Koos Päevakaja võtab nüüd kokku teisipäeva 14. aprillisündmused, mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Elroni rongides oli esimeses kvartalis kokku 1,51 miljonit reisijat. Tehke mulluse sama perioodiga võrreldes veerandi võrra rohkem. Mai lõpus hakkavad Elroni rongid sõitma otse Pärnusse. Raudtee kapitaal remonditööd pikendavad aga suvel Tallinna Tartu rongide sõiduaega. Euroopa parlament ei toetanud Eesti palutud erandit põlevkivi omade kohta, seega Eesti peab paigaldama kahele põlevkivi kasutaval elektrijaamale väga kallid filtrid. Aastaks 2035 need jaamad sulgema. Eestis visiidil olev Saksa kaitseminister soovitas mitte alahinnata NATO reageerimiskiirust ja reageerimisvõimet. Vene võimud kuulutasid maailmas korruptsioonivastast võitlust jälgiva organisatsiooni Transparency International Venemaa haru välisagendiks. Äärmusrühmituse võitlejad tungisid sama ja pealinnas haridusministeeriumi hoonesse ja tapsid vähemalt 10 inimest. Surma sai kaseid Ossa paari võitlejad. Neli Tallinna tehnikaülikooli rektorikandidaati Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepa, Andrus Salupere ja Martustav toovad oma platvormides väljaõppekavadele vaatamise, rahvusvahelisus ja kasvatamise suurema koostöö ettevõtjatega ja elukestva õppe võimaluste arendamise. Esimese Oskar Kallase stipendiumi pälvis laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht Aet Maatee. Tegemist on Eesti Rahva Muuseumi vastasutatud preemiaga pikale realise silmapaistva professionaalse ja loomingulise tegevuse eest rahvuskultuuri alal. Hollandis toimuval jäähoki maailmameistrivõistluste esimese divisjoni B-grupi turniiril kaotas Eesti koondis teises voorus Suurbritanniale üks. Kaks. Ilm on öösel valdavalt pilves, sadu levib läänest itta, sajab lörtsi ja vihma, kohati tuleb ka lund ja teed muutuvad libedaks. Homme päeval sajab kohati hoovihma, puhub läänekaare tuul ning õhutemperatuur on pluss neli kuni pluss 10 kraadi. Elroni kaubamärki kasutav riiklik raudtee reisijateveoettevõte Eesti liinirongid plaanib sel aastal reisijateveomahtu suurendada. 31.-st maist kehtima hakkav sõiduplaan toob otseühenduse Pärnuga, suvel ootavad aga Tallinna-Tartu liinil ees raudteeremondi tööd, jätkab Janek Salme. Tänavu esimeses kvartalis sai Elron 2,7 miljonit eurot piletitulu, seda on mulluse sama ajavahemikuga võrreldes 32 protsenti rohkem. Elroni rongides oli esimeses kvartalis kokku 1,51 miljonit reisijat ehk veerandi jagu rohkem kui mullu samal perioodil, ütles Elroni juhatuse esimees Andrus Ansip. Kui me vaatame erinevaid suundi, siis tõesti on, on kõikides suundades, reisijate arvu kastmele. Olemas bussijuhi sõnul on aasta eesmärgiks seatud reisijate arvu ligi kümneprotsendine kasv 6,2 miljonini. Tema kinnitusel ei ole tänavu kavas rongipiletite hinda tõsta. 2014 aasta lõpus me tõstsime pileti hinda väga selge eesmärgiga juba juba sellesse aastasse ja et sellel aastal me ei planeeri rohkem piletihinna nagu muutust hetkel, me oleme selgelt ka selle seisukohal, et piletihinda sellel aastal me ei muuda. 31.-st maist kehtima hakkava sõiduplaani alusel hakkavad Elroni rongid sõitma otse Tallinnast Pärnusse. Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo ütles, et hommikustel ja õhtustel reisidel kaob neljas ümberistumise vajadus. Rongid hakkavad väljuma laias laastus siis samal ajal haakes koos Viljandi rongiga lelle saagitakse siis lahti inimestel, siis tuleks eelnevalt. Et valida õige rong, kuhu istuda, aga kui nad seda ei tee, siis ka neljas on meil aega. Ümber istuda me kindlasti teavitame sellest inimesi lisaks, mis on nüüd kindlasti ka positiivne uudis on see, et suveperioodiks tuleb siis ka täiendav ühendus. Keset päeva Pärnu ja Tallinna vahel mõlemas suunas. Tänavu suvel hakkab Eesti raudtee remontima Tallinna liinil asuvad Pedja jõgevavahelist lõiku. Tööd algavad plaanide kohaselt juuli lõpus ning kestavad oktoobrini. Remonditööde tõttu pikeneb Tallinna-Tartu liinirongide sõidu veerand tundi ning kolmel päeval nädalas, kui sellel lõigul pannakse liikuma asendusbussid, pikeneb reisi maksimaalselt 50 minuti võrra, ütles Elroni juhatuse liige Riho separ. Eesti raudtee ehitusosakonna juhataja Riho jätkem selgitas, milliseid töid tehakse. Seal läheb remonti raudtee pealisehitus, vahetatakse välja rööpad, liiprid, ballast, remonditakse ja parandatakse ohutust. Ülesõidukohtadel paigaldatakse pikkrööpad, mis keevitatakse kokku, ehk siis tulemuseks on müravaba raudtee ohutu infrastruktuur. Lähiaastail läheb Tapa-Tartu lõigul kokku remonti 57 kilomeetrit raudteed. Tööde kogumaksumus on ligikaudu 25 miljonit eurot. Täna tehti Brüsselis Euroopa Parlamendi teadus-tööstus- ja energeetikakomisjonis üks õhusaastet piirav otsus, mis on oluline ka Eestile. Eesti eurosaadik Kaja Kallas selgitab. Täna me siis arutasime, hääletasime Euroopa Parlamendi teadus-tööstus- ja energeetikakomisjonis õhus aasta direktiivi, mis seab piirmäärad õhusaastale siis tolmuosakeste ja vääveldioksiidi osas. Miks see on Eestile oluline eelkõige sellepärast, et tolmu on väga palju nendes koostootmisjaamade heitmetest, kes kasutavad biomassi, aga sama mure oli tegelikult paljudel põhjamaa riikidel ja tolmuteema me saime maha selles osas. Me saime eraldi, aga põlevkivijaamade osas seda erandit, et mida me palusime, Euroopa parlament ei toetanud. See siis tähendab omakorda seda, et Eestil on nüüd kaks valikut, mida peaks arutama, kas teha väga kallid investeeringud põlevkivi kasutava elektrijaama filtritest vääveldioksiid kinni püüda või need vähemalt 2035.-ks aastaks sulgeda. Eestis ametlikul visiidil viibiv Saksamaa kaitseminister Ursula Fonderlaien kohtus täna president Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Taavi Rõivasega ning pidas seejärel kõnelusi kaitseminister Sven Mikseriga. Räägiti NATO ühtsusest, NATO kiirusest vajadusest suurendada liitlaste kohalolekut Eestis ja muust. Pärast kõnelusi andsid ministrid ka ühise pressikonverentsi. Mall Mälberg käis kohal. Sven Mikser rõhutas kõnelustest ülevaadet andes, et me elame praegu julgeoleku mõttes täiesti uues reaalsuses. NATO liitlased peaksid ministri sõnul sellises olukorras veelgi enam alliansi ühtsusele rõhku panema. Me peame tegema kõik endast oleneva, et arendada NATO julgeolekuteadlikkust, situatsiooniteadlikkust, aga samuti oma suutlikkust reageerida julgeoleku ohtudele ühtselt ja otsustavalt ja eelkõige kiiresti. NATO kiirus ja paindlikkus tulid märksõnadena pressikonverentsil mitut puhku esile. Seda rõhutas ka Saksa kaitseminister. Ursula von der Laien soovitas mitte alahinnata NATO reageerimiskiirust ja reageerimisvõimet. See on kõrge, toonitas ta. Kohanemisvõimeline, ja need väed on ka kõrgelt koolitatud. Eesti näeb, et Euroopa liitlaste püsivam kohalolek Eestis ja Balti regioonis võiks toimuda Saksamaa juhtimisel, on öelnud peaminister. Saksamaa õhuvägi on olnud üks aktiivsemaid õhuturbe rotatsiooni panustajaid ja teeb seda edaspidigi. Saksa kaitseministril sooviti teada Kaitsevõiks hõlmata ka raskerelvastust ja kui kaua aega läheb NATO vägedel, et siia jõuda? Ursula von der Laieni sõnul on oluline, et NATO raames tegutsetakse ühiselt. Seepärast on oluline tühistelmanöövridel, kasutataks ka rasketehnikat ja et see kiiresti kohale jõuaks. Oleks abiks, on selles logistilised tugipunktid ka see, mida Eestis jäetakse. Paindlikkus ja kiirus on kvaliteedi tagatis, seda harjutatakse ja proovitakse järele. Raskerelvastuse puhul on eesmärk tuua see kohale kahe kuni viie ööpäev, aga Saksa kaitseminister pidas eriti oluliseks, et oleksid olemas kiirreageerimisüksused, mis oleksid valmis kohe mõne tunni jooksul reageerima, selleks, et ülejäänud üksused saaksid päeva jooksul tegutsemisvalmis olla. Maria-Ann Rohemäe võtab kokku tänased olulisemad välissõnumid. Äärmusrühmituse Al Paab võitlejad tungisid Somaalia pealinnas haridusministeeriumi hoonesse ja tapsid vähemalt 10 inimest. Veel enne rammis lõhkeainelastis sõiduk ministeeriumi väravat. Võimude teatel on rünnak praeguseks läbi ja ministeeriumihoone nende kontrolli all. Surma sai ka seitse all saab abivõitlejat. Haridusministeerium asub pealinna selles piirkonnas, kus viimasel ajal on aset leidnud mitu samasugust rünnakut. Sel kuul tapsid all saab abivõitlejad 148 inimest Somaalia naaberriigis Keenias, kui nad ründasid karissa ülikooli. Iraagi pealinnas Bagdadis ja selle ümbruses sai mitmes autopommirünnakus surma vähemalt 20 inimest, teatasid ametnikud. Seitse inimest hukkus autopommi plahvatuses, 30 kilomeetrit pealinnast lõunas, ühes äripiirkonnas. Pomm õhiti pagaritöökoja juures, kus inimesed seisid leivajärjekorras. Rünnakus sai haavata 13 inimest. Autopomm plahvatas bagdadi haigla juures parklas Bagdadi põhjaosa piirkonna turul ning kaks plahvatus toimusid ka pealinnaga osas. Nendes rünnakutes sai kokku surma 13 inimest. Iraani ja suurriikidevahelise tuumakõnelused jätkuvad nädala pärast, teatas Iraani välisminister Mohammad savad Sariif. Iraan, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Hiina jõudsid selle kuu alguses Iraani vastuolulise tuumaprogrammi osas esialgse kogule pani selle kohaselt pandi Iraani tuumakütuse rikastamise tsentrifuugi ülempiir. Samuti peaks Iraan lubama praegustele tuumarajatistele juurde inspektorid ning riigi teadus- ja arendus. Tegevus selles valdkonnas on järgmise 10 aasta jooksul eriti piiratud. Lõplik kokkulepe loodetakse saavutada juuni lõpuks. Vastutasuks loodab Iraan, et suurriigid tühistavad kõik neile kehtestatud sanktsioonid. Eile teatas Venemaa. Iraanil antakse üle nende poolt tellitud õhutõrjekomplekside S 300 mille tarned sanktsioonide tõttu katkestati. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kutsus aga suur riik üles sanktsioone koos leevendama. Maailmas korruptsioonivastast võitlust jälgiva organisatsiooni Transparency International Venemaa haru kuulutati vene võimude poolt välisagendiks. Selline silt pannakse Venemaal külge välismaise rahastusega kolmanda sektori organisatsioonidele, kes Moskva arvates püüavad riigis poliitilisi muudatusi teha. Neeme raud jätkab Moskvast. Korruptsioonivastane võitlus on Vene võimude jaoks kuuline president Putin rõhutas märtsi lõpus riigi julgeolekuteenistuse FSB peakorteris, et Venetšekistid peavad sellega tõsiselt tegelema, kuid veelgi tõsisemalt tuletšekistidel presidendi hinnangul jälgida kolmanda sektori organisatsioone, kes saavad välismaalt toetust, sest lääneriigid võivad Nabil sekkuda Vene riigi siseasjadesse ja riigipööret õhutada. Transparence Internationali asepresidendi Jelena Polfiilova sõnul näitab nende organisatsiooni haru välisagendiks nimetamine ennekõike seda, et Kremli poliitilised hirmud kaaluvad oluliselt üle soovi tõhustada võitlust jätkuvalt suureks probleemiks oleva korruptsiooniga. Kummaline olukord, kui repressiivseid meetmeid kasutatakse organisatsioonide suhtes, kes püüavad muuta elu riigis läbipaistvamaks, aru saada, odavamaks, suurendada aruandlust. Loogilist selgitust sellele leida on võimatu, ütles Fan filova trantslersi mulluses korruptsiooniindeksis on Venemaa 136. kohal. Organisatsioon kavatseb oma tegevust Venemaal igal juhul jätkata, sest korruptsioonile siin tähelepanu juhtimine on tähtis. Jelena Palfilova. Praegu, kui riiklikud prioriteedid on seatud mitte eriti õigesti kuulub võitlus korruptsiooniga teise ešeloni prioriteetide hulka. Kuid mulle tundub, et ühiskond on selles vallas muutunud riigist endast aktiivsemaks tänu niinimetatud kodanike kontrollile uurivale ajakirjandusele, aktivistidele koha peal ja seepärast jah, meil on suur korruptsioon, ent meil on ka suured võimalused selles vallas kunagi majja saada, usub Panfilova. Seadus, mille alusel välismaise rahastusega kolmanda sektori organisatsioonid peavad end välisagentidena registreerima, võeti Venemaal vastu 2012. aasta juulis pärast president Putini kolmanda ametiaja algust. Nüüd on seadust täiendatud ja justiitsministeerium, kes välisagentide nimekirja peab, võib sinna kanda ka organisatsioone siis, kui need ise sellega nõus ei ole. Kokku on nimekirjas praegu 52 organisatsiooni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Ja tagasi koduste asjade juurde neli. Tallinna tehnikaülikooli rektorikandidaate pidasid täna avaliku väitluse õppekavade kriitilise pilguga vaatamine. Tehnikaülikooli rahvusvahelisus kasvatamine ja suurem koostöö ettevõtjatega ning elukestva õppe võimaluste arendamine olid teemad, mida puudutasid oma platvormis kõik neli rektorikandidaati. Kristi sabakult lähemalt. Kandidaatidel tuli muuhulgas esitada oma nägemus sellest, kuidas peab oma tegevusega edasi minema kaasaegne ülikool ühiskonnas, kus rahvastik vananeb ja tundub, et järgnevad põlvkonnad tõenäoliselt enam vanaduspensioni ei saa ning seega on elukestev õpe ja võimalikult kaua tööturul püsimine eriti aktuaalne. Praegune TTÜ rakendusmehaanika professor Andrus Salupere on seisukohal, et tehnikaülikoolist saadud haridus peabki looma baasi elukestvaks õppeks. See algab kõik esimesest kraadist ja see peab talle tagama elukestva õppevõime või õppimisvõime. Kuna elu ja tootmine ja kõik muutub väga kiiresti, siis selle elukestva õppe osatähtsus suurenes. Kas me tahame seda või mitte, ta lihtsalt suureneb ja me peame sellel turul tegutsema ja teenima sealt raha. Kunagine haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo tõi välja, et üldiselt tahetakse elukestva õppe puhul väga praktilisi teadmisi ja valdavalt pakutakse neid mujal kui ülikoolis. Mida aga ülikool võiks ja peaks tegema ja mis, ütleme meie sellesse haridusmaastikule hästi nagu ei sobi. Aga mida mujal maailmas päris palju tehakse, on need üheaastased magistrid et umbes üheaastased õppeprogrammid, mida siis pakutakse juba magistrikvalifikatsiooni või doktori või mis iganes kvalifikatsiooni omavatele isikutele, kus antakse siiski suhteliselt nii-öelda suur seda uut teadmist, mis võimaldaks nii-öelda oluliselt kaugemale liikud oma algsest aru saanud. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav leidis aga, et iga enesest lugupidav ja tulevikku vaatav ettevõte omab töötajate koolitus ja täiendõppekava ja TTÜ ülesandeks on aru saada, millised on ettevõtete vajadused. Omades seda infrastruktuuri, mis meil siin on, selle baasil on kindlasti võimalik avatud ülikoolis koostöös ettevõtetega koostada sellised programmid, mille alusel on võimalik ettevõtete sedasama koolitust ja täiendusõpet läbi viia, selleks on olemas spetsialistid, kui meil on vaja praktikavaldajaid ja selles aktiivselt tegijaid, innovatiivseid inimesi, no me palume nad siis sinna sellele kursusele lugema, ette valmistama, aga kogu see õpetamise protsess on ülikooli töö ja kohustus. TTÜ praegune õppeprorektor Jakob Kübarsepp rõhutas, et tööturg muutub ülikiirelt ja ülikooli lõpetajad peaksid kohe mõistma, et neil on vaja korduvalt juurde õppida või ümber kvalifitseeruda. Ülikool peab pakkuma siis erinevaid elukestva õppevorme. Täiendusõppes on siis, kui inimene jätkab umbes samal erialal ümberõpe, lisaeriala õppe, me võime seda teha, kas ülikool ise näiteks avatud ülikoolis, aga üha enam oskasvad veendumus, et sageli seda taadi praktilist õpet heal tasemel ei suuda üks ülikool võib-olla hästi teha, ta peab tegema koostöös teiste ülikoolidega ja ka elukestev õpe võiks olla rahvusvaheline. Eesti Rahva muuseum hakkas välja andma muuseumi asutaja Oskar Kallase nimelist auhinda Mirko ojakivi lugu. Oskar Kallas oli mees, kelleta poleks Eesti Rahva muuseum 1909. aastal sündinud sellisena, nagu ta sündis. Ta oli rahvaluuleteadlane ja diplomaat ning Eesti Rahva Muuseumi esimene juht ühiskondlikus korras. Tänasest on Oskar Kallase nimeline stipendium üks kõige kandvaim preemia, mida Eestis on võimalik saada pikaajalise silmapaistva, professionaalse ja loomingulise tegevuse eest rahvusteaduste ja kultuuri alal. Seda asub korra aastas välja andma Eesti Rahva muuseum. Esimene laureaat on laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet maade räägib Eesti Rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas. Laulu ja tantsupidu on mõnes mõttes ürgse tähendusega, kuigi suhteliselt uus leidus 19.-st sajandist meie jaoks aga ta kannab rahvuslikku ühte tundmist ja mõni aasta tagasi Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi juhatuse koosolekul tekkinud idee, et võiks Eesti Rahva Muuseumi ja laulu ja tantsupeoleivad ühte kappi panna, on nüüd nii võimsal moel teostunud ja Aet maantee on kandev jõud selles, et me ühte sulaks. Kuigi Oskar Kallase preemia vajab ühiskonna tarvis veel lahtimõtestamist, ütles selle esimene saaja Aet Maatee, et temale on sellel preemial juba sügav tähendus olemas. Sest tema kui Eesti kultuurrahvaks tegijana on nagu kultuurivaldkonnas töötajale erakordne au saada siis temanimelist tunnustust esimest korda seda eriti, eks see on mõnes mõttes nagu juhuste kokkulangemine ka, et et viimase peo Eelme hästi palju suhtlesime Eesti Rahva Muuseumiga ja nende õue peal tegime oma loomel laagrid ja mis veelgi märgilisem, et 13. juunil süütasime raadi õuel laulu ja tantsupeo tule. Kuid Eesti Rahva Muuseumi 106. sünnipäeval oli lisaks Kallase esimese preemia väljakuulutamisele veel üks oluline aspekt nimelt said kõik huvilised esmakordselt näha neid 34 tööd, mille seast selgub see, mis asub kaunistama Eesti Rahva muuseumi uut raadile ehitatava hoone otsaseina saali akent. Tegu on niinimetatud protsendi ostu raames tehtud kunstiostuga. Võidutööd veel teada pole, sest riigihanke reegleid veel välja hõikamist ei luba. Ent Eesti Rahva muuseum tõstis mõned tööd juba ise esile. Tõnis Lukas. See on tõesti täiesti vabas järjekorras öelduna tööd Kalevipoeg, sõna, käbid ja kännud meie ERM, Isamaastik Mets lennud, linnuvälikõlakoda. Mirko Ojakivi, Tartu. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Saabuvaks ööks toob Eestisse saju aktiivne madalrõhulohk, mis liigub üle Läänemere Baltimaadele. Homme päeval jääb madalrõhulohk Eesti kohal väheliikuvaks ning neljapäeval lisandub lääne poolt juba järgmine madalrõhulohk kuute sajupilvedega. Ööl vastu homset on Eestis valdavalt pilves ilm. Tund-paar enne keskööd Saare ja Hiiumaale jõudev vihmasadu levib jooksul mandrile, kuid Mandri-Eestist tuleb lisaks ka lörtsi ja idapoolsetes. Maakondades on võimalik ka lumi. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest kuni pluss kolme kraadini. Teed võivad aga muutuda paiguti libedaks. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma, ennelõunal ida pool ka lörtsi. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb nelja kuni 10 kraadini. Ja Taavi Libe saab nüüd kokkuvõte, tänased spordisündmused. Hollandis Eindhoveni toimuval jäähoki MM esimese divisjoni B-grupi turniiril kaotas Eesti koondis teises voorus Suurbritannial üks. Kaks Eesti koondise tavaviskas Andrei Makarovi söödust Robert Rooba, kui mängitud oli 33 minutit ja 19 sekundit. Brittidel tabamuste eest hoolitsesid David Phillips ja Robert Farmer. Roman šmiikin tegi Eesti koondise puurisuul 30 ja tema ametivend Ben Baund Suurbritannia väravas 29 tõrjet. Suurbritannia juhib turniiritabelit kahest mängust teenitud viie punktiga. Mõlemad senised kohtumised kaotanud Eesti on viimasel kohal. Eesti olümpiakomitee omistas tänavu EOK kõrgeim autasu teenetemärgi ETV ajakirjanikule Lembitu kuusele judotegelasele Tõnu lumele, purjetamistreenerile Rein Ottossonile, endisele jalgpallurile Mart Poomile ja laskesuusatreenerile Tõnu Pääsukese üle. Tänavused teenetemärgid anti välja EOK iga-aastasel täiskogu koosolekul. Teenetemärke on välja antud 2006.-st aastast ja selle aja jooksul on need omistatud 45-le inimesele, kelle tegevus spordi valdkonnas on olnud silmapaistev. Eelmisel aastal teenetemärke välja ei antud, viimati 2013. aastal pälvisid teenetemärgi Jüri Tamm, Gunnar Paal ja Rein Haljand. Pärnu Võrkpalliklubi asus Eesti meistrivõistluste finaalseeriat eile hilisõhtul Tartu vastu mängudega kaks. Üks juhtima, kui avageimi 20 25 kaotuse järel võideti kodus vahelist kolm järgmist. Seejuures kolmandas geimis tuli Pärnu välja 12 20 kaotusseisust, seega oli tegemist hoopis tasavägisem kohtumisega kui seeria kaks esimest mängu, kus üks pool võitis kindlalt kolm. Null. Eile 30 punkti toonud Pärnu diagonaalründaja Hindrek Pulk. Selline mäng pidi ka millalgi tulema, et tegemist ikkagi võrdsete võistkondadega naguna näiteks esimene ja teine mängijat, kellel tänane päev on, see väidab, et õnnestus enda kasuks pöörata siin väga palju abi oli täna kodupublikust, nagu ka Tartul oli kindlasti eelmine mäng väljakul, iga mees uskus, et see mäng on võimalik võita ja, ja läksime ja panime ja tuli välja, et niimoodi peabki mängima. Kuidas ta seeria võib nüüd mänguliselt edasi minna, tap aina raskemaks läheb, et seeria on pikk. Tartu on kodu kodusaalis väga raske vastane. Ja usun, et selliseid intrigeerivaid mänge tuleb veel veel. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi Päevakaja teisipäeval, 14. aprillil saate pani kokku Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.