Iga mees tunneb selles lossis ennast vist väga hästi, kuidagi aristokraatlik tunne tuleb sisse, Hannes. Ja kindlasti muidugi kõrvalseisja tunneb paremini. Kui on mingisugune vastutus ka peal, siis võib-olla mitte nii hästi. Aga üldiselt küll kohta on ilus ja, ja haruldane. Võib öelda, et sina oled siis selle mõisaomanikud? Ei, nii ei või öelda väga paljud Sart paha, võiks küll öelda. Tähendab, see on ajaloomuuseum, praeguni, täpse nimetuse vanni ja ja see on üks osa Eesti ajaloo muuseumist. Teine osa vanem osa on ikkagi seal pikal tänaval persioones. No mina olen siin lossis ennast väga hästi tulnud. Ma mäletan, vana aasta sees mul smoking seljas ja, ja tõesti selg läheb kuidagi sirgu ja kuidagi mingisugune aura sellel majalikon. No ma usun küll, maja ajalugu on juba selline, et mingi aura peab olema. Siin on meie eesti lendur, ohvitserid õppinud. Siin on Tallinna hea seltskond restoranis käinud. Siin on Hollandi komsomoli kodu olnud, on tuntud Vene keisririigiaegne aadlisuguvõsa või aadlisuguvõsa esindaja, elanud. Ilmselt see kõik korjub maja müüride sisse ja tekitab mingi aura. Aga no mis annab ka väga siin hea välja, selles majas, need, sul on hea tunne, arvan. Nojah, kunagi varem ei ole omaette kabinetti olnud, selles majas on esimest korda omaette kabinetti ja, ja see on ka väga tähtis asi, et saaks rahulikult tööd teha. Meie saate teema on eesti mees. Kas sina, Hannes, Walter, tunned eesti mehena siin maarjamäel ennast väga hästi. Jah, ma julgen küll nii-öelda aga eesti mehena laiemas mõttes praegusel hetkel võib-olla mitte nii hästi, kui, kui tahaks miks. Ajalookäik on eesti meest viimase poole sajandi jooksul väga palju muserdatud või täpsemini on ära võtnud võimaluse olla tõeline Eesti mees. Ja kõik see, mis on toimunud, mis on kaotatud seda ei saa ainult mingi paberi vastuvõtmise või, või, või deklaratsiooni abil taastada. See on pikaajaline ja ma kardan ka väga valuline protsess. No see on väga valus teema ja sina, kui ajaloolane, sina oskad hinnangut anda siis praeguse eesti mehe hetkeseisukohta ja ka ütleme eesti mehe kohta iseloomustust, milline oli siis ütleme meie esimese vabariigi algaastatel tagamaa, tuletan siin meelde seda komplimenti, mida minu isa ütles, kui ma hakkasin siia sinu juurde tulema, ütlesin, et ana Hannes Walteril palju tervitusi edasi ja ütle talle, et ta on ainukene ajaloolane, kes oskab väga hästi vabadussõja teemat edasi anda ja väga õieti nii nagu ta oli omal ajal, nii et sa oled ikkagi õigesti Messis. Nojah, igaüks tahaks uskuda. Aga nonii, ajaloolasena ma ütleks nii, et et see L-kuju või mehe kuju millest me praegu räägime, mõeldes Eesti aega, siis sõjaeelset Eesti aega. See on ka ajaloo käigus kujunenud. Kui me võrdleme praegust hetke ja, ja Eesti vabariiki ütleme 30.-te aastate teisel poolel, no mis on jäänud meile selliseks unelmatemaaks siis on üks väga oluline erinevus. Minu arvates tõeline mees on peremees. Ja Eesti ühiskond enne sõda oli peremeeste ühiskond, ma ei pea silmas ainult taluperemeest, ma pean silmas seda et Eesti mehel siis oli võimalus otsustada ise ja kohustus vastutada oma otsuste eest seal Peremehe tunnus, on ta siis oma talu põllul või, või, või, või juhib mingit elektroonikafirmat. See ühiskond, millest me praegu tulemas on moonakate ühiskond ja selle tunnusjooneks on see, et mehelt on ära võetud võimalus otsustada. Aga on ka ära võetud, kohustus vastutada. Ja ühiskond siin ei toeta mehiste iseloomujoonte kujunemist. Ja need mehised, mehed, kes meie ühiskonnas praegu on, neid loomulikult on, ma arvan, kõige rohkem võlgnevad oma kodule kodusele kasvatusele isa või vanaisa eeskujule, mis oli tugevam kui see ühiskonna, ma ütleks moraalselt laastav mõju, mis väga pikka aega oli. Üks vahemärkus siia, tähendab mulle jääb kuidagi silme ette, tuleb meelde, noh, võtame kas või needsamad fotod sellest kuulsast raamatust Eesti vabadussõjaorganite kavalerid, kus on hästi-hästi palju eesti mehi ja kõik nad on tõesti sellised kuidagi sirge rühi ja kullipilguga ja jahutamise ajal muidugi on see tsaariarmee ohvitseride koolituse koolkond on taga, aga kuidagi millegipärast tõesti fotode peal vaatad just meie põlvkonda ja seda vana põlvkonda, see erineb täiesti diametraalselt. Ja no minu arvates üks mehisuse niisuguseid sisemisi jooni on. Üks üks naisterahvas ütles mulle kunagi nii et peab olema, peab iseendaga hästi läbi saama. See ei tähenda muidugi mitte rahulolu, sest loorberitel võivad puhata ainult kilud, nagu keegi ütles. Aga see tähendab seda, et, et on mingi sisemine enesekindlus olemas. Ja mulle tundub, et praegu meie põlvkonnal jaga, nooremal põlvkonnal puudub see sisemine tasakaal. Mehine mees, minu arvates ei ole agressiivne. On võib-olla isegi leebe ja nõrgemate vastu ma ütleks isegi hell. Aga selliseid nii-öelda käitumisjooni võib endale lubada, see on luksus ainult see, kes on sisemiselt tasakaalus, kes ava ja vaba. Ja, ja see sisemine rahutus väljendub tihtipeale, no ma ütleksin, karastunud mehisuse või mehelikkuse mõistena, peab, peab olema destruktiivne, peab, peab olema agressiivne. See ei ole mehisus, see on pigem mehisuse puudumine. Küll on tore ikka linna peal vaadata minu pilk ja teinekord peale, kui läheb tänaval noh, ütleme meie kaasaegne, Me oleme mõlemad sinuga 40 aastased ja, ja noh, ütleme kuskil isegi nooremad mehed 30 40 tuuris mehed majandusse kindlal rahuliku kõnnakuga ja neid on hakanud viimasel ajal isegi tekkima, tähendab kindla silma vaatega ja ilusa kõnekeelega ja jaa, on küll. Ma võtan ka riski ja ütlen, et mulle meeldib mehi vaadata. Just sellest aspektist, et. Tõesti, nagu sa ütlesid, tuleb juurde enesekindlust ja tuleb juurtega väärikust enesest lugupidamist. Ja ma usun, et õige varsti kui astub nii, ütleme üle poisikese ja mehe piiri see põlvkond, kes on kasvanud üles juba olukorras, kus kõike kogu aeg ei, ei, ei suru mingi sisend, selline hirm või, või, või selline ebakindlus. Meil saab ka olema teist nägu, sugupõlv mitte ainult teist tegu, vaid ka teist nägu. Ja kindlasti ka naissoole väga noh, kuidas öelda, rõõmustav on siis see, et, et see sugupõlv hakkab olema rohkem tähelepanelik, rohkem galantne, rohkem džentlemendlik. See, see kõik on seotud selle sisemise tundega ja sisetunne on jälle seotud ühiskonnaga. No seal tuleb see kasvatus, saad seda just enne tänu vanematele ja ega meie ütleme ütleme, eesti mehe geneetiline potentsiaal ei ole sugugi nii pahad. Mina ütleks nii, et mina leian, et ma võlgnen ka kõik, mis minus on, head. Väga suurelt osalt mitte kõik, loomulikult võlgnen väga palju emale. Aga ma võlgnen väga palju isale. Minu isa oli ka sõjas ja, ja terve see aeg, kus mina olin nooruk ja noormees. Ma mäletan teda ainult ilma liidina. Aga temas oli kaks iseloomujoont mis on jäänud mulle väga tähtsaks eeskujuks. Esiteks võime teha enda kulul nalja. No see on mehele vist kõige tähtsam omadus, üks väga sümpaatne omadus, mis köidab ja, ja võime teha nalja isegi enda enda invaliidsus arvelt. Vaat seal oli üks asi, mis, mis, mis minu silmis tegi teda suureks. Ja teiseks see, et ta iialgi ei pugenud oma noh, ütleme füüsiliste puuduste taha. Ta ei teinud mööndusi, et ma ei saa, sellepärast et vastupidi. Ta sai rohkem minu arvates küll kui väga paljud, täiesti terved ja tugevad mehed, nii et need kaks omadust tegid temast mulle eeskuju, kuigi ma ka 14 16 aastased seda ei tunnustanud ja olin targem, kui saab ütleme siis ikka niimoodi, et kujuneks välja täisväärtuslik eesti mees, selleks peab olema ikka väga hea perekonnaalge. Ja kindlasti kindlasti ja võib-olla ma ei ole, mul ei ole midagi naissoo vastu, aga sellest on palju räägitud. Ei tahaks korrata, aga, aga see meie ühiskonna naisestumine kool, kõik ütleme, ühiskondlikud rollid, mis on libisenud naiste kätte. Noormeeste põlvkond sirgub naiste juhituna ja, ja, ja tal puudub piisav mehid eeskuju ja mõni laseb elu lõpuni ennast naistel juhtida nii-öelda kahjuks. Üks niisugune isiklik tähelepanek minu poolt tähendab naistepoolne arvamus ütles eesti mehe kohta, testimees on kuidagi viimasel ajal ka natuke lohakas, ta ei hoolitse enda eest ja, ja noh, ütleme ausalt öeldes omavahel. Teinekord lähed kuskile seltskonda, vaata tõesti vennal ülikonda pressimata ja alused on mustad ja minu meelest no ütleme ikka tõelise Eesti mehe jaoks peaks ikka puhtaks olema minu meelest esimene, minu arvates on siin ka üks niisugune moment. Ma ütlesin vääriti mõistetud mehisus. Tähendab, kui ei ole sisemist mehisust, siis püütakse olla väliselt niisugune räpakas jõhker või, või, või hoolitsemata, tähendab nagu oleks see mehisuse tunnus. Ma ei seaks kahtluse alla ütleme, prantsuse revolutsiooni aegse mantlimehe, prantsuse aadlimehe mehisust. Nad, nii kahe võitlustel kui ka daamide seltskonnas tõestasid, et nad olid tõelised mehed ja nagu teada, nad puuderdasid, värvisid kandsid parukaid edasi, sest see oli selle aja mood. Ma ei ütle, et see oleks mingi ideaal, aga ma tahan öelda seda, et väline külg ei saa olla asenduseks sisemisele mehisusele. Aga see, mis sa ütlesid siin puhtuse ja selle kohta see on täiesti täiesti õige tähelepanud panek. Minu abikaasa teab, et ma pidin täna sinuga siin vestlema, sellel teemal ütles, et, et kui sa seal midagi räägid, siis ütle, et las need mehed pesevad ennast. Ja, ja ju siis ikka tõetera siin on. Aga ütle, Hannes, palun paks meest, ütleme ajaloost ühe ja ühe ka tänapäeva mehe. Kes noh, oleks eesti mehele eeskujuks kas reaalse või kirjandus? Avalik sul vaba valik ajaloost. Väga raske on öelda ühte nime aga ma ütleksin selle esimese põlvkonna peremehe tähendab, kui algas möödunud sajandil see nõndanimetatud vana talude rajamine siis tehti oma tööd pidades silmas järgmisi põlvkondi. Realistlikult hinnates oli sellel esimesel põlvkonnal peremeestel selge, et nemad selle töö vilja. Noh, kas nüüd üldse, aga põhiliselt ei saa maitsta? Tähendab tulevikku suunatud perspektiivne mõtlemine oli sellel põlvkonnal iseloomustas seda põlvkonda ja minu arvates võib sealt võtta sadu, võib olla tuhandeid eeskujusid. Mis puutub tänapäeva, siis, Ma jällegi ei tahaks öelda ühtegi nime kuid. Ma ütleksin, et sellesama mõttetüübi või käitumistüübi tänapäevane vorm. Ma ei taha mehaaniliselt mingit taluganda tänapäeva aga võib-olla näiteks ka. Teadlane võib-olla mingisuguse väikefirma sünni juures panna sinna kogu oma energia, selleks, et aastal 2020 ka meie suudaks midagi niisugust maailmale anda mida meilt osta tahetakse. Siis põhimõtteliselt midagi rajada mitte hetkeks, vaid pikaks ajaks. Üldiselt, see on väga hea viski, mis selle viski nimi on välja mõelnud, olite näegi mingisuguse Williams. Ja see on saadud Ameerikast. No me oleme praegu niivõrd intrigeerivalt rääkinud ja kuulaja saab aru, et me oleme siin vaikselt napsivennad, koosena saab aru, et ilmselt on tegemist suure ülemusega, kuivaviski laual on ja nimetasin ära sellise firma nagu Balti linkaga. Aga jah, Matic riivel, kuidas nüüd võtta, tähendab sa oled nüüd nagu öeldakse, kõige paremates aastates mees ja tõeline eesti mees blondi välimusega ja ja, ja, ja siniste silmadega ja peatse ennast tõeliseks eesti meheks. Noh, ma ei oskaks, võib-olla siin igalühel on oma arvamus, võib olla, aga omani südamepõhjast ma ütleksin, et ma olen oma südamesoovide järgi käitunud ja ja ma olen pidanud õigeks juskui oma arvates eesti mehe selliseid põhimõtteid. Ja mul on alati hea olnud, kui ma olen kuidagi oma südamehääle järgi käinud. Mida sa konkreetselt silmas pead, mis need südamehääle järgi käimised on ja need põhimõtted ja millised on üldse kujunenud sulle, kuidas ma saan aru, kuhu sa tüürid haru, kuhu sa tüürid, ja ja siin on ka noh, võib-olla selline asi, et eks kogu elu on pandud paika ikkagi. Need, üksikud sündmused, mis on elustus läbi elada ja ja peab ütlema. Minul pani võib-olla paar sündmuspaika kogu minu maailmavaate ja ka edaspidise ellusuhtumise. Nimelt üks oli märtsi rünnakui pommitati Tallinnat, teadagi, kes pommitas. Sel ööl me kaotasime selle eluasemekus, me elasime. Ja teine oli 49. aasta märtsiküüditamine mis ühesõnaga täpselt samuti ette sügav välja. Ma mäletan veel seda hetke, kui me kolmekesi elasime. Olin oma toas köögis ja kui me katsime neid sõitvaid autosid, kuid juhtus pidama, siis kinni ja pidurdamist oli kuulda, siis. Ma tunnetasin oma vanemate sisemuses seda hirmu, mida nad üle elasid, segadus ka minule kuigivõrd. Ja see pani selle, selle edaspidise suhtumise kogu sellesse. Läinud elus võiks olla nii paika, et noh, minust ei olnud ei toobri last, ei pioneeri, ei komsomoli ega veel, rääkimata parteilast. Olen nagu püüdnud olla see, kes ma tegelikult olen olnud. Ma olen lihtsalt elus karjäärist hoidnud kõrvale, sest need redelid on võõras redelid olnud. Ma olen lihtsalt teinud tööd ja ma olen selles leidnud rahuldust ütlemati, tähendab, öeldakse niimoodi, et noh, et inimene üldse, kui on oma elus noh, ütleme puu istutanud või maja ehitanud, et see on täisväärtuslik inimene ja siis sellele inimesele võib ehitada mälestusmärgi. Aga väga paljud Eesti mehed on maja ehitanud, suvilat ehitanud ja, ja ka puid istutada, seal on need, need ei ole sugugi vähe, nii et kuidagi ma tahan rehabiliteerida eesti meest paljudele eesti naiste silmis. Siin on puhtalt nüüd ehituseriala mees, eks ole, ütleme aga ikkagi meesterahval on see ehituse ja niisugune loomise vajadus vist suurem kui naisterahvale. Eesti. Ja ma ütleksin, et naised, rahval on ka loomse funktsioon olemas ja kindlasti nase täidavad seda funktsiooni suurepäraselt. Ma ütlen, et kui oled sa töödejuhataja olnud või oled sa insener või oled sa arhitekt või noh, kes otseselt on seotud nii kui ühe maja loomisega, ma mõtlen, et kõigil nendel on suur rahuldus, kui see maja valmis on. Noh, meie perioodil või kus me oleme neid ehitanud ja projekteerinud ja ega need majad ei kerki lihtsalt seal on tohutult palju probleeme, seni olite igavesed totakad, normid veel ja, ja väga suuri pretensioone esitada. Salatiehitaja, kes dikteeris, millist maja sa üldse võib projekteerida ja need on need kõige õnneks möödas ja. Aga, aga noh, ma ütlen seda suuremat rahuldust, kui sigri suutsid säilitada enam-vähem selle joone, mida ikkagi arhitekt kui taodelnud ja, ja selline maja on tekkinud, siis on hea tunne selle üle, mis sul on Tallinna peal ju väga palju neid maju, mida sa lähed mööda maanteed, see on minu, minu kätetöö on siin ja minu minu idee. L, koht, sest tõepoolest, kui nii tagasi vaadata, siis mul on võib-olla elus kuigivõrd vedanud selle tõttu, et on olnud väga mitmeid toredaid ehitusi. Ja noh, üks esimesi oli minul elus kino Kosmos, see oli siis päris algusest kuni lõpuni, seal ma olin ehitusmeister nagu vanus oli siis arvestama, välja algas 61 38 sündinud, et ma olin siis noor ja rohe noor ja roheline ja olin, ma mäletan, ma olin tol ajal kolmanda kursuse lõpetanud tudengi ühesõnaga ja tule aga ta paralleelselt tööl käima seisab siiamaani isegi. Aga sa ei saaks, tegi juba kapitaalremondi läbi ja läheb ikka edasi, nii et meeldiv. Ja see sai 60 see oli 64, sai see vist valmis, nii et oli 65. Sama aasta sügisel sai pääskülakino ära lõpetatud. Ja siis alustada noh, tolleaegse parteimaja ehitustöödega ja mul on väga hea meel, et see maja on leidnud endale uue, uue peremehe ja just õige peremehe, kes on selle maja väärt. Ning siis selle maja ehitusega lõpetanud. Õpingud Tehnikaülikoolis sain diplomi kätte 67. aastal, ma olin tollal 10 aastat tudengid, nii et see oli mulle suureks miinuseks, aga plussiks on see, et samal ajal ma olin väga palju käsitsi korda saatnud. Ja siis oli lühikest aega, olin sõle tänava sünnitusmaja peal vanemtöödejuhatajana ning Valgas hotell Viru ehitus istuli olla seal nagu peainseneri rollis oli seal ehitusplatsil deva soome meestega pead murda seal üksikute probleemide üle ja, ja põhiline oli seal ka varustuse probleemid, nii et seal tuli küll hommikust hilisõhtuni praktilist tööd teha. Ja pärast seda minu elu nagu hakkas minema praktiliselt projekteerijat ridadesse. Ja ma olin 73.-st aastast kooli 88. aastani, olin siis Eesti projektis ja seal olin siis Pirita purjespordikeskuse projekti peainseneriks mis teatavasti valmis siis 80.-ks aastaks 80. aasta mais. Ja oli veel siis nii-öelda väike töö oli teha. See oli siis valuutakauplus turist, kus ma olin siis projekti peainsener, veel. Edasine töö oli siis vaja projekteerida, koostöö iga objekt on küllaltki raske, aga samas on ta ka väga armas. On olemas, eks ole, kerge puudus raskevoolus ja tegelikult ma arvangi niimoodi, et noh, et ilmselt siin ugri lase elu ja siin põhjapoolses maakera küljes Eluist peabki raske olema, aga ei ole ju öeldud üldse kuskile, et elu peab kerge olema ja ja kui ta kergelt tuleb kõik, siis kuidagi ei olegi vist see õige elu hea. No ütleme nii, et mis kergelt tuleb, see kergelt laena tähendab ütlemati veel seda, et millised iseloomujooned need sul meesterahva juures kõige ebameeldivamad. Mulle ei meeldi vestleja juures niukene kahekeelsus. See kõige halvem asi, ma vaatan, et noh, üks osa inimesi on praegult, kes olid omal ajal väga kõrgetel postidel ja ja nüüd on jälle kõrgetel postidel ja, ja kuidagiviisi see, ükskord olid nad ääretult ühte masti mehed, need nad ääretult täismeeste mehed ja noh, ma ei tea, kas seal taga on ausust, kas nad tõepoolest on olnud siis näitlejad või ei oska seda öelda, tähendab olla see nagu natukene hakkab vastu. Mul tuleb sinu juttu kuulates meelde minu kadunud vanaisa lause, et kindralid ja väejuhid kaovad, sõdurid jäävad, nii et me oleme siin nagu sõdurid raiskas Roy vallas Orava ja Verisõdur. Ei taha kindraliks, ei raha ega midagi, ma ei tea, prooviks seda head, head viskit uuesti aastaid, mine tea, millal seda jälle saab ja ja ma nüüd lõpetuseks küsiks Mati võib-olla seda, et sa sooviksid ühe ühe niisuguse hea muusikapala, mis sulle meeldib. Ma tean, et võib-olla meeskoorilaulus, sa tahad midagi öelda, aga noh, midagi, mis sa tahaks peale oma juttu kuulata, oh kuule, mul alati on meeldinud meeskoorilaul, ma hea meelega kuulaksin. Kuulaksin Tuudur Vettik kuud ja dirigeerib kindlasti Ants Üleoja tingimata kuulama seda. Laseme seda kaminatule praksumist ka natukene lindile. Kuidagi suve meenutab praegu meil siin see hubane olemine, Halmadi. See on väga raske öelda. Vastupidi, mulle avati elav tuli nagu toob just meelde külma või või niiskust niisket sügisilmu siis alati taksole elava tule juures. Sainistust ütlesid, et kui pingeline tööpäev on selja taga, siis sõdudasi alati tule ülesse vat tulla ja ta nagunii-öelda klaariks inimese tunde sisse. On üldiselt küll kahjuks neid hetki on võrdlemisi harva, kogu aeg on tamp peal. Aga jah, kui tõesti sihuke viimane vihje peale siis tõepoolest tuli, aitab ütlemati. Sa oled niisuguse pingelise koha peal töötanud, ütleme tippjuht ja ja, ja ütleme eluaeg oled olnud ikkagi juhtivas rollis. Ametitel. Tähendab milline näiteks tänane pääsul väljana tänane päev osutajaga must päev. Mõni päev on niimoodi, et praktiliselt mitte üks asi ei lähe nii nagu tahad ja tekib ausalt öelda niisugune must masendus. Mul on niimoodi, et mõnel päeval laval on nii, et mitte üks asi ei jookse kokku. Ükstaspuha, mida ette võtta tundub niimoodi, et lahendust ei ole, tuleb lausa must masendus peale. Täna oli üks sellistest, aga muidu siis on niimoodi Belgia päeva, siis on kahe tunniga ma suudan ja teha võib-olla seda, mida ma mõni päev noh või või mõni nädal suudavad. Suudan ära, võta telefonikõned. Poole tunniga saame kõik isikud kätte, keda vaja on, võib-olla tunni ajaga on lahendatud palju selliseid asju, mida ma olen Mcutanud võib-olla nädala. Ma ei tea, mul peab olema sellist õnne inspiratsiooni, ilmselt sul see emotsionaalne, füüsiline, kõver ja intellektuaalne kõverale nullis. Tundub küll nii, jah. Ma ei ole tükk aega nüüd küll seda kõverat omal kontrollinud, aga ma üldiselt usun sellesse, et niimoodi võib olla. Sa oled mu meeskonnakaaslane ja nagu kiiver Matigi meie eelmine vestluskaaslane, aga tähendab sa oled meestele jätnud muljet sealt kohutavalt vitaalne sulle kunagi ei ole probleeme, tähendab, et sa ei lange kunagi pessimismi ja oled selline ettevõtja, sul läheb alatel korda, resultaat on sul fantastiline neeldi. Ma ei tea, ma olen elult ilms, toodanski rohkem, aga üld üldiselt olema optimistlik ja ja Poolast no päris niuksed, depressioon ei ole kunagi laskunud. Ja ilmselt olema pärinud midagi oma isalt, kes oli tõepoolest üks minu meelest tõsine eesti mees. Ja kuna teda meenutan, siis mida aasta edasi, seda, seda suurem eeskujud on mulle andnud. Oli 76 aastane veel, kui käis tööl ja noh, nagu langes jalalt. Taliselge mõistusega valdas viit keelt, kirjutas ajakirjanik. Oli Eesti viimase riigivolikogu liige. Ja annaks jumal meile kõigile sellist energiat nagu temal. Kas sa pead Patti ennast näiteks keskmiseks eesti normaalseks meheks? Jah, pean? Jaa. Ma ei oskagi võib-olla öelda, milline see eesti mees ja inimon omaette isiksus ja Väärib täielikku lugupidamist. Aga ma, Ma veel kord ütlen, et võib-olla meie põlvkond on rikutud sellest stagnavaimust eelsest sotsialismi-ist. Ja noh, ma väga loodan, et meie lastest tulevad need õiged Eesti mehed ja naised. Eesti mehel on ikka ütleme see vanemate eeskuju olnud ka väga tähtis, tähendab, see vanem eesti mehe põlvkond on andnud mingisuguse niisuguse lati ka ütleme, meie põlvkonnale, kes me nagu sa ütlesid stagnaajal oleme ära rikutud, mida ma olen alati imetlenud oma oma vanemate isa ja ja kasvõi minu maha ta tädide juures, nende hargasvaim. Nad on kursis praegu noh, kõigi meie elusündmustega ja mul on vahest lausa piinlik, kuna küsivad minu käest, et kuule, Mati ütlenud noh, kuidas nii peaks tegema või kas peaks niimoodi tegema ja sageli on niimoodi, et noh, et nende sihukene terve mõistus Noh, minu meelest võimalused asju meie riigi asja teha paremini, kui kui praegu need asjad aetud, aga võib-olla meie oleme samas vanuses, nagu sa ütlesid, sinu tädid ja nii oleme samas vanuses, võib olla samamoodi oma lastele tundume, me oleme väga, väga kindlameelsed ja targad, mis arvad, kas seal ei ole selline väike nonsens? Võib-olla tõesti ma väga tahaks loota, et see niimoodi on. Ja mina olen püüdnud oma lastele anda nii palju kui vähegi võimalik seda, mis või millest meie ilma jäime. Ja noh, Ma olen tõsiselt pahane enda peale, et ma räägin nii vähe keeli. Et ma omal ajal võtsime asja väga kergelt ja, ja. Nüüd oleme suutnud oma lapsed pressida välismaale keelt õppima ja loodan, et sellest tuleb noh, meie vaiksel Eestimaale. Võib-olla väga tubli kaader. Tulevase põlve jaoks sa teed väga palju, tähendab ilmselt kas eesti mees, meie põlvkonna eesti mees? Ilmselt peabki niimoodi mõtlema? Et kunagi vaat seesama kõik läheb. Teistsuguse raja mõtelda ikkagi tulevikku. Ja minu meelest noh, meie minuealised üritavad praegu raha ja anda oma parima, aga tegelikult on nad ikka kadunud põlvkond. Ja kes siis veel seda meie Eestimaad üles ehitas, kui meie lapsed ja lapselapsed? Ma mõtlen seda, et meie jaoks oleks pidanud tulema see Kogu see vabanemine 20 oleks pidanud ka kui 10 aastat varem. Siis ma oleks jõudnud nagu täie jõuga selles asjas kaasa lüüa, aga praegult ma, ma olen nädal aega olnud 50 aastane ja 50 aastasel inimesel noh, oleks naiivne, vaata et kõik näitajad lähevad paremaks. No kõik läheb tõusuteed küll, aga aga tõusude ja tahab pannud. Ootame vererõhk ja korteri üür ja ja maksud, ülejäänud asjad kas jäävad samale tasemele või aga tasapisi langema. Vahel on niisugune mõte. Kõlama jäänud, et eesti mees, tema ei saa paljude asjadega hakkama, naised võtame nüüd kätte jätvat, eesti mees ei ole võimeline üldse millekski, ma arvan, ma jagaks seda arvamust, tähendab, ma arvan, et eesti mees on riskivõimekas paljudeks asjadeks. Jaa, on küll, aga siiski tänu oma naisele, sa oled kindel selles, ma olen selles kindel, et noh, selline tugi peab olema ja ma olen väga tänulik oma abikaasale, et ta ühelgi päeval ei jäta mulle meenutamata, et midagi oleks vaja veel teha, midagi paremini teha. Ja mõnikord ka otse välja öelda, et ma olen laisk ja ja et ma võiksin siiski rohkem, kuna dopingut pidevalt vaja on, meie, eks ole? Kas ping aga siiski ka seda on vaja? Ja minu meelest iga eesti mees ilma? Õigi eesti naiseta. Noh, on poolik või? Kolmveerand.