Stuudios on taas Hardo Aasmäe, Uku Toom. Ja täna otsustasime, et räägime maailmavaatest või religioonist või nende kokku põrgetest võimalusest seda maailmavaadet arendada, teha asju, mis on selle maailmavaatega kooskõlas, näiteks külastada pühapaiku, mida vastava usu veendunud pooldaja peaks külastama. Kuigi idee algus oli võib-olla tingitud sellest, et viimasel ajal on päris palju kirjutatud ja räägitud islami pealetungist Hardo sulle sõna. No kõigepealt hakkab ikka peale minu vanast loitsust, et jumalat ei ole olemas, aga on olemas. Kirik ja on olemas usk ja jumala küsimus on ära lahendatud juba valgustusajal kuid kui me räägiksime midagi sellist, et, et kuna jumalat ei ole olemas, siis me kaotame kiriku ja usu ära, siis on see sügav eksitus. Ja, ja see tähendab tegelikult kuldseda. Et me ei mõista seda, kuidas ühiskond toimib. Ja kui me räägime usust, siis usk on väga lai mõiste. Meie jaoks on usk enamasti religioon ehk usk jumalasse, aga paraku usk on see, mis meid kannab iga päev. Ja usk on see, mis iseenesest teeb sotsiaalse elu ökonoomsemaks. Sellepärast et, et me usume ja tegelikult väga lihtsaid asju. Me usume näiteks seda, et, et, et kui meie laps läheb kooli ja ta jõuab sinna, sest seal ei saa midagi juhtuda, me usume, et sellega on kõik korras ja kui midagi juhtub, siis on see meie, meie usuga tänasesse päeva või tänase päeva toimimisse, on see täiesti vastuolus. Toome veel seda, et ta saab seal targemaks. Ja ta saab targemaks ja nüüd paraku juhtubki see, et ta jõuab kooli ja saabki targemaks, aga, aga usk sageli juhib inimesi ja usk on väga lai mõiste ja, ja see, see, millest me sageli räägime, ütleme, religioossest kui sellisest usust, jumalasse, see on tegelikult väga väike lõike üldisest uskumisest. Ja, ja seetõttu kuna ütleme, uskumine igapäevastesse asjadesse on valdav osa usust ja on ühiskonna toimimisel väga ökonoomne viis siis paratamatult oleme sunnitud arvestama sellega, et, et ka teatud religioossed eelarvamused ütleme otse ära mõjutavad inimese käitumist mõjutavad tema hoiakuid ja mõjutavad tema suundumusi. Ja kui me nüüd hakkame, vaatame neid religioone, kui siin räägitakse sellest pealetungil siis me peame siiski kordama seda väga lihtsat asja, et judaism, kristlus ja, ja islam on tegelikult välja kasvanud ühest ja sellestsamast Lähis-Ida kännust ja iseenesest islam on neist kõige uuem ja, ja kui me räägime siin kristlusest, siis kõigepealt jälle igasuguste eksituste ärahoidmiseks, ütleme seda, et et Eestis on teatud mõttes niuke kristlikke jõulusid tõsimeeli tähistatud, no ütleme, paarsada aastat. Aga enne seda on kusagil 5000 aastat tähistatud jõulusid, nii nagu eestlased on pidanud seda mõistlikuks tarvilikuks ja, ja see on püha ehk pööripäeva püha, kus valgus võidab pimeduse ja meil on veel teine väga suur püha, kus kristlased pole isegi suutnud sokutada mingisugust mõistlikku mõistlikku, ma ei tea, kas pühaku ohverdamist või märterlust ehk jaanipäev ja, ja kõik need meie tavad, kui me näiteks ütleme vaatama ise peeglisse, siis jõulu ja jaanipäeva nisukesed, olmelised tavad ja traditsioonid on puhta paganlikud asioon, usk selles mõttes, et me me alateadlikult arvame, et kui me jõuluajal sööme korralikult kõige pimedam aeg, kus traditsioonilises eesti elulaadis ju või, või ütleme, talupojakultuuris ei saanud ju sisuliselt tööd teha. Mitte midagi ei olnud teha, sest teed olid veel parasjagu tümad, metsatööd teha ei saanud ja põllutööd pidid olema kõik lõpetatud vili kuivatatud partel juba töö lõpp pen, Rehepapid oma hingedeaegsed jutud kõik ära rääkinud. Ja, ja siis on tõesti see aeg, kus noh, jõulust, lihtsalt kolmekuningapäeval pidi korralikust peres õlut jätkuma. Ja, ja kui me siis vaatame, et kui palju on neid sügisesi lapsi, siis, eks eks tollel ajal neid seal Jõulukandist tuli ja seda peeti nagu viljakuse perioodiks mingil viisil. Ja see on meid juhtinud nüüd nüüd teisi rahvaid juhivad ütleme, teised arusaamad maailmast ja kultuurist ja kui me räägime, noh, ütleme kristluse islami erinevusest, siis siis esimene pilk, mis neid eristab, on see, kui kristlased annavad veini ka alkoholi isegi kirikus islama, selle puhta ära keelanud. Ja kui kristlased on selles mõttes teatud teatud viisil isegi veidi paganlikumad. Et kui kristlased kujutavad jumalat pildi peal ehk varasemal ajal igaüks tegi ju oma selle õue vaimu, kui me mõtleme, ütleme, eestid tavaaru saama juurde, siis igal igal majal ei olnud mitte oma kaitsepühak nagu kristlastel, vaid oli, oli kas hing või, või haldjas või, või kes iganes ja seda püüti siis aeg-ajalt raiuda ka puusse. Ja, ja see, mida siis kristlased irooniliselt nimetasid puuslikeks, et need olid siis nüüd need, mis ütleme meie arusaamade järgi siis kehastasid seda jumalikku alget. Aga islam on juba nii uus asi, et seal on jumal sedavõrd abstraktne, et igasuguste arusaamatuste vältimiseks keelasid nad jumala poolt loodud piltide ärategemise, mistõttu siis islami kultuur ja kunst on ainult ornamentika. Ma kuulan sind ja mõtlen, et kui sa ütled religioon, on üks võimalus midagi uskuda. Üks paljudest võimalustest, et miks just see on kujunenud selliseks väga tõsiseks löömise kohaks, mis tõi kaasa ususõjad ja kõikvõimaliku sellise, et üksteise maha löömisel, et on ju nagu teisi uskumusi, kas harida põldu sellel või teisel ajal või nii või naamoodi või kas kasutada hobust või käia jalg üksi või uskuda ükskõik mida, sellepärast et ega selles religioonis on ka tihti tapetud 11 selle pärast, kas risti lüüakse, et kahe või kolme sõrmega, eks ole. No siin on probleemiks see, et need usundid, mis olid enne ütleme kristlust, islamit, judaismi olid ju seotud eelkõige sellega, et igalühel oli oma jumal ja neid jumalaid oli palju ja, ja, ja seda jumalat või majavaimu sai tegelikult kandma ainult üks pere. Ja nüüd kui tekkis ainujumala idee, siis oli võimalik luua kiriklik organisatsioon ehk institutsionaliseerinud ehk ehk luua oma üleeuroopalik partei kellel oli siis oma ideoloogia, oma võitluslipp ja, ja see kumm kujundas välja suured parteiliselt massid nimetama seda kristlaste parteiks. Suured parteilased, massid sekretäriga nimega paavst, sekretäri nimega paavst ja, ja, ja seetõttu kes sedavõrd suur kapitali kontsentratsioon, seda usku sai institutsionaliseerida. Sest kui me mõtleme jällegi oma esivanemate peale 1000 aastat tagasi, siis seal kirikuks ei olnud mitte midagi muud kui majavaimu, noh, seesama puuslik või, või see kehastus, mis puutüvest välja raiuti, see oli kõik. Aga nüüd, kui on tekkinud ainujumal, kui, kui igaüks selle natukese selle kirikukümnise paneb siis saab juba ehitada üles terve kiriku kirikutes saab üles ehitada juba noh, tänapäeval eks ole, praostkonna taga, ütleme juba kõikvõimalikud piiskopkonnad jagunesid paavstile välja ja see moodustab ühe suure organisatsiooni. Ja, ja nüüd, kui ta põrkub kui teise mingi sama laadsega vaat-vaat seal tekib see see, mida Huntington viisakalt nimetab tsivilisatsioonide kokkupõrge, aga seal on lihtsalt tegelikult kaks suurt kirikut, Teid, kellel on mingid maid jagada. Ja, ja seetõttu seetõttu niisugune noh, ütleme eesti tarkus ütleb alati seda, et nad, et et kui usumehed hakkavad siin mingeid maid või kirikuid jagama, siis on mõistlik sellest eemale hoida. Ja see seletab ära ka selle, miks Eesti ühiskonnas see apostliku õigeusu kirik ja, ja siis vere, selle moskvakirikutüli leidis nii leigelt vastukaja taha selle kirikumeeste vara jagamise tülisse ennast segada, sellest teada, et seal mingid niuksed õiglast lahendust ju olla ei saa. Et ühelt poolt kirik peaks nagu tegelema hingeõnnistuse ja, ja, ja rõõmusõnumi kuulutamisega. Aga kui tõsiseks tegemiseks lähevad siis kraaklevad kirikuhoonete kõrvalhooneteni, maade, metsade ja majade pärast. Kas võitlev ateism on ka lihtsalt üks konkureeriv partei, võitlev ateism on paratamatult konkureeriv partei, sellepärast et võitlev ateism on ju selline, kes eitab usku, aga koha, kuna seda saadet just alustasime sellest, et et usk kõige elementaarsem all igapäevasemal tasemel meid juhib ja see on ökonoomne, siis me ju ei tea, kas ütleme, buss, millega me kavatseme tööle sõita ja tõepoolest tuleb mee helista ette bussiparki küsida seda, et kas buss number noh, ütleme, 36 jõuab sinna peatusse, vaat just nimelt sellel hetkel me ei tegele sellega. Me eeldame, et see toimib. Me keerame lahti v kraani, hommiku hakkame nägu pesema. Me enne ei helista kuhugi, et, et kas ikka vesi on, me eeldame, et ta, et ta toimib ja me eeldame, me usk sellesse, et maailm meile harjumuspäraselt toimib on valdav ja seetõttu võitlev ateism on loomulik, üks religiooni vorm, sest ta eitab üldse uskumist ja ta ja ta ei pane tähele seda, et, et et usk on ökonoomne igapäevases elus ja, ja ta religiooni kui sellise vastu väites, et kuna pole olemas, pole olemas jumalat, siis ei ole olemas ka kirikut ja usku, aga paraku kirgi uskonna olemas. Jah, ja võitlev ateist usub, et usku pole olemas. Pigem võib-olla isegi, võib-olla asi on isegi nii hull, sellepärast et, et kui vaadata võitlevate ateistide. Neid nagu tänasel päeval eriti loenguid ei pea. Aga kunagi, kui seda võitlevat ateismi peeti, siis siis mina olen ka mõned niuksed loengud elus ära kuulanud ja, ja mina mõtlesin seda, et kui ma tahaksin saada sellest religioonist midagi teada jumala olemusest või olemasolu või mitte olemasolust siis võiks loeng sisaldada põhjalikku, eks kurssi või ülevaadet valgustusajafilosoofiale ja maailmanägemisele, kui see jumala küsimuse ära lahendati. Juba tookord aga kult võitlev ateism võitleb kirikuga, mis on jälle olemas. No sa pidid neid loenguid kuulama ülikoolis pidime selle kohta arvestus andma, nagu ma mäletan Aga tuleme tänapäeva ja selle vastuolude juurde nagu siin märkisime, et vaieldakse islami pealetungi üle, kuhu ta peale tungib üldse, kuhu tal on peale tungida ja kas islam on praegusel hetkel, kui me räägime tsivilisatsioonist ja inimeste arenemisest ja tont teab millest. Kas islam on selline Fonaatilisem usuvorm, kui ütleme, kristlus või mis iganes? No põhimõtteliselt on jällegi küsimus selles, et mida harimatu man rahvas, seda seda potentsiaalse malt fanaatilisem on tema suhtumine religiooni ja kogu sellesse kiriklikku maailma ja see, et võrreldes kristliku maailmaga on islamimaailm suhteliselt harimatu Tom seal pole nagu üldse küsimust, ükskõik millist statistika ülevaadet vaadata. Ta torkab see vahe väga teravalt silma ja, ja see tähendab sisuliselt seda, et oma olemuselt ei, islam ei ole agressiivsem kui kristlus. Aga ta on agressiivsem tänu sellele, et rahvas oma harimatu ja mida harimatu inimene, seda vähem ta kahtleb. Ja niisukeseks leebe religioossus on alati seotud just nimelt sellega, et inimesed kahtlevad paljudes asjades. Ja kui me praegu vaatame kas või maailma seda kõige lihtsamat küsimust, et et jumala olemasolu ufode olemasolu siis siis neid andmeid selle kohta praktilisi empiirilise andmed, et ufod on olemas, kipub olema tibakene rohkem kui jumalajälgede leidmine leidmine maa peal, sest noh, võite ise ette kujutada, kui te satute näiteks koolis usuõpetuse tundi ja saate sealt teada, et jumal lõi maailma seitsme päevaga kuus päeva ja ühel päeval siis puhkas, eks ole. Ja, ja noh, ja teie, teie armsad õpilased, marsivad sealt usuõpetuse tunnist astronoomiatundi, kus siis selgitatakse, kuidas, nagu galaktikad tekivad suur pauk ja ja noh, jumala jälgi pole kuskil olemas või siis noh, see on see vana lugu Joonasest, kelle neelas alla valaskala, eks ole, põlenikest valaskala, kes Joona alla neelata ja, ja, ja, ja siis ta lõpuks sealt kusagilt valaskala kõhus tuli välja siis disnoh selleks et seda mõista, tuleb kuulata lihtsalt muinasjuttu. Punamütsikest ja hundist, kes sattus hundi kõhtu ja sealt siis jahimehed ta välja päästsid. Ja, ja punamütsike, sel puhul on selgelt öeldud, et tegemist on muinasjutuga Joonase ja valaskala puhul, nagu ta pakendatud nagu mingisse vaata noh, nagu nagu veidi tõsisesse tõsisesse jumalikku imetekk teevad teosse. No neid muinasjutt on ka küllalt, kus vaalad laevu neelavad, nii et ma arvan, et see lugu on kuskilt sealtkandist tulnud. Nojah, paratamatult ta ikkagi on ja, ja selles mõttes ei, ei saa seda võtta rohkem tõsisemalt kui ütleme, teatud liiki muistendid. Aga kui nüüd pöörduda selle islami juurde tagasi, siis siis islami pealetungi jutt on tulnud tõepoolest kahest asjast, rahvas suhteliselt harimatu, too ja võimeline olla agressiivsem ja üheülbaliseks täitsa selgelt ja teine on Euroopa liberalism, mis on toonud kaasa islamiimmigratsiooni. See on siis, ütleme, Euroopas ei jaga Ameerika ühendriikidesse ja vot nüüd kui tekib see, et et kui eurooplased on ühel hetkel otsustanud, et nad ei saa ilma immigranti deta elada ja kui Saksamaale tekib niuke kimp türklasi, eks ole, kes hakkavad oma mošeesid püsti panema või siis ütleme Londonis ehitama neid siis see nagu ongi islami pealetung, aga tegelikult tegelikult on probleem hoopis selles, et Euroopasse on emigreerunud inimesi, kelle lastetuba on islami tagahoovist pärit ja on ju täiesti selge, et enamus inimesi oma elu jooksul oma harjumusi tõekspidamisi ümber ei mõtle. Ja vot nii tekibki niisugune pilt, et vaata, see islam on hirmsasti pealetungil. Ja, ja, ja kolmas aspekt, mis jällegi mõjutab, ütleme niisuguse aru saama teket on see, et islamimaades on sündivus kõrgem ehk teisisõnu öeldes, et et kui me India kõrval on islamimaailm selline, kus inimeste arvukus kasvab ja, ja, ja kui see arvamus, kus kasvab noh, siis tundub jälle, et islam on kuidagi pealetungil. Aga tegelikult, kui me teame seda, et kusagil 2050.-ks aastaks maailma elanikkond stabiliseerub, Ta ei kasva, võib pigem väheneda juba edaspidi ja see on kusagil 10 12 miljardi peale. Siis kui me viie 10 aasta pärast istuks siin stuudios, siis me saaks islami pealetungist noh, mitte mingi mingis võtmes enam kõnelda. Sestpealetung on olnud niivõrd-kuivõrd. Aga samal ajal jällegi, kui me teame seda, et 20. sajandil enamus poliitilisi probleeme Euroopas on lahendatud etniliste puhastustega varasematel sajanditel toimuvasse religioossete puhastustega, ütleme, usu sõdadena. Ja kui me mõtleme seda, et Hispaanias on Maureid ikka ühel hetkel välja aetud, siis Me ju tegelikult ei tea, mida Euroopas ühel hetkel otsustatakse. Islamiusuliste ka sellepärast, et kui nad ühel hetkel muutuvad ikka Euroopas täiesti segavaks faktoriks siis mina julgen või söandan siin vastuolus kõik kõikvõimaliku poliitilise korrektsusega. Öelda küll, et, et, et kui see asi hakkab väljuma kontrolli alt, siis ei ole välistatud, et Euroopas üks mauride väljaajamine veel tuleb. Asi väljub kontrolli alt teatud määral ja võib-olla mõnedes mõnes mõttes pisiasjades juba praegu ja kindlasti väga ebasobival ajal Türgi jaoks, kes just tahab Euroopa liitu astuda, kui tulla niimoodi hetke poliitikasse, aga sündmused Hollandis, mis Hollandi rahuliku rahva on kohati mässama ajanud või kuulsin hiljuti ühte telesaadet, kus arutleti D teemal, et moslemid nõudsid kaupluse vaateaknalt nutsu ärakorjamist tuntud Winny Puhhi raamatust, kuna sealiha teadagi on see, mis ei sobi islamimaailmavaatega kokku. Ja kui sellised juhtumid hakkavad sagenevad, noh siis tahes-tahtmata mingi alateadvuses ka poliitikutel hakkab tuksuma see, et kuskil tuleb piir ette tõmmata. No see ei ole praegu mitte ainult Hollandiga, aga kui me ikkagi mõtleme seda, et belgia, mis kogu aeg oli niisugune Euroopa liberaalsuse lipulaev ja käidi ju meile siin ka mõni aasta tagasi selgitamas, kuidas peab nagu venelastega ja ma ei tea, millega veel käituma siis belglase kainestus ainult üks avaldus, mille tegi kohalik moslemi kogukond nõudis araabia keele kehtestamist kui kolmas riigikeel Belgias. Sellepärast et selgub, et araablased ongi slaavlaste balloonide järel kolmas rahvusgrupp ja ja noh, ühesõnaga kuna Belgia ongi tõstnud niukse tõelise liberalismi lipu, siis mitte ja miks ka mitte aga miskipärast belglastega kuidagi kuidagi c kont oli nagu liiga jäme heliga allaneelamis, eks ja ja praegu paistab ikkagi sedamoodi asi minevat, et ei siin mingisugune piir on ja muidugi Türgi on selles mõttes äärmiselt põnev, et probleem Türgiga pole isegi niivõrd islamluses, kuid kui Türgi puhul on mõned kõhklused ja mõned kahtlused, esiteks meie tollega kunagine islami Taassünniparteipealik Erdogan on praegu, vaatad türklaste isa, vaata et peaaegu sama lugupeetud kui kunagine Atatürk. Nüüd see, et islami Taassünniparteipealik on äkki kujunenud Saulusest Pauluseks on üsna kahtlane, ehk teda võetakse siiski hunti tallenahas ja nii nagu lapse suvam. Muammar Gaddafi on öelnud, kes on Liibüa liider ja kujutab endast ka peaaegu prohvet Muhamedi järeltulijat või vähemalt sama kaalukate filosoofiliste arusaamadega. Maailma ees on esinenud ja noh, siin on kolmas, on muidugi Türkmenbashi noh, sellepärast, et tema rubla maa Tsitaadid ju ikkagi kaunistavad Kesk-Aasia suurima, värskelt valmis ehitatud mošee seinu kõrvuti koraani väljavõtetega, nii et nii paratamatult seda Türgid peetakse. No ütleme, niisuguseks kahtlaseks ta on, nagu ta on nagu riik mille puhul arvutitega harjunud inimesed, et see toob sisse euroop, kas see niisuguse viiruse, et kõik need programmid, mis siin Euroopas või kogu see Euroopa elukorraldus? Et see, see võib nagu kokku kukkuda, aga mee jaoks muidugi Türgi on veel eriti noh, ütleme tülikas selles mõttes, et türklased on käitunud kurdidega, Niinuga venelased käituvad stseenidega ja, ja kui, kui türklased tunnustuse, siis venelased võivad oma väikerahvastega kaasa arvatud soome-ugri rahvastega teha tõepoolest mida tahes. Ja, ja siin nii palju, kui seda ütleme see Eesti rolli on mu loomulikult türklased võiksid tulla Euroopa liitu kahel juhtumil. Esiteks üks juhtum on see, et kui tõepoolest kurdid saavad oma autonoomia või, või enesemääramisõiguse, tahavad nad siis autonoomiat või mitte, see on nende oma asi. Ja teine on see, et, et ei ole välistatud, kuna kurdistan on piirkond, kus alles sellel aastal türklased lubasid siseneda ju turistidel. Türgi on ju niisugune riik nagu Nõukogude liit oli, kus välismaalastele umbes poolele riigi territooriumile ei olnud üldse ligipääsu ja nüüd siis tehti niisugune selle aasta žestet vattede endistele Armeenia aladele, mis teatavasti puhastati etniliselt. Ehk täpsemalt öeldes kogu elanikkond tapeti maha eelmise sajandi algul ja Kurdistani ju välismaalastele üldse ligipääsu ei olnud, kaasa arvatud Erse ruumis paiknevatele Eesti küladele. Eesti uurijad ei pääse, pääsenud kogu aeg üldse ligi ja nüüd siis on ju selge, et, et see on kõige, no ma ei tea, kas sobib öelda kõige metsikum kant Türgis üldse. Ja, ja on kaks võimalust, et üks on see, et Türgis viiakse läbi reformid, kurdid saavad enesemääramisõiguse, sest see on noh, peaaegu kolmandik riigist vähemalt territooriumist. Ja on teine variant, et kui nad tahavad iseseisvuda, siis Türgi võetakse Euroopa liitu, aga ilma Kurdistani. Sellepärast et, et terve hulk probleeme Euroopas just nimelt türgi immigrantidega on seotud eelkõige kurdidega mitte türklaste enestega ja siis türklased ajavad mingit niisugust segast juttu, nad on lahendanud selle Kurdistani küsimuse järgmiselt. Nimelt, nad on teatanud, et kurdid ei, ei ole midagi muud kui mägitürklased ja see on umbes samasugune, nii nagu meie oleksime teatanud, et meil ei ole üldse venelasi, vaid Ida-Virus on Ida-Viru eestlased räägivad lihtsalt teist keelt ja, ja samasugune jamps, et sellega on lahendatud, see oleks umbes samasugune nagu venelased ütleksid, et ei, meil ei ole siin tšetšeeni, nendel rahvastel mingit enesemääramist, need on lihtsalt mägi, venelased, lihtsalt mägi, venelased räägivad, noh, ma ei tea mingit mingit hoopis teise keelkonna keelt ja niisuguse mikriga. Täitsa hämmastav on, on kaasa läinud Juhan Parts, Kristiina Ojuland, Toomas Hendrik Ilves ja veel terve hulk lugupeetud inimesi, mille puhul minul kui geograafiakandidaadil jääb mulje, et lihtsalt kaheksanda klassi geograafia tund on lihtsalt inimestel vahele jäänud. Et toetada Türgit praegusel kujul Euroopa liitu astumisel ja koogutada sind Türgi välisministri ees, see on ju täielik. See on täielik absurd, mis näitab, et inimesed noh, maailma asjadest nagu suurt eriti midagi ei jaga selle asemel türklasena öelda, et kuulge, lahendage oma kurdi küsimus ära ja siis vaatame edasi. Noh, võib-olla kaitseks poliitikategelasi ja ütleks, et kohati nad on väga ettevaatlikud oma väljaütlemises, ütlevad, et Me oleme Türgi vastuvõtmise poolt, juhul kui Türgi vastab nõuetele ja juhul, kui ta täidab kõik oma nõuded, täpsustamata, mis asjad seal täpselt täitmata on ja, ja mis seal täitmisele kuuluvad. Aga. Ütleme niimoodi, et olen mina ka eluspoliitikat teinud ja päris suurt ja, ja ausalt öelda tuleb vot need on need kohad, kus tuleb otse öelda. Kulla mehed, ärge lootke, hakake selle asjaga tegelema, pole mingit mõtet hämada. Türgipoolse hämamise mõte on ennast täiesti ammendanud ja, ja, ja niipea, kui see türgi võetakse Euroopa liitu, siis ta võetakse kogu nende probleemidega muutuvad Euroopa liidusisesteks probleemidest ja mida siis türklased hakkad tegema, siis nad hakkavad neid kurde tegelikult nii palju taga kiusama, need valguvad kogu Euroopas ja ma ütlesin juba ennem, et kurdid on üks metsikum seltskond kogu selles selles publikus ja kogu oma probleemi lükkavad nad Euroopa kaela ja ja mis siis edasi? Nii et noh, see on nagu tegelikult see probleem. Aga kui võtta seda religiooni selle koha pealt, et kui Türgi vastu võetakse, annab see Venemaale vabad käed, samal ajal tunneb Venemaa päris suurt hirmu, mida ta on väljendanud, noh, ütleme mitteametlikult, et islami levimine Kesk-Aasiasse või noh ärme siis ütle levimine. Ta ongi sinna levinud, aga et Kesk-Aasia läheb tal käest ära lihtsalt poliitiliselt. No kõigepealt tulles hetkeks veel türgi juurde tagasi, siis kui eemalt vaadata siis Türgi Erdogan ei ole mitte midagi muud kui türgi Putin selle koha pealt, et sisuliselt on seal loodamas isiku võimu ja, ja, ja selles mõttes nagu Venemaa ja Türgi peaks mingil viisil sobima. Kuigi Putin käis just praegu Türgis ja palus Erdoğan laseks veidi suuremaid naftatankerid, Vene eksport naftaga Bosporuse väinast läbi. Nagu me teame, on seal probleem just pakkum pilisi, Tšehhani naftajuhtme kui konkurendiga tegu. Ja see konkureerib loomulikult Vene tankeri ekspordiga Vene naftaekspordiga, mida veetakse sisse Novorossiskist välja tankeritega. Aga Venemaa ise on selles mõttes religioosselt lõhestatud, kui me vaatame näiteks Venemaakaart ehk siis see, mis jääb Uuralist kõik ida poole, seda tundub olevat hirmus palju seda Venemaad, aga seal ei ole eriti rahvast. Ja, ja sellele on oma pilgu pööranud loomulikult hiina, nii nagu ta on seda alati teinud. Aga nüüd kõik see, mis puudutab siin seda Euroopa osa Venemaad siis seal on ju ikkagi islam kui selline on levinud mööda Volgat ja see on Venemaa südames, see on ju Tatarstan, see on ju Baskeerija. Ja, ja loomulikult Põhja-Kaukaasia ja Venemaa jaoks ei ole näiteks budism sedavõrd probleem, sest see on ääremaade usk, see on. Ja see on natukene veel Põhja-Kaukaasias Dagestanis, see on Burjaatia aga, aga Venemaa jaoks on see probleem ja probleem on veel kahes aspektis. Kõigepealt on see tatarlased, on Venemaa põlisrahvas, tahab seda või ei taha, venelased on sundtunnistama. Ja teiselt poolt, kuna Venemaa on ajanud nisukest nostalgilist poliitikat endise nõukogude liidu suhtes ja see nostalgiline poliitika seisneb selles, et et võib-olla see Nõukogude Liidu lagunenud lagunemine on ajutine ja seoses sellega on tagatud endise liidu territooriumil välja arvatud siis Baltikum, kes ühepoolselt kehtestas viisasüsteemi, on nõndanimetatud kodanike vaba liikumine, mis on kaasa toonud selle, et Vene-Kasahstani piir, mis on mitu 1000 kilomeetrit on sisuliselt lahti ja sealt tuleb muidugi niisugust seltskonda Venemaale. Et tänase päeva seisuga venelastel on plaan kehtestada ju Kesk-Aasia suhtes ühepoolselt viisanõue. Turkmeenia aga on see juba ennem šanturkmeenide algatus. Ja teatud mõttes kasahhid on selle vastu, kuid venelastelt tõenäoliselt mitte midagi üle ei jää. Sellepärast, et seda islami seltskond on, kes on Venemaal põliselanikena, seda hakkab ju täiendama mitte ainult Kesk-Aasia, see on ju Afganistan, Pakistan ja, ja kõik, mis sinna taha veel jääb. Igal juhul Venemaa jaoks on see tõsisemat sorti probleem. Ja kui äkki ta noh, ütleme selliste Tatarlastega kes kuuluksid Eestis ERSP-sse ehk rahvusliku sõltumatuse, ma ei kujuta ette, see on tatari rahvusliku sõltumatuse partei liikmetele liikmetega kõneldes, siis nemad ju ikkagi ütlevad seda. Et Moskva oli ju Kaasani vasall ja et tookord, kui võimukeskus viidi Kaasani nõusolekul enne seda, kui venelased muidugi vallutasid Kaasani viidi ju Moskvasse, siis tol ajal käsitleti seda ju hajutisena. Ja kui me näiteks praegu vaatame Moskvas tipp ettevõtteid, siis Moskvas on esimesed 1000 oma käibelt 1000 ettevõtte hulgas Tatari ettevõtted, kusagil 200 Nojah, see on meie põlisuskumuste selline alus alati, et kui eestlased räägivad, et me oleme siin 5000 aastat olnud ja leedukad räägivad fosforiit Ast, kus Leedul oli tähtis osa ukrainlased räägivad Kiievi vürstiriigist, venelased räägivad Ivan kroosneist ja Peeter Esimesest siis tatarlased räägivad Tšingis Khanis patud Khanis. Seal on loomulikult ja kusjuures sinna asi on jõudnud sinnamaale, et et tänasel päeval ju räägivad kasahhid väga tõsimeeli sellest, et Tšingis-khaan oli tegelikult kasahh ja hoopis hoopis sealtkandist pärit ja, ja sel teemal on korraldatud riiklik kul tasemel ju teaduskonverentse. Et ega me ei tea, kust need juured kõik pärit on, aga sellega on samasugune lugu, nii nagu jumala kiriku ja usu vahekord. Ühelt poolt me võime vaielda niukse jumaliku alge üle, kes on siis põlisrahvas. Aga tänasel päeval me võime öelda, et, et, et Venemaal tatarlased on nagu kirik, nad on olemas nendel kompaktne asur ala ja ja nendega paraku peab arvestama ja nemad on Venemaa moslemitest võib-olla kõige tõsisemalt võetav seltskond ja Venemaa kõige tõsisemalt võetav moslemiettevõte muide, Lukoil jah. Kahjuks jah. Nende juhid on moslemid. Alekperov on Aserbaidžaan ja kui vaadata direktorite nimistut, siis üks tatarlane jälitab seal teist. Ja kui vaadata seda, kui, kui peenelt on ajanud koil oma poliitikat erinevalt juutide ärist ehk Hodorkovski ja Jukos ega siis Lukoil, on ju Venemaal firma, kelle puhul ametivõimudel pole kunagi olnud mingeid erilisi pretensioone. Kui me vaatame, kuidas Lukoil ajab asja, et kõigepealt annab ta raha õigeusu kiriku rajamiseks ja kohe kaks päeva hiljem eriti kärata antakse raha mošee rajamiseks siis ühel päeval antakse raha, noh, ütleme orbude toetamiseks mingis vene piirkonnas ja samal päeval või ütleb mõni päev hiljem antakse näiteks korraliku islami usukooli rajamiseks ja ülalpidamiseks ja need numbrid mõnevõrra erinevalt, teine, aga järjekord on alati õige, järjekord on õige, aga numbrid on mõnevõrra erinevad. Ja ma saan aru, et et Lukoil on võtnud tõesti niisuguse väga ettevaatliku poliitika, et kui õigeusu kirik kui jaoks annavad raha, siis nad annavad esialgu nagu suhteliselt vähem, nad ei tea, kas see Ta on hea või, või, või ei ole hea. Aga nad näevad, et see on hea projekt ja siis moslemi ütleme islami pühamu ehk mošee rajamise alad, nad juba palju rohkem on näha, et rahvas rahvale sobib, seal meeldib niimoodi seda asja vaikselt veeretada. Aga kui me räägime siit ja sealt ja üle maailma on need usuvoolud ja usu vastuolud võib nii-öelda siis on olemas ajalooliselt täiesti kindlad kohad, kus on need kokkupõrkepunktid, millest mööda ei saa ja mis ei kandu mitte kuhugi ei immigratsiooni ega mitte midagi. Ja siin tuleb jällegi selleks, et me mõistaksime seda järgnevat juttu, õieti tuleb endale selgeks teha see religiooni roll ei ole nii suur, kui me arvame religioon paratamatult kas introdutseerub, nagu on, ütleme, täpne termin introdutseerub rahvakultuuri või seda ei juhtu. Ehk teisisõnu öeldes, kas ta sulandub selle rahvakultuuri kusse, usk kas tuuakse kohale jõuga või, või, või tuleb ta vabatahtlikult või ta või ta on vastuvõetav. Ja see tähendab seda, et, et Need, religioossed kaanumid, religioossed põhimõtted koos rahvakultuuri hakkavad vastastikku võimenduma, ehk need muutuvad lahutamatuks osaks igapäevasest elust. Nad, nad muutuvad teatud mõttes elu laadiks, on teatav islami elulaad, on teatav kristlike elulaad, on teatanud budistlikke elulaad ja, ja kui seda kannab ühiskonna eliit, siis see toob kaasa paratamatult teatavat tunnustuse. Ja, ja see tähendab ikkagi seda, et kui kusagil piirkonnas need asjad hakkavad segunema, siis on hea ja mugav rääkida. Järjekordsed usud on kokku põrkunud. Aga tegelikult ei ole seal tegemist mitte millegi muuga kui sellega, et erinevad elulaadid. Ja, ja võib-olla kõige klassikalisem, mida me tänasel päeval noh, ütleme, tajume on konflikt ühelt poolt konflikt Gazmiris ja teiselt poolt teatud mõttes mittekonfliktne Beirud ja samal ajal konfliktne Jeruusalemma. Ja küsimus on selles, et, et Beirutis need erinevad kogukonnad seal Armeenia üks neljandik linnastan Armeenia kristlik seltskond, siis on kristlased maroneedid, noh, kes on araablased ja ka kristlased. Ja siis on moslemid jälle kahte satsi sunniidid ja šiiidid. Ehk see oleks võrreldav nagu meie noh, ütleme ma tea katoliikluse ja, ja protestantidega mingil viisil. Kuigi see on väga niisugune Muugandlik käsitelu ja seal on need leidnud oma eriolemisest selle vastastikuse võimendamise ja vastastikuse väärtustamise idee. Ja, ja kõige labasem on seal seotud ju sellega, et et moslemid ei tohi ju liigkasu võtta, see tähendab seda, et moslemid ei tohi ju pidada panka ja panka peavad siis kristlased ja araabia kaelas üldse kristlased, juudid ja Beirutis, konkreetselt armeenlased, nemad on põhiliselt pangapidajad. Aga samal ajal kui tõeline moslem annab kuhugi panka miljardi, siis kui ta sellele miljardi saab tagasi, siis ega siis kingitusi võib moslemi vastu võtta. Ja siis ongi tekkinud niisugune olukord, et seal araabia maailmas nende rahadega pööravad, siis mitte mittemoslemid. Nüüd samal ajal kašmiir jällegi vastupidi, on, on näide sellest, kuidas see on muutunud täiesti lepitamatuks vastuoluks ja, ja, ja ajakirjandus kogu aeg ju räägib sellest, et vot seal on Pakistani India vastuolu ja, ja see on nagu hiina kavalus, et see on niimoodi. Sest kui selles suures Segadikus, mis seal Kashmiri sultanaadis juhtus pärast India-Pakistani teket jõudsid hiinlased hõivata teatavasti 30 protsenti Kashmiri territooriumist või Kashmiri kunagisi sultanaadi territooriumist ja tänasel päeval hiinlasti räägi keegi midagi, et see on lihtsalt niimoodi. Ja, ja kuna see territoorium hõivati India piiri taga, siis see väliselt Ten on vormistunud või kuvandunud kui India ja Hiina piirikonfliktid. Aga see, et see seal juhtus niisugune olukord, et 30 protsenti territooriumist haukasid ära hiinlased ja ülejäänud 70 siis jäi seal jagamiseks kuidagi India-Pakistani vahel. Seda pole nagu tähele pandud ja, ja samal ajal on see probleem nagu teatud mõttes mõistmatu. Sest sest seal kogu see segadus, kes selles, et seda nimetati, sulta laadiks, islamimaalast sultanaadiks, aga, aga probleem oli seal samasugune nagu suurel Euroopa või Saksamaa Euroopa ususõdade ajal kus, kui Vestfaali rahu lõpuks tehti, siis, siis seal oli ju see põhimõte, et kõik võisid vabalt valida omale Saksamaal vürstiriigi, aga antud vürstiriigi usundiks jäi see, mis usku. Just, et kui ta oli protestant, siis noh, ütleme katoliiklased võisid rahulikult minna nagu nendesse vürstiriikidesse, kus katoliiklik vürst ja, ja vastupidi ütleme see Westwali usurahu enam-vähem ütleme niimoodi, nägi välja seal Kashmiri sedasama lugu. Kuna kuna pealikule hindu-ist siis otsustati vaatamata sellele, et valdav osa elanikkonnast on muhameedlased, et see jääb India koosseisu, kuna kuna Briti India jagamisel oli see põhimõte, et noh, kõigepealt Birma läks ära iseseisvaks puhtalt budistlik seal kõik selge, seal kompaktne, tähendab ideoloogia, maailmavaade, rahvastik on enam-vähem nagu ühte masti. Ja nüüd seda hindajat hakates jagama, otsustades jagada, et seal, kus on siis moslemit, need siis teevad Pakistani oli veel ajaloolises perspektiivis või ajaloolis minevikus oli veel ju ida ja Lääne-Pakistan. Tänasel päeval siis Ida-Pakistan Bangladesh ehk ehk bengali, kes olid, olid moslemid või islami usku ja need, kes ei olnud islami usku, nendest sai siis lääne Bengaal ja mis on üks suurimaid osariike Indias ja tollel ajal, kui see India jagamine toimus, siis toimus ka niisugune usuline puhastused, et need, kes olid moslemi usku, need siirduse siis Pakistani ja, ja need, kes olid tänase Pakistani territooriumi hindu Eestis, need siis siirdusid Indiasse. Selle asja käigus löödi maha ka kuskil 500 600000 inimest. Ja noh, ütleme selle selle suurte rahva usulise rändamise tulemusele, aga kašmiir jäigi niimoodi õhku rippuma ja kašmiir ripub õhus siiamaani. Ja kui olla eemaltvaataja ja, ja ühesõnaga noh, kui me sinuga võtaksime praegu niisugune maailma parandusliku hoiaku, siis tõenäoline lahendus oleks seal ju see, et kolm suurriiki, kolm tuumariiki, mitte survet, kolm tuumariiki leppisid kokku, et nad lihtsalt taastavatan Kashmiri sultanaadi iseseisvuse Pakistanalavama tüki ära, annab oma tüki ära ja Hiina annab oma tüki ära ja, ja arvata võib, et et seal saabukski rahu. Aga tuumapommivalitsejad, ma küll kardan, et kui praegu käib seal India-Pakistani vahel mingisugune sekeldamine, siis hiinlased teevad näo, et nemad pole üldse asjasse segatud. Ja muidugi on ka kahtlane, kas taolisel puhul ikkagi rahu saabuks, aga aga see on üks huvitavaid variante. Me oleme nüüd üsna sumbuurselt rääkinud täna kõikvõimalikel teemadel, aga hoolimata sellest, et mitmeid asju sai, jäi rääkimata, mida me algul isegi plaanisime. Teeme me nüüd tänaseks lõpu sellepärast et Juuneid teisigi saateid ees on. Rääkisime täna usust uskumustest, sealhulgas siis ka religioonist. Ja saates oli Hardo Aasmäe, saatejuht Uku Toom, aitäh kuulajatele.