Jätkame ülevaadet möödunud aasta persona saadet. Moskva vahthankovi nimelise teatri näitleja Agnes Peterson Kui palju sellest nüüd aega tagasi on, kui te Moskvasse tulite, oma kohvi maha panite ja siia jäite, oi taevas hoia ohvrima, panin maha. Isegi on väga hirmus ütelda, seda astad. Oli igatahes kahtankovi teatris töötanud juba 43. hooaeg, siis enne oli veel neli õppeaastat, see oli möödunud sajandil 1956 juulis ja te mõtlesite, et õpitasin sate diplomi tuled Eestisse tagasi? Muidugi muidugi ma ei teadnud vene keelt, me vene keel oli meil noh, nagu ikka, Eesti koolis ma ju õppisin Eesti koolis sellepärast et ma olen eestlane ja minu emakeel on eesti keel. Aga igatahes ei, ma sõitsin Moskvasse selleks, et ma kindlasti õpina Laiema sõidan tagasi Eestisse. Algul ma tahtsin sisse saada kinematograafia instituuti, sellepärast et teatriinstituutidest ma mitte midagi ei teadnud, mida teab taevas, hoia Eestis elav inimene teatrikoolist Moskvas. Nii et mina teadsin, et on olemas kinematograafia instituut ja siis võtsin oma väikse kohvrikese kätte. Kohe ei, meil ju alles paar aastat tagasi lõpetas Eesti stuudio ja ta ei, ei, ei, ei, mida, midagi ei tule sellest välja, me ei saa teid võtta sellepärast et meie ei kasvatab praegu vabariikide jaoks mingisuguseid kaadreid. Kitis oli kaunis lähedal vahtankovi koolist zuccini nimelisest teatrikoolist. Ma läksin sinna. Ja siis, kui ma juba lõpetasin teatrikooli siis mulle vahtankovi teater tegi ettepaneku, et kas ma olen uus jääma teatrisse või ma tahan sõita Eestisse, aga Eestist ei tulnud mingisuguseid kutseid teatrisse, draamasse või kuhugi. Aga sõit ta Eestisse töötama Vene draamasse ma ei tahtnud. Tankovi teater oli väga kuulus teater. Aga minu jaoks, kes ei võinud sellest üldse uneski näha, see oli muidugi ootamatu, kuidas kutsuti kestunka Estange. Sellest on ka Estonia. Nii et tänapäevani veel mind niimoodi küsitakse. Estonski häiris publiku võstatud ja võid. Eesti vabariik, mida te siin teete? Te olete Venemaa teeneline kunstnik ja, ja Venemaa teeneline kunstnik. Millal te selle tiitli saite? Lima sängiltsinilt tähendab uue Venemaa käest, mitte Nõukogude Liidust agressa, kui te tulite vahtankovi teatrisse, kas siis te olite juba eesti filmis kaasa teinud või tuli see üliõpilasaegadel, millal see oli veealused, karid, need olid õppimise aastatel, aga supernoova see oli siis, kui ma juba lõpetasin, sellest ongi jäänud kõige PM mälestus Eestist, võib-olla ainult see ongi minu jaoks just see niidikene, mis mind alati hoidjad Eestis, kuidas teil hakkas siis teatris minema, kas saite palju tööd? Noh, teate, ma arvan, et igal näitlejal ja üldse igal inimesel, kes töötab üldse kunstiradadel on igasuguseid perioodi olemas, on olemas ka häid perioode, on olemas selliseid aastaid, kus on, lihtsalt mängid neid osi, mida sa valmistasid varem ja, ja sellised, noh, ütleme kogumise perioodid, kus tähendab ei ole uut osa nagu arvad, et ah taevas hoia, ma nüüd lihtsalt seisan ja, ja ma ei lähe edasi mängides ainult vanu rolle, aga siis jälle jälle saatust uue osa jälle jälle lähed edasi ja ei, ma, ma ei saa öelda, et mu elu oli kurb. Ei, ma arvan, et ta oli isegi perioodidel kaunis õnnelik ja ma olen mänginud teatris ka suuri ja, ja huvitavaid osi Dillon lavastused väga kaua repertuaaris. 43 aasta jooksul, mis ma töötanud teatris, on olnud lavastusi daamid, jahu, Saarid, mida lavastas omal ajal Alexandra, mis ja kus mängis kuulus Jakovlev, peaosa ja Jekaterina Raiki, näe, see on Arkadi Raikini tütar. Daamid, jõusaalid seda. Me mängisime 27 aastat, kes aebastas, seda me mängime igal kuul ja mängime juba 21 aastat, kujutate ette? Minu elule? On selles mõttes aga huvitav, et mul on olnud väga palju selliseid etendusi, mida ma mängin aastakümneid ja ära ei tüüta, ei, ei tüüta, kostüümid kuluvad ära ju lõpuks. Aga siis need uuendatakse niimoodi, et vad, kes aevastades on juba kolmandat korda tehtud kostüümid, kostioneerijatel ja kunstnikel on teiega lihtne. Te näete niivõrd kena välja, tulete sale, tulete pik, teil on väga lihtne kostüüme õmmelda ja seda ja sel ajal, kui ma olin veel päris nooruke ja kui ma tulin teatrisse ja veel oli elus Rubensiimanov siis ta alati mulle rääkis, et kuulge, kas te ei tahaks minna modelliks. Ma võin teile teha, kus need sky must, see oli kuulus moemaja siis nõukogude liidus. Et ma võiksin teid sinna sokutada sokutada, jah, aga ma ütlesin, et ei, teate ma ikka tahan teatris töötada, et ma ei hakka, et sinna ja sinna minema. Te olete olnud ka pedagoog ja väga ja väga kaua aastaid ma töötasin sügini nimelises teatrikoolis 10 aastat selles koolis, kus ma ise õppisin, ma kuidagi väsisin sellest õpetamisest ja oli palju tööd teatris ja olid kontserdireisid ja ja siis ma ütlesin endale, et oh, aitab nüüd aitab nüüd puhka sellest siis juhtus niimoodi, et mulle tehti ettepanek tulla pedagoogiks spets realiseeritud instituuti on olemas veneval ainuke instituut vene keeles, see kõlab niimoodi spitseliseeruvanney instituut, Iskust, seal on inimesed, kellel on probleem, teeme nägemisega kuulmisega, kes on tummad kunstnikud, kellel on probleeme jalgadega või, või invaliidsus ja tähendab vot selline on spetsialiseeritud instituut ja on inimesed, kes lihtsalt normaalselt räägivad ja. Meil ei olnud pedagoogi ja siis mulle tehti ettepanek, et kuule, sul on juba selline kogemus, nii kaua töötasid. Kas sai, võtaks paar katkendit, Kassai teeks tööd, teate, mul oli siis nii kole ja ma kartsin ja ma ütlesin etetmajja, kuidas ma hakkan õpetama. Ini mehe mind ei kuule, ta on tumm, kuidas ta siis räägib, kuidas mina temale midagi näitama hakkan. Aga siis on olemas tõlkija, neil on olevas žesti keel, nii et inimesed räägivad kätega ja ma räägin tõlkijale. Üritan, mida ma tahan õpilaselt, mida ta peab mängima ja, ja see oli väga huvitav periood minu elus väga huvitav, see kestis ka umbes niimoodi kaks aastat peale selle juba mind sealt sellest instituudist ära ei lastud. Seal öeldi, et me teid palume, ärge ära minge, meie tahame võtta kursuse, kus tähendab, hakkame õpetama sõnakunstnikke, kust tulevad välja sõnakunstnikud estraadile ja siis juhtus nii, et isegi mind paluti võtta kursus, nii et ma olen isegi nüüd juba kursusejuhataja, minu lapsed õpivad juba teisel kursusel, nad peavad õppima viis aastat. Mina tähendab, siis õpetan neile sõnakunsti, nendel on niisugused väikesed probleemid silmanägemisega, sellepärast nemad on, õpivad nende spetsialiseeritud instituudis, aga Ma niimoodi, kui te vaatate neid lihtsalt ei aimagi, et sel inimesel on probleeme silmanägemisega ja ma üldse pean ütlema, et inimene, kellel on mingisugused probleemid, riimid, kas kuulmisega või, või on tal mingisugused teised haigused. Kord ma näen, et kui saatus on midagi võtnud sellelt inimeselt, siis ta annab inimesele sellises südame nii palju soojust nii palju tahet õppida, teha paremini kui teised. Need on nii toredad õpilased, et ma lihtsalt iga kord, kui räägin nendega, ma mõtlen, taevas hoia, sul on sellised probleemid silmanägemisega, aga sa loed, sa loed, kodus, õpid neid teksterid selleks ka palju kodus vaja lugeda ja õppida ja nad kõike seda teevad. Möödunud aasta persona saadetes esines ikka Rootsimaa eestlased. Mart Jürisoo on arst ja organisatsioonikonsultant. Kui ma siit teie aknast välja vaatan, siis ma ei oska muud öelda kui oioi, oi kui kui ilus, miljon dollarit ainuüksi vaate eest. Nii paljud ei tea seda, et Stockholmis on väga palju saali, ma arvan, kuskil 30. 1000 saart või midagi on väljaspool Stockholmis ja saarte elu on üks eristiil, mis meil on siin need inimesed elavad saarte peal ja eriti suveti on see muidugi suur harrastused oma paadiga sõita sfäärides, nagu me ütleme. Te olete selles ilusas paigas juba elanud. Nüüd just praegu on 10 aastat ja selle ajaga me muidugi palju tööd teinud nende majadega, need olid väga viletsas olukorras, kui me siia tulime ja siis on ühte ja teist tuld teha. Teil on siin maa peal kolm maja. Kas võib öelda, et need on nüüd ehtsad rootsi tüüpi majad? Seda võib ja need on umbes 100 aastat vanad, need need majad ja siis need on need just rootsi punasega ja valged ääred ja siis punased katused, vähe eri tüüpi selleks vana kalamees, kes kunagi need majad üles ehitasid väljaüürimiseks suveturistidele ja nüüd läheme siin aasta ringi, millal teie tööd hakkasite tegema? Viljandi esimese leiva teenisite, siis ma olin kaunis noor, ma olin kuskil 12, taastab vist ja siis ma hakkasin käima postis tegema väikseid teeneid härrale, kellel olid siis oma ärid peale 100., ma hakkasin panema need reklaami plakateid inimeste kirjakastidesse ja siis ja siis olen trikki kojas töötanud oma vanaisa juures, teinud, teevad seal ja siis olen paatidega tõestanud, selle suveajal oligi piimapaadil teatanud, kui ma olin väikene ja nii et palju erinevaid elukutseid on mul olnud. Kui ma noor olin, kasvasin üles, siis oli meil väga vaene ja, ja ma arvan just see, see tunne, et olla vaene oli, oli kaunis vaevaline. Et kas me saame nagu kuu lõpus rahad kokku, et saaks toitu nagu lauale ja nii oli faktiliselt esimesed aastad, kõik olid vaesed, kõik eestlased, kes tulid Eestist, olid, olid vaesed ja, ja just see seal on minule väga tugevaks kooliks, et kuidas ma saaksin oma rahad kokku, et, et ma ei tunneks ennast vaesena. Nii et see on olnud üks tähtis siht mulle, mitte olla vaene. Ja keskkoolis oli siis selge, et arstiks ja muudele asjadele ma ei mõtlegi. Mul oli kolm valikud, üks olijad, mõned ma oleksin läinud nagu ökonoomiks, teiseks oli, et mul oli muusikahuvi ja, ja kolmandaks oli sisse arstiteadus ja õieti Ma olen võib-olla teatud määral kõiki kolme teinud, aga arsti elukutse oli see, mida ma kõige enne tahtsin, igal juhul kust see muusikahuvi siis mõlemad vanemad laulsid kooris, isa laulis kaunis professionaalselt. Ta võttis laulutunde ja, ja siniEesti publikule oli isa kaunist tuntud Valdek Jürisson. Ja tema oli ka suur mees, pass ja nii et minu kodus on väga palju kuuldud ooperit ja kõik need vanu passi, aariaid ja, ja ka muidugi Eesti muusikat ja, ja eks ema laulis ka kooris meil meie suguvõsa selle ültse. On on lauldud palju, alati, kui me kokku oleme saanud, siis oleme laulnud seda Eesti lauluvara. Ema mängis klaverit ka ja niimoodi ja leidub ikkesse ooperi kuusik. Mitte sellel ajal, vaid siis, kui ma olin kuskil 13 14 15, siis, siis see oli Poppy muusika, siis ma mängisin is ja mängisin elektriorelit ja laulsin ja mängisin kitarri ja niimoodi, nii et siis seal siis mul oli nii pikad juuksed, mis läksid üle silmale, ema rääkis alati kumaid, istusin köögilauas, et, et võta oma juuksed ära otsa eest, nii et ma näen su silmi. Olen Eesti üritustel olnud päris palju ja see semi kõige tähtsam Eesti üritus, kus ma olen olnud, see oli ESTO päevadel. Austraalias, see oli, see oli suur enamus. Ma ei, ma ei unusta kunagi. Ma võin tänapäev tunda, kuidas see oli just see avapäev, ma pidin ise pärast lavale astuma ja, ja laulma seal, aga siis tuli eesti poistekoor tuli sinna ja noored väiksed poisid tulid ja siis laudadelt kaunistage meistrikojad ja siis tõesti niimoodi läks täitsa täitsa südamesse ja pisarad tulid silmi ja, ja ja siis ma, see oli esimene esimest korda, kui ma, kui ma sain aru, et see võib-olla on võimalik, et Eesti võib kunagi vabaks saada. Kui kaua te siis arstina praktiseerisite? Kuskil peaaegu 20 aastat töötasin siiski arstina viis aastat väljaõpet, siis enne sõda, nii et meil päris palju olen siiski arstina töötanud, aga siis läksin üle töötada, kui, kui konsultant ennetamisega, et mis on see, mis õieti teeb inimesi haigeks sellest, see on see, millest mina olen huvitatud. Kuigi ma täna teatan, kui konsultant ja töötame organisatsioone ja, ja määlitsmentiga juhtimiskoolitusega ja ja nõuandmisega ja niimoodi, siis ma leian siiski, et ma töötan kui arst, sellepärast et mõte on, et, et haigust vältida. Ma mõtlesin arsti, see on muidugi vaja, aga, aga rohkem on võib-olla vaja inimesi, kes kes tegelevad sellega, et, et inimeseks ei jääks haigeks, mis on need mehhanismid, teevad inimese haigeks. Mis teid kõige rohkem ärritab või mis endast välja viib? Ma arvan sõjad, et kui ma ei saa tegelda nende asjadega, mida ma ise tahan see on üks asi, teine asi on, kui, kui ei ole töö, et kui, kui konsultant ma teatan ju päevast päeva või kuidas öelda ma nagu miin oma teeneid ja, ja kui on vähe tööd, siis see võib mind hävitada väga palju ja teha närviliseks, et kas ikka on tööd, kas ka tuleb tööd ja niimoodi, aga mul on. Mul on läinud väga hästi üldiselt, et mul on olnud palju tööd teha ja niimoodi mõnikord liiga palju tööd. Te olete kirjutanud kõige huvitava raamatu aut, läbipõlemine, see on nüüd siis ka eesti keeles olemas. Kust see mõte tuli niisugune raamat välja anda? Ma nimetasin, et ma töötan, kui organisatsioonikonsultant ja siin Rootsis on, on see läbipõlemise epideemia olnud, õieti 1997.-st saadik on, on kohutavalt palju neid inimesi, kes on haiged meil on kuskil üle 300000 inimese iga päev töölt ära Rootsis väga palju neid inimesi, kes on haige, pensioni peale läinud ja nii edasi ja stress on üks, üks nende põhjustaks, miks inimesed on töölt ära kuskil 26 protsenti nendest, kes on haiguse tõttu töölt ära, on stressiga seotud ja siin väga suured vaidlused olnud, et miks inimesed on siis stressis ja minu meelest seal on üks, üks põhiprobleeme on olnud just see, kuidas, kuidas töökeskkond on olnud, kuidas mäe tsemendistiil olnud ja nii edasi ja, ja sellest on, on üldiselt väga vähe kirjutatud. Ja, ja sellepärast ma tundsin, et oli vajadust just et kuidas ma ütlen perspektiivis organisatoorset perspektiivist kirjutada ja, ja siis ma kirjutasin selle raamatu kolm aastat tagasi tuli see Rootsis välja. Kas see on nüüd teie esimene raamat või on neid rohkem? See läbipõlemise raamat on, on esimene raamat ja, aga ma praegu just olen kirjutanud siin Rootsis, kuidas just Rootsi juhid peaksid tegelema terviseküsimuste ka, kuna see on nii suur probleem, miks siin Rootsis ja siis Ma tegelen praegu, ma olen Inglismaal teinud, väljub sealt stack instituudis kaks aastat, seal ma kirjutan praegu oma maasturi tööd või magistritööd, saan organisatoorse stressist ja siis loodetavasti ma kirjutan kaks, mis on siis rohkem praktiline, et kuidas töötada nende küsimustega töökohtades? Milline on teie sõprade ring, tutvusringkond, kas te käite läbi põhiliselt rootslastega või, või on ka eestlasi, nende hulgas? Ühtlasi on, on peamiselt sugulased, siin Rootsis, ütleksin ma, mul on mõned Eesti tuttavad, aga nendega ma eriti tihti kokku ei saa. Siis on meil sõpru koos oma naisega, kellega me siis käime läbi ja siis on palju naabreid siin, kus me elame, nendega kohtume ja ma olen ühes organisatsioonis, kelle nimi on Lions, seal on mul palju sõpru ka. Kas Eestis on teil ka koht, kus olla ja ema vanemate kohta on olemas ja ja seda oleme korda teinud, nii et sinna on võimalik minna, kui ma olen? Stockholmi Eesti luteri koguduse õpetaja Ingo Tiit Jaagu. Te olete sündinud Taanis elanud Taanis kolm aastat. Siis elasid 37 ja pool aastat Argentiinas ja nüüd 19 aastat. Rootsis ma teenisin kohaliku luteri kiriku kogudust seal Buenos Aireses ja kõrval, siis ma loomulikult eesti kogudust ka luteri kogudust ja siis käisin Sao Paulos, ütleme 10 aastat, kaks korda aastas käisin iga Sao Paulos Brasiilia kõige suurem linn Brasiilias on rohkem neid neid vanu eestlasi. Tähendab, kui mina räägin uutest vanadest eestlastest, siis ma tahan sellega öelda seda, et need vanad eestlased saabusid enne teist maailmasõda ja need uued eestlased on peale teist maailmasõda, need uued tulnukad. Brasiillase said üsna palju, aga vaata, Brasiilias on, mul on ka niisugust juttu rääkinud, mõned eestlased Brasiilias oli pärast raske ikka Brasiilias oli liiga soe ja siis isegi Brasiiliast mõneda asusid pärast Argentiinasse. Kas Saagnessaa Lutsuga kohtusite ka Brasiilias, kui ta elas seal veel? Aa, seal aga seljas Theodor Luts Theodor Theodor ajas minuga piibujuttu hea meelega, siis ta rääkis sõjaväekoolis, kui ta oli aasta 1919 ja mis ta seal, mis ta seal Soomes tegi, ta filmiga tegeles ja, ja ta oli väga mõnus mees, aga kahjuks ta oli alati voodis, kui ma käisin seal, ta oli haige ja noh ja siis tema tahtis ikka napsi saada ja ja siis ei tahtnud talle anda ja siis ja siis tema ikka vaata, ega kirik vapeta seenepoole ole, ole kena ja ole lahke, ega tooja pakud emale. Sa pakud temale mulle mitte, no ikka sünniks fonja koli, mõtlesime pool klaasi konjakit, ajasime natuke juttu ja selle väga tore inimene ja ei, see oli tore. Hiljuti kohtasin ühte eestlast, kes elab seal Sao Paulos, ta oli küla Stockholmis ja siis sain teada, üle pika aja on seal, paljud on jälle vahepeal ära surnud, keda ma, keda ma kohtasin, ma tundsin ja elu teeb oma tööd, aga ma olin juba 19 aastat olnud siin. Kas teil oli Argentiinas elades kirjavahetus ka Eestis kellelegiga ei. Minu vanemad olid ka, tähendab nemad. Nojah, ma ei saa natukese nagu see kartus ja kõik nad ei tahtnud isegi kokkupuutumist, tähendab vene saatkonnaga seal Argentiinas ja ma, miks ma seda räägin, ma räägin sellepärast, et mina olen võtnud osa minu vanemate laulatusest või ametlikust registreerimisest ja see sai ju väga toredasti olema. Nad vajasid paberid, vajasid Argentiinast, no kui nad läksid pensionile, et lihtsalt nad on abielus, aga no kus neid saada tuleb saatkonda minna, aga mu vanemad saatkonda ei taha minna. Siis nad käisid advokaatides käest küsimas ja selgitus saamas, siis öeldi väga lihtsalt. Kui teie saatkonda te võite ennast registreerida Argentiinas abielurahvaks ja siis nemad tunnustasid, mindi olevid ka oma nende poegadele. Kas Eesti kirikuõpetaja tööd ikka on Rootsis? On küll on, küll tähendab meedium, õpetajad meil on, ütleme, kolm õpetajad ja väga harva on, ütleme, mõni üritus, mis on päris ainult eesti keeles, välja arvatud jumalateenistus. Jumalateenistused on need ainukesed, mis on olnud, aga ma vaatan, et me viimane leerilaager, mis meil metsakodus oli, see on, ütleme Stockholmist umbes 350 kilomeetrit eemal sunniti meie vabaõhukohtimis eestlastest skautidel on metsakodu ja see viimane leerilaager oli kahekeelne. Seda pole kunagi ennem olnud. Ütleme need noored, kes tulevad ja kui nad suudavad ka eesti keeles, eesti keel on mõnedel minimaalne. Mõnel on see päris hea, see oleneb, kui nad eesti koolis käivad ja õpivad, aga paljud ei käi eesti koolis. See köögikeel on nii, tule siia, mine sinna ja istu ja ole vait. Pea oma suu ja ma tea, nii lühikesed laused ja ja sellest ei piisa, kui hakkame rääkima lunastusest ja asjade kõrvastus, mis on nii, kui ma ükskord ütlesin ja et neid läkitati, raputati peamise, läkitab nad ei saanud aru, mis läkitamine tähendab, palun seleta, seletan, need üritused on küll kahekeelsed, sest et ütleme, sageli tulevad Eestist laulatused tulevad 15 20 inimest, no siis peetakse kahes keeles ja see ei ole mingisugune probleem, see võtab, ütleme, kui rohkem võtab pool tundi alla seda ja kõik on rahul, nii peigmees kui pruut ja kõik kahes keeles on öeldud ja laulud on ka kahes keeles, matustel ja matusel on ka kahes keeles. Quick mõistavad rootsi keelt, kõik valdavad rootsi keelt, siis rootsi keel on enamuses, aga siiski nad tahavad, et kuskil vaata, sa pead, nad kutsurmid leiavad mind ülesse, olgu nad kogu liikmena, mitte ikka helistavad mulle. Ja mina ei tee vahet kunagi ja ma lähen alati kaasa lihtsalt et eesti keel oleks ikka lahkunud, on eestlane ikka eesti keel, kuskil peab ikka kostma. Ei, ei, kus, kus muidu ei, ei, ei, ei. Mine otsisaldega. Stockholmis pole eestiõpetajana. Argentiinas oli eestlastel ja on eestlastel oma kirik. Rootsis oma kirikut ei ole. Igal asjal on oma plusseumeenus, tähendab, pluss eestlastele, ma ei tea, kuidas olukord praegu Tänapäev, Argentiinas on, nendel on oma kirikaga või koloniaal väike ja kuidas nemad üldsegi on saanud elada üle seda välja üürinud ühele ja teisele teistele üritustele. Kui sul on oma tuba luba, aga siis on suur mure ja meil oli talgupäevad lihtsalt siis pidime aknaid pesema, koristama kõik, ise pidime kõik tegema, tähendab, ja me tegime seda kasutanud oma pale higist või kondiauruga. Siin Rootsis mured ei ole, sest lihtsalt selle eest vaatab Rootsi kirik ja ainult me kasutame rootsi kirikuid, aga see on niisugune koostööd, mõnes kohas on meile sümboolne summa maksta, mõnes kohas on täitsa tasuta, meile antakse, sest nemad teavad, et meie oleme luterlased samaaegselt ütleme enamus meie liikmetest on Rootsi kiriku liikmed, ka Jakobi kirik on jumalikust ilus kirik amptomahutab, ütleme 850 900 inimest, umbes esimene Kobuudus, mis sai, ütleme, asutatud Rootsis, see oli 42. aastal, see oli ennem kui see kõik see põgenikevool tuli. 44 tulid põgenikud. Laretei oli seal ja siis olid teised ja siis nemad nagu asutasid selle koguduse ja hakkasid kasutama Jaagupi kirikut, tähendab sellest ajast Rootsi andis selle võimaluse. Te olete Argentiina kodanik? Ma ei tea, kas ma olen veel Argentiina kodanik, aga ma olen kunagi Argentina kodakondsust endale võtnud küll jah. Siis te olete Rootsi kodanik, olen küll ja Eesti kodanik olen need nende kahe riigi kodanik, ma tean seda malena. Eesti tegelikult siis olete. Mina ei ole siit ja mina ei ole, mitte sealt, mina olen igalt poolt. No päris argentiinlane, ma ei ole, aga Ma seda hispaania keelt räägin, kui ma olen käinud, ütleme Mallorca sõi Kanaari saartel või seal kuskil Tenerifel ja ma räägin siis siis mul on väga hea, sest ma olen nagu kala vees. Hispaania keel soravalt suus veel. Aga Nemad kohe teevad selgeks, et kuule, sina teiselt poolt lompi ja sina tuled Buenos Aireses nad kohe tunnevad ära. Mul on see Buenos Airese murrak hispaania keeles ja see on väga niisugune pehme hispaania keel, aga ma, argentiinlane, argentiinlane, ma ka päris rootslasega minust kunagi isa, sest et ma rootslane keelega tead, murra seda keelt. Tule Eestisse, ega sa päris eestlane ka pole, ma ei tea, mis ma olen. Juured on ikka kuskil siin Läänemerel kuskil ikka nad paiknevad siin. Stockholmi Eesti kooli õpetaja Anne Mariasker, Baader-Sten. Kui vana see maja on, kus meie praegu oleme? Teie koolimaja see ei ole mitte eriti vanas, on 30.-test aastatest, hakkas on ehitatud nii, et see sulaks kokku ümbrus tikuga see kõrvalmaja, millega on kokku ehitatud, see on ju väga kuulus maja äärežkraal, eks väga tuntud kunstnik, tema elas selles majas palee tol ajal on seitsmeteistkümnendast sajandist ja siis on siin kokku ehitatud tall, kus olid hobused vanasti ja see on meie siis kodundussaal kahjuks ei tohi katusele ehitada. Me oleme ju väga kitsas olukorras. Nii et seal oleks võimalik, et ehitada, aga seda ei luba. Linnamuuseumi ei luba absoluutselt niukseid asju, kuna siin on kõik kultuurimajad ja siin ei tohi teha, nagu ise tahaks. Vana see restoran, mis siin kooli kõrval on üle 300 aasta. Iirlane friiedenduse tähendab kuldne rahu, varasemas Stockholmi kõige vanim ja tuntuim restoran, mis ikka veel kehtib ja seal käivad siis väga nimekad inimesed rootsiakadeemiast, kui on Nobeli auhind. Ma tahtsin alati üks erituba, kus nad istuvad ja siis kui neil on olnud need koosolekud, sest nad käivad seal lõunat söömas. Kas teie olete ise ka selles koolis õppinud? Ei, tookord oli väga huvitavas kohas, kus täna päeval on need kõrgmajad, viis tsiti maja keset heinaturgu Heatooriat kontsertmaja juurest, mina alustasin oma õpinguid 1949 laseme just kõrvaltänavast siis ennem kui oli välja kaevatud soli, see munakivivoor, mis käis läbi Stockholmi ja väga huvitav oli nii et Stockholm nägi hoopis teistmoodi välja. Tookordne kool oli koos tolleaegse kunstikõrgkooliga kui ehitatud. Mäletan, et ema viis mind kool, isa ei olnud mitte kaasas ja ma juba olin nagu teretanud teatuid, õpetajad, Henno kirikmed marinist töötanud ja ja see oli niisugune kaunis jube hirmus elavasse kartsid juba tol ajal ma ei tea, miks väga suur klass oli palju lapsi ja ja õpetajad olid ju väga ranged, alati mustas riides, nii et see oli nagu leina ehk mind pantis juba varakult balletti õppima ja siis oli, mis minu meelest oli nii piinlik oli, kui ma pidin ära minema, Varema käisin Kozlovski stuudios ja siht oli saada siis ooperisse sisse, kuhu ma sain ka siis hiljem. Ja siis oli nii piinlik, et ma pidin küsima või meelde tuletama, et ma pidin tere minema, et need balleti tundidesse jõuda. Ja siis ema avastas pealist mestrid, et kuule, annekene, sa oled ju ära olnud, sest nii nakkuslovski, kes oli ka ooperis, hiljem oli koju helistanud, kus Annemariondanjoni andekas ta peab käima siin. Ja siis tuli välja, et ma julgen sihukesi ta ennast vabaks, et öelda ma olin natuke häbelik, ma arvan, et ma käisin Eesti koolis ainult kolm klassi, 1953. Kunagi unusta ära, siis on see aastaid, ma mäletan niisugune suure hurraa, aga isa oli nii õnnelik, see oli Stalini surma-aasta. Siis ma sain teada, et ma mind võeti vastu prantsuse kooli, seal oli väga raske sisse saada selline õnneaastast, Stalin suri, mina sain prantsuse kooli sisse. Mind võeti ka vastu kuningliku ooperikooli balletiklassi. Ja me käisime just aasta ennem, kui ma lõpetasin, see aasta siis me käisime mägedes. Mul rebis lahti terve selle minisk, mis on see põlves, sest mul paistetas kõik üle, sest ma pidin nagu hambad risti kokku hoidma ja siis tantsima ja tegema ei tohtinud öelda, et sa oled vigastatud. Ma niimoodi kaks aastat vehkisin, Ta võitles ja siis ma otsustasin, et ei, kas see on ikka vahel kurka, kui mõtlete, et baleriinikarjäär jäi katki, ei mõjunud väga rikas elu. Ja ma arvan, et see oleks väga tülikas, on. Pikas perspektiivis, hakkasin näitlema, nii et mul oli tuli järgmine. Laulma, käisin teatrikoolis, õppisin Ulf halme juures, kes oli väga suur näitleja siin ja siis ma sain kohe tööd. Mul pakuti, peaosasid, kuna ma tantsisin ju ka, mul oli hea lauluhääl ja siis ma hakkasin õppima laulu, nii et mind pandi ju peaosadesse koolidesse ja nii edasi. No üks esimestest töödest olid Khanis kõlbuuturi, mängisin Klodinny siis ootasin esimest last. Nii et see oli väga huvitav aeg, ma olin siis vahepeal töötanud Stockholmi linnateatris, mul oli peaosa viiuldaja katusel Hoodel töötasin seal terve aasta ja siis sündis teine laps nagu. Ja siis hakkasid asjad natuke raskemaks minema. Tookord kui mina töötasin linnateatris, siis oli niimoodi, et me mängisime kaheksa etendust nädalas terve aasta. Mu mees oli kogu Cooperi Eesti igasugustesse etendustest, nii et lõpuks ma siis otsustasin, et nii sai, edasi minnes mõtlesin, ma tean, ühe väikse vahe võib pausi. Ja siis parajasti kutsuti mind Eesti kooliat teatelt ja kuna ma olin teatri tantsusid teha ja nii nad oli mitu korda kutsunud, aga siis varem ei olnud saanud. Ja siis mõtlesin jah laskma, varastati, on proovinud seda elukutset ja nii, ja siis jäigi niimoodi, sest seal tulid ikka raskemad rollid mu mehel ja siis see perekonnaelu kahe lapsega, ega see nii lihtne ei olnud mõlemad ära olla. Nii et sinnapaika see jäi, aga mina hakkasin töötama siis nagu Triilams baasil. Ma olin muidugi sissekoolide osalt ja siis ma laulsin paljudel kontsertitel ja pidulik koos kontserdid minu mehega meil oli aasta on niisugune perekonna kontsert Sophia kirikus, kus mu mehe isa oli legendaarne organist ja koorijuht, üle Rootsi väga tuntud muusik, palju rahvast oli alles alati jõulu teisel pühal. Meil läks ju see abielu nahka lõpuks, sest oli üsna koormav. Kes on ju ka tihtipeale nii, et ta peab ju olema isekas. Muidu sa ei ole hea artist ja kui sa kogu aeg pead järele andma ja, ja ma olin väga energiline ja ma olin väga treenitud ja nii edasi ja ma suutsin, et töötada terve, aga lapsi kasvatada olla kõikidel etendustel. Ja siis peale selle, et me rääkisime läbi igat väikest tuunimist, mu mees oli laulnud kuidas või nii või naa, kuidas ta laval ma olin nagu tema isiklik režissöör või ütleme, analiseerija. Ja kui sa 10 aastat seda oled teinud lõpuks võib-olla ei suuda enam, et sa tunned, et sul endal ei anta aega. Selles on meil kõik olnud koolijuhatajad või kooliõpetajad ja siis ütleme, akadeemiline haridus. Osadel isa on ju maalt pärit bastuseli ja seal oli ju suur talu ja nii minu vanaisa oli ju legendaarne koolijuht ka? Härmam horm, tegelikult meie nimi on Horn. Tema oli selle vastupidi, eestipärane nimi olemas, noh, 10 paneme siis uue nime, aga siis paneme ainult ühe kriipsu juurde horm ja tema oli siis jah, koolijuht, nii et see haridus, kooliõpetajaamet, okkaperes mulle meeldib koolskavalasest koolis, sa pead ju ka kasutama need võimeid, laulmist, liikumist, loomingulist tegevust, integreerimist teiste igasuguste ainetega. Ja siis suhtlemine teine minus, seal on ju keeled. Mulle meeldivad keeled kohutavalt, et ma sattusin prantsuse koolis, mul oli ju eesti keel kaasas ja siis rootsi keelt Moskas ennem prantsuse dollale seal oli. Sa õppisid prantsuse päev, oli üks tund, aga siis seal selle kõrval meil oli ingliskeel, meil oli saksa keel saksa keelt õppinud üle viie aasta siis tuli gümnaasiumis hispaania keel juurde ja ladinakeelne ma saanud tõelise klassikalise keele keele põhja ja selles mul on nii palju kasu olnud, nii suurt rõõmu olnud. Soovin kõikidele öelda, et keeled on nagu uksed, mida sa saad avada. Et see annab sulle võimaluse kontaktideks. Meie tahaksite veel õppida? Veel õppida, ma tahan igasuguseid asju õppida. Ma tahaksin ennast treenida natukene rohkem, võib-olla minna tantsukursusele niukseid moodsamaid tantse õppida. Ma käin tennist mängimas. Nüüd ma käin uisutamas Tikkama uisud. Ma olen ostnud endale, et olla looduses nende uiskudega, see on väga vahva. Aga seda ma ei saanud teha, kui ma noor olin, ma pidin tantsima kogu aeg, nii et nüüd ma leian, et see suusatamine, ma olen, hakkan suusatama nagu slaalomit ja niisugust. Me käisime Alpides nüüd see on väga tore kõiki teha, mida lapsed teevad, seda mina teen nüüd vanas eas. Stockholmis ilmuva Eesti Päevalehe peatoimetaja Ülo Ignats. Te käisite ka Eesti algkoolis. Kui palju siis Eesti koolis ka Eestist räägiti? Sa räägid ikka päris palju Eestist, aga muidugi kõige uuemat ajalugu siis ei tulnud nii hästi ja seda oli üldse raske Rootsis jälgida, et mis siis tegelikult juhtus sel ajal? Mina pean eesti koolis käisin, siis hakkasid tekkima esimesed võimalused Soome kaudu Eestisse minna pole, neid oli ülivähe, kes olid siis veel käinud. Nii et sel ajal teati väga vähe ainult see, seda, mida siis ridade vahelt sai lugeda, sest kui sa liiga avameelselt kirjutasid Eestist, siis ei tulnud lihtsalt need vahepealkirjad kaduma, siis oli ju loomulik, et ma hakkasin uurima ka lähemalt, et mis siis seda Eestit on tabanud, jäme, kuidas seal nüüd tegelikult välja näeb, nii et siis kuskil 15 aastasena hakkasin ma nagu aktiivselt poliitikaga tegelema ja siis ühinesin mitme eesti organisatsiooniga Gaza koolid, demonstratsioonid ja nihukesed asjad. Ma läksin siis pärast gümnaasiumit, ajakirjandus, ülikoole ja olen töötanud ka mõne Rootsi suurema lehe juures. Kas saite ka eestist midagi tol ajal kirjutada? Ja sai küll, aga tegelikult väga vähe, sest osati olnud huvitavaid andmeid, ei olnud võimalik kontrollida numbreid. Need esimesed suuremad asjad, mis Eesti kohta hakkasid ilmuma, oli, kui 80. aastal oli oh, Stockholmis siis kirjutati natuke suuremalt ja siis ka need eestisõbralikud ajakirjanikud, keda siiski oli suhteliselt palju, need said ka kirjutada natuke laiemalt uudise lehekülgedel oli varem ainult sõjanduses Küng kes kirjutas arvamusartikleid, aneidki võeti suhteliselt vähe sisse, siis läks mõni aasta mööda, kuni korraldati Läänemerel balti vabadus ja rahu ristlemine. Seda kutsuti siis. Sõitis 85. aastal suri ses Helsingi kokkuleppe 10 aastapäevaga. Siis ürita üks laev ülemaailmselt oli kokku üks paar-kolmsada balti noort läksid siis laevaga seilama mööda Lätti Eesti rannikut nii lähedal kui võimalik ja siis Soomes korraldati üks demonstratsioon ja see oli üks niisugune asi, mis ajakirjanikele pakkus huvi, nii et vähemalt kümmekond ajalehte ajakirja ja, ja TV raadioettevõtete olid seal esindatud laeval. Siis Rõõm oli hirmus suur, kui, kui tulid mõned vene laevad mõne kilomeetri kaugusele vaatama, et mis seal lahti on, kuigi lähedale nad ei tulnudki, aga seda juba peeti suureks draamasse. Kõik kirjutasid sellest ja, ja filmisid seda. See oli järgmine niuke suurem asi ja siis kunagi, mis võis olla 80 seitsmendad aasta kevadel siis helistas mulle üks inimene, kes on parem aega töötanud Moskvas Nõukogude liidus ja tegeleb nende küsimustega ja siis ta ütles, et kuule, et meie oli jälle mitu aastat on mitte midagi Eesti kohta. Kas sa oskaksid midagi välja pakkuda ja mina olin siis just eelnevalt saanud mõned fotod Juhan Aarelt fosforiidi kaevandamise kohta tegelikult sealt Maardust. Et kuidas see diktüoneemakilt põleb ja niisuguseid asju siis ma ütlesin, et nojah, et ma võin tulla äkki maja, siis, siis antigi mulle võimalus rääkida seal üks, mitte pikalt, kolm-neli minutit, aga see oli siis jälle üks esimesi uudiseid üle mitme aasta. Ja siis hakkas asi tasapisi liikuma, siis hakati huvi tundma kus siis kõik lahti läks. Siis muidugi pöörduti väga tihti meie poolaseni eest lehe juures, kuna me ju järjekindlalt jälgisime, mis sealpool toimus, meil olid kõik su lehed käisid ja ja seal oli ju ka nii, et Soomes oli, oli Juhan Talve keskel töötas kindlustusseltsis, aga kes kirjutas ka aeg-ajalt Soome lehtedes oli muidugi veelgi raskem kirjutada kui Rootsi lehtedes sellest, mis Eestis ja Baltikumis toimub. Ja siis Saksamaal oli Toomas Hendrik Ilves, tema töötas Vaba Euroopa juures. Enamasti oli väga raske läbi pääseda telefoni teel, et kuidas seal mingisuguseid uudiseid saada. Aga enamasti oli ka nii, et üks päev pääses Saksamaalt Eestisse helistama. Teine päev Soomest komas päev Rootsist. Nii et peaaegu iga päev me saime ikka kontakti Eestiga kuidagimoodi ja siis helistasime üle üksteisele peaaegu päeviti või ülepäeviti ja kontrollisime, et kas meil on midagi jälle uut põnevat tulnud. Siis läks ju reisimine natuke vabamaks ja paljud said vähemalt Soome Soomest postitati meili ka vahetevahel niukseid anonüümseid kirju, siis vaatasime läbi sisu, nii tuli siis üks venestamisdokument. Andres Küngile saadetise. Uurisime saime kinnituse, et mingisugune dokument on tõesti liikunud ja siis avaldasime, panime kõik reservatsioonid juurde, aga et tõenäoliselt võib see olla õige, tuli ka väljaanne, 40 kiri tuli teisi dokumente loodusteadlastelt Eesti looduse rikkumise kohta ja, ja siis hakkasid käima inimesed. Üks nendest siis, kes sai käia, siiski oli Juhan Aare, teine, kes käis, oli Mart Laar, käis ka Lennart Meri mitu korda. Nii et meil tekkisid siis väga head kontaktid nende inimestega ja ja väga tihti oli ka nii, et kui nüüd reisimine vabaks läks, siis mõned sõitsid Soome, aga väga suur osa inimesi sõitis siis küljes Stockholmi maailma. Ja siis olime paljudel kaugeltki mitte kõigile, aga paljudel oli kombeks, et siis iga kord ikka külastada ka Eesti maja. Meie juurest käisid läbi kõiksugu poliitikud ja mul on kodus elanud. Üks nädal elas Mart Laar menu juures ammu enne, kui ta esimest korda peaministriks sai, koos oma naisega. Mul oli seal siis üks töötuba ja seal olid küll mingisugused Tarkasid olid olemas ja ma ütlesin, et toon alt keldrist veel vood ei ole vaja, ei ole, me saame siin madratsi peal ilusasti hakkama. Midagi ei nõuta, midagi ei tahetud lihtsalt. Ta sai ööbida ja, ja see oligi kõik, mida mina põhiliselt tegin, olid mingisugused aktsioonid vani, teised olid vanemad mehed, nad väljas eriti käinud. Kirjutasid südamis, helistati sisse või panite artikleid, siis ma käisin rohkem väljas, kui midagi juhtus seal samaaegselt. Ma tegelesin siis mitme organisatsiooniga, kes püüdis Rootsi üldsust valgustada nendes küsimustes, nii et ma sain selle kaudu ka erinevaid dokumente ja nii ja lõime niukse Ida-Euroopa solidaarsuskomitee niuke kohmakas nimi, aga see tähendas, et me koondasime mitte ainult eestlasi, lätlasi, leedulasi, vaid ka poolakaid, kaid, tšehhid, ungarlased ja nii edasi. Kõik need, kelle nii-öelda ühiseks vaenlaseks oli Nõukogude Liidu impeerium, alustasime tööd 70.-te keskel, esialgu lõdvemas vormis pärast, siis juba andsime oma lehte välja ja nii see töö käis, kuni sinnamaani, kuni nõukogude liit laiali läks. Kas Päevalehes võisite kirjutada nii teravalt kui tahtsite, või oli ikka mingid piirid, keegi kuskil näitas näppu. Ei, ma sain ikka enamasti kirjutada nii, nagu ma tahtsin. Muidugi mõne asjaga olid natuke ettevaatlik, et mitte liiga palju tüli tekitada või nii, aga, aga ma ei mäletagi, oleks midagi olulist, mida oleks kinni peetud Nõukogude luurajate jaoks, olite peaaegu vaenlane number üks, ma ei tea, seal vaheldumisi. Kodumaas rünnati, nii et mindi Andres künbjaanskipar oli ju vabanenud huviorbiidis ja kes seal veel olid? Johan Kokla muidugi ka, kes oli varem peatoimetaja, mis mulle kõige rohkem meeldis, oli kui Eesti kommunist vahepeal nimetas mind CIA presidendiks, siin see muidugi oli ju täiesti absurdne, aga see tegi mulle suurt nalja. Te olete olnud väga aktiivne inimene ja nüüd olete Te peatoimetaja, kas see kipuga kuhugi organisatsiooni jälle tegelikult ma tahaks öelda, vabaks võtta? Saaks saaks näiteks Eestis ringi reisida, rahulikus tempos veega korralikult üle vaadata, kuidas riik üldse välja näeb? Ma näiteks ei ole veel Hiiumaale jõudnud, sinna ma tahaks minna. Te kuulsite valitud palu möödunud aasta Persona saadetest. Saadet juhtis Marje Lenk.