga kelle nimi on Arvo Mets, aga kes on, oli vene luuletaja. Aga Igor, sa mainisid enne seda, et oled tõlkinud ju ka eesti autoreid vene keelde, et äkki räägiksime siis niipidi tõlkimisest ka natukene? Jah, ma arvan, et enamasti need autorid on luuletajad, kuigi olen tõlkinud ka esseistikat proosest ma ei, ma ei isegi ei mäleta, kas ma olen üldse midagi tõlkinud, praegu ei mäleta, võib-olla olen romaani igatahes mitte kui mõni novell või lühilühem proosal aastaga ja kui rääkida luulest, siis neid luuletajaid. No ma ei tea. Ma arvan, et kuni 30 väga head eesti luuletajad, nahin jällegi juba juba see arv näitab, et valik on piiramatu. Tegelikult. Ja ma arvan, et siinjuures on väga kohane järeldada seda, et eesti kirjandus, eesti luule elab praegu väga häid aegu on väga heal järjel. Kvaliteetseid tekste ilmub igal aastal mitu head raamatut. Ma olen ise olnud aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse žüriis. Ja seal olles sain ma aru, kui raske on panna kokku ühe nominatsiooni, kus oleks kuus raamatud. Raamatuid on häid, raamatuid on rohkem. Ja kõik need tulised debatid, mis sellega kaasnevad igaühel omad lemmikud, mis on arusaadav ja siis kompromissi otsimine ja nii edasi ja nii edasi. Aga see, kui keegi žürii liikmetest ütleb näiteks kommenteerib meedias, et et väärt raamatuid oli rohkem kui mahtudest nominatsiooni, see ei ole viisakuse pärast öeldud. Nii ongi. Ja seetõttu leian ma, kui keegi soovib teada täpsemalt, mida üks või teine hinda arvab eesti kirjandusest, siis ta võib vaadata, mida see või teine žüriiliige oli rääkinud meedias erinevatest autoritest erinevatest raamatutest või kui ta on näiteks eesti kirjanduse tõlkija nagu mina. Et siis võib uurida seda nimekirja autoritest, et kui on valida tarvis valida kuude autorid luule kategoorias ja ma olen tõlkinud näiteks 30 ja ma valin, on selliseid, kes mulle lähevad korda. Aga ma küsin siis teistmoodi, et kui sa valid mõnda tänapäeva eesti luuletajat vene keelde tekkimiseks kui palju sa mõtled näiteks selle peale, et kui palju see ütleme, Venemaa Vene publikut kõnetada võiks? Kas eesti luules on midagi sellist, millega näiteks neid on võimalik kas üllatada või mis vastupidi, neile võib-olla mitte üllatuslikult, aga just väga meeldivalt koduselt ja, ja niimoodi hästi tuttablikult mõjuks. Ma väga sellele ei mõtle. Minu jaoks on oluline, et tekst on veenev kõigepealt eesti keeles. Ja siis huvitab mind teostus, eks ole, kuidas ikka ja jälle ütlen neid sõnu. Kas, kuidas see tekst töötab tõlkes tõlge keeles. Aga noh, loomulikult, ja öelda, et ma üldse ei mõtleks sellele, kuidas Venemaal aluge näeb seda teksti. Näiteks praegu märtsis käis Eestis ühe Moskva kirjandusajakirja peatoimetaja kes palus, et ma nõustaksin teda ja teemaks on siis tänapäeva eesti kirjandus. Et ma koostasin nimekirja, kus oleks 10 positsiooni eestikeelsed autorid ja 10 positsiooni kohalikud venekeelsed autorid. Eesmärk on anda selle ajakirja erinumber, mis oleks pühendatud balti riikide kirjastustele. Kõigepealt oli meil üsna intensiivne kirjavahetus ning pärast ta käis Tallinnas kohal, siis ta väga intensiivselt suhtlesime koha peal. Muuseas, ta külastas Eesti Kultuurkapitali auhindade üleandmise tseremoonia. Et näha, kuidas Eestis sellised pidulikud asjad näevad välja. Meie vestluste käigus ütles ta, et eesti kirjandus niimoodi kõrvaltvaatajale paistab aga päeva ja intensiivse kirjandusena näiteks teiste balti riikide kirjelduste taustal. Ka temal oli väga keeruline otsustada, kelle teosed jäävad ajakirja sisse ja kellest loobuda. Nii et see, see on fakt, see on fakt, et häid tekste, häid autoreid on meil väga palju, see väga rõõmustab. Ja need tekstid on head mitte ainult meie enda jaoks, vaid ka teistes kultuuriruumides, need väga edukalt võivad töötada. Et ma saan aru, et Venemaal on tõesti huvi olemas ka näiteks siis eesti luuletõlgete vastu Jah, eesti luuletõlgete vastu eesti proosa vastu eesti esseistika vastu. Kõik need žanrid on ju meil tõesti tagasi heal tasemel. On. Seal fakt, no kui sa nii ütled, sest minule on jällegi öelnud ühe teise maa tõlkija, kes eesti kirjandust tõlgib ühte teise keelde. Tema on öelnud, et hakake ometi lõpuks kirjutama, nii et see kedagi teist ka huvitaks. Noh, ei tea, me loeme vist erinevaid raamatuid temaga. Aga keda seal endale viimasel ajal on kohe meeldinud tõlkida, et keda sa või ma küsin teistmoodi, kuna sa ei taha vist liiga teha kellelegi, keda sa viimati tõlkisid. Mulle avaldas muljet näiteks jala rahala proosalaastude kogu. Mulle avaldas muljetjaan kausi eelmise aasta looming. Mulle jätkuvalt läheb korda see, mida teeb luules Sveta Grigorjeva. See kui intensiivselt ja halastamatult. Ta töötab sõna kallal proovides vältida liigseid sõnu. Ma ütleksin isegi liigseid silpe oma vabavärssides. Mulle läheb korda, kui rääkida eelmise aasta kirjandusest. See, mida teevad proosas Maarja Kangro ja Kätlin Kaldmaa. Ma võiksingi jääda loetlema neid väga häid autoreid. Aga kas nüüd nimetatuid oled sa kõiki tõlkinud ka? Peaaegu peaaegu. Aga kuidas on, kas on mõni selline autor, keda sa loed ja naudid, aga saad aru, et tõlkides läheks midagi kaotsi või tõlkimine oleks liiga raske või et ei ole mõtet tõlkida? Ei ole, sellist asja küll ei ole praegu muuseas üks selline noh, värskeid töö, mille kallal töötan. Viimasel ajal, seal on Friedebert Tuglas, Felix Ormisson. Paar aastat tagasi avaldas mulle muljet see romaan, lugesin tookord seda romaani esimest korda. Jällegi noh, ma ei tea, miks see juhtus nii. Alguses ma arvasin, et, et küsimus on selles, et et ma õppisin venekeelses gümnaasiumis, et kõike ei uue seal läbi võtta, aga samas sain ma kinnitust, et et ka eestikeelses gaasi, mis see romaan ei ole kavas kooli kavas õppekavas sees. Ja mulle avaldas muljet see romaan kuidas noor Tuglas, kes oli tollal ja 20 pluss, suutis niivõrd küpse teosega hakkama saada. Seal on kõik modernismi elemendid sees võib leida isegi psühhoanalüüsi. Ja seda romaani ei ole tõlgitud vene keelde silmus aastal 1915. Ja nüüd mul on selline, ma ei tea, kas väike või suur, aga unistus et nüüd 100 aastat hiljem ilmuks romaan ka venekeelses tõlkes, tal on väga rikkalik keel. Nüüd üks venelane räägib, mille poolest Tuglas on hea kirjanik, eks ole. Tal on väga rikkalik keel. Muidugi ta on väga hea stilist. Ja siis kõik need katsetused vormi kallal ehk modernistlik romaan on väga nauditavalt teostatud. Noh, see on veel üks väljakutse, et noh, muidugi see keel on mõnevõrra arhailine 100 aastat ikkagi tähendab ka midagi. Ning järjekordselt kerkib see küsimus, et kuidas teha sellist tuulast, mis töötaks tänapäeval. Et see romaan oleks selline tähtteos. Et oleks noh, Felix arvestatav näide, üks oluline näide väga ilusast ja väga võimsast eesti kirjandusest No, ja kuidas seda teha, siis? Kui saab valmis, siis räägin, selge. Aga ma küsin lõpetuseks veel ühe autori kohta, keda sa oled tõlkinud nimelt paari sõnaga räägitud sellest, et oled ka enda luuletusi tõlkinud. Ma ei teadnud, kas üldse kuidagi oleks pädev sel teemal sõna võtma, aga, aga ma siiski küsin enda enda asja tõlkida. Ma olen lugenud erinevate luuletajate arvamusi selle kohta et mida tähendab tõlkida omaenda loomingut. Ja reeglina need arvamused on sellised, et, et see on v-le raskem kui tõlkida kellegi teise loomingut. Ja mina ei mõtle nii. Mulle tundub just vastupidi. Et, et mõnevõrra lihtsam on tõlkida omaenda luuled. Kuna sa tead täpselt, kuidas asja kavandasid. Sa mõistad, kuidas sa teostasid seda luuletust emakeeles. Ja seetõttu sa oskad iseendale seletada, mis seisab ridade taga ning taasluua seda teksti eesti keeles. See kõlab küll väga lihtsalt ja arusaadavalt äkki siis mõni näide. Ma ei loe venekeelset originaali, vaid loen kohe eestikeelset tõlget. Inimene tahaks elada vähemalt sajandi kuid soovid ja võimalused ei klapi kokku. Ja nii on alati. Ja kõiges. Kavadviimsid langenud lifti. Jalakäijad, vaated, tulvad, kõnnitee kallastest välja. Suurel kiirusel mööduvad autod kioskid müüvad kommi ja kõmu. Ümbritseva maailma jälgimine muutub jalutuskäigu esmapõhjuseks. Kooskõla jaguneb osadeks. Igaüks nendest pürgib iseseisvusele. Java in tehniga jätektooniga. Inimene põleb nende vahel läbi nagu juhe. Väga ilus, aitäh. Ja suur tänu ka selle vestluse eest, Igor kotti. Ma soovin sulle jõudu siis seelik Sormussoniga, sul hakkab ju tegelikult kohe varsti ka endo veel luuleraamat välja tulema. Ja see on luuleraamat, kus ma naljatamisi ütlen, et ma teen selles raamatus kalju kruusad. Teatavasti Kalju Kruusa, kui ta annab välja oma luuleraamatuid avaldab nendes nii omaenda luulet kui ka luuletõlkeid. Ja seda nähtust nimetama Kalju Kruusa tegema. Nii ma teen ka Kalju Gruusiat oma uues eestikeelses raamatus Pealkiri olnud, kuidas kujutada päeva, kus on sees mu uuemad luuletused ja luuletõlked. Selge jääme seda põnevusega ootama. Mina olen Peeter Helme ja tõlkes leitud on taas eetris kahe nädala pärast, aga enne, kui me lõpetame, siis Igor, sa valisid veel ühe muusikapalaga, saate lõpuks, palun ütle, mida menüüd kuulame. Jah, see valik on sümboolne. Me alustasime kirju Medvedjeviga. Mainisime Efessi. Lõbus ongi hea sellist stream'i luua ehk siis lõpetada feissi mainimisega. See bänd ja see lugu on seotud selle suurepärase luuletaja isiksusega häält sotsiaalmeedias, ta paneb üles oma lemmikmuusikat, sealt ma täpsesin selle bändi. Ei hakkas seda nimetama, olgu see üllatuseks teile. Aga see on nagu mulle tundub, üks väga hea muusika.