Tere ei kellelegi ma muusika, kuulajad, terega, meeleni, muusikasõbrad, tänasele ei kellelegi. On juhtivaks instrumendiks hämman tarel elektriorel ja selle päevastajaid ning renomee, taas tõstjaid, Jovi, defant, Kesko, mina olen teid, kus nad eikellegimaal mängime täna Georges Francisco töötlusi ihaljastest teemadest, tema enese ette võetud improvisatsioon ja muusikalisi Kollovolutsioon, Chovide frantšess, koomi esitleme, millest tema kaasmängija, eks on mitmedki tähed kadunud main Stavisest kuni kitarri kuulsuse John Mclafini mängib Choide Francisco Trio. Tal on eikellegimaa, mis alguses öeldud on pühendatud põhiliselt elektroonilisele hämmon toredale ja selle instrumendi tunnustatu jumala eest mängijale jovide Francisco-le on vahepeal teinud viimastel minutitel mitu, võib-olla hea kuulaja jaoks veidi mõistatusliku jõnksu või andnud vihjeid teinud viipeid, mis pisut saladuslikuks kipuvad jääma. Sest Hammond oreli tüsedaks lopsakas maisist ja iseäralikud võluvast kõlast on vahepeal saanud tall selge trompetihääl. Ja saksofon Ki nagu kuulukse tikub sisse tulema. Millest see kõik? Sellest see kõik, et vahepeal ei kellelegi ma muusika peale neid pisikesi pöördeid maabunud aastast 1989 ja jäänud keerlema pisut lühikeseks ajaks mailis Davise viimase heliplaadi pinnale aastasse 1989 plaadile omandla tollel plaadil, praegu kõlavast loos kobra mängib kaasa, tõsi küll, puhuti ja pisut klahvpillid mängides lahkpillid, kusjuures ei ole elektrinoorel. Hammond. Jodie Francisco. Tänan, ei kellelegi maalane. Sel aastal 89, kui ilmus, mainis Davise Wanda. Plaat oli toona kõigest 17 18 aastat vanad jovide Francisco olnud juba paar aastat. Mass Davise bändi vaata noor veteran ning samal ajal tunnustatud kui Hammond oreli. Võib-olla et ainus üle Ameerikaline džässitäht orel kui instrument ja tegelikult ka tema veidi vähem tuntud vennad elektriorelit nagu Vaccia Farfiisa, aga iseäranis muidugi hämmund olid viiekümnendatel ja kuuekümnendatel üle elanud oma pisikese ja mitte just väga pikaks kujunenud kuld ajab kui seda pilli nimega mon mängisid meistrid Chimismi, Chimmekri kerkmega või pisut vähem tuntud vennad nagu don Patterson, Scott, Blu Holm või Jon pätnalvelonismif. Sestpeale olid sadanud süntesaatorid ning too uus elektrooniliste instrumentide põlvkond kippus pikaks ajaks varjutama kõik selle, mida elektriorelil ja iseäranis hämmundil Kruuviad. Varasematel kümnenditel džässis džässi populaarsemais osas iseäranis saavutanud Joide Franciscost teismelisest poisist, kes sündinud 71. aastal 1971. aastal Philadelphia linnas sai Hammond oreli jaoks peaaegu et elupäästja või vähemasti uue eluandja. Seda küll juba 80.-te 90.-te vahetusel. Poiss oli pisut tänu juhusele sattunud huviorbiiti käinud tema 88. aasta sügise paiku Turmeedel ning mujal tollesama omandla plaadi ilmudes, mille pala tasakesi praegu kellelegi horisondil hakkab vaibuma. Olis Joide Franciscus sunnitud Mals Daviese pandi maha jätma, noh, sest tema plaadifirma Kambja oli teismelise noormehe soolokarjäärist huvitatud. Hakkas ilmuma ridamisi ja kokku tükkiviis Colombia märgijal Hammondi plaate, mille mängis Chovide Francisco kellest ja tema kuulsatest eelkäijatest hakkas üheksakümnendatel laastatel huvituma nõndanimetatud klubi ja tantsukultuur. Iseäranis toomide ässi Chessiks nimetatakse ning siis leiti taas üles kõik nood Hammondi vanad meistrid, keda eelpool sai nimetatud ning jovide Francisco suurte plaatide valguses toimus Hammond oreli jaoks tõepoolest džässis ja laiemaltki populaarses muusikas tubli taas tõusu. Selle pika jutu peale lasime mängida Chovi deflandžesco trio, sedapuhku aastast 1998 San Francisco džässifestivalilt protsessi teema. Isegi lesbipala võtšamp. Kimalased vahepeal on asendunud üks orelitrio teise orelit, Riioga tänapäevane grupp, pisut endise aeglasem, aga Williamsi liftšaimon trio, mis mängis vahepeal midagi erilist, sahvris Päshow paa 60.-te 70.-te vahetusest, kui üsnagi akuutne loominguliselt värske ja erutav, oli võimalus ühendada omavahel, liites sulatades, võtades džässi ja rokielektrilisel moel tuleviljas trummid Heleri all elektriorel Mundorel trumme klahv, Darryl mängivat toda pala. Enne küll impraviseerisid pikalt Hämon organistid Joide Francisco eest mängimisel. Tema saate kitarrist, pool pollandak ja trummar Viron Land. Geoidan Francisco, täna sai kellelegi maalase muusikaga tema Hammond oreli Jumeka värskehtivitoosse käsitsusega. Lõpetab eikellegimaatüki aja pärast. Vahepeal küll väärib aga esitamist ja tutvustamist ka. Ei kellelegi maalase. Ja võib öelda ka nüüd siis eestimaine kuule, et jätskaar 2001 festivali külalisesineja loomingust üks teine tahk. Sööde Francisco, kes Jomeklaamfiniga on koos musitseerinud ja sellest näidet võimega peagi kuulda ei ole mänginud mitte üksnes muldorelit. Õppinud, on ta ka džässklaverit ja siis pianistide konkurssidel Ameerikamaal teismelise eas mõnegi konkusi finaalini välja jõudnud. Pärast mõist Davise grupis osalemist 80.-te lõpul tänu maisile sai sõlmitud tutvus Mclahvliniga ning tallamehe ansamblis. On tõsi küll, Joeyle Francisco oma kaunist Hammondi vallamise kunsti demonstreerinud mitmel puhul mitmel plaadil, 90.-te alguses, ent koos sõlmeklaamfiniga nagu mõnes muus koosseisus on suvide Francisco näidanud seda, mida ta maisilt vastu ootusi ehk isegi üritas üle võtta nimelt trompetimängu kunsti. Geomedia Francisco üks teise seid instrumenti nii-öelda ongi trompet ning järgnevas palas koos John Mc lahvliniga võibki Churchilli Francisco maisi stilisatsioone trompeti kenasti kuulda. Klahvpillid järgnevast palas nõurit tööl mängib aga John McLaughlin ise. Niisiis Joeyle, Francisco trompet, Glavlin, klahvpillid ja kitarr. Tunnistagem. Kaasmaalased, et viimati kellelegi maal kõlanud trompetipartii oli tõsiselt tubli trump tee, iseäranis arvestades, et mängis seda mees, kelle põhipill ja kelle üleilmne tuntus põhineb hoopiski Hammond oreli hääl mängule. Joeyle Francisco mängis trompetit kõrvu. Jon Mclavliniga klahvpillidel elektrikitarril. Jodie Francisco enese muusikaline karjäär. Professionaalse muusikukarjäär sai alguse, võib liialdamata öelda poisipõlves. Juba kaheksa-aastaselt olid tema päralt mõnedki täiesti mõistlikult makstud esinemised Philadelphia püsimatest jazziklubides. Sealt edasi jätkus nõnda ja mitut muud moodi veel nagu on seda ka üle kõneldud. Tänases eikellegimaa saates läbi Jodie Francisco klahvpillimängu koos Mailis Davise, John McLaughlin ja tema enese sammunud oreli triodega. Francisco Hammondi mängus nii nagu see toda auväärset pilli On elustanud alates 1990.-te alguses hoidnud populaarsena 20 esimesse sajandisse, isegi on üsna heal moel liitumas populaarsete viiside atraktiivsus ja nendele üles ehitatud džässiimprovisatsioon. Swing ja Kruuv on kinnitanud Tšehhovi tegelane, kes ka ise on põhiline, mida ta ootab nii oma kolleegide võistlejate konkurentide mängus kui mida ta proovib eksponeerida ja värskisti kuulajale pakkuda. Isegi eikellegimaa viimane piknik, Kahekordne Hammondi oopus on õigupoolest popurrii mitmest internatsionaalselt populaarsest džässiringkondades kile aastakümnete mängitud palast. Esimene neist kolmest, mis popuri moodustavad, on Chimmismiffi, reverend, üks Hammond oreli repertuaari tõsiselt populaarsemaid, menukamaid läbi aegade püsinud palasid. Kusjuures mängib seda pala kostüümide flant keskuga. Loo autor Chimmismi ise. Te võite kuulda, head kuulajad, ei kellelegi lõpuni oma vahemas helikanalis improviseerima. Hammond orelilegendi Chimis missi ja paremas kanalis sekundeerimas sama vahvasti traste kellelegi maalast jätskaar 2001 külalisesinejat Jovi de France, eeskätt mina, indid, kus need eikellegimaa jälle nädala pärast samal ajal muu muusikaga jälle kuulmiseni.