Kui me meenutame teist ilmasõda, siis legendi järgi olevat Jossif Stalinile kuulunud sellised sõnad et nafta, see on sõjaveri. Ehk teisisõnu öeldes, et sellest hetkest alates, kui algas motoriseeritud sõjapidamise ajastu oli praktiliselt võimatu pidada sõda ilma mootorikütused. Seda vajasid tankid, seda vajasid kiireks mobiilseks ümber paiknemiseks autod. Seda vajasid lennukid. Paraku me peame tunnistama, et vaatamata sellele, et kogu aeg räägitakse seda, et vaat et maailmas hakkab nafta otsa saama on nafta osatähtsus maailma asjaajamisaina kasvanud. Ja võib-olla isegi on põnev, tähendab see, et viimasel ajal sellele mõjuriks ei ole enam sugugi mitte, et ütleme, see arenenud Euroopa, Ameerika Ühendriigid vaid üsna palju seda naftatemaatikat maailmaturul, mille peateemaks on hind. Loomulikult on hakanud mõjutama sellised tõusvad turud nagu India, Hiina ja praegu ongi päris huvitav vaadata, mis, mis toimub nüüd maailmas ja meie jaoks on võib-olla see tähtis selles mõttes, et mis toimub Venemaa ümber. Sest paistab praegu sedamoodi et Venemaaelu ja surma küsimus on tegelikult küsimus selles, kuidas lahendatakse naftatemaatika. Ja kas Venemaa jääb selle juures mingisse võtmerolli. Võidan seda ei õnnestu. Sest naftaga on üks suur uperpall toimunud juba siin 30 aastat tagasi, siis kui oli teadupärast oli teine, täpsemalt kolmas Iisraeli-Araabia sõda. Ja kui araablased kuulutasid naftaembargo, siis meie, kes me elasime, Nõukogude Liidust õieti ei tundnud. Ja meil olid järjekorrad, niuksed, tavalised asjad, kas siis ei olnud liha või olnud vorsti või mida iganes. Aga euroop, baas ja ka Ameerikas olid ju bensiinijärjekorrad ja väga suured, sest bensiin oli limiteeritud. But, bensiin ei antud. Põhiline efekt oli selles, et et nafta hind tõusis kusagilt kolmelt dollarilt barrel, tõusis kusagil 13 14, dollari Lehta eeta kerkis mitu korda. Nüüd, kui tänasel päeval keegi kuuleb, et nafta maksist tollel ajal pärast suurt hinnatõusu ainult 13 14 dollarit, siis sellest ei maksa väga heituda, sest praegune 44 on siiski dollarites midagi muud kui tollel ajal 13 14 sellepärast, et tahame me tunnistada või taha maailmas dollari väärtus on ikkagi langenud ja kuigi ütleme aukartus mitte eluvaid dollari ees oli maailma majanduses veel kusagil 20 aastat praktiliselt piiritu siis tänasel päeval võib öelda, et dollar on siiski üks maailma suur valuutadest ja ja tema niisugune noh, domineeriv osa hakkab hääbuma. Hiinast rääkides olid ju alles uudised, et venelane ja põhiline siis naftakompanii Jukos, mille ümber käivad hoopis erinevad löömad, loomulikult tänu sellele kõigele Segadusele on peatanud osaliselt oma eksport Hiinasse ja seni eksportis ta sinna ligi miljon barrelit päevas, mis ma ei tea, kui palju katab kogu Hiina naftavajadustest, aga igal juhul on see päris. Mõju avaldav summa. Nojah, Põhja-Hiina jaoks on see siiski tuntav ja, ja praeguses olukorras, kus üldse maailmas on ju tendents selline, et et valdav osa kulla- ja valuuta arvudest, kui me räägime, siis kõige suurem varude hoidja on teadupärast Jaapan, sellele järgneb Hiina. Sellele järgneb siis Singapur, PUR ja nii kummaline kui see ka ei ole sinna järele pürgiv Venemaa, kes, kes loodab, kes on möödunud muide Ameerika ühendriikidest valuuta ja kulla varudelt eelmisel kuul, nad on väga uhked see. Ja nad tahavad saavutada varsti taset 100 miljardit dollarit ja ameeriklased enesest on ainult 87 isend toodavad dollareid, aga aga neil reservi eriti ei ole, aga Euroopa maadel on veel vähem. Ja põhjus on selles, et eurooplased hoiavad eurodes seoses euro tulekuga. Ja nüüd praegu on situatsioon maailmas selline, et seoses nafta tarbimise kasvuga, mis ei ole seotud otseselt nüüd Ameerika Ühendriikide Euroopa energiatarbimise kasvuga vaid just Hiina ja India tulekuga eelkõige Pakistan, sealhulgas siis praegu On kaks arvestatavat versiooni. Ja miks see hind nii kõrgel on? Ja ühelt poolt, see on kummaline väide, on see, et OPEC väidab seda. Et, et nende võimsused on nagu ammendatud, endad, töötavad võimsuse piiri peal, et nad rohkem ei saa suurendada. Ja, aga teiselt poolt teatas British Petroleumi peadirektorit ei ole midagi. Me saame pumbata naftat küll ja siin tundub, et on nüüd kas niisugune ilus koht, kus ei saa enam päris hästi aru, kui palju? Moslemid ütleme üldiselt, sest valdav osa maailma naftavarudest on Muha meeldikes riik. Nii kummaline kui see ka ei ole. Isegi Venemaa, kus on valdav osa või tähelepanu väärne osa naftavarudest, on Tšetšeenias ja, ja Dagestanis ja Jan Paškiirjas jad Tatarstanis. Et ma ei hakka rääkima muidugi Malaisiast, Indoneesiast, Araabia maadest, pärsijast Alžeeriast ja nii edasi, aga Tähelepanuväärne on seal ja nüüd käib siis tõenäoliselt mingi sedalaadi sedalaadi vägikaika vedamine, et, et seal, kus on see arenenud maailma käes, ütleme noh, British Petroleum seal põhimõtteliselt on olukord selline, et et nad nagu ütlevad, et võiks pumbata, kuigi on teada, et Briti želfi aladel noh, see, mis on Põhjameres on naftat ainult seitsmeks aastaks praegu, nii et noh, seal on lõpp näha. Ka Norra meres on ka norrakatele on lõpp näha. Ka venelastel see väga kaugel, aga äärmiselt kaugele on naftavarud, on Iraagis naftavarude lõppemine, naftavarude lõppemine Iraagis, Saudi Araabias ja nii edasi. Ja nüüd, milles on küsimus OPECi ühelt poolt on alati otsustanud. Noh vähemalt me oleme harjunud sellega, et kui OPEC tahab hinda alandada või lepitakse kokku mingi sinna koridoris, mis on siis vastuvõetav nii tarbijatele kui tootjatele ja, ja kui mõnele saate kuulajale tundub, et mis tarbija siia puutub. Tegelikult on ikka sedamoodi, et araablastele on põhjust karta, et kui hind või ütleme, need naftatootjad, kui hind läheb väga kõrgele siis pannakse väga suur raha arenenud maailmas energiasäästlik tehnoloogiatele, nii nagu juhtus pärast 73. aasta katastroof, ütleme niisuguste naftaturu katastroofi ja see ju tõi kaasa meil kõik need mootorid, mis praegu võtavad kuus, seitse liitrit, aga enne oli 15 ja 20 100 kilomeetri peale. Ja nüüd siis on niimoodi, et et kogu aeg on räägitud sellest, et OPECi jõuda, see, et toodab vähem, toodab rohkem. Kuigi OPECi osatähtsus maailmas ei ole sugugi mitte üle poole, vaid nende jõud seisneb hoopis teises. Ja vot seda ei tea, kuidas maailm on nüüd nii loodud, et kõige odavamad ja paremad naftamaardlad on siis kas Liibüas, Iraagis või Saudi Araabias, Ühendemiraatides, kus iganes. Ja seal on puu, ütleme, puuraugu hind, on ta kusagil tänasel päeval ka kusagilt kaks dollarit Iraagis isegi alla kahe dollari pasa ümber on mõned kohad, nii nagu muide ka Tšetšeenias, kuhu me ilmselt selle jutuga täna ka jõuame. Kus on niimoodi, et vaatad, vaatad alla ühe dollari tuleb see kätte ja ka maa sisse võib kaevata augu, nagu meil külas kaevatakse šahtkaevu ja hakata sealt naftat ammutama ämbriga. Ja see tähendab seda, et selle Obeke jõud ei ole mitte niivõrd selles kogu aeg olnud, et ta võib seda hinda alandada tootmise suurendamisega, ta võib alandada ka nii kaugele, et see langeb alla 15 dollari barrelilt. Mis tegelikult on Venemaa noh, ütleme norra brittide ameeriklaste naftatootmise omahind ehk teisisõnu öeldes, et ähvardada pigem pankrotistuda kogu seda arenenud maade naftatööstust. Ja, ja kui on nad hoiatuseks lasknud kusagil 12 11 peale, siis on juba nagu öeldakse, teisest otsast kisa lahti, et nafta hind liiga madal. Ja nüüd praegu ei olegi päris selge, ühelt poolt tundub, et OPECi seda jõudu enam ei ole, et nad ei suuda ammutada. Tõenäoliselt ei vastase kõik tõele. Sellepärast sest et on tulemas turule ikka lähiaegadel Kasahstani nafta noh, vähemalt kuus miljonit tonni arvatakse sealt ikkagi ühel ühel päeval paari-kolme aasta pärast tulevad. Ja nüüd on läinud üleüldiseks manööverdamiseks, sest sest küsime seda, keda see kõrge praegune kõrge nafta hind lööb ja mida see 44 dollarit barrelilt või noh, 45 või 40 või 35, mida see tähendab, meie eriti ei tunne. Nii kummaline kui see ka pole Eestis pärast Euroopa Liitu astumist, ainuke tunne oli see, et aktsiis tõusis ja sellega tõuseb kütuse hind. Nüüd kogu aeg on probleem ju selles, et viimasel ajal, et see euro seisab nii kõrgel et, et osa sellest nafta hinnatõusust on tegelikult dollari langus. Et dollar on lihtsalt läinud odavamaks ja dollari inflatsioon on seal sees ja seetõttu meie, nagu seda eriti ei tunne nüüd teiselt poolt, keda see lööb, kõige rohkem lööb see Ameerika Ühendriike. Sellepärast, et Ameerika ühendriigid ei ole väga arendanud energiasäästlikke programme, mida eurooplased tegid pärastada araablaste embargot, araablaste embargo ameeriklaste mõjutanud ja ameeriklaste elu on üles ehitatud selle peale, et et neil on suur auto. Rüüpab bensiini, palju. Kauplus peab olema tingimata nii nagu meie Tallinna, Ülemiste keskus on palju suurem ja veel palju kaugemal. Ta käib, ütleme, poes kord nädalas kõik need vahemaad, mida ameeriklased peavad igapäevase elu kõige hädatarvilikke toiminguteks tegema, on kaugel, palju kütust. Aga nüüd on tulnud presidendivalimised, presidendivalimised lähenevad, Bush ei saa minna nendele valimistele kõrge nafta hinnaga. Ja teiselt poolt pressib see loomulikult araablaste verivaenlasi Iisraeli sest Iisrael peab kõik täie rauaga kinni maksma ja on tekitanud samal ajal vaevusi ameeriklastele, kes on, ütleme, Iisraeli viimased toeta, et räägime noh, ütleme lahtise tekstiga praegu tapäraselt tänasel päeval, nii, ja kui me vaatame näiteks kasvõi ütleme, Iisraeli internetilehekülgi, siis seal on ju ärevusega märgitud nii siin kui seal üha kasvava murega, et Ameerikas süveneb antisemitismi, teisisõnu öeldes ameeriklaste hulgas on hakanud süvenema meeleolu, et selle Iisraeli toetamine rahaliselt selles ulatuses kui selle hinnaks kõige igapäevane bensiinikulu, nad ei taha seda enam teha. Ja nüüd, praegu, siis on situatsioon selline, et, et tänase päeva seisuga on kõrge naftahind kahjulik Bushile kahjulik Ameerikale ja kasulik araablastele, kes muidugi hoiavad tegelikult silme ees kuidas, nagu öeldakse, Iisraeli haigestuda igal võimalusel ja esimesed tulemused näha. Eelmisel aastal öeldi, et Gaza sektorist Iisrael lahkub ühepoolselt järgmise aasta lõpuks, nüüd on nagu mõeldud, et võiks juba sellel aastal kiiresti sealt ära tulla. Ilmselt selle taga on mingid kokkulepped, taotlused ja ilmselt selle taga on suuresti see, et et Ameerikast ei ole mitte ilmselt iisele mõista andnud, vaid selgelt öeldud, et kui te mingeid samme ei astu, siis varsti ta enam väga toetada ei saa. Te lihtsalt peate seda rahuprotsessi kuidagi edendama, kas selle müüriga, mida ehitatakse või siis ilma müürita? Lähme korraks poliitikasse, Ameerika Ühendriike on kogu aeg süüdistatud, selles võib nii öelda kuigi süüdistatud võib-olla pole päris õige sõna, aga siiski süüdistatud selles, et seal on juudid hästi mõjukatele kohtadele ja juudi lobi on hästi suur ja sellepärast nad seda Iisraeli toetavad. Mis see siis tähendab, kas on see lobi nõrgenemine või pärast on see Ameerika toetus Iisraelile, ütleme, kahanemas või pragmaatilisemad meeleolud on mõju. Ütleme võimule pääsemas, see ei lähtu otseselt Ameerika ühendriikidest enestest selle mõju on tegelikult jälle otsapidi kaugemal ja, ja selle koha peal, neid võib küll küll öelda, et, et meid on vist tabanud juba keskaegne diplomaatia, paavsti käsi jõudis kõikjale maailmas. Aga peamine põhjus on seal, kel praegu selles, et hakkan peale kõigepealt lihtsast asjast. Iisraeli eneste andmetel maailmas on juute 13 miljonit ainult 13 miljonit, ütleme selle kuue miljardi peale. See tähendab seda. Et on see positsioon ühes või teises ühiskonnas milline tahes. See igal juhul see harv ikkagi loeb ka see on üks pool, teine pool on see, et Ameerika ühendriigid kasvab moslemite arv ja moslemitel lobi on hakanud organiseeritult toimima. Kolmandaks on probleem selles, et ameeriklastel on kõva või väga suur kaubandusdefitsiit ja eelkõige Hiinaga ja ka maksebilansi defitsiit, ehk teisisõnu öeldes, et dollarid Lähevad hiinlaste, jaapanlaste, Taiwan, laste Singapuri ja vat ütleme nende ja nende riikide keskpankadesse. Aga seal ütleme juutide mõju. Null. Kui Hiinas Chenk turul küsida näiteks seda kas või Shanghai turul, et kas nad teavad midagi juutidest, sest tõenäoliselt pole nende elu sees midagi sellist kuulnud. Veel vähem on nad kuulnud sellest, et, et Shanghai mõnes suurpangas oleks ta kusagil mingi asjapulk, see tähendab seda, et ütleme maailma rahast millele juudi lobi võib mõju avaldada selle maailma rahas raha, see osatähtsus väheneb. See osatähtsus lihtsalt väheneb ja, ja seetõttu ameeriklased peavad arvestama paljud pragmaatilisemad asjaoludega. Sest kui me oleme väga otsekohesed, ega siis tõusvale Hiinale ei meeldi, samuti nafta hinnatõus. Ja kui nemad leiavad, ütleme selles hinnatõusus midagi sellist, et see on seotud natukene nagu Ameerika välispoliitilist orientatsiooni, te noh, ütleme mitte kõige suurema otstarbekus, ega siis me ju ei tea, mis päeval hiinlased võivad hakata noh, näiteks oma valuutareserve välja vahetama kas osaliselt ütleme, euro või, või mingite muude valuutade vastu või veel keerulisem, mida kogu aeg on kahtlustatud, et ühel hetkel pannakse Kagu-Aasias üks, üks valuutakorv kokku Singapuri dollar ja Hongkongi dollari Jaapani jeen ja sealt saaks ühe päris korraliku raha, mis tähendab muidugi ameeriklaste jaoks seda, et et nad enam oma riigieelarvet noh, ütleme ei saa ju finantseerida enam, noh, ütleme niisuguste võlakirjade süsteemi nagu vanasti oli, praegu ostetakse ainult üheaastasi. Ameeriklasi ei saa selles süüdistada, et nad toetavad Iisraeli. Öelda seda, et nüüd Iisraeli lobi on kõikvõimas, lihtsalt et maailmas see aeglane, aga kindel, ajaloohooratas lihtsalt Ta teeb oma pöördeid ja ja ameeriklased on paratamatuse ees, et, et kas nad nüüd võtavad midagi ette sellist, mis võimaldaks nafta hinna kinda stabiliseerida. Ja Iraagi sõjakäik oli ju selline noh, ütleme eeldatav vahend, tulemus oli paraku vastupidine, sest ei suudeta kontrolli saavutada ja, ja Iraagi naftat ei saada maailmaturule korralikult ja seetõttu see hind püsib kõrgel ja noh, nüüd on lihtsalt aja küsimus, millal, siis millal siis lepitakse kokku, kui praegu on ju meeleolud sellised, et et vist demokraatia ja kõikide muude uute riigikordade kehtestamise asemel võib-olla oleks mõistlik nende araabia, kolmandate riikidega, kes siis naftat toodavad, suurest nendega pigem kokku leppida. Nafta kasutamise võidukäik algas 20. sajandil. Ameeriklased tõenäoliselt on jõudnud sinna, kus nad rohkem enam ei kasuta või isegi vähendavad oma kasutamist, rääkisid siin 73.-st aastast. Erinevalt nendest on just Hiina ja India vist selle kasutamise tõusuteel. Seniajani. Nojah, kui jalgratast vahetatakse, kas või Hiina Joosep, seevastu siis on täiesti selge, et see kütusekulu kasvab. Ja seal on ikka tarbijaid väga palju. Ja nüüd maailm hetkel nagu ongi noh, selle valiku ees, et kas siis suudetakse selle nafta baasil praegu hindu stabiliseerida ja edasi minna või siis tuleb teha mingisugune väga suurem käänat, mille tõenäoline perspektiiv on ikkagi termotuumaenergeetika rakendamine. Sest siin on ka jälle omaette lugu, sest põhimõtteliselt see, mis puudutab termotuumaenergeetikat tehnoloogiline variant, kuidas vesinikupomm tegelikult kontrollitav, vesinikupomm või kontrollitav päike on ju väga lihtrahvale või lihtlihtkeeles öelda, on ju termotuumaprotsess siis kui sellele üle minnakse sisse, tähendab muidugi seda, et energiahinnad hakkavad kõik langema, energia muutub väga kättesaadavaks. Mida see toob maa atmosfäärile või ma ei tea, või ökoloogilise tasakaalu, see pole üldse veel selge. Aga põhimõtteliselt ta muutub kättesaadavaks, kuid sellele on vastu kõik. Üleminek termotuumaenergeetikale eeldab suuri investeeringuid, kuid sellele on vastu kõik praktiliselt sink kapitalistlikus maailmas, sest nafta ja söe ja gaasi peal seisavad terved majandused. Kõik need majandusharud on vastamine, pankrotistume tooks kaasa teadugi tööpuuduse. See omakorda toob kaasa arenenud maa arengumaade vastuseisu, sest nendel puudub need, kes praegu müüvad energiakandjaid, nendel jäävad need tulud lihtsalt ära. Nemad on vastu, siis on loomulikult vastu, ametiühingud on vastu finantsringkonnad, palju on võetud laene võlgu, kui palju võlakirju ostetud ja müüdud ainuüksi avastatud gaasi, maagaasi ja naftamaardlate pantimisel, noh, sisuliselt ja see tähendab seda, et kui see sektor nagu kokku kukuks, siis, siis mõningate arvestuste järgi ma arenenud maailmas jääks peaaegu pooled ju töötuks. Sest kui me mõtleme, kui, kui vähe inimesi tegelikult on vaja selleks, et käsitleda kontrollitavad termotuumaenergiat, eks ole, mis, mis muundatakse elektriks. Ja kui me mõtleme samal ajal, et noh, kui palju BMW bensiinijaama bensiinimüüjaid juba on, muutuvad kasutuks, kui, kui tekib niisugune olukord, et te võite oma elektriauto akut laadida kodus teil ei ole vaja kuhugi kuhugi bensiinijaama minna, sest tulete öösel, öösel tulete oma oma auto garaaži ja lükates Teply seina, et järgmiseks päevaks, nagu öeldakse, elektriväge oleks ja noh, ongi asi lahendatud. Nii et selles mõttes see praegune fossiilsete kütuste põletamise paradigma on selline, et ega sellest keegi ära minna ei taha. Ja see on sissetöötatud asi, see on sissetöötatud äri, see on harjumuspärased tehnoloogiad, harjumuspärased arusaamad ja põhimõtteliselt, ega siit enne ära ei minda, kui ikkagi see nafta kipub otsa saama, gaasi jätkub, rohkem kipub otsa saama ja, ja mina olen selles eas, et mina tegelikult tahaks seda näha, sest siis hakkab maailmas minema tõeliselt huvitavaks. Nagu sa ütlesid, et osa kohti on neid, mis viie või seitsme või no ma ei tea, 10 aasta pärast otsa saavad see tähendab ikka raskuspunktide muutumist. No paratamatult ja see tähendab raskuspunktide muutmist muutumist veelgi araabia ja moslemimaailma kasuks, nii kummaline kui see ka ei ole. No sellest on palju räägitud, et ameeriklased ei tooda enda maavarasid, vaid ostavad sisse, hoiavad strateegilisi varuma, ei ole just eriline tööstusspetsialist, nad ikkagi toodavad naftat või mingil määral oma tarbeks või nad toodavad selleks, et hoida kuskil ladudes angaarides, mahutites. See on kahe otsaga lugu, ameeriklased on siiski üsna suured nafta importijad ja, ja nende jaoks on kaks olulist piirkonda, kus nad sisse veavad. Üks on Mehhiko lahe piirkond, see on siis valdavalt valdavalt siis Mehhiko ja tähendab Venetsueela. Aga mingil viisil Hollandi antellid ja Venezuelas seoses Hugo Chavez, ega me oleme väga hästi kursis, on niisugune kõva vasakpoolne Ameerika ahistaja Chavez on muidugi püüdnud hoida meeleheitlikult seda nafta hinda üleval koos OPECi liitlastega, kuid paratamatult on see, et et ameeriklased muidugi on püüdnud sisse osta nüüd teiselt poolt ei ole väga õige see põhimõte, et või see arvamus, et ameeriklased on nüüd äärmiselt ettenägelikud, et nad on konserveerinud oma. Vaat need teised ja kolmandad maardlad mustadeks päevadeks. Seda ühelt poolt on küll tehtud aga seda on sundinud tegema turg paljuski sellepärast, et, et nafta hind on olnud soodne, kipuvad need maardlad, oleme ikka sellised, mille tootmiskulud on kõrged ja kus hädapärast võib ütleme, rasketel aegadel, kui tõepoolest, kas naftat üldse ei ole, mis toob endaga kaasa nafta hinnatõusu isegi siis, kui ta on kontrolli all, ta on, ütleme, defitsiit iseenesest. Need need maardlad kipuvad olema neil natuke kallid. Ja omaette probleem on nüüd puht administratiivne tõkend, see, mis puudutab Alaska naftat terve Alaska osariigina peaaegu tervikuna on rahvuspark siis seal tootmise tingimused on veel kõrgendatud keskkonna nõudlustega, mis, mis tähendab tegelikult sama asja. Kas geoloogiline lasumus on ebasoodne ja sellepärast on kallis või on vaja teha kõikvõimalikke lisakulutusi ökoloogiliselt puhtast keskkonnast puhtalt kätte saada, mitte saasta maha jätta. Nii et noh, see on niisugune kahe otsaga lugu, Ameerikased toodavad enda tarbeks loomulikult loomulikult nad varuvad, eks ole. Aga nüüd arvata väga, et ameeriklased on kuidagi eriti eriti targad ja salakavalad, noh see see nüüd nagu ka ei ole õige. Aga üldiselt nõudlus maailmas nafta järele praegu kasa kasvab. Ja siin nüüd me võiksime juba läheneda meie piirkonnale, sest sest meie naabrimehel on naftaga omad plaanid ehk ütleme, Venemaaga. Ja, ja mitte ainult Venemaal endal, vaid vaid kõikidel naabritel on Vene gaasi ja naftaga omad plaanid ja siin on nüüd viimase seitsme kaheksa aasta jooksul alanud tõeline tants aurukatla ümber, kus suurosalised on siis Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Hiina ja siis kõikvõimalikke väiksemaid mängijaid või väiksemaid osalisi, kes siis kasutavad kas seda tasakaalu ühel või teisel viisil ära? On siis veel, see on siis noh, tänasel päeval juba Kasahstan Turkmeenia ja Iraan. Vaat need on nüüd mängijad selles ressursiga ja siin nüüd osalised on veel sedalaadi riigid nagu Aserbaidžaan Gruusia Türgi oina, kusjuures igalühel nendest on omad huvid ja nii kummaline, kui see ka pole, praktiliselt keegi neist ei ole Venemaa liitlane. Ja nüüd on tekkinud nagu niisugune olukord, kus kõik tegelevad nagu Venemaaga. Ja kõik nimetatud riigid ja riikide ühendused tegelevad Venemaaga oma huvides ja peaaegu keegi nendest riikidest ei ole selles mõttes nagu Venemaa liitlane. Ja noh, see on nüüd nagu täiesti omaette juba asi, mida noh, oleks meil vist täna mõistlik käsitleda. Aga räägime, milliseid perspektiive sa näed, ja veel teine asi, ma ei tea, kas tuleme selle juurde hiljem, et kui me ütleme, et tegelikult naftavajadused suurenevad ja teatud leiukohad ammenduvad üsna varsti, mis siis edasi saab, kas nafta hind läheb kalliks ja võetakse kasutusele uued leiukohad, kust on kallim kaevandada või suudavad needsamad araabia maad ja need nii-öelda ammendamatud leiukohad selle vajaduse ära katta? Palju sõltub sellest, mida arenenud riigid energeetikapoliitikas ajavad, kuid nagu siin oli ennem juba juttu ega sellelt taas ühe ja gaasi põletamise teelt maailma ära minna ei taha, aga teiselt poolt on jälle lugu selline, et mida kannatlikumalt ja mida mürimalt sellel teel püsitakse? Seda, ütleme, valulisem on sellelt teelt lahkumine. Ja, ja siin on nüüd jällegi noh, ütleme üks motiiv, mida on rakendanud väga edukalt Prantsusmaa ja näiteks Kanada on ikkagi tuumaenergeetika aatomielektrijaamad ja siin on omamoodi jälle väga huvitav küsimus, et, et kelle kasuks töötavad rohelised sellepärast et Saksamaal teatavasti oska Fischer on meil asekantsleri ja välisministrina roheline surunud peale selle, et aatomielektrijaamu suletakse, aga tunnistagem, et aatomielektrijaamad ei anna mitte mitte mitte grammigi kasvuhoonegaase ja praegu sunnitakse tegelikult tänu sellele Batumi energeetikast loobuma põhjendusega, et on ohtlik. Ja ta annab nagu radioaktiivset kiirgust. Kui on mingi avarii, kuid samal ajal sunnitakse selle asendama aga siis ühe või gaasi või millegi sellisega, mis tegelikult toodab kasvuhoonegaase. Ja kui me räägime radioaktiivsusest, siis, siis meie noh, ütleme meie soojuse, põlevkivisoojuselektrijaamade tuhkus, korstnast, tulemus muidugi palju radioaktiivsem kui see, mis, mis väljub aatomielektrijaamadest, eks ole. Ja. Tuumaenergeetika on üks pool ja termotuuma on see perspektiiv. Teiselt poolt on arvestus selline, et, et gaasi teatud piirkondades jätkub kauemaks, kui jätkub naftat. Venemaa tegelikult räägime nendest kogu nafta suurtegijatest, on ainukene, kes on rahahäda piiri peal hoolimata sellest, et tal nii palju strateegilise just ta on rahahäda piiri peal ja see, et on nüüd valuuta kulla- ja valuutareservid on nii suured. See on teatud kogumine mustadeks päevadeks, kuid sellega peab alati arvestama, et kui dollariga midagi juhtub, siis siis ka Vene keskpangas toimuvate dollaritega juhtub midagi sellist, et temaga ei saa lihtsalt enam sedavõrd palju osta. Kuid Venemaale on põhimõtteliselt see asi kasulik, kuid kõik, kes majandusega natukegi tegelevad, on need vene omad. Analüütikud on see vene valitsuse esindajad, on maailma majanduses. Kõik teavad seda, et vene eelarve tegelikult seisab gaasi ja naftamüügil ja selles mõttes on ta erineb printsipiaalselt erinev Hiinast, kes müüb välja või ekspordib tööstuskaupu on siis tekstiil, elektroonika, mida iganes. Hiinlased ekspordivad eelkõige tööstuskaupu, Venemaa ekspordib või see, mille pealt põhiliselt elatakse, on nafta ja gaas. Ja nüüd on nii, et vene eelarve on tehtud selle arvestusega et nafta hind ei tohi langeda alla 26 dollarit barrelilt vähemalt selle aasta eelarve nii tehtud. Juba praegu räägitakse seda, et kui ta kipub alla 28, et siis Venemaa ei saa oma eelarvet täis. Nüüd see, et vene eelarve täis on kasuks eurooplastele. Ühelt poolt on loomulikult nendele araablastele ja pärsijale Iraanile, kellele iganes. On see kõrge hind kasulik kuid see on kasulik ka eurooplastele, eurooplastele jänestel väga see hind ei tõuse. Kuid 2004. Aasta, millal Venemaa peab ära maksma kõige suurema portsu võlgadest, mis Nõukogude Liidu ajal on tekkinud ja, ja täna tänavu on see nagu tippaeg ja eurooplased on huvitatud sellest, et seda raha oleks. Ja sealt need miljardid makstakse jälle ära, teenindatakse välisvõlga. Ja nüüd samal ajal Venemaa kuna see on neile enestele teada, on teistele teada, kui on alla 26 dollari barrel, et siis pole jälle raha õpetajatele ja sõjaväele ja algavad need vaevused, mis olid siin mõni aasta tagasi. Ja sellepärast, et Venemaa peab tegelikult meeleheitlikku võitlust, kõik, mis käib tema enese ja teda ümbritseva nafta ümber. Jukose lugu on meile kõigile teada, kuna see Hodorkovski firma ja samal ajal Vene valitsus räägib kogu aeg sellest, et ta ei ole huvitatud Jukose pankrotist ta on huvitatud juugoselt kätte saada need miljardid. Aga ta ei ole huvitatud pankrotist sellepärast et Jukose pankrot tähendaks siiski Vene naftaekspordi vähenemist ja see muidugi mõjutaks väga tuntavalt, ütleme Vene eelarve. Nüüd teiselt poolt, venelased on olnud huvitatud kogu aeg sellest, et kuna see nõukogude aegne infrastruktuur oli üles ehitatud niimoodi, et kõik käis läbi Venemaa siis see, mis jääb endisesse Nõukogude liidu ruumi venelased tahaksid kaudselt kontrolli all hoida kogu seda nafta ja gaasivaru. Ja nüüd siin algab siis tants nende uute nafta- ja gaasijuhtmete ümber ja ja vastu võib-olla kõige olulisem, millest on kõige rohkem räägitud, aga mis teinekord ei pruugi olla kõige tähtsam, on see kuulus Bakuu Tbilisi Tsee Khani naftajuhe, mille kunagi Ajaševard Naatse joonde oma nõukogude aegsete sidemetega. Ja mida see tähendab. Kui me võtame ükskõik millise vene allika lahti, siis vene allikates öeldakse väga järjekindlalt, et, et nii palju Ta ei ole, kui palju sinna torusse läheb, eks ole. Nii palju naftat ei ole. Nüüd on tehtud väike korrektsioon, kui kasahhid annavad oma kassagani naftamaardla nafta sinna torusse tankeritega veetakse üle Kaspia mere. Et siis seda naftat nagu jätkub. Mida see endaga kaasa toob? See toob kaasa selle, et kasahhi nafta, mida praegu eksporditakse põhjapoolse naftajuhtme kaudu Novorossiiski sadamasse, kasahhide tekib alternatiiv, tekib toru, mis ei ole Venemaa käes. Ja nüüd põnev on nagu selle juures see et kasahhid on ajanud kogu aeg niuksed kaksipidist poliitikat ja on andnud oma naftamaardlat tõesti ekspluateerida just nimelt Lääne-jaga, Ameerika kompaniidele ja need on enam-vähem needsamad, kes on see Bakuutšehhani naftajuhtme taga. Ja nüüd tundub, et no mis siis ka nii väga on, noh, et läheb sealt noh, ütleme 60 miljonit tonni. Kuid tundub, et sind taga on hoopis üks teine asi. Nimelt paar aastat tagasi toimus jõuluajal tähelepanu väärne sündmus Bosporuse väinas. Nimelt noh, mitte eriti suur 5000 tonnine naftatanker sõitis seal kivi otsa karile ja mille peale türklased teatasid, et nemad enam varsti Bosporuse väinast ökoloogilistel kaalutlustel ei lase suuri tankerid läbi. Et tekib olukord, kus nad seda enam lubada ei saa, neil on seal mitmemiljoniline Konstantinoopoli ehk Istanbuli linn ja seoses sellega nemad peavad nagu öeldakse, seda piirama ja võib öelda, et noh, et mis siis ikkagi üks üks naftajuhe, palju see maailma siis muudab. Kuid ta muudab seda maailma selles mõttes, et, et sellel võivad olla väga olulised järelmid Venemaale. Sest Türgiga on täitsa selge, et emal on rahvusvaheliselt Lepp, et noh, ma ei tea, kas kaelas või nad on seotud nende lepetega. Et Bosporuse väinast tuleb läbi lasta ja tardanellidelt kõik kõikide riikide laevad, kaasa arvatud sõjalaevad. Kuid tollel ajal konvektsiooni tehti, ei olnud veel keskkonnakaitselisi rahvusvahelisi leppeid ja türklased ei keela, vaid nad esitavad teatud nõudeid, ilmselt piiranguid, piiranguid ja ütlevad, et mõtet tankeri tohi suurem olla või siis ütle, et peavad olema topeltpõhjaga ja nii edasi ja nii edasi topeltpõhjaga tahame me siingi just. Ja nüüd on niimoodi, et see tähendab sisuliselt seda, et noor siis, kui Venemaa eksport sadama võib hakata kaotama oma mõtet. Ehk teisisõnu öeldes, et kõik nafta, mis tuleb Kesk-Aasiast, ei lasta läbi mitte Venemaa, mille pealt Venemaa teenib ja strateegiast teda kontrollib lastakse läbi hoopiski Taga-Kaukaasia riikide, mis omakorda toob kaasa olulise muudatuse. Nimelt selle transiidi eest hakkab teenima gruusia sedavõrd, et tal ei ole tegelikult Venemaalt enam tilkagi kütust vaja. Gruusia abitu seis on seotud praegu paljuski sellega, ta sõltub Venemaa naftast ja gaasist. Ja nüüd, kui sinna kõrvale pannakse sahteniisi Jersey Romi gaasijuhe veel, mis hakkab täpselt samuti Bakuu kandist ja lõpeb samuti Türgis, siis tõenäoliselt ka selle transiidi eest ei ole ühel hetkel Gruusial vaja enam ka Venemaagaasi. Ehk teisisõnu öeldes päev ei ole väga kaugel, millal sõjakate poliitiliste avalduste kõrval gruusia võib kehitada ka õlgu ja öelda, et me lihtsalt ei vajada naftat ja gaasi. Ja kõik need jutud sellest, et vaat et Venemaalt ei anta, võib-olla elektrit ei anta, kaasa anta naftat. Tead, Te olete meile lõputult võlgu, et need jutud lihtsalt lõpevad ära. Nüüd asi muutub veelgi üks asi mis on seotud Armeeniaga. Vahepeal oli Venemaa täiesti marus, Venemaa asevälisminister Kalju uus niinimetatud minetas isegi oma niukseid diplomaatilise respekti, kui avastati, et Turkmeenias läbi Iraani ehitatav gaasijuhe võib olla torult jämedam kui Armeenia all. On vaja, ehk teisisõnu öeldes, et hakati kahtlustama, et Turkmeenia gaasi hakatakse praeguse trassi asemel, mis on läbi Venemaa ja Ukraina hakatakse gaasi eksportima hoopis Armeenia ja Gruusia kaudu ja sealt, et põhja või musta merepõhjast läbi Ukrainasse ehk teisisõnu öeldes, kui praegu gaasisõda Ukraina ja Venemaa vahel on jõudnud sellisesse faasi, et mingi lahendus on nagu leitud ja ei, arvestades kuid šamaani nõrka positsiooni. Ta on teinud mõningaid järeleandmisi. Kuid Venemaa ja Ukraina sõprus seisneb ju sellele, et et ühelt poolt Ukraina nagu kogu aeg kuidagi võlgu ja ei suuda Venemaale maksta. Aga teiselt poolt kõik Venemaa gaasi ja naftajuhtmed, mille pealt teenitakse, mis lähevad Euroopas, läheb läbi Ukraina. Ja nüüd on siis niisugune olukord, et ühelt poolt ukrainlased erinevad transiidi pealt võivad alati Venemaa, ütleme tuju rikkuda sellega, et venelased ei saa oma gaasi naftat müüdud ja teiselt poolt on jälle nii, et venelased siis suruvad nagu Ukrainat sellega, et nendel ei ole oma energiaallikaid. Nüüd vahepeal päästis Ukraina välja Türkmenbashi, kes sõlmis nendega otselepingut, et Venemaa oli väga piinlikus olukorras, nad ei tahtnud seda gaasi läbi lasta, aga ukrainlased ütles selle peale, et sellisel juhul meelase teie kaasEuroopasse ka. Ja kuna turg meeneid olid nõus raha võtma vastu mitte ainult rahas, vaid ka kaupadena, siis tekkis niisugune olukord, et pool või õieti pärisrahas, aga teine pool võeti kaupadeni ehk võimendate Ukraina majandust. Kas hakkas üles ehitama Turkweeniat, raudtee, ehitati sildu, ehitati ehitate kompressorjaama kõikvõimalikke rajatisi ja nüüd tekkis niisugune olukord, et, et see, mis oli enne Ukraina õnnetus osutus selleks, kas võimendame Ukraina majandust, nüüd tekkisid venelastelt kahtlused, ahhaa. Et nüüd tahetakse sealt panna gaasijuhe, mis on tegelikult palju lühem kui praegune, läbi Venemaa. Et sellisel juhul ukrainlased pääsevad otse Turkmeenia gaasi juurde, millest võib muidugi tekkida uusi komplikatsioone Venemaale ja kõik, mis sellega kaasneb, noh, ma ei räägi Krimmist, tuusla poolsaarest ja nii edasi. Nüüd järgmine mõjur, mis võib-olla sellel Tšehhani naftajuhtmel on see, et venelased on sunnitud lahendama ise positiivselt selle vaidluse, mis on praegu olnud Ukrainas nimelt Odessa proode naftajuhe, see ehitati valmis praktiliselt Poola piiri äärde ja mõte oli selles, et üle Kaspia mere ja üle musta mere hakkab tulema Kaspia Kesk-Aasia nafta. Et see pumbatakse läbi Ukraina, Ukrainat teenib selle pealt, ta muutub sõltumatumaks Venemaa energiaallikatest ja see nafta hakkab jõudma Euroopasse. Aga takistuste tõttu seda Kesk-Aasia naftat sealt pole senini tulnud ja nüüd toru seisis tühi kogu aeg käis vaidlus ja venelased pakkusid seda, et et pump on hoopis vastupidi. Rhodes toppis pumpame nafta Odessasse Odessast Sis laevadesse ja sealt siis ekspordime. Ja Ukrainas oli see üsna valulik vaidlus, sest seda peeti nagu nagu energeetilise sõltumatuse üheks alustalaks, et vaat et meil on oma naftajuhe ja see tuleb hoopis venelastest sõltumatult, aga praegu selleks toru seest rooste ei läheks, kuni rahvakeeles öelda. Pandide siiski täis vene vene tehnoloogilist naftat ja tõenäoliselt hakkab ta töötama siiski vene ekspordi kasuks nüüd kui sealtpoolt nafta tuleb disukrainlastele eriti keeruline pöörata see teistpidi, mis omakorda ei tähenda mitte midagi muud kui igal torul pimedus ehk venelaste võimalused oma selles ühend torujuhtmestiku kaudu oma naftat eksportida, kui sealt tuleb, ütleme, lisavoog arvata võib, et need vähenevad ja vaat siin käib nüüd niisugune võitlus teemal, kuivõrd sõltumatuks võib Ukraina saada energeetiliselt ja kui palju tal on võimalik hankida erinevaid energiaallikas praegu ta sõltub suhteliselt Venemaast ja ainuke, millega Venemaad ohjeldama on see, nende käes on lihtsalt need nafta juhtunud, millega nafta ja gaasijuhtmed, millega venelased oma energiat Euroopasse müüvad, millest venelased üldse elavad. Ja kogu selles juhtmete rägastikus on kuskilt Tšetšeenia veel. Tšetšeeniaga on täiesti erilugu. Viimane tšetšeeni sõda algas mõni nädal pärast seda, kui sai valmis väga tagasihoidlik naftajuhe, mis läheb Bakuus subsasse ja need, kellel on natukene silme ees kaukaasia kaartsis supsa Musta mere ääres. Ta on peaaegu keskel Suhhumi ruumi vahel ehk seal, kus on poti sadam, seal lähedal on üks pisikene asula, mida nimetatakse supsaks. See sai valmis. Läbilaskevõime ei ole väga suur, kuid seal oli venelaste jaoks üks väga suur Hiiobi sõnum. Nimelt enne eelmist tšetšeeni sõda, kui tšetšeenid olid sisuliselt oma territooriumi üle kontrolli saavutanud tšetšeenid on suhteliselt hea lasumusega British Petroleumi poolt muide juba eelmise sajandi algul hästi läbi uuritud naftavarud. Ja nendel oli naftajuhtmete võrk ka Bakuusse, aga seeläbi Dagestani. Ja kui me meenutame mõni aasta tagasi, enne kui see viimane sõda algas oli ju niisugune olukord, et tšetšeenide praktiliselt Dagestani blokeerinud Dagestani üks Venemaanurka, mis oli maha jäetud keskvõim, ei suutnud teda aidata. Ja nende oma naftatööstus seisis, sest raudtee tuli tšetšeenide käest. Tšetšeenide kokkulepet ei olnud keskvõimudel. Ja nüüd tekkis niisugune oht, et ühel päeval panevad tšetšeenid käima pärast seda pakku supsa naftajuhet panevat, täpselt samuti tagurpidi nagu Odessa proodovi prodee, proode, Odessa panevat tagurpidi käima, naftajuhtme läbi Dagestani läbi pakku pääsevad ilma Venemaata maailmaturule. Aga te kujutage ette, mis miljonise rahva jaoks niukene nafta hulk see tähendab seda, et veel natuke ja oleks tõusnud jalule, veel hullem, tulevad tulevad, ütleme, Lähis-Idast naftastreigid ja kuna on, on teada, et Dagestani ja araabia maailma suhtlus viimasel ajal on intensiivistunud. Kujutage ette, kui ikka tulevad saudid ja ütlevad, et kuulge, me anname teile natuke raha, pange oma naftapump uuesti tööle ja siin on teil toru ja te pääsete, nagu öeldakse, maailmaturule ja varsti tuleb Tšehhani naftajuhe ka. Te saate veel sinna lasta torusse. Ja mina küll arvan, et Dagestani rahvad, olgu nad omavahel nii rivaalitsevad kui tahes kui on võimalus Moskvale selle naftaekspordi eest mitte maksta, vaid kõik raha endale jätta, siis ma arvan, et selles osas oleks Dagestani rahvad leidnud täielik üksmeel. Mis oleks tegelikult Venemaa jaoks tähendanud Põhja-Kaukaasia kaotust kindlalt, sest ütleme, nende kaaslaste naftarahade kallale minek on täiesti kindlalt sõda. Ja siis on see juba lõputus, ei ole üksik üksik Tšetšeenia ja ilmselt Moskvast vaadati, et see oht on nii suur, mille peale siis noh, ütleme viivitamatult Tsetseenia rünnati, sest paistis, et seal oli kõik paigas. Eriti veel arvestades seda, et vana nõndanimetatud Tšetšeenia sõjatee, mis vahepeal mahajäetud sõjateid oli, kolm oli Tšetšeenia sõjatee, oli Kaukaasia sõjad ja see Misson Osseetia käes Suhhumi sõjatee, mis on absuate käes praegu ja mis oli eriti kasutusele. Seal oli jäänud selle tee rajamisest paarkümmend kilomeetrit, Eesti mõistes pole paarkümmend kilomeetrit ka midagi, mis oleks tähendanud sisuliselt seda, et et oleks otse maanteeühendus saadud ka Gruusiaga. Ja teiselt poolt, kui oleks saadud naftajuhe käima teistpidi ja tõmmatud kaasa sellesse operatsiooniga, Dagestan, see oleks tähendanud täitsa kindlalt kaudselt, venelased on ilmselt otsustanud. Noh, algul nad ilmselt otsustasid, et Põhja-Kaukaasia peab nende olema, et nad ei tohi seda kaotada. Nüüd ilmselt kahtlevad, et võib-olla nad selle kaotuse lükkavad edasi ja, ja praeguse rinne lükatud nagu kaugemale lükatud Gruusiasse. Selles mõttes, et kõik need poliitilised, diplomaatilised muud rünnakud, mis praegu Gruusia vastukäivad on tegelikult seotud mitte millegi muuga kui nurjata või vähemalt edasi lükata Bakuu, Tšehhani naftajuhtme valmimist. Ja vahepeal seal kaasati sellesse ka maailma roheline liikumine. Kuna naftajuhe läheb läbi porosoomi aru, et kui seal midagi juhtub, et vot siis meile kõigile tuntud mineraalveteorg võib saada reostatud ja nii edasi. Võib-olla muide ongi see õige ja võib küsida, et miks see sealt üldse läbi viidi, sellepärast et nii suure projekti puhul ütleme 50 miljonit dollarit siia või sinna, see pole nagu küsimus. Aga praegu paistab sedamoodi, et ameeriklased ja ka eurooplased on vääramatult otsustanud, et see tuleb läbi viia. Ja siis vaatame juba, mis sest asjast saab edasi. Kui me siin mõtleme mingite konfliktidele Tšetšeenias ja Gruusias või ütleme Venemaa ja Tšetšeenia Gruusia vahel tehakse väga mitmeid teooriaid, sina tegid praegu hoopis teise teooria, et kõik on naftast tingitud, millest siis konfliktid siin põhja pool meil naftat ei ole, aga venelased on küllalt närvilised ka Balti suunal. Kas mingeid majandushuve, ütleme niimoodi, kui naftast kõrvale praegu hetkeks lähme on neil ka siin loodeosas? Venelaste loodeosas tegelikult põhiline probleem on Kaliningradi oblast. Sisuliselt see närvilisus Balti suunal on seotud hoopis sellega, et Soome astumine NATO liikmeks, millest täna ei ole kombeks Soomes rääkida on teatud mõttes ette otsustatud asi. See, et NATO konfiguratsioon on niivõrd kummaline ida joonel, et seal on põhjas natukene norra, ütleme see norra meri ja osa Barentsi merd ja siis on Eesti, Läti, Leedu nisugune kitsas riba siis seisa kaua kesta ja soomlaste probleem on pigem see, et kui nad astuvad koos Rootsiga ja, ja see protsess vaikselt käib ja nüüd tekib niisugune olukord, miks ollakse Balti suunal närviline, tekib olukord, et kuidas Kaliningradi oblast sinna saab jääda. See, et Kaliningradi oblast on praegu juba olukorras, kus seoses euroliidu tulekuga kõikvõimalikud soodustransiidi nõndanimetatud vaba liikumine Venemaa ja ema mamma ahel on pärsitud, leedulased ei lase ju läbi, vastavalt ütleme, Euroopa direktiividele tehtud mitmesuguseid katseid siin, seda teist ja kolmandat lihtsustada ka aeg-ajalt me jälle näeme, et leedulased tõstavad küll 70 80 reisijat rongist maha ja see tähendab omakorda seda, et niisugust anklavia ülal pidada on A äärmist keeruline. Nüüd seda saaks pidada ülal Euroopa kontekstis ja siin võiks olla üks versioon, et nad tahaksid teha sellest eri administratiivpiirkonna, millest on räägitud, on räägitud uue subjekti ehk balti vabariigi tekkest praktiliselt ei ole eriti kuhugi jõutud, praktiliselt ei ole kuhugi jõutud, noh, see on nisukene. Ütleme nii, et asjaajamise järjekindluseta küsimus, kuid ei ole välistatud, et ühel päeval siiski Venemaa on selle olukorra ees, et et oleks mõistlik lasta Kaliningradi oblastile integreeruda. No nii nagu on, ütleme eri eripiirkond on nagu Hongkong, kus on, ütleme, omad passid ja oma raha ja ja nii edasi ja nii edasi. See aga tähendab seda. Et Euroopa hõlmab, kuidas ta viisakalt öeldakse, kõlbab positiivselt Kaliningradi oblasti ja kuna seal rahvast ei ole väga-väga palju, siis arvata võib, et sakslaste huvi, kelle esivanemad on seal elanud maade ostuettevõtete rajamise ja ka elama asumise suhtes, on arvestatav ja, ja Balti suunal närvilisus on pigem seotud ikkagi sellega, et probleem on tegelikult Kaliningradi probleem ja nüüd püütakse seda ütleme, NATO ja Euroopa Liidu positsiooni siin nõrgendada. Ühelt poolt ja teiselt poolt ikkagi majandushuvid on seotud sellega, et osa transiidituludest jääb siia, mitte venemaale, noh, väga lihtne, eks ole, kui sa tahad ikkagi turule saada, sa pead läbi Eesti ja Läti ja Leedu seda vedama ja veel hullem sa pead, kui sa tahad Kaliningradi oblast varustada, kui sa tahad ikka raudteel, sa pead sinna seda raha jätma, see jää lihtsalt neile ja ongi kõik. Sa jõudsid transiidiga, ütleme siia nafta juurde tagasi. Noh, hetkel kui sa ütlesid, et 28 dollarit barreli eest päästab Vene eelarve või ütleme nii, et hoiab seda tasakaalus, siis hetkel 44 on ju neile väga positiivne, tiksuvad kogu aeg positiivsed dollareid, kuigi kui mõelda selle võla peale, sa ütlesid ka seda, et võlg tuleb sellel aastal või kõige suuremad võlaosad tagasi maksta, siis tegelikult nad ju võlga ei olegi seni suutnud eriti maksta. Meil on vaevu läinud korda neid võlaprotsente maksta. Aga nüüd on hakanud maksma osiseid ja sellest on euro, kuna Euroopa on olnud Venemaa põhiline võlausaldaja nii riikidena kui ka erapankadena ja eelkõige sakslased, kõige suuremad ka britid ja prantslased, nii et eurooplased on tegelikult sellest huvitatud, venelased suudaksid praegu maksta ja räägime küll sellest 44 43 ja 35 dollarit. Aga me peame arvestama seda, et, et tavaliselt ikkagi see riigieelarve arvestab aasta keskmist nafta hinda ja prognoosid on ikka sellised, et järgmise aasta esimestel kuudel ta juba hakkab minema alla ja ja küsimus on selles, et kas ta jääb sinna kuhugi 25 26 27 28 peale? Noh, võib-olla veel madalam, seda ei osata praegu öelda, aga aga selge on see, et maailma majandus suur jõud teevad kõik endast oleneva, et seda nafta hinda siiski alla lüüa. Selle tõdemusega meil ongi aeg täna lõpetada. Täna rääkisime siis naftast, stuudios olid Hardo Aasmäe, Uku Toom, kuulmiseni.