Tere tulemast kuulama lood ja laulud, saadet jälle on põhjust rõõmustada ühe erilise külalise puhul, Maian Kärmas on saatejuhiks ning tänaseks saatekülaliseks on Jaan Pehk. Tere tulemast stuudiosse. Tere. Peaks ütlema. Sinu puhul on võib-olla selline hunt kriimsilm ja tema ametit liiga vähe öelda. Lisaks sellele, et sa oled kirjanik, luuletaja, sa oled muusik ja laulja. Oled sa pidanud ikka väga palju selles mõttes ameteid, et sa oled selle muusika raames nii paindlik olnud, sa oled käinud läbi väga paljudes ansamblites. Steik, koer, selline nähtus Orelipoiss, mõni kõrsikuteni välja. Et kuidas sa seda kõike oled jõudnud, miks nii palju tööd? Sinuni jõudnud sellele on, ei ole väga kerge vastata, sellepärast et ega ma ise väga palju selle nimel pingutanud ei ole, et see asi nii oleks läinud, nagu ta on läinud, aga aga kõik, see on kuidagi mu juurde ise tulnud. Kõik need projektid ja ansamblid, et võib-olla ainult Orelipoiss on selline, mida ma päris ise nagu hakkasin peale hakkasin tegema, aga ülejäänud asjad on ikkagi kellegagi koostöös kunstnik, nimi, orelipoiss, see on täiesti täiesti niisama ja seal ei ole mitte mingisugust tausta taga, lihtsalt mõtlesin, et orelipoiss ja ongi kõik. Aga pärit oled sa Türilt, kuivõrd sa tänini tunned uhkust selle üle või oled kuidagi juuripidi veel ikka takerdunud sinna või oled sa päris tallinlaseks kätte ära läinud? Ei ole, ma olen ikkagi pea ennast Türilaseks ja ma käin seal nii tihti, kui ma saan ja mul on seal ka oma kodu. Muusika tegemine, ma saan aru väga väikesest mudila, sest peale jäi sule külge. Jah, eks mudilasest mudilased pandi lasteaias laulma jääks siis seal vaadati, et võib olla, Pean viisi ja siis olid seal mingisugused sellised toredad laulukonkursid nagu praegu on televiisoris laulukarusselli, aga noh, need olid sellised väiksemad karusselli, kus siis Paide rajoonis sai tiirelda konkurssidel või sellistel esinemistel. Kitarr, kuidas sattus sulle kätte? Kitarriga on nii, et tõsisemalt sattus ta mulle kätte või hakkasin seda näppima võib-olla alles 22 23 aastaselt, et et varem ei olnud kokkupuudet õelt, küll oli kitarr kodus, kui ma olin laps, aga ma ei, ma ei mänginud seda millegipärast. Luuletamine tekstide tegemine, kuidas see seeme sinusse külvati? Kuidagi on millalgi meeldima hakanud ja on nagu jäänud, et huvitavam. Kas see tähendab seda, et teil kodus juba olid suured laiad riiulid täis raamatuid või jõudis kuidagi teist teed pidi sinuni? Nii üht kui teist, et kodus olid suured laiad riiulid raamatuid täis ja jõudis ka teistpidi, et päris selline luuletamine võib-olla jõudis minuni siis, kui ma ostsin endale neli luuleraamatut, mille seas oli ka Andres Vanapa luulekogu koer ja kastekann. Ja see oli täis vaimukat ja noh, sellist absurdimaigulisi tekste ja siis kõigepealt vaatasin, et ahah, et nii saab ka, et see on vist siis ka luuletus, näiteks selline luuletused. Istun aknal, söön juustu. Mida teie sellest arvate? Kõik, et vaatasin, nii saab ka luuletades hakkasin ise vaikselt neid minimalismi proovima ja katsetama ja ega see riimluule rütmitunne tundus ka olemasolevat ja siis lihtsalt meeldis see asi. Aga võtame ette siis need lood, mis just sinu jaoks on need kõige armsamad ikkagi sinu senise karjääri jooksul vei muusikute jooksul, millest me võiksime alustada. Ma tegelikult tahaksin alustada inglist oktav, aga ma ei leidnud selle kasseti üles, see oli ansambel ansambel Türi teise keskkooli, hilisema majandusgümnaasiumi vokaalansambel, kellega me ka salvestasime üheksakümnendat alguses päris ühekassettide ja laule, aga ma ei leidnud seda üles. Sealt ma oleks tahtnud lasta ühte lugu. Kui mul veel ei olnud häälemurret ja monid solist aga võib-olla siis leian seal üles, leian, siis ma toon sulle võib-olla saad lasta kuskil millalgi. Kindlasti rahvusringhäälingu arhiiv oleks tänulik Ka, aga nüüd järgmine on siis seal ansambel galerii, see on minu esimene selline rokkansambel. Mis siis sai alguse sellel ajal, kui ma õppisin Räpina aianduskoolis keskkonnakaitset ja siis ma sain seal tuttavaks kohalike varvastega, kellega siis tekkis selline muusikaline klappi, hakkasime proovima lihtsalt bändi teha, alguses tegema igasugune hirmana kavereid ja mida me seal tegime, aga, aga siis tulid ka mõned omad lood. Nooruse aega, need inglise keeles on äge teha ja siis lugu ongi siis galerii ja Aypelliga. Ansambel galerii ja Liiv kes on selle loo autorit, milline on selle loo sünnilugu? Selle loo autorid on Jakob Rämman, Jaak Rämman ja, ja siis Jaan Pehk. See oligi meie esimene lugu, millest me olime ise ka vaimustatud. Ja selle kitarrikäigu mõtles siis välja Acobrämman. Mina mõtlesin sõnad ja nii-öelda meloodia ja nii see nii see läks. Hiljem muidugi kui meie ansamblisse tuli praegune kuulus laulutekstide kirjutaja Aapo Ilves, kes on ka Räpinlane, kellega ma saime selle bänditegemise jooksul tuttavaks siis tema natukene muutis selle loo struktuuri ja pani sinna paar modulatsiooni ka. Aga neid siin ei olnud. No võtame järgmise loo Järgmine lugu on jälle inglisekeelne, lubanud täna viimane inglisekeelne, see on siis kleeps, pöia leidis lammi ja selle laulu sünnilugu on selline, et minul ei ole selle looga muud pistmist selle sünnilooga otseselt, kui, et mina seda laulan. Aga, aga selle loo autor on Vaiko Eplik. Tema oli siis Claire's Birthday öelda liider, suur uhke liider ja, ja siis millalgi ta arvas, et mina võiks ka mingit laulu laulda, et mis sa seal konutad seal kitarri taga, kogu aeg laulab teist häält, et laulad ühe laulu, sa laulad selle loo. Aga ometigi, millal te Eplikuga tuttavaks saite? Mäletad sa esmakohtumist? Ja ma mäletan esmakohtumist, ma tegelikult mäletan teda ka mingisugustelt. Kunagiste vokaalansamblite konkurssidelt on lihtsalt mäletan seda nägu, kui ma käisin ise ka veel koolis ja siis temaga ei saa Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ansambliga, mina käisin oma Türi. Meie Türi Oktoviga käisime, aga ma olin, sealt on tema nägu meeles, aga tuttavaks sain 90 98. aasta oktoobris, kui Vaiko uus bänd Claire's Birthday oli kaotanud oma kitarristi Priit Võigemasti lavakunstikateedri-le. Ja meil oli uut kitarristi tarvis ja vaik aastas otsa kooli uksest sisse ja mina just millegipärast mängisin kitarriga oisist. Ja siis ta otsustas kohe ja kutsus mind pühapäevaks proovi ja siis me saime tuttavaks. No vot, aga sündis ajalugu, sest klapp teil tundub, on päris hea, mis teid liidab või mis loob selle üsna hea sellise ühise vereringe teie vahel. No võib-olla see, et ega tegelikult me oleme, alustasime koos muusika tegemist, sealtmaalt meil ei ole, nagu oleme jäänud sõpradeks, oleme teinud omaette ja erinevaid projekte nii-öelda või erinevaid erinevaid muusikalisi tegemisi, aga aga eks see seob, et me ilmselt saame mingitest asjadest sarnaselt aru ja me oleme lihtsalt sobime. Ma ei tea No igal juhul teie koostööd saab siis illustreerima sellest poest ei lugu, leidis lahmi. Ikka külaliseks saates loodiale vallutena Jaan Pehk ning meenutame tema muusikutee võib olla selliseid lugusid, mis talle enesele kõige meeldejäävamad armsamad ja, ja aimates, mis on järgmine lugu, siis ma pean tunnistama, et saatejuht on saanud oma hüüdnime järgmisest loost inspireerituna Maiu on piimaauto. Millest lugu tegelikult räägib, kui see otsene pealkiri kõrvale jätta? No otsene pealkiri ongi, Maiu on piimaauto ja tegelikult on tegemist nõnda öelda peldikukirjandusega hooleväli peldikutesse väli WC-des tihtipeale inimestel meeldib üht-teist sirgeldada, pastakas kaasas või siis vildikas ja siis nad kirjutavad sinna mõningaid steitmente ja ja see Maiu on piimaauto, oli kirjutatud Kohila raudteejaama WCs, mina olen sealt see lugu tulijat tegelikult autorikaitses olen loo teksti autor, aga tegelikult võib-olla päris nii ei ole, et see oli ikka kellegi teise kirjutatud. Aga Vaiko alguses. Ja selle loo pealkiri õpime lugema. Kui me hakkasime ükshaaval, hakati tähti ette lugema, n A. Aga siis me mõtlesime kuidagi, jõudsime otsusele, et me paneme samasuguse pealkirja nagu on laulja, nüüd ongi lugu niimoodi, et laulu pealkiri on täpselt sama pikk laulu tekst. A-L. E. A? A? T? Maiu on piimaauto, mille esitajaks ansambel koer, ole hea, räägi ka selle koosluse sünnist ja, ja seltskonnast. See kooslus sündis tegelikult millalgi, kui me tegime ansamblit Claire's Birthday ja siis proovid said läbi, siis tegime lihtsalt endale lõõgastuseks mingisugust eestikeelset improvisatsioon, punki nii-öelda, siis läks vahepeal ansambel laiali. Kleebee kadus sellega ka eestikeelne punkkoer kuskile ära. Ja millalgi oli minu arvates taastulemine seoses sellega. Rain Tolk ja Ken saan tegid filmi Vali kord suurepärase dokumentaalfilmi, siis nad soovisid Vaikolt paari lugu. Me tegime need koeravõtmes ära, kuidagi kuidagi nii. Niimoodi hakkas süsteem meeldima, et me lihtsalt, et läksime ja lindistasime terve plaadi. Sest meil oli muusikaakadeemias oli käpp sees, sest et nii Ivo Etti kui Siim Mäesalu, Kleer 19 õppisid sellel ajal seal helirežiid ja siis me saime seal ära lindistada selle plaadi. Tegelikult on meil teine plaat ka lindistatud, aga see ei ole kuskil ilmunud, et ma ei tea, kas ta üldse kunagi ilmub, aga lihtsalt see kuidagi praegu pooleli jäänud. Aga läheme edasi veel ühe kooslusega, mille lühike ja lööv nimi köök sellegi sünnist äkki annad aimu? Köögiga on selline huvitav asi, et selle kaudselt on selle Ansambli sünnis süüdi Ivar Põllu. Sest Ivar Põllu andis mulle millalgi, kui mina jagasin oma esimesi orelipoisi lindistusi sõpradele. CD-plaatide peal tegin umbes 30 koopiat, lihtsalt, et mis ma olen kodus teinud niisama naljapärast. Sest tema andis mulle vastuplaadi, kus oli peal kirjutatud Hans andur. Ma teadsin seda, et selline ansambel on olemas ja ma teadsin ka, et on paidest. Aga ma ei olnud temaga tutvunud selle ansamblid ja siis, kui ma selle nende esimese plaadi ära kuulasin, siis mulle see väga meeldis ja ma kuskil seda teatasin kellelegi või kuskilt sai siis Madis Aesma seda teadet, ma olin kiitnud nende ansamblit. Ja siis ta võttis minuga ühendust, sellel ajal oli selline suhtlusprogramme internetis nagu MSN. Ja ta võttis minuga selle sedakaudu ühendust ja, ja me sattusime kohe jutule ja ja hakkasime kohe niimoodi lugusid tegema, et tema saatis põhja ja mina laulsin peale me teineteist veel kohanudki ja siis me olime niimoodi umbes neli või viis lugu teinud. Kui me siis lõpuks päriselt teineteisega kohtusime Viljandi folgil ja meil oli väga tore tore esmakohtumine, kui on tegelikult. Taust on juba all, loominguline. See oli väga huvitav ansambli sünd. Aga lugu, mille sa oled valinud pealkirjaga suveks tõrvasse, selle sünnist ja tagamaadest Jah, see on ka üks neid lugusid, mis oli, on siis tegelikult tehtud või valmis mõeldud enne seda, kui me päriselt kohtusime. Ja muidu me vilja viljele mäe võilillel, esimene sellist kodukoha elektroonikat, enamus palasid või suur osa palasid rääkisid Järvamaast ja ja sellega seonduvast, aga siis võib-olla lihtsalt kummardas väike kummardus Lõuna-Eestile ja siis tegime siis sellise looga suveks tõrvasse. Kui need lood, mis me praegu selles saates oleme ette mänginud, tõid sind omasuguste seas mingis sellises spetsiifilises muusikas genes seltskonda, inimesed teadsid, kes sa oled ja juba hindasid sind väga kõrgelt siis selline lugu, nagu see alles jääb, mul on tunne, et see tõi sind suure pauguga tegelikult areenile, sest et seda lugu mängiti raadiotes väga palju ja inimesed hakkasid aimu saama tegelikult, kes on Jaan Pehk, sina oled selle looga valinud siia saatesse, miks? Ma valisin selle loo siia saatesse sellepärast et et sellel loog sünnilugu on ka jälle on huvitav, et ta ei, ta ei ole lihtne, lihtsalt, et istusin maha, kirjutasin loo valmis, on nagu kõik. Kordselt kõlasid selles loos hoopis teistsugused sõnad. Ma tegin Raadio kahele millalgi aastaid-aastaid tagasi hommikuti selliseid sünnipäeva tervitusi, kus iga nädala nädalapäeva sünnipäevalapsele siis hommikuti ise valisin välja, kes sünnipäeva lastest vääriks mõnda laulu. Ja siis tegin pooleminutilisi õnnitluslaulukesi. Ja siis ühe sellise laulu tegin ma maid dringile, ehk siis Vanemuise teatri näitlejale. Ka suurele mehele ja selle sõnad kõlasid Mait Trink, siin taustal maa, sa tehase tunne alles jääb. Siis lugu kadus sinna teiste sünnipäevalugude sekka ära. Möödus jälle mõni aeg mõned aastad ja siis kutsus mind oma lühifilmi Ove Musting. Ja filmisime seda Lõuna-Eestis, oli väga tore nädal ja siis millalgi ome, mõtlesin, et võiks olla samavõtete käigus 304. päev hakkas uurima, et Janet võiks mingi hea lugu ka olla selles selles filmis mõni selline, mis võiks nagu kuidagi sobida ja mul oli arvuti kaasma, hakkasin neid seal vaatamas ja loba juures kodus ja ja siis tuligi see mait ringi lugu ka sealt välja ja ma olin selle juba millalgi olin juba teinud, kallis sõber sind austama, lihtsalt mingi demo ja Ovalise väga meeldis ja siis ta ütles, et kuule, aga homme võiks sellele videoga kohe teha. Ja siis oligi järgmisel päeval video tegemine võttis umbes pool tundi, sellest umbes 15 minutit hoidsin ma koera süles, Mõigutusin suud koos Tarmo Tagametsa, kes mu kõrval oli Ove silmis ja siis see video lõigata siis filmi, no päris video lõigati filmi ja siis nendest fragmentidest kokku kokku ja vaiku aitas teha, siis oli seade nii-öelda arengulisegeerbisade loom, teise ossa. Kallis sõbral siin taustal. 100 ja see tunne On suurte meeste suured. Oo, kallis, tuttasin taustal. Sade ja see tunne On suurte meeste suured. Külas siis orelipoisilt see alles jääb, ikka saade, lood ja laulud on praegu eetris saatekülaliseks. Jaan Pehk, kuidas tegelikult sinu selline loominguline balang välja näeb? Kas sa kirjutad laule oodates, millal tuleb tõesti kuskilt ülalt mingisugune inspiratsioon või oled sa selline kirjutaja, kes ootab tellimust mis tõukab sind, mis käsib sind haarama kitarri ühte laulu looma? Tavaliselt on, et ma ei oota midagi ja kui tuleb, siis tuleb ja ma ei ei kipuga midagi punnitama. Et tavaliselt hakkab täiesti ettenägematu hetkel mõni meloodia peas, kerime ketrama ja ja tavaliselt ei ole siis kitarri just ühes mulle millegipärast füüsilise tööga seoses raiun puid või mis siis hakkab midagi hakkab ketrama, samamoodi tuled, luuletused on, olen tähele pannud, et, et on selline selline asi selliselt. Nendel hetkedel on tulnud rohkem, kui ma olen tegelenud füüsilise tööga, võib-olla ma peaks rohkem jooksma või ma ei tea, ujuma. Nad on, nad ikka tulevad iseenesest ja siis kuidagi mõni asi seedib, võib seedida paar aastat, enne kui sinna mingi teine osa juurde tuleb, näiteks valsiga niimoodi. Et see oli samamoodi demona oli olemas mitu aastat ja siis lihtsalt mõtlesin sinna mingi osa veel nagu, et noh, et see on nagu jumal juhatas. Mis on järgmine lugu? Järgmine lugu on ahah, son, kontus, firmus ja realistliku inglilaul. Ma valisin selle loo siia sellepärast, et kontos hirmus on ilmselt selline ansambel, kus ma olen kõige kauem üldse olnud. See tähendab siis seda, et saime kokku 2001. aastal siis juba 14 aastat, aga meil on selline. Selline kiiks on, et me teeme umbes ühe kontserdi aastas siis kui kõigil aega on. Tavaliselt kõigil on nii palju tegemist ja seal on siis kaks heliloojat, ehk siis ansambli kokku pane ja panija. Andres Kontus, kes on suurepärane pianist ja, ja tegelikult erialalt tromboonimängija. Ja siis teine helilooja toobri kuul, kes on ka suurepärane pianist ja suurepärane helilooja. Ja siis see Tal on ütleme niimoodi, proge-rocki ansambel ja tekstid on peamiselt, on Juhan Viidingut, aga mind kutsuti sinna millalgi laulma. Päris ammu. Tore on korra aastas nende tüüpidega kokku saada, sel ajal veel Tiit Pärtna mängib bassi. Rahula plaan on kitarril ja Andrus Lillepea trummidel. Ansambel konfirmus realistliku inglilaul. Janne, sinu, eks selliseid armsamaid kooslusi täna mulle tundub vähemalt kokku kolmekesti, näete ta väga armsad välja kõrsikud. Kust te selle nime saite ja kuidas te üldse kokku saite? Meil on selline legend, mida me alati räägime sellest, et see kokkusaamise jutt on hästi pikk ja keeruline aga kokku saime. Legend on koos siis selle selle nime saamislooga, et saime kokku ühel muusika muusikasündmusel. Ajasime kolmekesi juttu. Tundsime juba varem teineteist. Ehk siis kolmekesi kolmekesi teineteist tundsime juba varem varem 11 ja seal peol juhtus viibima ka Madis Aesma, kes meid kaugelt silmates hüüdis. Hei, kõrsikud. Ja meil oli sellele hea meel, kõik naersime ja siis mõtlesime, et olekski selline ansambel teha. Ja siis tegime selle ansambli. Aga valinud oled sa sellelt ansamblilt sellise loo nagu elud, asjad. Ma sellepärast panin selle, et see on minu kirjutatud laul, noh, see on kõige üks värskemaid Lugusid, mis kõrsikutel on, tuleb viiendale plaadile. Elutoas ja ilmaolud segamini aetud südamed on murtud valedega kogu väike maailm ka, et kuid su kõrval tähtsusetus lõi kõik tundu, ma ei peatu oodanud, kuid miski siin ei muutu. Ja ma tean peagi sulle ära, räägin kõik. Elutoas ja ilmaolud segamini aetud südamed on murtud valedega kogu väike maailm, kaetu, kuid su kõrval tähtsusetus kõik tundu. Ma olen oodanud, kuid miski siin ei muutu. Ja ma tean See on ühte ja kes sulle ära räägiti? Jaan Pehk, sinu puhul on võimatu vist kokku rehkendada, kui paljudel plaatidel sa kaasa oled löönud ja kui paljudes koosseisudes, kas sina ise oled kunagi neid arve kokku löönud? Ei ole, aga noh, eks kui järele mõelda, siis ma arvan, et enam-vähem mõtleb välja ka, aga ega neid nii palju nüüd ka ei ole, et see kuidagi ulmeline oleks. Lisaks sellele oled sa tegelikult muusikalidest kaasa löönud erinevates projektides üks põnevam kui teine, üks Diatraalsem kui teine ja oled ka laulupeol üles astunud. Ja laulupeol olen ma lauljana üles astunud juba päris juba kaheksakümnendatel, aga aga teksti autorina nüüd jah, eelmise aasta üldlaulupeol ja ja siis paar kaks aastat varem noorte laulupeol. Need kaks lugu on mõlemad olnud tellimus, lood niimoodi. Tauno Hints on teinud muusika ja mina olen tegelenud tekstiga. Ja see on olnud selles suhtes hästi põnev, et protsess on aega võtnud mõlema nende loo puhul. Vähemalt aasta, kui mitte rohkem. On olnud palju kohtumisi omavahel asjade arutlemisele seedida laskmisi settimisi ja kuni lõpliku täieliku valmimiseni. Et selles suhtes on olnud põnev, et sa ei tea, alguses sa ei kujuta ettegi, mis moodi see asi lõpuks võiks välja tulla. Aga kas oli ka selline paine, et nüüd läheb väga tähtsale sündmusele see sinu tekst, et et kas kirjutamise hetkel see kuidagi sind survestas ka? Seda mitte, et ikka tahad, ikka vaatad, kuidas on arusaadav ja millised on teksti teravused ja kuidas asi võiks kõlada, eks ta on kõik veel seoses sellega ka. Mõlemad Tauno ka vaatasin, et kuidas muusikasse sobiks, kuidas tekst lasi jälle teksti sobiks ja millest jutt on ja seal on, loomulikult oli suureks abiks ja tagant kihutajaks ka meie meie sellised tandemi idee autor Aarne Saluveer, kes selle selle mõte tuli, et me võiksime seda teha ja tema mingite kohtade veel meid kindlasti julgustas ja noh, näiteks et minu isamaa oled ilus ja nii kole korraga, et kuidas lapsed seda laulda saadaga. Arne ütles, et see nii peabki olema, et see on õige. Kuulame siis, kuidas kõlab sinu ja Tauno Aintsi koostöö ja pärast räägime, mis tundeid see sinus tekitas? Minu isamaa laulupeo esitus mudilaskooride esituses ja mis tunne see oli ikkagi kuulda see aasta tihedat koostööd, kus Tauno Antsigalysis formule veerunud üheks teoseks, mida nüüd nii paljud inimesed laulsid, noos oli ikka väga hea tunne. Ütleme, et ei kipu emotsioonides nagu laskuma kuskile või tähendab tõusma kuskile kõrgetes sfäärides, aga ma ikkagi ütleksin siin sõna, ülev ta oli, oli tõesti üleval. Ja sa ütled, et sa väga ei armasta sedasi tõusta pilvedesse, aga oma emotsioonidega, aga sa siis selline liigutu ja ei ole, et kuuled midagi ilusat, pisar tuleb silmanurka. Pisaratega on nii, et need võib-olla tilguvad sissepoole mulle, et ma väga emotsionaalselt ennast väljapoole java kui nüüd nagu lähedalt psühholoogiaradadele. No psühholoogiaradadel jätkata magus teema minu kui saad töö jaoks, et et tegelikult laule kirjutades tegelikult, kui palju sa tegeled teraapiaga, et sa kindlasti ammutad ümbritsevatest inimestest inspiratsiooni või siis lausa WC seina pealt nagu Maiu on piimaauto puhul, aga, aga kuivõrd sa tegelikult saad seda tõuget ka omast elust, et tegelikult sa oled kodeerinud mõningaid oma elusündmusi lauludesse ja nõnda need välja elanud? Ja ma usun küll, et see on täitsa võimalik, ma ise ei ole sellesse nagu väga süüvinud, aga ka kust mujalt need laulud ikka tulevad, kui inimese enda juurest? Aga mõned lood sünnivad kohapeal kohe inspireerituna nendest inimestest, kes on sinu ümber jällegi teades, mis on järgmine lugu on, kui ma mäletan õigesti aastast 2006, kus selline kolmikkohtumine nagu sina, Vaiko Eplik ja Jarek Kasar, kes miskipärast lõid siis kohapeal siin nüüd sellise sviidi nagu maailma loomine. Miks sa üldse ellu kutsuti, kuidas ellu kutsuti? Me oleme sama koosseisuga ja kus on meile, lisaks on Madis Aesma basskitarril ja Raul Saaremets trummidel oleme tegelikult andnud. Ma arvan, kuskil 20 sellist kontserdi, kus me läheme lavale, me ei tea, mis toimuma hakkab ja, ja ütleme, selline popim improvisatsioon või elektroelektrovõi, et kõik, kõik tuleb kohapeal muusika, meloodia, sõnad. Kuidagi oli nii, minu arust oli Vaiko kaudu kuidagi see, see sessioon siin võimalik vanas raadiomajas teha. Võtsime selle ette kõigile pandi mikrofonid nina ette. Nii palju oli, et leppisime kokku mingi pealkirja, näiteks naise loomine ja siis ongi nii, et alustame kuidagi. Jarek alustas klaveriga. Teised tulid juurde, millal endal tundus õige olevat ja nii see nii see sai. Miks sa sellest pikast pooletunnisest süüdist just naise loomise sellesse saatesse valisid? Mulle lihtsalt endale on see lemmik sele süüdil paladest. Aitäh sulle, Jaan Pehk stuudiosse tulemast, aitäh sulle nende nende armsate ja südamlike ja ka värvikirevate kildude eest, mis sa meiega oled jaganud tänases saates loomingulist jätku sulle ja tänud, aitäh.