Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva kaheksanda aprilli olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Riigikogu andis tänasel istungil Reformierakonna esimehele Taavi Rõivasele volitused valitsuse moodustamiseks. Rõivas nimetas raskelt kulgenud läbirääkimiste tõttu sündinud koalitsiooni visadus koalitsiooniks ja homme algavad tööd maratonijooksuks. Riigikogu keskfraktsiooni juht Kadri Simson ütles, et opositsioon ei anna uuele valitsusele 100 kriitikavaba päeva ning Simsoni hinnangul on uuest koalitsioonist enim võitnud reformierakond. Venemaa riigiduuma välisasjade komitee võttis ametlikult menetlusse seaduseelnõu Eesti vabariigi ja Vene Föderatsiooni riigipiiri lepingu ning Eesti vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe mere alade piiritlemise lepingu ratifitseerimisel. Vene president Vladimir Putin kutsus kohtumisel Kreeka peaministri Alexis Tsiprase ka Kreekat osalema Türgit läbiva gaasitrassi ehitusel ning vihjas, et Moskva võib tühistada Kreeka toidukaupade impordile kehtestatud piirangud. Maanteeamet otsustas puitsildade kavandamisest uutesse projektidesse. Edaspidi loobutakse mullu lagunemise märke ilmutanud seitse aastat tagasi valminud Vaida puit. Selle asemele Tallinn-Tartu maanteel rajatakse teras betoonsild, mis maksab ligi 300000 eurot. Politsei pidas Pärnus kinni kaks ealist noormeest, keda kahtlustatakse viimastel nädalatel kesklinnas mitme tulekahju süütamises. Kuidas jõuab kaks loovus kultuurivaldkonnast üldise innovatiivsuseniga muudes valdkondades, selles seoses tunnevad kultuuriinimesed puudust spordist. Täna alustatakse Eesti naiste võrkpalli meistrivõistluste finaalseeriaga, kus omavahel kohtuvad tiitlikaitsja Kohila ja TTÜ naiskond. Ilm on öösel ja homme päeval selge ja kuiv, päeval puhub läänetuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis ja sooja on öösel üks kuni viis, homme päeval kuus kuni 11 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Riigikogu andis pärast rohkem kui kaks ja pool tundi kestnud arupärimist peaministrikandidaadile Taavi Rõivasele volituse moodustada tänane valitsus. Rõivase moodustatavad valitsus toetas 58 ja vastu oli 40 saadikut. Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski ja keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin jätsid hääletamata. Taavi Rõivas käis tulevast valitsust Kadriorus tutvustamas ka president Toomas Hendrik Ilvesele. Tänase päeva sündmused Parlamendis võtab kokku Reene Leas. Seda, et koalitsiooniläbirääkimised olid keerulised ja kujunesid pikaks, tunnistasid täna kõik kolm laua taga istunud erakondade esimeest. Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase sõnul valiti juba alguses raskem tee ja ei lepitud kokku minimaalses ühisosas, vaid sõnastati Eesti jaoks olulised sõlmküsimused. Aga me leppisime kokku suurtes väljakutsetes eesmärkides ja viisidest, kuidas Eestit edasi viia. Ja selle valitsusliidu tulemusi ei saa tulevikus defineerima mitte ainult see, mis leppes kirjas vaid ennekõike see, kui teotahtelised kokkulepitut ellu viime. Me võime kindlad olla, et mitte midagi ei juhtu iseenesest ja kui vaja, siis tuleb ka visalt minna läbi halli kivi. Neli aastat ühiselt. Kuus põhiteemat lepingus on julgeolek, majanduskasv, inimeste heaolu, rahvastik ja lapsed, riigireform ning Eesti Euroopa Liidu eesistujamaana. Ettevõtjad on juba väljendanud oma pettumust, et majandus- ja maksuteemade käsitlemine ei vasta paljuski nende ootustele. Taavi Rõivas. Eestile edu toonud majanduspoliitika aluseid ei ole vaja muuta. Me jätkame lihtsa ja väheste eranditega maksusüsteemiga ja ausa ja ettevõtluskonkurentsi ja avatud majandusega, konservatiivse eelarvepoliitika ja kapitalile avatud majanduskeskkonnaga. Me eelistame vähendada tööjõu maksustamist tervist kahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamise arvelt. Valimistel oodatust oluliselt kehvema tulemuse teinud Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu tunnistas, et kõnelustel kasutasid kõik kolm osapoolt kurnamis taktikat. Lepinguga on Reinsalu rahul, nagu ka saadud justiits-rahandus-keskkonna- ning sotsiaalkaitseministriportfelliga Kolmandale koalitsioonipartnerile. Sotsiaaldemokraatidele jäävad loodavas valitsuses kaitse, ettevõtluskultuuri ning tervise- ja tööministri ametikohad. Erakonna esimees Sven Mikser tunnistas, et enne lepingu allkirjastamist vaieldi ka erakonnasiseselt palju, kuid lõppkokkuvõttes võivad sotsiaaldemokraatide valijad leppega rahul olla. Aga ma usun, et sotsiaaldemokraatidele traditsiooniliselt kõige olulisemate teemavaldkonnad ja ka inimrühmad, et lastega pered, et vaesusriskis inimesed, madalapalgalised töötajad, et nemad võivad kindlasti selle leppega rahul olla, et selles nendes peatükkides, mis nende teemadega tegelevad, on väga konkreetsed meetmed ja neid ei ole mitte vähe. Keskerakonna fraktsiooni juhi Kadri Simsoni hinnangul on loodava koalitsiooniga aga kõige enam kaotanud just sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid ei saanud pea mitte midagi. Et kui neil eelmises koalitsioonis aasta tagasi olid kahes lahutatud ministeeriumis tugevamad ministriportfellid, siis nüüd jäid nad mõlemast sellisest põhilisest ministri positsioonist ilma ja said Lähen väiksema valdkonnaga aseministri koha. Vaadates positsioonide jaotust ei mõista ma, miks sotsiaaldemokraadid sellisesse koalitsiooni läksid. Vaadates programmi ei mõista samuti, miks sotsiaaldemokraadid jälle läksid kolmikliitu ellu viima Reformierakonna poliitikat. Esimene küsimus riigikogus peaministrikandidaadile puudutas aga majandus ja taristuministriks esitatud reformierakondlast Kristen Michalit. Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski. Teatavasti ilmnesid nimetatud isiku suhtes mõned aastad tagasi mõned murettekitavad asjaolud, mis seadsid tugevasti kahtluse alla tema sobivuse sellele ametikohale. Et kuna lõpuks neid kahtlusi ei, ei kinnitatud ega ei lükatud ümber, siis paljuski taandus lõpuks küsimus usule. Siit minu küsimus, kas peaministrikandidaat Taavi Rõivas, kas sina usud Kristen Michalit? Mitte ainult Kristen Michalit, vaid ma usun kõiki nii oma praeguse ametist lahkuva valitsuse liikmeid kui ka oma tulevaste valitsuste liikmeid ja ma olen neid valmis alati ka kaitsma, avalikke, aga mitte avalike rünnakute eest. Venemaa Riigiduuma välisasjade komitee võttis täna ametlikult menetlusse seaduseelnõu Eesti vabariigi ja Vene Föderatsiooni riigipiiri lepingu ning Eesti vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimiseks. Ratifitseerib valimisprotsess võib aga osutuda suhteliselt pikaks. Neeme raud jätkab Moskvast. See, et riigiduuma välisasjade komitee piirileppe täna menetlusse võttis, ei tähenda selle peatset ratifitseerimist. Komitee esimehe Aleksei Puškovi sõnul oodatakse leppele enne tuumatäiskogu ette jõudmist veel mitmeid eksperthinnanguid ning arutellu võivad sekkuda ka tuumateised komiteed. Trump tegemist on algfaasiga ees seisab suhteliselt tõsine töö ekspertide tasandil rikute tasandil, ütles Puškov täna Moskvas toimunud pressikonverentsil. Vastuseks rahvusringhäälingu küsimusele jätkas. Arvan, et selle dokumendi vastu ei tunne huvi mitte ainult meie komitee siis välisasjade komitee, sest igasugused piirimuudatused on seotud ka julgeoleku küsimustega. Mingisuguseid takistusi selle leppe ratifitseerimisel, et ma ei näe, kuid küsimus tähtaegade kohta on teatud määral seotud ikkagi poliitilise olukorraga. Paldiski Riigiduuma välisasjade komitee esimehe sõnul ei aita ratifitseerimisprotsessile kindlasti osa Eesti juhtide poolset provokatiivset avaldused, nagu president Ilvese poolt inglise ajalehele Times antud intervjuus öeldu, et Kreeka, Itaalia, Ungari ja Küpros, kes soovivad Venemaa-vastaste sanktsioonide lõdvendamise on Putinile kasulikud idioodid. Puškovi oli see artikkel lausa pressikonverentsil kaasas see Zoom sõdus sündinud Hummulis, seda ma ei tea. Kui härra Ilves oleks huvitatud selle leppe maksimaalselt kiirest ratifitseerimiseks, arvan, et ta mõtleks, enne, kui selliseid avaldusi teeb. Loomulikult ei saa me jätta seda arvesse võtmata, see loob teatud õhkkonna, aga parlamentides istuvad ju inimesed ja neil on ka teatud emotsioonid ning mitte ainult Eestis parlamendis, ütles Puškov. Tema sõnul on samavõrd kui Eesti presidendi avaldus vene poliitikuid viimasel ajal ärritanud ka Läti välisministri väide, et Venemaa võib lõpetada nagu Natsi-Saksamaa ja Leedu presidendi sammud riigi otsekui sõjaks ettevalmistamisel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Teistest välissõnumites teeb ülevaate Uku Toom. Moskvas kohtusid Vene president Vladimir Putin ja Kreeka peaminister Alexis Tsipras. Putin vihjas kohtumisel, et Moskva võib tühistada Kreeka toidukaupade impordile kehtestatud piirangud. Kreeka valitsus peab aprilli lõpus maksma välja enam kui miljardi euro väärtuses palku ja pensione. Rahvusvahelisele Valuutafondile tuleb aga tasuda 450 miljonit eurot saadud laenust. Tsiprase Moskva visiidis nähakse katset kasutada ära suhteid Venemaaga, et mingeid soodustusi välja kaubelda ning traditsioonilisi sidemeid tugevdada. Tsipras ise kinnitas enne visiiti, et Kreeka ei kavatse küsida Moskvalt finantsabi lahendab oma võlaprobleemid ise. Putin ütles samuti täna pärast kohtumist. Tsiprase ei küsinud majandusabi, aga Venemaa on valmis toetama tulevikus rahaliselt mõnda suurt ühisprojekti ja täna räägiti ka võimalikust koostööst Venemaalt läbi Türgi Balkanile mineva gaasijuhtme ehitamisel. Putin leidis, et osalemine selles projektis võib teha Kreeka Euroopa energiajaotamise keskuseks. Kreeka peaminister teatas, et mõtet kaalutakse. Pakistani ja USA on jõudmas kokkuleppele miljardi dollari suuruse kaitse kokkuleppe osas. Ameerika ühendriigid tahavad aidata Pakistani teritega nii relvadega, et viimane oleks terrorismivastases võitluses efektiivsem. Reutersi andmetel müüb USA kokkuleppe kohaselt Pakistanile 15 ründehelikopterit, positsioneerimissüsteeme ning muud lahinguvarustust. Iraan saatis Jeemeni lähedastesse vetesse kaks sõjalaeva, teatas riiklik telekanal. Sõjalaevade piirkonda viimist seostatakse saudide juhitavate õhurünnakutega Huttidele, kelle toetamises Iraani süüdistatakse. Teheran on seni eitanud otsetoetust ning sõjalise abi saamist ei ole tunnistanud ka mässulised. Iraan ise teatas, et alused võtavad osa piraaditõrjest ja kindlustavad laevadele piirkonnas turvalise meretee. Ukraina valitsus sõlmib Natoga sõjalis-tehnilise koostööleppe ning riigi relvajõud hakkavad püüdlema allianssi standardite poole, teatas peaminister Arseni Jatsenjuk. Valitsus sõlmib Natoga peakoostöös toetuse vallas, mis näeb ette nelja ühisprojekti elluviimist sõjalis-tehnilise koostöö, sidevahendite, uute kommunikatsioonide ja infotehnoloogiate vallas, ütles Jatsenjuk. Tänasel valitsuse istungil. Ja tagasi Eestisse maanteeamet otsustas, et uutes projektides loobutakse puitsildade kavandamisest palju kõneainet andnud Vaida puid, selle asemel, et Tallinn-Tartu maanteel ehitatakse teras betoonsild. Janek Salme räägib lähemalt. Mullu augustis avastati Tallinna-Tartu maanteel asuva Vaida jalakäijate silla lagunemine. Vaid seitse aastat tagasi valminud üle 11 miljoni krooni maksma läinud puitsillal oli jalakäijate käiguosa. 10 meetri ulatuses sisse vajunud. Remonditööd läksid maksma ligi 33000 eurot. Ühtlasi tellis maanteeamet osaühingult järel pinge ekspertiisi, et selgitada välja silla tehniline seisund ning võimalikud remondilahendused. Maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirgi sõnul näitas ekspertiis, et sild polnud ehitatud päris täpselt nii, nagu projekteerija oli seda mõelnud. Kokku tuvastati 22 muudatust. Ehituse käigus tehti vigu, ütles Sirk. Ekspertiisi hinnangul pääses siis vesi piirdetugede kaudu siis viadukti, tekki, plaati ja sealt hüdrozeni alla, nii et need kokkuvõttes tekkis pidev niiske keskkond siis kandvale osale ja läbi selle, siis tekkis mädanik ja meilegi ootamatult, siis kukkus teki plaatkümnendates ulatuses alla. Vaidla puitsilla ehitas aktsiaselts viskari, mis nüüdseks on oma tegevuse lõpetanud. Ehituse järelevalvet tegi aktsiaselts Ramboll. Kaupo Sirk ütles, et maanteeametil pole suurt lootust, et kohtu kaudu oleks võimalik midagi rahaliselt tagasi nõuda. Tema sõnul oli pooli ehitusel palju ja ka vastutus suhteliselt segane. Maanteeametil puudub ühtlasi teabe, miks otsustati kunagi just puitsilla ehitamise kasuks. Neid on maanteeamet järel ping ekspertiisi tulemusel otsustanud Vaida puitsile asemele ehitatakse teras betoonsild. Kaupo Sirk ütles, et sellise silla eeldatava 50 aastase nii-öelda elu ja kulud on odavamad ja ka ehitus läheb kõige kiiremini. Ange loodetakse läbi viia tänavu kevadel või suvel. Maanteeameti põhja regiooni sillainsener Kalmer helganud ütles, et uue silla tehniline lahendus erineb vaid materjalivaliku poolest. Puidust postid ja talad vahetatakse metalli vastu välja, visuaalne pool jääb samaks. Selle vahega, et nüüd sild on peaaegu meeter kõrgem kui ta olemasolev Sildon. Projekt peaks nüüd aprillikuus valmima ja siis on nüüd küsimus, et millal ta nüüd hankesse pannakse ja millal nüüd ehituse aeg, et kõige mõistlikum oleks sättida, et sisuliselt objekti peal läheks. Kaks kuud, uue silla ehitamine läheb maksma umbes 286000 eurot ja silla hoolduskulud on 50 aasta jooksul hinnanguliselt 40000 kuni 50000 eurot. Maanteeamet on kaupa sirge sõnul ühtlasi otsustanud, et puitsildu kavandatavate projektidesse enam ei võeta. Kuniks meil ei ole piisavalt häid nõudeid kestnud toodetele, mida siis detailide tootjad, ehitajad peavad jälgima, seniks Me puitsildi, Ace realiseerima, sest et ka käes juhtum ikkagi näitab, et kogemustele vähe nõudeid polnud piisavalt. Selleks, et projekteerida ehitada siis pisut vastupidavat puitsild. Pärnu kesklinna elanikud võivad kergemalt hingata, sest politsei pidas pärast järjekordset põlengut eile varahommikul kinni kaks alaealist noormeest, keda kahtlustatakse tulekahjude süütamises. Viimastel nädalatel on Pärnus südalinnas olnud viis põlengut, millega põhjustati esialgse arvestuse kohaselt kahju üle 32000 euro. Ester Vilgats jätkab Pärnust. Pärnu südalinnaelanikud on viimastel nädalatel elanud pidevas hirmus, sest kõik öösiti põlenud kuurid asuvad majade lähedal ja et keegi põlengutest kannatada pole saanud, on olnud suur õnn, võivad elanikud kergemalt hingata, sest üks põlengute põhjustamises kahtlustatav on vahistatud. Teise vahistamist prokuratuur ei taotlenud. Lääne ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pille Juhkov. Noormees on vahistatud ja kohus tema vahistamiseks kuni kuueks kuuks, ehk siis kohtueelse uurimise ajaks. Teda kahtlustatakse jah, Pärnus märtsi lõpus ja aprilli alguses toimunud kuuri põlengute põhjustamises neid on olnud vähemalt viis ja isik on tunnistanud nende tegude toimepanemist enda poolt esialgsetel hinnangutel kahju põhjustatud vähemalt 31000 euroga väärtuses. Nimetatud summa võib kindlasti muutuda, sest kõik kannatanud veel ei ole avaldanud ja ei tea, kui palju täpselt täpne kahju on. Lääne prefektuuri ennetusmenetlustalituse juht Üllar Kütt Noh, peale esimesi põlenguid kindlasti meil tekkis juba mingisugune kahtlustatavate ring ning keda on vaja kontrollida, kes on võib-olla varem sarnaste tegudega hakkama saanud, kelle kohta laekus meile ka infot. Paraku need kontrollimised tulemuseni ei viinud ja viimase põlenguga seoses õnnestus sündmuskoha lähedalt kinni pidada mees, keda oli siis alust kahtlustada, et tema, võib-olla nende tegude toimepanemise taga ja pärast peeti veel oma kodust veel üks noormees kinni. Nüüd tuleb välja selgitada, milline on konkreetsete poiste roll nendes põlengutes ja kas äkki võis mõne põlengu juures olla veel kaaslasi neil. Pärnu linn on teinud suure investeeringu, et oleks meil kaameraid väljas, oli ka nendest abi. Viimasel öösel oli väga suur abi nii linna turvakaameratest kui ka eraisikute hoonete külge paigaldatud turvakaameratest kindlasti ka väga suur abi nendest inimestest, kes online'is neid kaameraid jälgivad, et see kinnipidamine tegelikult toimuski, siis kõigi nende inimeste ja tehnikavahendite koostöös. Ester Vilgats, Pärnu. Ja tuleme veel korraks tagasi homme ametisse astuva valitsuse juurde. Riina Eentalu küsis, mida leidsid kultuuriinimesed koalitsioonileppest ja mis mõtetega asub tööle uus kultuuriminister. Mis on vastse kultuuriministri Indrek Saare esimesed mõtted veel enne, kui ta ministeeriumi uksest sisse astub. Ma annan endast parima, et kultuurivaldkonnas oleks võimalikult suur töörahu. Ma arvan, et Eestis on kultuuriga väga hästi ja, ja ma arvan, et kindlasti on üks kultuuriministeeriumi väga oluline valdkond ja üks suur valdkond on, on sport. Mulle tundub, et räägitud kultuuriministri tööalast, sest see on aeg-ajalt kippunud võib-olla varju jääma. Loomulikult unistus on see, et kultuur oleks ükskõik, mida me oma elus teeme, et see loovus, mis, mis veel kultuurivaldkonnas olemas on, see loovus aitaks samamoodi meid teistes valdkondades, on need siis majandus või mõni muu valdkond. Kultuuriinimesed on aga koalitsioonileppe kultuuri osa lugenud ja mida nad arvavad? Kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik. Midagi väga uut kultuurimaastikul muutuma ei hakka, mis on natukene uudne, on see, et kuidas seostada muusikaala huviharidust muusikaga koolide ja süvajätkuõppega, et see oleks loogiline tervik ja võib-olla, et ka seda ütleks, et on sõnastatud, et ruumilise planeerimise kompetentsi koondamine sõna riigiarhitekti öelda välja, aga öeldakse, siis. Kas on mõni asi, mida te kindlasti oleksite tahtnud seal näha? Ma tunnen, et on vaja loovus majandusomavahel siduda ja selleks on muidugi vaja läbi mõelda, milline see võiks olla nüüd sellest turumajandustingimustes määratleta ja see tegelikult on takistuseks, et see niisugune üldine loovus kipub ära kaduma, kuidas need kaks äärmist otsa siduda omavahel, et huvihariduse lai kättesaadavus ja mitte ainult muusika ka põhine, vaid ta võib olla ka näiteks tehnikaloodusmaja ringi, et selle teine ots on üldine rahvuslik innovatsioonisüsteem, innovatiivsus, mida me kõik väga vajame seostamata, miks sellest nii raske aru saada, aga ma arvan, et puuduvad sellised selgelt läbi kirjutatud uuringud. Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg. Küllaltki palju tegeldakse pedagoogika ja välja paistmisega ja ütleme siis välja ka näiteks turundamisega, mitte niivõrd loovisikutega. Sealt paistab välja ka see, et üha rohkem minnakse välja loomemajanduse peale. Aga, aga kui juba kasutatakse sõnaloomemajandus, siis see tähendab seda, et justkui eeldatakse minu meelest, et majandus kui niisugune saab hakkama iseendaga ja sellega, nagu võetakse ära vastutus selle finantseerimisel. Homsest ilusast ilmast räägib nüüd sünoptik Kertu Vait, palun. Eeloleval ööl tugevneb Kesk-Euroopas kõrgrõhuala ja selle kirdeserv ulatub Eestini. Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Ööl vastu homset puhub loode ja läänetuul viis kuni 10, puhanguti 14 hakul rannikul 20 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutempel tuur on null kuni pluss viis kraadi. Homme päeval tugevneb lääne- ja edelatuul seitsme kuni 12, puhanguti 16 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kuus kuni 11 kraadi. Ka reede möödub kõrgrõhkkonna kirdeservas. Öösel puhub loode- ja läänepäeval lääne- ja edelatuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel üks kuni viis, päeval seitse kuni 13 kraadi. Laupäevaks kandub meile kõrgrõhkkonna serva mööda soojemat õhku on vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub lääne ja edelatuul viis kuni 10, hakul põhjarannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kaks kuni viis, päeval 10 kuni 16, rannikul kohati kaheksa kraadi. Olulisemad spordisõnumid võtab kokku Karl Mihkel Eller. Koostatakse Eesti naiste võrkpalli meistrivõistluste finaalseeriaga, kus omavahel kohtuvad tiitlikaitsja Kohila ja TTÜ naiskonnad. Põhiturniiril peetud kahest omavahelisest kohtumisest suutsid võidurõõmu maitsta mõlemad võistkonnad. Kolme võiduni peetav seeria saab alguse täna kell pool seitse Kohilas. Pronksmedali eest hakkavad heitlema Tartu Ülikool eedeni ja Tallinna ülikool. Kahe võiduni mängitava seeria esimene vaatus saab teoks 14 10. aprillil Tartus. Tartu Bigbank ja Pärnu alustavad homme nelja võiduni mängitavad Eesti võrkpalli meistrivõistluste finaalseeriad. Poolfinaalides pidi mõlemad meeskonnad väljakul käima vaid kolm korda, Tartu alistas kolm. Null TTÜ ja Pärnu mängis sama kindlalt üle Tallinna Selveri. Omavahel on sel hooajal mängitud neli korda, kõigis kohtumistes on seni peale jäänud pärnakad. Pärnu peatreener Avo keele sõnul see näitleja tema meeskonnast favoriiti, aga idee ka ei nõustu. Keel väitega, nagu oleks ta mängijate osas Tartust oluliselt rohkem vangerdamis ruumi. Vot see pikem pink on ka nüüd jälle niisugune, et meil on täpselt üks mees rohkem kui Tartul, Tartul hakkavad murekohad tekkima, kui nendel peaks mingisuguseid spordis esineva olukorra tõttu ikka trauma võib tulla ja keegi, mine tea, alati keegi haigestuda, ehk et kui Tartul esimese tempo üks kahest mängijast satub olema mingisugune ebameeldiv asi, et siis tekib selline olukord, kus enam keegi ennast nagu kuidas öelda, vigastada ei tohi, et et meie pingi pikkus sõltu või tähendab on nüüd ühe mehe võrra pikem ja ehk meil on kolme esimese tempo puhastverd esimese temporündajat. Eesti naisjuunioride vehklemise koondis koosseisus madina Siisova Karoliine Loit, Angeelika Feda rukk sai juunioride maailmameistrivõistlustel Taskendis 12. koha. Avaringis oldi paremad, Kasahstanist kaotati siis kaheksandikfinaalis Egiptusele viie punktiga 40 45. Turniiril kohtadele üheksa kuni 16 alistas Eesti avaringis Hiina Taipei, kuid kaotas siis Austriale Soomele. Ameerika korvpalliliigas NBA alistas New Orleans Pelicansi koduväljakul Goden steit. Warriorsi 100 300 kerkis läänekonverentsis kaheksandal ehk viimasel play-off kohale Pelicansi parimale Anthony Davis 29 punkti ja 10 lauapalliga. NBAs tehti läinud ööl ka ajalugu, kui Simbulaarist esimene India päritolu korvpallur, kes selles liigas platsile pääsenud. Sacramento Kingsi eest teenis ta küll mänguaega vaid 16 sekundit. Aitäh sporditoimetusele te kuulsite kolmapäeva, kaheksanda aprilli Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.