Tere õhtust, kell on saanud kuus ja Päevakaja teeb kokkuvõtte laupäeva neljanda aprilli päeva sündmustest MINA OLEN Tõnu Karjatse. Soomes peetakse kooliturvalisuse üheks aluseks üldist head õhkkonda koolis ning koolipsühholoogi või mõne muu tugiisiku olemasolu, kelle poole laps saab alati pöörduda islami äärmuslusega liituma, tõmbab noori ühelt poolt nooruse rumaluse seiklusi. Teisalt aga on tegemist ka Euroopa väärtuskriisi. Ühe ilminguga. Seda teemade ringi arutati Brüsselis usuäärmusluse konverentsil. Ukrainas on endiselt rahutu. Päeva jooksul tapsid kremli-meelsed terroristid kolm valitsusvägede sõdurit. Eesti Kontsert sai täna ühe reliikvia võrra rikkamaks, helilooja Hans Hindpere lapsed andsid jõhvi kontserdimajale üle. Hans Hindpere klaveri. Ilmateenistus lubab alati nii vihma-lörtsi kui ka lund. Õhutemperatuur öösel miinus kahest pluss kaheni, homme päeval aga pluss kolmest pluss kaheksani. Nüüd kõigest lähemalt pärast Viljandi koolitulistamist on eesti koolid hakanud üha rohkem mõtlema selle peale kuidas selliseid olukordi ennetada ja tihendanud ka koostööd politseiga. Soomes on olnud juba mitu koolitulistamist ja seal peetakse turvalisus üheks alustalaks. Tugiisikute olemasolu koolis. Lastel oleks oma murega juba aegsasti, kelle poole pöörduda. Kai Vare räägib lähemalt. ÜRO lastefondi uuringu järgi on Soome laste heaolu edetabelites esimeste seas. Ometi on just Soomes toimunud jogeleja Kauhajor koolitulistamised. Selle aasta veebruaris hakati Ülo järve viljakale koolile saatma e-kirjaga ähvardusi, kuidas on kavas kasutada nii automaatrelva kui snaipripüssiohvrite südamed välja rebida ja prügikasti visata. Kool jättis igaks juhuks mõnel päeval isegi tunnid ära. Ähvardusi saadeti korduvalt ja lõpuks juba viiele piirkonna koolile. Turu Ülikooli professor Pekka Räsenenun uurinud kooli ähvardusi ja netiviha. Tema sõnul on pärast koolitulistamisi koolidele saadetud märkimisväärselt palju ähvarduskirju. Surmeniale Genovi mune suurem Aadokin pärast jõgeleja kauga. Jõe koolitulistamisi oli selline lainel vahel alates 2010.-st aastast on ähvarduste hulk tasapisi vähenenud, aga kahjuks on neil endiselt siiski märkimisväärselt palju, ütles Räsenen. Ülele koolidele on antud turvalisuse tõstmiseks mitmesuguseid soovitusi. Muuhulgas peetakse ülioluliseks õpilaste võimalust pääseda koolipsühholoogi või mõne muu tugiisiku juurde, ütles Eli Neder. Stream haridus- ja kultuuriministeeriumist. Tavatena on ollut siirdapaenopisteni küüsist üksile Annema keskmisest toiminast ühteisoliseni ennada ehk abiskele Hualda. Senise õpilase probleemikeskse lähenemise asemel seame rõhu kogukondlikule ja ennetavale lähenema. Misele tahame, tugi oleks õpilastele väga lihtsalt kättesaadav, et heaolu ja õppimist edendada, rääkis Nederstram. Seaduse järgi peab koolipidaja tegelema kooliturvalisuse suurendamisega pidevalt ja lähtuma varase sekkumise põhimõttest. Sellele aitab kaasa ka õpilaste kaasamine. See tuuakse välja ka eelmisel aastal jõustunud seaduses. Eristada seda apela osales ootasina ihan Arjen toiminnas kaalussalike OP lainel osalisuta vaheliste ta sinna kaaluti, USA tuuakse eraldi välja õpilaste kaasamine kooli igapäevasesse toimimisse. Tugevdatakse õpilaste osalemist. Koolitöös töö planeerimises, selgitas Nederstram. Nii mõnigi asjatundja on vestlustes tunnistanud, et eelmise majanduskriisi ajal tehti Soomes suur viga, kui rahapuudusel paljudes koolides koolipsühholoogid ära kaotati. Selle otsuse mõrud viljad on praegu selgelt tunda. Ka Eesti koolipsühholoogide ühing on juhtinud tähelepanu sellele, et meil on vaja stabiilset ja tervikliku tugiteenuse tagamise süsteemi. Seda ei saa jätta pelgalt kooli direktori või väga erinevate võimalustega omavalitsuste otsustada. Hiljuti teatati Austraaliast, Sydney lennuväljal peeti viimasel hetkel kinni kuueteist- aastased õde-venda, kes tahtsid minna islamiriigi eest sõdima. Selliseid sõnumeid tuleb ilmselt veelgi tähendabki küsima, miks siis tõmbab ISIS just noori. Ja põhjusena nimetatakse enamasti protestivaimu, kas siis vanemate või kogu maailma vastu samuti adrenaliinivajadust seiklushimu, aga midagi peab seal veel olema. Seda nimelt arutati Brüsselis usuäärmusluse teemalisel konverentsil. Mall Mälberg rääkis sel teemal orientaliste Vladimir Sazonov ja Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelam. Iga. Islamiriik oskab inimesi iseäranis noori meelitada, arvab Vladimir Sazonov ja põhjusi on tema sõnu erinevaid. Noh, näiteks paljudel noortel tütarlastel ilmselt võib meeldida ISISe võitlejad, võib-olla ka niuksed, romantilised kangelased tunduvalt mitmetele ja teiseks muidugi mitmete noorte jaoks võib-olla Euroopas, eriti moslemite jaoks väärtusi ehk siis Califadiidi meeldib tegelikult mitmetele neile tundub see ilmselt ka tõsine ja tõeline idee, mille nimel võib minna nagu võidelda, aga kuna islamiriigi äärmuslased teevad väga head propagandat, siis kasvavad nad värvata erinevaid sõdalasi sinna ka kindlasti kuuluvad ebaküpsed, inimesed, ebakindlad, noored ja ka kahjuks psühhopaadid ja lihtsalt mingid seiklushimulised avanud turistid võib-olla kellel ei ole, mida elus kaotada. Küsimusele, miks noored ISISega liituvad, püüdsid Brüsselis usulise radikalismi konverentsil vastust leida ka Euroopa Parlamendi saadikud, Euroopa suuremate usundite esindajad. Sõna võtnud hulgas oli ka Eesti parlamendisaadik Tunne Kelam. Tema sõnul võib öelda, et üks põhjus on kindlasti majanduskriis ja noorte hulgas leviv tööpuudus. Aga pigem on küsimus elu mõttes. Ega tegemist pole ju usuliikumisega, tegemist on sellega, et teatud inimesed, teatavad rühmitused, on, võiks öelda, kaaperdanud suured usundit, eriti islami selleks, et oma poliitilisi sihte edendada äärmuslikku vägivallavormis. Me ei lahenda asja lihtsalt majandusliku olukorra parandamisega või tööpuuduse vähendamisega või ka hariduse suurendamisega on küsimus elu mõttes. Ja kui religioosne fundamentalism lubab, et, et kui sa elu ohverdad, siis järgmises elus saad selle eest tasu. See on lihtsalt tavalise usundi mõte. Väänamine, aga ta pakub noortele inimestele mingisugust iva. See on tõsine mõtlemiskoht. Mässuliste rühmitus Islamiriik on võtnud enda kontrolli alla 90 protsenti Damaskuse äärelinnas asuvast palestiinlaste pagulaslaagrist. Islamistide rühmitus on nüüd vaid mõne kilomeetri kaugusel Süüria presidendi Bashar al-Assadi võimukohast. Jarmuki laagris elab 18000 pagulast, kes aastaid kannatanud pommitamiste, ümberpiiramise ja mässuliste rünnakute pärast. ÜRO teatas, et on laagris elavate inimeste pärast tõsiselt mures. Kaua aega kestnud valitsusvägede ümberpiiramise tõttu on seal suur näljahäda ja levivad haigused. Süüria Inimõiguste vaatluskeskuse teatel pommitasid laagrit ka täna. Süüria õhujõud. Rahvusvaheline punane rist kutsus Jeemeni konflikti osapooli üles ööpäevasele vaherahule, et kohale viia hädavajalikku arstiabi ravimeid. Abiorganisatsiooni teatel on piirkonna elanikud olnud muust maailmast pidevate õhurünnakute ja lahingutega olnud ära lõigatud juba rohkem kui kaks nädalat. Selliste teatel on saudide juhitud koalitsioon blokeerinud kolme ravimitega laaditud laeva kohalejõudmise lahingutes Lõuna-Jeemeni keskuse avada nii. Pärast on hukkunud vähemalt 85 ja viga saanud 1200 inimest. Enamiku neist moodustavad tsiviilisikud. Kohaliku terviseameti kinnitusel vajavad haiglad hädasi rahvusvahelist abi, sest varud hakkavad lõppema. Tema ja haiglad ei suuda enam kasvava ohvrite arvuga toime tulla. ÜRO Julgeolekunõukogu hakkab arutama Venemaa ettepanekut Saudi Araabia juhitud koalitsiooni õhurünnakutes mõtlemiseks Jeemenis eesmärgiga viia piirkonda humanitaarabi. Keenia kahtlustab karissa ülikoolile sooritatud rünnakuga kavandamises Somaalia juurtega keenialast Mohammed Mohammudit. Võimud lubasid ka 200000 eurot selle teabe eest, mis viib mehe kinni piidamiseni. Neljapäeval toimunud rünnakuga seoses on kinni peetud meest. Rünnakus hukkus 142 tudengit, kolm politseinikku ja kolm sõjaväelast. Tapeti neli ründajat. Rünnakarissa ülikoolilinnakus on ohvriterohkeim riigis pärast plahvatusi USA saatkonnas 1998. aastal. Vastutuse veretöö korraldamise eest võttis Somaalia äärmusrühmituse Al Nad teatasid, et see on kättemaks selle eest, et Keenia on saatnud oma sõdureid Somaaliasse võitlemaks islamistidega. Ukraina kaguosa konfliktipiirkonnast sai ööpäevaga surma kolm ja haavata kaks valitsusvägede sõdurit, teatas erioperatsiooni pressiesindaja Andrei Lõssenko. Tema sõnul möödus Öövel operatsiooni tsoonis rahutult. Vaenlane ründas Ukraina vägede positsioone donetski lennuvälja Afteeeffgaa ja põtna asula piirkonnas. Tema sõnul püsiv olukord pingeline ka Mariupoli suunal. Ukraina võimud kavatsevad lähema kahe nädala jooksul saata riigi kaguosa konfliktipiirkonda tulirelvadega varustatud hambvee ja saksoni. Soomukid. Ja nüüd koju tagasi Tallinna ja Tartu eeskujul toimuv restoranide nädal tänasest ka Pärnus. Suvepealinna 30-st restoranist võtab osa 20 korraldajatele meeldiva üllatusena broneeriti enamik kohtadest kohe, kui info liikvele läks. Ester Vilgatsi lugu. 1992. aastal New Yorgist alguse saanud restoranide nädal jõudis Eestisse nelja aasta eest. Seda on korraldatud mitmes linnas. Pärnus on sel aastal esimene kord, kui restoranid oma menüüs olevaid roogi odavamalt pakuvad. Meeldiva üllatusena selgus, et huvi ettevõtmise vastu on väga suur. Eesti peakokkade ühenduse president Estonia spaa peakokk Rudolf Visnapuu. See on sellepärast hea, et Pärnu on jõudnud juba nii kõrgele tasemele, et reklaamida ennast ja reklaamida oma restorane, häid peakokkasid. Tartus on juba toimunud restoraninädal Tallinnas on toimud, Kuressaares on toimunud. Ma arvan, et viimane aeg oligi nüüd Pärnus ära teha ja näidata, mida siin kõike osatakse. Esinustatuks. Teavet selle juba ammu välja kuulutanud, nii et selle järgi võite öelda, et tagasiside on meeletult hea. On tõesti hea, et enamus restorani kõik juba täis broneeritud enne juba seda, kui, kui üldse hakata seda suurt reklaami tegema. Nii et tegelikult see juba näitab ka tasemelt me alguses mõtlesime, et teeme vaikselt, et äkki võib-olla 10 restorani saame täis, aga saime tunduvalt kaks korda rohkem. Suvepealinna restorane propageerides ei müüda nii-öelda üksnes söögikohti, vaid ka linna restoranide nädala projektijuht Kadi helmeste. Kui me mõtlesime, et Pärnu selline tore väikelinn kokku 30 restorani, kui me nendest 10 suudame kaasata, siis on nagu väga hästi juba, aga tuli kokku 18 ja ega see, et osalejaid on rohkem, see oli super, sest et külalistel on lihtsalt rohkem valikuid, siis. Me müüme mitte igaüks oma restorani siint. Tegelikult müüme Pärnut, muidugi müüme Pärnut ja sellepärast on ka see kajastatud aprillikuusse. Suvel ei oleks sellisel ettevõtmisel mõtet ja ega nagu ei õnnestugi väga hästi. Aga just et teha ühiselt sellist Pärnu turundamise kampaaniat. Et selles mõttes on vahva, et nii palju ettevõtjaid on tulnud nagu paatia omal soovil veel kaasa löönud. Ja kuna enamik kohti broneeriti lausa välgukiirusel, oli järgmise aasta restoranide nädala toimumine otsustatud juba enne tänavuse algust. Ester Vilgats, Pärnu. Eesti Kontsert sai täna ühe reliikvia võrra rikkamaks helilooja Hans Hindpere lapsed andsid Jõhvi kontserdimajale ülem Hans Hindpere klaveri. Nii kõlas Hans Hindpere Kauksi rand täna pärastlõunal jõhvi kontserdimaja teise korruse jalutussaalis mängis jõhvist pärit pianist Rait Remmel. Eesti Kontserdi peadirektor Jüri Leiten ütles, et klaver sobib jõhvi kontserdimaja seltskonnaõhtutele ja ansambliproovides ideaalselt. Sellel klaveril sobib mängida tema sõnul näiteks svingi. Tegelikult oli tunda, et see on hästi sisse mängitud pill ja mul tekkis kohe see paralleel, et kuna Hans Hindpere oli tuntud arranžeerija ja organiseerimise õpetaja ehk siis Arenseerimine kui kõikidele erinevatele häältele sellise koosmänguseadmise pedagoog, et siis ta kindlasti käsitles seda klaverit oma alumisest noodist kuni kõige kõrgema noodini välja ja, ja kindlasti on see pill väga hästi sisse mängitud ja, ja millegipärast mul oli selline tunne ka, et see pill oli hästi soe, täpselt selline soe inimene, nagu oli Hans Hindpere oma muheda jutu ja, ja ilusate lauludega. Eile käis klaverihäälestaja käe alt läbi Veli sarv jõhvi, kontserdimaja klaverihäälestaja tegeles sellega pool päeva. Häälde saada oli teda kaunis lihtne, aga reguleerimist ja puhastamist vajas küll. Sest vaevalt seal varem keegi tolmu sees oli käinud. Et eile nägin ma selle klaveriga vaeva nelja tunni ringis. Ta kõlaks täna nii, nagu kõlab, kuigi ta tahaks natuke veel reguleerimist saada. Aga klaver on küllaltki hea kõlaga, mulle meeldib tema vanuse kohta, et klaveriseerianumbri järgi tema väljalase kusagil on 70.-te aastate algus, eelmise sajandi ja kõla mulle meeldib. Praegu ei taha, uuemaid on isegi ei kõla nii hästi kui see klaver. Estonia kabinetklaver? Jah, et ma arvan, et Hans Hindpere selle klaveri sai fabrikus, siis ta käis kindlasti seda ise välja valimas. Talle anti võimalus kindlasti see, noh, see on minu isiklik arvamus, aga ta valis kõige parem. Tänane ilm on olnud kõikjal külm ja sajune, ilmselt jääb see nii ka homme ilmast, räägib nüüd Ülle Jõemaa, palun. Ööl vastu homset on meil veel valdavalt pilves ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja lund, saartel ka vihma, kohati võib olla udu. Puhub kirde- ja idatuul kaks kuni seitse, saartel ja rannikul puhanguti 10 kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma. Puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni kaheksa, rannikul iiliti 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb viie kuni üheksa kraadini, ent meretuulega rannikul võib-olla vaevalt kolm kraadi. Tänased spordiuudised võtab kokku Taavi Libe, ole hea. Eesti naiste võrkpallimeistrivõistlustel pääses teise klubina finaali TTÜ naiskond, kes alistas poolfinaalseeria neljandas kohtumises Tartu Ülikool eedeni kolm. Null, geimid 25 21 25 11 ja 27 25. Erle Püvi ja maali kane mägi tõid võitjatele 12 punkti. Elis Venno kogus Tartu poolel 13 punkti. Finaalseerias kohtu TTÜ tiitlikaitsja Kohilaga. Kuigi TTÜ jaoks oli tänane mäng poolfinaalseeria ainus, kus vastasele geimi ei loovutatud, ei olnud peatreeneri Tiit Kõivu sõnul tegemist seeria kõige lihtsama mänguga. No kindlasti ta nüüd kõige lihtsam ei olnud, et eks me teadsime ka, et vastasel on selg vastu seina ja nendel on vaja, nad tulevad kindlasti täiega peale. Aga esimene geim oli suhteliselt sihuke murrangukeemiat, tundus, et me õpime selle ilusat ärakest. Ja teine tuli juba noh, nagu nii-öelda kolmas geim jällegi oli tõsisem, tõsisem vastupanuga sisu oli tegelikult juba murtud, et kahe esimese geimiga otsustungidel ära. Jalgpalli Eesti meistrivõistluste neljandas voorus avas võiduarve Viljandi tulevik, kes oli uustulnukate duellis kodus viis. Kaks üle Pärnu linnameeskonnast. Võitjate väravad lõid Sander Post 18.-le 57., Joonas Tamm 20. Kerdo Juhkam 44. ja Karl Ivar Maar 52. minutil. Kaotajate poolelt tegid skoori Antoni Sakkov 47. ja Rauno Tutk 54. minutil. Pärnu on liigatabelis nelja punktiga kuues, esimesed kolm punkti teeninud tulevik on nende järel seitsmes, kuid täna peetakse veel kolm mängu. Tuleviku peatreener Aivar Lillevere. Tegime aastasele kõrget dressingud oli õnne, suutsime küllalt ruttu selle avavärava ära teha ja kolmul minuti minna. Pärnu on näidanud, et nad on teise poole võistkond ja kahjuks juhtuski, et Pärnu tuli tegelikult kolm ühe pealt. Ma tundsin, et pärl tuli tagasi. Paistab, et täna oli värava löömisega oli meie päev, et realiseerimine oli nagu isegi siis väravat on ikka, kui tükk aega pole, on ainult kolm mängu polühend, korraga tuleb viis väravat siis olema nagu leidsime, nagu õiget Soone. Eesti meeste käsipalli meistrivõistluste veerandfinaalseeria avamängus sai Viljandi kodus 32 25 jagu arukülast. Võitjate parimad olid Ott Varik üheksa ja Robert lõpp kaheksa väravaga. Kaotajatele tõi Siim Oskar Oja parimana kuus väravat. Kahe võiduni toimuva seeria teine kohtumine peetakse seitsmendal aprillil Arukülas. Pallurid Kristin Kuuba ja helina Rüütel said Poolas toimuvatel juunioride Euroopa meistrivõistlustelt paarismängus, pronksmedaliüksikmängus jagas Kuuba viiendat kuni kaheksandat kohta. Meespaarismängus jäid Heiko Soopärja Mikk Õunmaa jagama üheksandat kuni kuueteistkümnendat kohta. Aitäh. Selline oli Päevakaja vaiksel laupäeval. Täname kuulamast. Head õhtut.