Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Eile möödus 54 aastat päevast, kui Jüri Aleksei poeg Kaarin viibis inimestest esimesena kosmoses. Samal aastal tutvustas IBM muutmäluseadet tüübli numbriga 13 null üks kahtem kõrvuti asetsevat jääkappi meenutav aparaat suutis mahutada umbes 19 megabaiti ehk modernsemat mõõdustikus umbes biitmuusikapala mis viib paratamatult mõtted telet. Näed, inimkond suutis selliselt tasemelt kosmost vallutada. IBM rentis mäluseadet 2100 dollarist kuus. Tänaseks pärast inflatsiooniga arvestamist vastab see umbes seitsmeteistkümnele 1000-le dollarile. Mäluseadme omanikuks sai vanas vääringus 115500 USA dollari eest ehk tänapäeva arvestatuna siis natukene odavamalt kui miljon dollarit. Kui võrrelda neid kahte tehnoloogiliste stardipositsiooni. Üks inimkonna liikumisel kosmosesse ja teine välise mälu arendamisel meenuvad esimesel juhul taaskasutatav kosmosesüstik, mis tegi esmalennu sümboolselt täpselt 21 aastat pärast nii lendu ja siis veel mõned Marsilt pilti saatvat kosmosesondid koos rahvusvahelise kosmosejaamaga ning see, et megapaadis ei tasu enam mälu talletamise hinda mõõta. Kuna kolme terabaidi kõvaketta saab kätte 100 dollariga. Keerulises võrdluses jääb ainukeseks töövahendiks emotsionaalne hinnang ja särab miljonite kordseduma kosmoseuuringutes infotehnoloogiale. Huvitav, miks? Tõenäoliselt on info lihtsalt inimkonnale olulisem millele leiab omapära kinnituse isegi meie enda kosmosesse püüdlustest sest oleme maa lähiorbiidile paigutanud nii palju andmete edastamiseks loodud tehiskaaslasi, et need ei taha ilma kokkupõrke ohutajanama ära mahtuda. Mõne aasta eest sattusidki kaks tehiskaaslast kokkupõrkesse sellise energiaga mida võib maapinnal võrrelda 42000 kilomeetri tunnise kihutamisega vastu tugevalt betoonseina. Kokkupõrke tagajärjel paiskus kosmilise keskkonda peenestatud metalse prahti mille purustava toime pärast hakkasid muretsema nii avakosmoses liikuvad astronaudid kui teiste sealhulgas salastatumate tehiskaslaste omanikud. Kusjuures oluline osa kosmilisest prahist kukub Maale tagasi. Erutades omadel nii ufo vaatlejaid kui lennukipiloote ja kindlasti ka paljude riikide kaitsevägesid, kelle mureks on eristada kosmoseprahti võõrriigi ballistiliste ehk kõrgelt kukkuva trajektooriga rakettide rünnakutest. Väidetavalt peavad näiteks USA kaitsekilbi operaatorid arvet umbes 13000 kosmilise objekti üle vältimaks presidendi tülitamist vale sõja väljakuulutamisega. Info armastusele leiab teise kaudse vihje Parkinsoni seadusest, milles öl nord Porkenson sõnastas pärast aastaid kestnud vaatusi Briti riigisektori töötajate seas. Uurija Kased töö võtab endale kogu etteantud aja ja see omakorda kasvatab bürokraatiat, kuna ametnikud lisavad endale teadvustamatult protsesside saaga juurde, kui seda vaid on kusagilt võtta. Noh, vahepeal loodud arvutite lubadusi kasvatada info töö efektiivsust ja vabastada kallist aega on seetõttu just raske märgata, sest tööprotsessi omavale bürokraadile on juurdepääsu vaid teistel temasugustel riigiametnikel, kes peavad samuti töö käigus libistamachirege üle Facebooki või onlain-kaubamaja lehtedest. Kuna kuradi töö sisuks on informatsiooni muundamine, soovitavadki mõned vaatlejad Parkinsoni seaduse kehtivuse laiendamist infosfääri sest informatsioon paljuneb ja võtab endale kogu vaba pinna. Siin ongi võimalik põhjus, miks siis kõvakettapind on jätkuvalt elanud keset kustutamatud andmekoriluse nälga võrreldes inimkonna jaoks kardetavalt tõsisemate küsimuste seletamisega vahemikus vähktõve ravimine kuni kosmoseruumi uurimine. Olgu kõvaketas, ükskõik kui suur hakkab see lühikese ajaga andmetele kama. Ja selleks ei pea olema bürokraat, piisab pelgalt kuulumisest inimliiki. Parkinsoni seadust võikski nüüd täiendada Gagarini efektiga seletamaks stardipauku kosmoseruumi täitmisele infokandjatele. Kusjuures NASA hindab, et kilogrammi kaupa Venemaa orbiidile läheb maksma umbes 20000 dollarit. Aga hinnad on kiiresti langemas ja väiksema paki saab lähiorbiidile läkitada isegi 400 USA dollarist. Kilogramm. Paki sees on aga päris kindlasti mõni mäluseade.