Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus, valik, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saada. Mina olin Siberis sündinud, mu sünnimaa aga Isamaa, pita mulle Eesti eesti lugu. Tere päevast, Siberisse rändasid ülemöödunud sajandivahetusel välja ka tuhanded setud. Kuidas setud oma elu Siberis Krasnojarski krais sisse seadsid, kuidas nende käsi on käinud ja kuidas neil tänapäeval Siberis läheb, räägib Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Andreas Kalkun. Minu nimi on Piret Kriivan. Folklorist Andreas Kalkun on käinud Siberi setude külades kogumas nende pärimust ja muuhulgas uurinud ka seda, mida mäletatakse maha ainult kodust 100 aastat hiljem. Ja kas mäletatakse ka väljarändamist? Olen uurinud seto naiste autode graafids laule ja olen vaadanud neid laule ka selle pilguga, et kas nendes lauludes tuleb välja Siberisse emigreerumine. Tõepoolest, mõnedes lauludes on siis vihjeid, et, et mõned sugulased läksid Siberisse. Et õde või vend või, või vanemad läksid ära. Ja nendes lauludes on ka kohanimesid, et öeldakse, et minnakse Jenišeiskisse või Tomskisse või permi. Et ilmselt need kohanimed midagi ütlevad, et. Ja muidugi need kohanimed võivad olla ka väga umbmäärased, öeldakse, mindi Venemaale või Siberisse. Ja ka Anne Vabarna Peko-s on üks selline pikem peatükk, kus ta räägib sellest, kuidas Siberisse mindi. Muidugi, see vaatepunkt on selline mahajääjate vaatepunkt, ühe lihtsa naise naise vaatepunkt, et ta, ta räägib sellest, kuidas nad lähevad vaksalist saatma Traikudes mahajäetud tahavad, kuidas rongi peale mine nutavad, et see on selline väga väga intiimne pilt, et sealt ei saa mingit sellist konkreetset infrat, kuhu nad läksid täpselt, mis külla või mis aastal see oli, aga et me saame mingit emotsionaalset nagu infot, et et kuidas see minek oli või, või miks mindi. S kummaline asi on see nii, nendes lauludes. Kuulge, Siberi välitöödest tuli välja, et öeldakse, et me tulime siia Siberisse rassiiast ja siis alguses tundus, ma olen ja arusaamatut, mis mõttes ressiiastega lihtsalt, et kuna neil ongi selline Siberi identiteet, siis nad lihtsalt see vihjab sellele tsaaririigi nagu Venemaa osast, Nad tulid Siberisse. Et need, nende kodumaa ei ole mingi setomaa või Eestimaad. Nad tulid ressiiest. Mis seal nagu selles mõttes ju tegelikult tõsi, et sel ajal oligi see rassi ja et nii, et et mõnikord tõesti, kui, kui rääkida Siberi Zetodega siis nad räägivad sellest oma algkodumaast kui ressiiast mis võib tekitada palju küsimusi. Ja see, see on ühtlasi neile endale tekitanud ka sellise identiteediküsimused, et me tulime juuressiiast, ei ole eestlased, mis nad setod on seto maadi olemas, kus lihtsalt oma on, et see on selline keeruline lugu. Millal siis setud välja rändasid, Siberisse? Setudele andis natuke hiljem kui eestlased. Suuremad külad nagu Hait ja Kresstjansket, nende alguseks loetakse 1900. Ilmselt oli ka lastest sandi lõpus juba esimesed rändajad, aga aga suurem hulk neist rändas välja 20. sajandi alguses. Aga ikka samadel põhjustel, mis eestlased Ki. Ja lihtsalt kitsas olid, suured pered vahemaad mingi paremat elu otsima. Kui palju setusid. Väli rändas Setumaalt, et mitte öelda eestimaalt. Ja see arv ei ole muidugi, seda ei ole päriselt teada. Et August Nigol arvab, et 5000 6000. Aga seda ei ole nagu tänapäeval kinnitatud ega ümber lükatud. Aga kui siis setud siit läksid, siis nad läksid kohe kindla sihiga, et nad tahavad sinna hästi kaugele. Ida-Siberis. See minna, kas nad jõudsid kõik sinna ja kas seto Sid läks ka mujale Venemaale. Ja et tänapäeval me teame, et setu asualad on seal Krasnojarski krais mis oli varem Jentseiski, aga siis näiteks Nigol August Nigol, kes on nende väljarändajate uurija, üks esimesi tema väidab, et seto selleks ka mujale näiteks permi ja Tomskis ja nendest asualadest tänapäeval pole, pole teada. Ta ei tea, mis neist sai, et kas kas nad on kadunud või assimileerunud või paljud muidugi, kes rändasid välja setomaalt, need tulid ka tagasi, et neil ei õnnestunud seal ümber ümberasumine aga suuremat setu külad siis rajati, ehitati üles kaugel Ida-Siberis ja suuremad seto külad on siis Hait ehk Haidak vene keeles. Mis on tänapäeval Krasnojarski krais samas Grayson ka Uspetseri siis on seal ka Krestiansk pulatnova, mis on sellised väiksemad külad. Ja lisaks Elapsetus veel loomulikult Krasnojarski linnas. Ja siis sellistes sega asu alates nagu näiteks Narva ja jai. Selliseid väikseid kohti, kus vähemsetasid perova äik partisansk on päris palju seal huvitavat. Need on, mõned nimed viitavad otseselt sellele, kust setud on tulnud, aga teised on päris vene nimed. Ja et ilmselt arv, nagu setud ütlevad, või narva, et sellel võib olla mingi mingi seos nende väljarändajatega. Aga teised külad nende kohta on selliseid rahvaid, Tomioloogiaid, nende nimede kohta, aga aga need ei ole, neid ei tea tegelikult, kuidas, kuidas see tegelikult on. Kas see don setokeelne sõna, see ei tähenda seda, kuidas midagi, aga setod kutsuvad seda küla Hait mitte ja ütle Haidak nagu vene keeles, et nendeks on Hait, Haida. Nad ise arvavad, et sa, sela tuleb sellest venekeelsest sõnast, mis tähendab sellist maakuulajad, kes tuli, tuli neid kohti otsima. Meeles sõna Hait tuleb sealt, et, et see inimene, kes tuli, tuli kõigepealt sinna kuhugi metsa või, või jõe äärde ja vaatas, kus on kus on hea koht elamiseks. Et sellest, sellest sõnast tuleb see see nimi, aga, aga ma pole selles nii kindel, et see nii on. Kui setude kohale jõudsid Siberisse, siis kas nad läksid ka koos eestlastega, kui lähedal või kaugel olid nad seal Krasnojarski krais, siis eestlastest Osad neist küladest oli nii-öelda segakülad. Et näiteks uus Pätsialis oli nii luterlasi kui õigeusklike ehk siis nii kui eestlasi. Samamoodi on teadega Haida külas vaid mõned perekonnad ja näiteks aida küla külje all on väike küla pulatnava mis oli algselt täiesti luterlaste küla. Et mindi koos ilmselt või, või jõuti vähemalt samal suhtes välja. Aga kui setod läksid setomaalt rändama, siis neil polnud perekonnanimesid. Karl ustav oma raamatus pikkuma, eestlast kirjutab, kuidas, kuidas siis sel ajal just võeti väga palju basse välja sellega seoses paljud seda said endale perekonnanime. Ja kuna kirikuraamatutesse sedasi üksteisest eraldamiseks kasutati isa nime, kuna perekonnanime ei olnud. Ja kuna setod on õigeusklikud nimed on sellised ortodoksed eesnimed. Nii et setode perekonnanimedeks said siis Vassiljevi diaIvanovitš sellised väga venepärased nimed, kuna nende isad olid Vassilid ja Imanid. Selles mõttes on seal seto külades päris lihtne, nagu leida neid neid luterlaste järeltulijaid, sest nende nimed on sellised ilusad eesti nimed, haavapuu ja Padari ja ja mis iganes. Aga siis setosid nime, äkki on jällegi keeruline tuvastada, sest Jersey tematveedia Ivanovitš. Aga kuidas on, kui nüüd võrrelda, et setud on siinmail täpselt samamoodi ju eestlaste ja venelaste vahel Siberis ka? Noh, see on natuke teistmoodi, et seal ilmselt nendes suuremates seda küllaldast nagu näiteks Hait toimub asi, et need lute lastest väljarändajad nad aegamisi assimileerusid sinna seto enamuses sekka. Sest tänapäeval need inimesed, kelle nimed on küll oti või Padar või mingeid selliseid, et nad räägivad ikkagi seto keelt mäletavad, et see kunagise keel oli erinev, et noh, kui olimegi segaabielu, siis nagu võis tulla mingid segadused mini ja ei saanud aru, mida endal käskis teha või mingeid selliseid naljalugusid. Aga tänapäevaks Nende, nende eestlaste järeltulijad, kes seal seto külades elavad, nende keel on assimileerunud. Et nad räägivad enam-vähem samasugust seto keelt. Muidugi, võib-olla ka, et et need nii-öelda lute lastest, väljarändajad, kes sinna aseta küladesse läksid, et need, need olidki tegelikult Lõuna-Eestist pärit inimesed, nende keel oli, oli algselt nagu sarnasem sellele seto keelele. Ja et selline muutus on toimunud ja noh, seoses sellega, et et algselt on olnud luterlastel eraldi surnuaiad õigeusklikest. Aga tänapäeval näiteks Bulad külas teatakse küllalt, seal, seal vahepeal on, surnuaeda sinna enam ei loeta, et et seal on kombeks kord aastas jaanipäeval käia seal seal eestlaste surnuaial. Aga siis Kabulatava inimesed tänapäeval matavad oma surnuid siis aida külla. Mis on seto küla. Lähme nüüd ajaloos tagasi uuesti siis kui setod olid ennast sisse seadnud, kuidas nende käsi edasi käis, kas nad jõudsid kiiresti heale järjele, jõudsid järjele. Ja setu väljarändajatega see probleem, et kui nad on lihtsalt välja, siis nad ei ole ta enamasti koolihariduse saanud. Ja sellega seoses pole selliseid suuri kirjavahetusi laenutaja äraläinute vahel. Et see info, mis meil on, selline suuline pärimus, kui eesti eestlastelt välja rändajad saatsid ajalehtedele teateid, et kuidas neil seal läheb ja nii edasi ja pidasid ühendust oma sugulastega siis seto, tal oli see väga keeruline. Kuna nii maha jääd, kui äraminejad ei olnud sellest kirjainimesed, et see kirjaoskus tuli setudele palju hiljem teatavasti. Ja seetõttu siis see olukord on hoopis teistsugune. See, mida me teame nendest jutustustest, on muidugi see, et et alguses oli väga keeruline, tüüpiline jutt, need alguses läks siis üks, üks perekonnast või paar meest mitmest perekonnast läksid neid kohti otsima. Ehitasid siis sinna sobivasse kohta mingi sellise väikse vaikse koha, kus elada. Ja alles siis toodi perekond järele. Ja siis on räägitud sellest, kuidas neid kohti valiti. Sageli valiti see koht, kus oli, oli mingi allikas või et oli nagu eluks sobiv koht. Ja mingis mõttes. On see asustuspilt seal Siberis aga palju muutunud. Sest setod, kui läksid sinna Nad asusid elama hajaküladesse nagu eestlased, nagu eestlased. Venelased ütlevad selle kohta ja setud ise seal Siberi setud, et nendelt Huutarid nii-öelda nad olid eraldi teanudki külas ja nii-öelda vaid olid eraldi talud. Kuigi neid nimetati küladeks, aga siis kolhooside jällegi leiti, et sellised Huutardi sobivad. Nii, et kõik need inimesed, kes olid seal hajakülades siis aeti vägisi rida küladesse, mis tähendab, et kõik need imekaunid, palkmajad, mis seal Siberi setode küllatus praegu on, et need on sealt toodud. Nendel enamasti liigutatud talud, et nad mäletavad küll neid vanu kohti, neid vanu, vanu kohti oli see talu kunagi, aga need on toodud pikkadesse rida küladesse võeti palkhaaval lahti ja pandi teises kohas üles ja külad on ilusaid palkmaju täis ja seal see palkehituskunst on väga kõrgel tasemel olnud ilmselt ja kuna seal on lehisemetsad, siis lehise puit on hästi vastupidav ja ilmselt seda andis niimoodi transportida kuidagi. Et muidugi seda lehisust ja loomulikult ei olnud sel ajal olemas, sest kui nad sealt väljarändamisest, siis nende kodumaal sellist puud ei olnud. Nii et see on selline venelaenuline sõna, et selle kohta öeldakse Listreinik. Listvenica palkidest on need maja tehtud neil siis missugune tänapäeval see ait välja näeb? Aitan tänapäeval selline väga pikk küla, sellel on üks ja need on umbes neli kilomeetrit pikk. Et seal on umbes 190 200 inimestele ja see on selline pikk ridaküla, kus on olnud ka mõned nagu sellised kõrvaltänavad, aga need on tänapäevaks siis nagu väiksemaks jäänud, et et see on peamiselt sellised, selline üks, üks sirge pikk küla on kõrged aiad, naaber teise, et ta saab vaadata või ei saa. Saab küll, et sellelt seda aiakultuuri väga ei ole, aia ehitamise kultuur, et majade ümber on muidugi selline väike iluaed aga see ei ole selline, millest te ei saaks vaadata. Et majad on ilusti nagu nähtavad. Aga ei ole niisuguseid, nagu päris Siberi külades on, et on kõrged plangud ja ei näegi, mis seal taga tuleb. Ja siis siberi mammid tulevad väravast välja, istuvad pingi ees ja ja, aga need väravad on küll sellised kõrged, aga selles mõttes värava kõrval jällegi on võimalik näha läbi ja, ja, ja muidugi see pingilistamise, kultuur ja need laavochet nii-öelda need, need on ka Siberi seto külades väga olulised kohad kus kokku saadakse ja juhtu puhutakse, et pinglikesed on tõesti nii väravate lähedal kui maja seinte ääres. Kui need külad per, ehitati kolhooside algusaastatel, siis tegelikult üsna pea järgnes repressioonide aeg. Rahvasuus öeldakse, et Venemaakodusõda oli õhtudeks 17 kuni 22. Selle kohta öeldakse, et valge ja vere või ühesõnaga on väga-väga-väga erinevaid versioone, et kes siis parasjagu rüüstas neid külasid kas valged või punased, aga igasuguseid rüüstamisi seal toimus. Nende kohta on hirmsaid lugusid. Ja siis muidugi ka tõesti seos kolhooside tegemisega toimusid igast repressioonid, sest sellega, et paljud ei soovinud kolhoosi minna ja ja nii edasi, kas on uuritud või püütud välja arvutada, et kui paljusid setusitsed repressioonid tabasid saatuslikult kui paljud hukka said? Siberi setode enda jaoks on muidugi see väga-väga oluline hetk minevikust ja Venemaal tõesti, ka uuritakse tänapäeval neid represseeritute saatusi ja koostatakse raamatuid, kus on pikad nimekirjad neist siis paljudes Siberi külades on need raamatus olemas ja inimesed loevad hoolega, otsivad seda oma oma sugulasi ja juuni mõtlesin alla. Nende arv ei ole muidugi teada, sest keegi pole spetsiaalselt uurinud, aga aga need rahvajutud on sellised tõesti, et et igast perest ikka keegi keegi viidi ära ja ühel hetkel oli see külas palju naisi ja mehed olid kadunud ja paljud ei tulnudki tagasi. Et see võis olla väga keeruline, veel üks keeruline hetk kellelegi seal nende külade ajaloos. Kui setude läksid siit kirjaoskamatutele, siis ma pakun, et seda võrra rohkem on säilinud või säilis nende pärimus. Miina, ja muidugi ma arvan, et see pärimus selles mõttes pärimus ei kao kunagi ära, et pärimus nagu lihtsalt võib muutuda, aga, aga, aga seda vana vanamoodi pärimust on ilmselt tänu sellele tõesti päris palju säilinud või, või päris kaua on seda säilinud just seto külades ja seoses sellega, et seto kultuuris sest naised olid pigem sellised, kes pidid olema kodus, et neil oli vähem võimalust liikuda, vähem võimalust võõrastega suhelda. Sest naised olid need, kes kauem säilitasid kõike seda seda vana pärimust. Naised õppisid hiljem keele oskus või nagu võõraid keeli ja ja hakkasid hiljem siis uutmoodi riideid kandma ja nii edasi, et kõik, kõik need muutused toimelised naistel, hiljem naised, lausgoomseta, laula, õppisid Silemalasene laulud ära, et et see selline naiste meeste võrdlusteta kultuuris on täiesti nagu adekvaatne on, on näha, et kuidas seto mehed lõpetavad palju varem rahvariiete kandmise seto seto meestelaulu palju vähem säilinud kui naiste laule, et selline patriarhaalne küla kindlasti nagu säilitas seda naiste kultuuri tänu sellele, et naised, naised lihtsalt ei saanud kodust välja, läizalas moderniseerida, on meil polnud seda võimalust, et nad pidid andma seda, seda vana kultuuri. Ja tänu sellele tõesti ka näiteks keeleoskus on selgelt nagu naistele parem seto külades mõtlen ka noorem nooremate inimeste puhul, et naised on, säilitavad kauem seda kultuuri selgelt. Ja samamoodi see laulupärimus. Et meil kahjuks ei õnnestunud kohata mehi, kes oleksid laulnud. Et me küll kuulsime traditsiooniliselt meestelaule ka meeste viise, aga neid esitasid naised need naised, kes laulsid, need küll sageli rääkisid meestest, kes hoid, laulud või et see laul on selle, selle mehe laul. Aga seda traditsiooni kandsid edasi tänapäeval naised ikkagi millest lauldi. Ja kui palju on just neid vanemaid laule säilinud ja millest need laulud räägivad. Kas ja kui palju on lauludes näiteks seda Setumaad, mis maha jäi? Selles mõttes seda setomaad on päris palju, et et kõik need vanemad, seto traditsioonilised laulud, et needsamad viisi tüübid, samad traditsioonilised sõnad, vaata et need kõik kõik on seal olemas, et et Siberis, Siberis, külades mitu korda mul juhtus selliseid hetki, et ma tõesti nagu šokihetked, et sa oled kuskil kellelegi külas ja sa oled seal voodi ääre peal, istud ja, ja siis vanainimene hakkab sulle laulma mingit laulu. Ja siis need sõnad on sellised, mida sa oled juba arhiivis lugenud kümneid kordi ja sa tead seda neidsamu sõnu ja sealt samas tuhandete kilomeetri kauguselt sedasama sama laul need sama samad motiivid, et see nagu selline sellised ootamatud asjad. Muidugi, see kultuur on muutunud samamoodi laulukultuur, et see ei ole kuidagi nagu sellised. See on ka loomulik loomulik areng. Et setod on õppinud nii nendelt lute lastelt, kes nende külades olnud või kõrvalkülades õppinud uuemaid laule, lisaks siis seda vanemale regilaulule lauldakse ka uuemat stiil, laule, striimilisi enamasti eestikeelseid laule või siis segakeelseid ja samamoodi vene laule. Et see laulupärimus on sellele kirju ja vanimad salvestatud, mis meil nendest küladest on siis laulude salvestused on tehtud 87 aastal Igor Tõnurist ja Mare Piho poolt. Ja 80 seitse-kaheksakümmend, kaheksa salvestus, meie käisime salvestamas 2007 2008 ja kui võrrelda neid neid salvestusi, neid laule, mida siis oli võimalik salvestada, siis on näha, et ega selle aja jooksul juba on toimunud. Muutus nendes lauludes. Et kui 80.-te lõpus olid elus veel sellised perekonnatavandilaulud nagu pulmalaulud mõrseidkud surnuid kud, sellel, kui meie salvestasime, siis küll mäletate, et ja pulmades kummardati pulmades mõrsja hetkes aga neid laule jälle kena enam ei olnud. Et kuna kuna perekonnad avanud, on ikkagi nii palju muutunud, et neid traditsiooniliselt sedda pulm enam ei peeta, siis ka need laulud on kadunud. Samas näiteks olid elus Omaani kalendritavandilaulud teks jaanipäeva laul, Maase litsa laul, et neid lauldi nii 80.-te lõpus kui ka 2000.-te lõpus, et, et see traditsioon järelikult nagu ja tõesti jaanipäeva peetakse siiamaani ja ja ka Kamaalse lits on oluline. Ja kuulame nüüd vahepeal paari laulu. Kõigepealt on üks laul, mille pealkiri ma proovin selle välja lugeda, on Oloy sõna sõsard. Ja siis on selline improvisatsioon, kus laulis, nagu niimoodi kurdavad, et on vähe lauljaid. Ja improviseerimine seto laulukultuuris on muidugi väga oluline ja sellest võiks pikemalt rääkida, aga kuulame enne laulu ära. Ja nii palju, kui ma aru sain, kutsuti üles, et kõik kõik, kes vähegi tahavad, suudavad, oskavad laulaksid ja vahepeal visati mingit nalja ka, aga sellest, aga me ei saanud aru. Ja see oli selline peoimprovisatsioon, tüüpilised peo laulumotiivid, peo laulu viis. Ja, ja seal tõesti meelitati, et tooge rohkem õlut ja viina, et saaks, saaks edasi laulda. Kurdeti, et pole lauljaid, et tuleks keegi appi laulma. Kuigi, nagu nagu oli kuulda, oli seal lauljad küljeealistel laulurõõmu kõvasti. Aga mis neid seal naeratas vahepeal, seda mina ütlesin alati, et salvestamisega jätka palju konteksti kaduma, et et meil on, meil on see heli, aga, aga see kontekst on enamasti puudu, et et tänapäeval, kui me meie salvestame, siis me muidugi salvestame pikalt, et me ei, me ei pane pärast laulu lõppu kohe pausi peale, vaid räägime inimestega edasi, et siis nagu, et seda konteksti jäädvustada igatpidi ka, et mis nad nendest lauludest arvavad ja mis tähendab, et see on ka oluline, et mitte mitte ainult see laul, aga aga jah, et kaheksakümnendatel oli, oli kassette vähe ja pidi niimoodi säästlikult sellega ümber käima. Aga kuna juba oli juttu ka rahvalekkest tähtpäevadest, siis kuulame ära ka masselitsa laulu. Et siis sõideti hobusega ja lauldi ja see oli selline tavaline Maaselid, sa tegevused maselitsa, ehk siis nii-öelda vastlanädal oli nädalen pikka paastu, kus oli, olid suured pidustused ja muuhulgas oli ka naiste pidu, Paavo praasnik ja ja siis maaklerid seal lõbustusi on, see sõidetakse hobusega ja lastakse liugu selle maagilise laulu siis laulsid meile Kreestianski külanaised, Kresseanski küla, selline väike küla, kus pole palju elanikke ja nagu näha, need naised polnud pikka aega koos laulnud, neil ei ole mingeid kooriaga, lihtsalt selliseid spontaanne külalised tulid kokku ja ja kuna nad kõik olid seda laulu laulnud, siis siis nad laulsid. Meile ja nagu näha, et et seal eeslaulja vahevaheldused kellelegi tuli uusi sõnu meelde ja siis ta ütles need vahele ja siis teine jälle jätkas. See oli selline väike Kristjanski külakoor ja see on üks üks nendest vanadest traditsioonilistest lauludest ma seal ei saa olla. Mis on siis siiamaani elus tänu sellele, et et see kalendri tähtpäev pole kadunud. Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Andreas Kalkun räägib Siberi setudest ka nädala pärast laupäeval. Saate kordus on esmaspäeval tund enne südaööd. Saate tegemisi saab jälgida ka Facebookis saate kodulehel, samuti.