Tere õhtust. Täna on kahekesi stuudios Rakvere näitlejad Tiina Mälberg ja Eiloadla et lugeda ja laulda meile tekste eesti luuleklassikast Stennolt ja Artur Alliksaarelt. Samuti kõlavad mõned ravinhanata koori lausumised kahekesi. Kava on sündinud küll raadio jaoks ja Heilo Aadla initsiatiivil kuid enne tänast raadio esietendust on näitlejad sellega jõudnud juba nii kirikusse kui Rakvere raamatukokku. Kahekesi Tiina Mälberg ja Heilaadla. Valgust. Moore. Ütle, kas süda ei ole siis meri täis, tunnete uppuvaid laevu? Kas ei ole ta põld, kuhu rõõmude teri külvame lõigates vaevu tärkas lilli seal, kuhu su pisaraid nõrgus? Tuul julgustav juukseid sul silus, kaardub öö kohal tähtede helendav kõrgus. Elada siiski on ilus. Sädeme sammast liidi pääsematul saarel räägin otsekui nälgiva murdja hammas talt totakalt tükki vaata vaga. Kuidas sattusin randa, isegi enam ei taipa. Lained võinuksid kanda praegu mu laipa, sosinaid, vestenaidki kohtamist, juurdlevad rohtu õhtust, mis vihaselt teeme, kõiksugu ohtusid johtub, aga UV ütlusest. Ei ole hirmu ja Halina kõige raskema rahutustes tahan minekuks. Mida aga siin käsitluses ei idane. Hirmu ja Halina kõige raskema rahutuste ääres ta on minekuks. Minekuks Alina. Ja Me Need trobikond linte, mis moodustabki ühise rinde On tugev, tiivale tuhin, laul kihutab ja meid, roomajad kääna tiirelda, päevarena tunneme hirmu ei, häbitu ka taevastes tungides läbi. Roomajad teaksid, kui kena on tõusta veel uljatena. Me punume põnevaid pesi ja nendime tasakesi. Kulub vaid nendime tasakesi. Roomajad adu, kui kenad on linnud, kel hinges on kevad. Roomajad adu, kui kena on. LinnuEll hingesoon. Kellade helin käib kellade heli hingeva sügavus, lumi. Udu südame särkavad ranna svina mees ärkavad ranna õudmine iludes kujuna. Väsinud kõik olid kui mineja lahined luitel, kes suudeldes Surjeva Läbi soojunud tuleva soojanata olema. Õnn üles uus jale päikest, kes tunne vereses kalmusid lõhkuma. Kõik, kes kõik kurvused purjedeks, gurusse. Pingele kaugusi pühenda. Tõus ta lendaja mängi ei tõuse, kui liblik saad õuguse. Kellale näib kellade helin. Kumi kõnele tõhusimises kummidel. Lavee helitäi. Kesk tumedat tardumust tulemuusika Kruusiga vaikuse kaatetid, sulehelide hüpotenoosiga, kalla Murrips meisse valgust pärleina rippuma. Iga murrak, tulvad, algust. Pean, pean tippuma kippuma. Ole valmis asuma. No sööda. Ja las need kõhkleva, kes pea ma sinu nime on söödud hommiku. Ehkki haa käib ja kas järgi aga puhkenud süüa valguse päeva aru. Aga puhkenud, hüüab all Mooseva. Mu süda Heatule Äkitselt mu südame aken lõi vallasel hommikul aken, mis on mu südame poole. Imestasin näha, et nimi, mida pidi sa tunned mind on kirjutatud aprillil lehisse ja õitesse. Ja ma istusin vakka. Üheks hetkeks puhuti ära eesriie minu laulude ja sinu omade vahelt. Leidsin, et sinu hommikuvalgus oli täis omi tummõ, laulamatuid laule. Mõtlesin, et õpin neid sinu jalgel. Ja ma istusin back. Üks mängufaabuloni juurdub vähed mitmes vaatuses seda lavastan ja rahuldon. Kuid möödub aega vähe, ta hävitan ja ümber kastan. Kui kaugele neis otsinguiska lähen, ma sulle ustavuse tavastan, sest sina oletteke järgus tähed, mallakamatult uudsus, aastan päev kainelt ettevaatlik, aga öö jääb täiesti, me südamete tarvis ja täis on armuüllatavaid teid, kesk, heldeid, viljapuid neist kõigis. Et julged kired hoovaksid meist Warwis, kuid peita tunuks meis palju olendeid. Sa süütasid mu hinge majaka. Nüüd juhib ta meid armastuse randa. Ja vallandab me laulu kajaka. Talendu enam lõppema ei panda. Misseni õnnest jäänud vajaka võid mulle ainsa suudlusega anda. Ja koormad korduvad, mis ajaga su kõrval sulest kergemad on kanda. Kõikumad 1000 väikest juhurõõmu, nüüd langetan, et ühe suure sõõmu vaid viivuks tunda kuumal kurgulael. Hetk, mõni mahukam on igavikust. Naudingute sügavust ja pikkust ei haara ükski maine. Mõõdupael. Viivu välgusähvatused. Olen näinud su loomise tohutust oma elus. Nii seeläbi mitme surma maailmas. Ma ma nutan oma väärituse üle, kui näen oma elu tähenduseta tundi kätte. Aga kui näen teda sinu kätes et ta on liiga kallis, et teda pillatav paar juurde kulgas, et ta on liiga kallis, et ta pillatav paar ju kul ka. Mitte minu jaoks pole armastus, mis ei tunne ühtki ohjeldust, vaid nagu vahutav viin, mis on rebestanud oma astja, ühe hetkega jookseks tühja. Läkita mulle armastus, mis on jahe ja puhas nagu su vihm, mis õnnistab janust maad ja täidab kodused savikannud. Läkita mulle armastus, mis imbuks alla olemise keskusse ja säält levineks nähtamatu mahl läbi haruneva elupuu, sünnitades vilju ja õisi, isi. Läkita mulle armastus, mis hoiab südame vakka. Rahu täielikkusega on nagu sööksid linnud minu pihust. Ja laiuks vaikne muusika moel 1000 üllatavat tunde, nihus nii ohtralt värsket ootab teel, kui küpse nisu pudenevast vihus. Neid lakkamata langeb veel ja v veetult mingist imelikust kihust. Ma kulgen mõttel lõputul alleel kõiki oma kahtlemisi salga, sest sellest sõnast ilu tõelus algab pilkude ning naera. Kui kevadmetsi puhkeb minu ette mil rõõmu lõhnavaid, soni? Jaa, ilusse veel rohkem armub meil. Ikka edasi ikka edasi helise hing, kaja kaugete randade poole edasi läbi väravate, mis enese sees edasi kõigi ilmaahelate müüride ees üles hääleks kõrguste koori. Me ei, oleme aegade-le hetke kärsitult läituvad rindid, Jameloo must, teiseks ei tee mingid maskid, kulissid või mingid kui ka saatus on istmegrupp. Kes me tähendust vähemaks tingib, aimu õnnes saab siiski vaid see kes end jäägitult elule kingib. Iga talangu paljude värvidega hammas üks on tugevdanud öisest kui marmorist sammas kandev südamed. Kapid. Ehk küll kivist Me nukrust Pikkolonaad, ta on tee, millel ulmade kiirgav plejaad mõnel. Avaaken põhja poole. Lase tuppa tulla. Sügav valgem eelnev vaikne kodu, imelisem töö. Vaata vari koduvari musta kulla põhja pääl kaevurakk ja metsaladvad põuapilved siin ja seal tahta sügavuse siidis kõige üle keskööbaar. See on kodu. See on kodusoode taga oma saar. Soode taga, sammal, pehme sõnajalad, kitsas tee. Sina tegi hingesilla, muinasjutt jäi ära v? Avaaken põhja poole. Lase tuppa tulla. Seal on kuskil teiste keskel vanemate kaunim Ni. Pesa on val hämar, on tund, nii tähtsam, sügav tan. Üks ööbik on siin ja teine on. Ja kolmas on see südame. Kell sõnu siin leiaks, velge. Siin leiaks veelgi. Kell sõnu siin leiaks veelgi, see elu siin leiaks veelgi. Kus on su kallas ja kaugusel rand, silm, miks sa ei leia elu? Pool valgust, Volvarjuse südamed, pool rõõmu, kolmured, nii helilised. Üürike, õnnestav tund. Üürike, õnnestav on üürike, õnnestav tund on leevike mestatuid. Kätt Te ei arenda öö valge on õnn veel, kuskil on otsata. Kõik kordub Onskorda ja isegi ju see küsimus helises mõnegi suus lask mõtetest vabaneb. Las olla kõik kallas ja kaugusel rand 1000 on paitavad kätt käida saaja laulani üksinda. Vabaneks kõigest kord kütke nende Me lööl 1000 naitavatket 1000 onlaitavadke 1000 paitavatket tuhatan paitavatked, käida saaja, laula ja unusta köik lasmaga ära, uru ja üks on see ja teine. Ja kolmas on see südame. Las särada. Mu avaruses õitseb sinivalgema. Avarusest sini sini sinituulik laulis tasa järvetuuri tare taga vana niine lehtes. Et pidin salamuinasjutu ehtest kui uni käima tasa. Terve. Tuus sõber, kas sa ikka laulad tasa veel? Tuul tare taga tasa, terve. Veel sinivalgema Su kandlekeeles ja öine laul, kui kroon veel sinu meeles. Kui õnn ja laul. Nii tasa, terve. Sõber ahelad on kodu, niinepuutuul taredaga nõiakütt, kes ma Kõik väljad 1000 vaese lapse viisid kõik teed, tuhan kadunud paradiisi. Tuul taredaga hangunud sinivalgema. O inimese rada, value lõpata, sinija, õnn ja laulva. Sa oled üksi tuul, kui tare taga vana niine lehtes ja kuskil salamuinasjutuehtes, kui uni kutsub tasa üksi. Vaiki linnu. Ühestu ka. Puinublil. Kass kaisus. Unas ta. Annab suu. Mäelestu sea ikku sui. Iga saa hiinu Niinu la voolu. Kanna häälestus kui vaikus õuadkahuge ühele. Ei iga sa hiinu Niinu. Ta häälestus kui vaikus. Ka. Kui kõik mured magavad, õhtulambivalgel muinasjutud, tulevad meelitused valgel võtta mulda, tee sest kulda. Elu, see on aja heie sõber, sõber oled meie. Iga mure kõrvale istub sügav lugu, on üks nõnda teisele täiendaja sugu. Meie meie aja heie inimene kokku kahest alg- ja lõpp ei hooli, vahest. Algon mure, vaheks vaev, ära jäta sihti, mure, sügav hingekaev tagamaised kihti endas üles üles üles keedab jõudu, keedab rammu, et võid, astu oma sammu. Lõpp on sisu, lõpp on tuumrõõm, nii õige, sündis ainult süda, sellel kuum, kes nii süvilt kündis. Ilus, ilus enda vilus. Õnn nii sügavalt kõik tuua hallist päevast vara, luua. Algon lõpp. Ning lõpp on algmaga mure. Maga tasa, muinasjutujalg tasaakna taga, tuuled, luuled, luuled, tuuled, neil nii imepehmed, tiivad, nad su rahu ära viivad. Saab valminud puuks, vilju pillab rohtu, see arm, mis alles oli hämarain, eks kõik, mis suurt, meis ilujanust, johtu on nagu värav lahti talle vaim, õnn, julgeid eelistab, kes väldib ohtu ja otsinguid, on ruttu närbub taim kõik unelmad, ent kunagi ei kohtu. Ja milline neist küll on magusaim kindlaks tegemata ajast aega, kesk õitsvaid aedu, saatus kõnnib saega käe ja mõni Okson põrm. Ent seda enam igas laulusalmis. Üha ole elamuste valmis, et kõiki aardeid kallistaks, su sõrm. Pisi küll, kas küllalt ei saa, see kõik on nii pikk, nii pikk. Ei õpi veel õpi, ei küllalt reel, saamisilmad on nii kaabi. Tekib see on tee, mis endasse nii pikk valgusel vaikimine tee. Öö tuleb hea uni ära, kõik viid unidel Nikaks. Kas käisid sa, emake seda teed, kas leidsid sa? Ta maa maa südames käisin seal kaks on tee ja tankis lingenda ma seal kaks on, teed ühte, rändasin ma see armastus keset saamine teist rada, teist rändasa, see tarkus on keset. Ja kui me kord jälle tuleme koosed jätkata, mulla, ei sa Isamaa tütar nii üheskoos sa tasandab mul tee siis kaks on rada, ester, rändad, saate vastus. Keset ööd. Ma lähen teist rada teist rändama, tarkus on keset. Ja kui on, siis mullegi kõik neetik siis meelde tuletada Sa et südames käisid kaks, seal on teed ja vangis hingendama. Et südames käisid kaks, seal on vangis hinge, nõnda ma et südames käisid kaks, seal on teed ja tankisin. Ta. Maailmas pall on vall just. Kui palju keegi ei tea või ehk veel rohkem on? Sedagi keegi ei tea, rühmatid varaja hilja mistarvis, keegi ei tea, koguti varaja vill, kellele keegi ei tea, pärises õhtune val kuus, kuidas keegi ei tea, liitusid juhivus jama all milleks keegi ei tea. Hämarus, lätelenud vesi, millega keegi ei tea lõikaja tühjenese esikauaks keegi ei tea, siis süttis tähtede sära, mille heledus keegi ei tea. Väsinud laol voolab ära, kuhu, keegi ei tea. Milles küll vaikivad kala räägijais keegi ei tea, kuu omaga on mida keegi ei tea. Üks loll. Ma korraks või keegi ei tea. Seal on palju ona, mida keegi ei tea. Täis on nii mõnilisa, kus nad asuvad, keegi ei tea. Ja. Maailmas paljonaari, mida keegi ei tea. Täis on nii mõnigi Saarne. Olen tasuvad. Keegi ei tea. Mu üha kasvav hinge rahutus on nagu leek, mis valgustab mu radu. Ta tiivustab mind erk ja ime, uus tan kui hele meteoorisadu, mu arm ei ole meelelahutus ja lõbu, tulevärki tas ei adu. Kus on ta piir, ta lõõma jahutus, nii kõrge kiindumus ei tunne kadu kui liblikas, kes elab mõne tunni oma ilu, tarbe, loomusunni, nii keskendaned jäädvustub mul end, mis suurt mu hinges iial kääris valmis. Ma õnneigatsuse Hap bras salmis Su ette asetan. Ja iseend. Nüüd meenub, kus me esmalt kohtusime üks olematusena kauge paik, kus polnud riideid, raha, seisust, nime, kuid ilu oli laantes, lõhnas vaik, öö oli soe ja koobas kaitsvalt pime, peaaegu sulastas. Me ihulaik. Kõik, mis seal toimus, tundus, nagu ime. Jäi minuga sus üleluse Mike tol ajal olime veel noored loomad, siis metsikuvad olid õnne, joomad ja hõõruvamad sõnu polnud veel eelarvamusi, teesklust kahtlust, kiivust ürgpuhtal värskel liigi kevadel, kui kaid mällu tunginud neid hetki küll hiljem tulid teised emasedki, kuid kaua helises mu ahvime esimesest joobumuse viivust. Su puudutusist oli hing nii hell. Jäin ootama, et pöördud tagasi tõin varuks valmis anti, loobin aha, kui jaga tule ääres, magasin kõik moonid, närbusid mu läve taha, siis veetsin mõne õhtu lähema mäel, kükitades põrnitsesin maha, kuid läitis hele Taima tähega Su kustub jalajälg, mu mõte, vaha, taastulid, kevadised jooksuajad ja kõik mu salaigatsust rajad, veel polnud kasvanud unustuste rohtu, mind leidsid paljud meelte vallutajad kuid täitumata ulma kurvad kajad. Alla neelasin kui ülekohtu. Ent ükskord peatusid mu koopasuus, sa lõpuks ikka leidsite mu manu ja äkki Loitis mälu tühikus taas teadmine, miks olin kannatanud all karvaga Ta kummardus su puusa kaenlas, kandsid priskeid, nurme kanu. Mind ahvatles ahvlik Risikus. See käpp piringutades armsalt, Anu ja sinus lainetasid suured janu ja sinusse sinusse lainet. Suured jalustlained lainetasid, suured janud, kui mina lamasin, kui püügi paelus, ei saanud tõusta kohkunud teadvus, naelus, üks valu sellest peale, igavene kõik minus, äkki pabises ja kõikus uus võõras valgus võikalt hingelõikus. Ma tundsin siin minus, minus Falmi valmib inimene. Inimene. Kas sa oled inimene? Kus sa oled? Inimene, kes sa oled vabaduse jaoks sündinud. Kas sa oled vabaduse jaoks sündina, kus sa oled vabaduse jaoks sündinu, kes sa oled? Inimene? Vabaduse jaoks sündina. Nii suurt janu ei kustuta kellegi jaks, selle saatsid sa jumal ise, kui sa varjundi rikkuses veetlevaks muutsid mu valusa närbumise selle maailma kallastele rännates kaks teostab ühtsuse, kummalise, milles kõigele kaunile kuulekaks teed oma põgusa külalise saansu, paljude päikest kuminaks, kuni ükskord need tarretav lumi paks, kuni sina, Ada meres mu haistmis halvad tasa sulgub mu kõikide elude pärg. Kuid saa täiuse põhjus ja tagajärg. Ikka kesk tühjuse võimatust valvad. Ja Vaitsebis ruumi mille kaudu võin nimetada oma kõõli, eks häägu maitsebis vuda mille kaudu või ta siis millal küll? Ja tuurilla siiru juurde kaasa asja ja pakkuda sulle oma armastust igal Vi. Nii hägu, Vaissellisquiumi mille kaudu ma iialgi ei või ei ta siin. Ei vaidle sellist suurt retke ees, mille kaudu olen see ootus. Mille kaudu sinu ees mähe ostuellu? Sinu. Lahkühtimine. Sa oled mägi, mina veerev, lumi. Sa oled laulev laine, mina, vaht. Sa oled valvamine, mina, uni. Ma olen leek ja sina toitev taht. Tark vaikus oled mina kõmav kõne. Hell luule, oled mina jõhker tuul. Aeg-ajalt tulen majja, haaran mõne neist viljadest, mis küpsenud su puul. Sa tead, mis loomulik on ja ei kaeba. Sa oled tiib ja mina olen lend seal lakkamatult sööstul läbi, taevame sulgi. Tähtedeks on pudenenud. Kes sind on näinud? See on paljunäinud, vist oleks õigem öelda, näinud kõik, kes sinus käinud, on, nii kaugel käinud, kui inimmõte üldse käia võib. Sa oled jõgi, mina olen kaldad. Sa sigineb ürgelamuste soost. Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad, pean mina kohe varisema koost. Sa oled ese. Mina sinu vari. Ma olen vaev ja sina oled troost. Sind ahistan ma oma kaitsjat, tari. Kaks sõna. Hääbumbatust muinasloost. Ainult ja need, kui üks Kornad sula son nii lõpmata Kunidesta lokkavai luhta sellu kuus ärade ja ttu mitme ja minu Sonsu hele Laine Taavi ju see assoo. Kuigi on nii palju lilli Öösel nägin und. Ja unes meenus mulle miski. Aastate eest, ühel kevadel olin metsas. Seal sattusin lagendikule, mille äärtes kasvasid imeilusad Ülased. Kui ma neid silmitsesid, märkasin, et üks neist vastab mu pilgule. Ta silmad olid täis imelist poolehoidu, sellist, mida pilk võib väljendada paremini kui sõna. Lootusi kõrgus heitlesita laugude all. Vastastikune meeldivus täitis meid mõlemaid imeliku hirmuga. Meie tumm vestlus kestis päikeseloojanguni. Ma ei julgenud talle ligineda kartest hallata teisi õisi. Ma ei tihanud teda puudutada, sest kartsin, et võib murduda. Ta pilk. Kuidas tahtnuksin olla lill ja kasvada ta kõrval? Võib-olla soovinuks temagi olla inimene ja tunda inimihade valulist veetlust. Õhtuni lebasin liikumatult Juhkum õnnest. Siis saabus pimedus ja kattis kõik oma vaibaga. Lahkusin lillest ja ta suri mu mälus. Öösel nägin und. Unes sündis ta uuesti. Ta vaatas mind vaikides. Tal olid mu enesesilmad. Unenagu ütles, et Ülane õitseb veel. Käin metsas igal kevadisel jõude, päeval otsin lagendikku ja lille. Tahan kaasa võtta oma armastatut. Otsin hoolega süda täis painajaliku pinget. Ma ei leia oma lemmikut enam kusagilt. Olen ta kaotanud ja kaotan vist varsti kal lootuse. Et ma poleks teda tookord kohanud et see unenägu oleks mind säästnud. Igakordsel siirdumisel metsa tundub mulle siiski, nagu oleks too ammune kevad ikka alles ees. Kui. Veel kosutada uus kui Ena mul ma ei see ja ja sa lahkud, kui ka siis ei usu. Et sind järgilees eluks ja ja sa lahku ta lahkub ka siis, ma ei usu. Suu lainetab, lainetab. Ma ka mu sööma ka tasamuinasjutu jai tasaakna taga. Kuule luuluule. Mul on neil nii imepehmet, diiva, Nad, suura. Kahekesi Ernst Enno, Artur Alliksaare ja Arabin fanata kuuri luulet lugesid, laulsid Rakvere teatri näitlejad Tiina Mälberg ja Helo Aadla. Eesti Raadio luulesaated 2004. Head vana aasta lõppu soovib toimetaja maris Johannes. 2005. aasta esimesel kolmapäeval loeme. Aga Henrik Visnapuuluulet. Kohtumiseni juba uuel aastal.