Lood ja laulud käivitub ning tänases saates on meil külaliseks Tõnis Mägi satiiviksika Maian Kärmase, tere tulemast uudise. Me ikka oleme alati selles saates teinud väikese sellise sissejuhatuse ja kokkuvõtte võib olla inimese senisest muusikuid eest, aga sinu puhul, ma arvan, me võime sellest üle hüpata ja üks asi, mis, mis mind on sageli sinuga seoses saatnud, on see mõte, et kui sinu poole pöördutakse siis kõik pöörduvad justkui kuružee poole. Et kuidas sa sellega nagu suhestuda või kas sind häirib või mis tundeid see sinus tekitab. Tavaliselt. Tead ausalt öeldes, kui keegi kuskil ütleb Stan, rohkem tuleb seda, et kuskil keegi tuleb öelda, tuleb öelda, maestro panuks astuks, siis mul käivad külmajudinad õlerest. Maestro on Ernesaks ja maestro on Neeme Järvi ja, ja rääkimata Pärdist ja kõikidest ma ei suuda seda seda tiitlit kuidagi niimoodi rahulikult vastu võtta, sest et ma. Ma arvan, et ma olen, olen laulukirjutaja, ta eelkõige ja mitte mingisugune suur helilooja ja mis tahes. Aga et äkitselt lihtsalt on paari looga, dubleeritakse sind maestroks, nutab natuke jahmatama, paneb mind jahmatama ausalt. Aga sa suudad sellega kuidagi ikka mingi muigega toime tulla. No muud moodi ei saa, muud moodi ei saa, kui tõsiselt asja võtta, siis ilma huumorimeeleta siis oleks väga keeruline elada maailmas ja. Alustame lugude noppimist sinu noh, kümnendite pikkuselt muusikutele. No ja ikka jah, see 70 ütleme nii, et 75.-st aastast saadik siis siiamaani olen ma kui rääkida sellest, et ma olen oma muusikat laulnud ja kirjutanud ja mänginud juba siis on see ikka kaua ja 30 aastat rohkem karlegendi vaikiv. Aga samas tekib tunne või tahaks küsida, et et mis hetkest sa pead seda oma tõelise muusikutee algust nagu või mis hetkest sa seda tähistad? Selles mõttes, et mingil hetkel sa olid põhiliselt laulja ja mingil hetkel sa otsustasid nii, mina hakkan ise kirjutama. No eks need katsetused olid KMA, aga, aga esimene niisugune suurem mitte isegi katsetus, vaid, kus ma äkitselt tundsin, et nonii, nüüd tuleb see ära teha. Ja siis ma võtsin Tõnis kõrvitsaga, võtsin ühenduse ja ütlesin, et tead, mul on üks lugu, et ma tahaksin selle looga, et kas sa saad sellel arranžeeringu teha. Ja ta andsin talle selle loo ja ta tegi selle arranžeeringu ja see võitis kõik kõik, kõik, kõik auhinnad pimedale muusikule on see lugu ja sealt alates, kuna ta oli, ta võitis isegi vist tollal on see eriti naljakas, kui 75. aastal 76 või midagi, nii et oli seal ikka Grand Prix, mis tahes ja siis oli Tartu üli villast üliõpilaste lemmik ja, ja ma ei tea, mis kõike. Ühesõnaga ta võitis kõik preemiad. Vähe sellest laulu, kui ma läksin, veel 76. aastal oli Vilniuse tornid, üleliiduline Üleliiduline lauljat, kurss kus ma seda laulu laulsin, kuigi Eesti filharmoonia ei lubanud mul pühendanud muusikud kaasa võtta, sest et kultuuriministeerium üks tädike ütles, et see ei ole mingi mingi laul, kuigi ta oli just võitnud. Kõik preemiad tuleb võtta mingi korraliku helilooja laul, kas siis hoit või mistahes ema, lihtsalt võtsin filharmoonia rektori kabinetist, panin selle noodid, panin, panin pihta, sõitsin nende nootidega, sõitsin enda laul, eks ole ka, see oli talle ainult laua peal, seal filharmoonia direktoril partituur, võtsin need kaenlasse ja, ja lendasin Vilniusse. Lõin selle kõik kinni oma lauluga, kusjuures edaspidiseks veel niipalju öelda, et edaspidi seal oli, oli žüriis David tuhmanov kuulus liidu helilooja, kes hakkas mulle pärast seda laulu kirjutama, nii et see on üks väga oluline laulinud pimedale muusikule ja see on pühendatud House Filitsianale Steve Wonderile ja muidugi rei Charlesile, et kuuleks ühe väikse jupi. Ja kuldseid vilja. Jahvi taevalael. Vaid kuulemmere möginat. Mis nagu vaba lind lendab kõrgele? Taavi poleta. Ei ole Eva, kus näinud Ja on? Ka. Verevenda. Jätkame ühe tõeliselt ilusa looga, mis on ka üks minu suuri lemmikuid sinu loomepagasis ja sinu repertuaaris on kaunilt kaua ole hea, räägi selle ilusa meloodia ja teksti sünnilugu. See laul kaunilt kaua. Minu tütrele kirjutasin oma tütrele Liis-Katrinile, kes nüüd on Liis-Katrin Avandi. Ja siis, kui ta oli tillu-tillu veel, et on video, kus me jookseme tagant, mis ta võib-olla kahe poolenev, jookseme meres pärnu juures mingi laht, kus oli kivine põhimere mererannas, ühesõnaga, ja sealt edasi siis läheb merre, kus kivise põhjaga Meri Liisu mäletab seda, kuidas seal oli nii valus oli joosta, miks isale ta kogu aeg niimoodi käest tirive seda videot teha, sellest laulust? Meloodiat meloodia tuli jah, kuidagi nii nagu need laulud mul on tulnud, et istud klaveri taga, mängid ja mängid ja mõtled. Mõtlesin konkreetselt, mõtlesingi liisu peale. Kuidagi kuidagi see mõtlemine tema peale, see niisugune armastus ja kõik see, see nagu iseenesest panime, lasi mul panna käed klaveri peal õigetele klahvidele. Nii et tuli tuli selline lugu. Ise ma ei saanud tekstiga hakkama väga hästi ja palusin, et mu armas sõber Ott Arder, keda paraku enam meie hulgas ei ole. Et ott Arder teeks sellele teksti ja ta tegi täpselt sellisel eksi, nagu vaja. Ei ükski. Peatada saab. Mure äärme Värska. Unedes Klootes videole. Kaunilt kaua, kas sellest laulust on teil hiljem jutuga olnud Liis Katriniga või või kuidas tema selle laulu on läbi aegade vastu võtnud. Jaamale. Aga sellelt sellel teemal olen rääkinud ja, ja teda muidugi puudutab igal juhul. Aga just mis põhiline vistel meelde sellest laulust on see, et ta pidi mööda teravaid kive jooksma selles külmas vees. Et põhiline on see mister kahe poole aastasel lapsel meeleja meelde jäänud. Aga tütreid on sul hulka rohkem? Nemad on võib-olla võtnud ka sappa, et issi, kus minu laulan. No igale igale tetralaulausena, kõikidel neil on laul olemas ja kui ei ole laul, siis on olemas instrumentaalpala. Tüdrukud on musikaalsed, eranditult kõik kaks nooremat tütart mängivad mängivad suurepäraselt juba viiulit, klaverit, et 15 aastane Liidia just äsja koolis oli vaja teha üks loominguline töö kas siis maal või mingi luuletus või midagi sellist või, või mingi pillilugu. Aga ta võttis endale raske ülesande tegija laulu koos tekstiga. See on väga-väga äge, mis ta tegi, väiksem tüdruk on teinud juba kaks laulu, näiteks mis on koos tekstiga ka, nii et on noh, eks näis, vaatame, mis elu toob. Aga vaatame, millise lauluse järgmiseks välja valida. Tead sa, kuna kuna siin juba läks oma tütardest läks jutuks, siis ma mõtlesin seda, et võtaksin üks, üks plaat on mul Vestlus Hermaniga. Plaadi peal on lugu, mille nimi on Vestlus, Hermaniga siis instrumentaalpala. Ja see vana, see on üks, üks väheseid minu instrumentaalpalasid, mis ma kirjutanud olen, ma olen neid veelgi, et mõnda võib, pärast pole veel vaadata, kui meil aega on. Elasime siis veel Tartus, need nüüd melam Elva juures Tartust, ühesõnaga eemalt rohkem Lõuna-Eestis. Ja elasime Võru maanteel selle õhtu õhtu vilja, selline ilus suveõhtu ja ma läksin klaveri, tahaksin klaveriga midagi improviseerima. Ja siis ma olin hommikuni õhtul hilja, hakkasin mängima, ilmselt hakkas justkui hargnema, mingi lugu hargneb ja hargneb ja hargneb ja, ja, ja lõpuks ma sain aru, et ma teen praegu instrumentaalloo, aga sama mõtlesin Mirdi peale minu kõige noorema tütre peale, kes tollal oli veel 2005. No ikka väga väike ja kui ma selle instrumentaalpala valmis sain, siis ma mängisin seda Kärdule ette oma naisele. Ja karta ütles, et tead, et see on, see on selline pala, et vaata, kui on suveõhtu ja lähen näiteks kuskil Elva juures näiteks läheb mööda tänavat, aknad on pärani, sest et on, on palav, kardinad lehvivad tuules ja keegi mängib, kusagil mängib, mängib pianiino, mingit lugu. Ja saa aru, see läks natuke aega, läks mööda ja me täpselt sellises kohas elamegi täpselt see muusika sobib sinna Elvasse nagu lolle lollakalt kõlab aga aga tõesti nagu rusikas. Siin ta on. Vestlus Hermaniga pühendatud siis või, või on see kirjutatud Mirdile väiksele pildile? Ole hea, räägi Tõnis Hermannist, kuidas sa selle klaveri, sest klaver, kuidas sa selleni jõudsid, kust sa selle leidsid? See Herman on olnud minuga kogu mu elu, aga see Hermani kinkis klaveri pianiino siiski, kes minu emale, minu vanaisa, keda ma pole kunagi näinud, Anton Mik kinkis emale, kui ema oli niisugune 11 aastane. Ema hakkas mängima klaverit ja, ja harjutama laulu kui emast rääkida. Tegelikult võikski nagu natuke rääkida on see, et tema oli. Ema oli ühel hetkel ikkagi üks, üks väga-väga hea laulja Eestis, aga see oli see aeg, millest ikka aastakümneid ei tohtinud üldse rääkida, nimelt 40.-test, eks ole, mu ema oli Endla teatri primadonna 43. aastal kuisakslased sees olid. Ja tõesti ta Ta laulab väga, et ta veel elus on 96 aastane. Tohutult hästi laulab ja aga paraku oli ainult siinsamas Eesti raadio segakooris laulis, et ta kutsuti ka mingil hetkel Estoniasse, aga ma ei tea, mis põhjusel ta sinna ei läinud. Niisiis, vanaisa kinkis selle Hermanni, kinkis mu emale ja, ja, ja see toodi Saaremaalt ära 50. aastal vist, nii nagu mulle öeldi, et ma olen oma juurtega saarlane. Juhul kui oleks kõike kataclism toimunud, mis Eesti rahvaga neljakümnendatel toimus, siis väga suure võimalusega oleks olnud Ivo Linnaküla. Et seal on väga kummaline iseenesest, teistpidi siis kui ma elasin Pelgulinnas kunagi, siis olime Jaak Joala elas väga lähedal mulle. Et see on, ma olen mõelnud, et see justkui ei saa nagu juhus olla või kuidas see nii saab olla? No ühesõnaga, Herman 1050. aastal toodi ära legendi järgi väidetavalt niimoodi, et oli toonud orisaarest pandid, auto autokasti, sõideti selle selle klaveriga siis praami peale ja praami peal olid, olid Saksa vangid keda vene sõjaväelased siis valvasid ja Saksa vangid olid siis ühel hetkel palunud, kus nad võivad mängida seal klaverit ja see oligi mingi saksa mongoli mänginud selle Hermanni palvel. Nii et ta lõpuks jõudis siis meriväljale, kus mina sündisin 48. aastal ja nii ta on siis kogu mu elu minuga kaasas käinud, et Herman, Eesti klaver, Eesti klaver on 260 aastat vana eesti klaver sele. Klaverimeistri nimi ongi Herman, eesnimi on muide Hermanni perekonnanime jurak. Ja neid klavereid on suhteliselt vähe järgiaga, nende on erakordselt hea kõlaga. See kõla on küla on see, mis mulle tohutu meeldis ja 2005. aastal ma otsustasin äkki, et peaks, tegelikult peaks selle pilliga tegema. Terve plaadi. Võtaksin sedasama plaadi pealt, võtaksin kõige esimese laulu. Ja selle teksti autor on Andres Noormets. Laul sai selleks tehtud. Ta oli üks üks teatrietendus, nimelt hindaaler ehk müüdud naer. Ja Andres Noormets tahtis, et ma kirjutaksin sellele etendusele. Muusika-aasta oli siis 96. Ma kirjutasin, kirjutasin palju siin muusikat, üks õnneteks Timi laul, näiteks tuntud lugu. Aga see, mis nüüd kõlama hakkab, see on aastaring, on ta nimi. Ja see on natukene tundmatu, on lugu nii, et seda võiks kuulata. Lood ja laulud oma mõtlikel radadel, Andres Noormetsatekstile oli see pala aastaring ja plaadilt Vestlus Hermanniga stuudios ikka külas. Tõnis Mägi. Sa võtad aega, et ütelda asju nagu just kõlanud looski ja tekst on sinu jaoks oluline. Ja nii ja naa, võin öelda, et on oluline mõnikord ja mõnikord ei ole ka oluline. Mõnikord on see kõik, kõik sõltub, sõltub kontekstist, sõltub sellest tekstist, sõltub või sõltub tekstist. Muidugi siis on oluline, teinekord on see, et mingi laulu ja sa proovid sinna vägisi teksti panna sisse. Ja mitte mitte midagi ei tule, lihtsalt mitte midagi ei tulegi välja üldse. Ja, ja siis on juhtunud selline lugu, et et ta laulab mingi võõras keeles. Ühesõnaga, tegelikult on seal nonsens, eks ole, mis võõras keeles või. Aga sellel hetkel olles selle loo küljes nii kinni või see meloodia ning viib see meloodia ja rütm ja kõik see viib sind kuskile, mingisse mingisugusele teisele levelile, kuskil mingisugune teistsugune ruum on olemas, mingi teistsugune, teistsugune, teistsugune galaktika lausa kuskil täitsa viib ära siis proovid sinna hakata nagu ütle ma mõtlema tekste välja ja, ja tekstid ei, ei no ei tule. No ei tulegi ja siis lased sedasama teksti, mida sa oled laulnud siis kui see lugu valmis koos selle nii-öelda hõbedast uttu, ruber alla balla, Karel alla sellega. Ja mul on siiruse plaat, mida ma pean üheks parimaks plaadiks. On siiruse plaadil on esimene lugu, mille nimi on Sirius üldse see mul komme, selline, kui mul on, tollal ei olnud veel mobiiltelefon olemas, muidugi, aga aga oli mul, makk oli üleval ääre peal, klaveril pianiino ja nii kui mul tekkis tunne, et ma võiksin nii-öelda selle salvestan endale mällu. Ja kui ma olin seal kõik üles võtnud siis mul äkki tundus, jutt on praegu näiteks konkreetselt ühest loost, aga neid lugusid on veel. Mulle see meeldis, kõik see, see keel, ma kirjutasin selle ülesse ja kontserdil laulsin seda täpselt samamoodi, nagu ma siin laulsin, täpselt samamoodi. Minu sõber Kaarel Kuurmaa, kes on õppinud teoloogiat Tartu Ülikoolis ja, ja on aramea keelt näiteks. Noh, peab oskama. Mitte ta ei oska. Ta on õppinud seda, eks ole, ja, ja kreeka keelt ja ja tema Kaarel Kuurmaa arvas, et see on aramea keeles, mul on vähemalt heebrea keeles on see või siis mingisugust sellises murdes lauldud, ta ei tulnud selle pealegi, et see tegelikult ei ole. Aga aga ikkagi, see tekitab küsimuse, et, et kuivõrd oluline on sinu jaoks see, et kuulaja saab aru, mida nüüd Tõnis Mägi tahtis selle lauluga öelda või sa eeldad, et inimene teeb väga-väga isikliku töö iseendaga läbi selle, selle laulu kuulmisel. Ma ei mõelnud üldse selle peale, siis mul mul lihtsalt tundus, tollal tundus see niimoodi, et see peab nii jääma, sest nii kui ma hakkasin laulma mingit teist konkreetset teksti planeetidest ja siirusest endast kõiges oli selline lame, ta oli hästi-hästi niisugune, no hästi halb on, ütleme nii. Kuna ma tahtsin ikkagi, et ma teen ise, teen teksti siis lõpuks ta jäi niimoodi ja ma olen seda nüüd ikkagi inimeste käest olen küsinud, kes seda plaati on kuulnud korduvalt, neil ei tekita mitte mingit küsimust, erinevatel inimestel tekivad eripildid lihtsalt siis sellega seonduvalt tuleb üks lugu mul meelde, mitte selle siirusega konkreetselt, aga, aga üldse näiteks eesti keelegagi. Et kunagi oli Londonis keset Londonit anniks basiilik kuhugi, kus mind kutsuti laulma ja sellele hästi palju oli, oli prete Oxfordis igalt poolt, kus olid tulnud spetsiaalselt ning kuulama sinna eestlasi oli ka eestlasi suhteliselt vähe, ausalt öeldes. Pärast, kui kontsert oli lõppenud, on mingi kolm, neli lisalugu, ainult klaveriga olin. Siis oli seal vastas oli üks üks pubi kus mul siis noh, nii-öelda oli õhtusöök väike ja mingi riski ja tohutult palju oli rahvast seal seal kirikus ja need tulid peaaegu kõik tulid ka sinna pubisse läks mingiks tohutuks peoks ja siis tuli üks mees tuli minu juurde, panime, oli viskiklaasi, ninalaatasid mulle silmadesse seda, et see on seal täitsa uskumatu, mis sa teed, seal, laulad ilma mikrofonid, meil pole ühtegi inimest, kes oskaks, kes oleks niimoodi ikka mikrofon nina all olema. Teisalt ütles, et tead sa vot see Luguse ta laulis meile liivakell Teadet kuigi ma ei saa eesti keeles aru, aga teatud see lugu oli see, ta rääkis mingist rongisõidust mulle, see oli fantast, kihvt, see lugu tegelikult. Nii et see oleks, see oleks võinud täitsa olla, täitsa uue laulu teema oleks võinud uue laulude ja tema jaoks oli see oli see selline lugu et on võimalik võimalik kuulata, muusika ütleb ise nii palju, eks. Võtame siis järgmise loo. Mataksin Sitsiiliast veel, sest et siin on nagu järjest on, on minu arust olen ise väga uhke selle plaadi üle. See oli plaat siis, millega me vihmeda, mida me tegime Tartus. Lauri Liivak oli salvesta ja Alari Piispea produtsent ehk päss mängides ka ise passi. Kõiki siin sellised nimed peal nagu nagu Irma eespere ja ja Marek Talts ja Alexis haavakivi kestahes, ta on väga head muusikud. Et me istusime ikka üks, kaks nädalat seal, kui mitte rohkem ja see on üks ilusamaid tööaeg on meil, mis ma kunagi on olnud, hommiku paraneksid stuudiosse sa juba tahtsid juba? Ma tean, nüüd tuleb mingi selline asi, tuleb teha hoopiski. Seal õieti magada ei saanud, kogu aeg oli mingi selline kummaline ärevus. Ja siis üks hetk oli, kuulaneb mingi kummaline pill mängib mingit til. Muide, selles mõttes ma olen hulluks läinud, need on niimoodi, et ma olen juba juba juba segaseks läinud, et see kogu aeg muusika mu niimoodi kaasas, et ma ei, ma enam ei enam ei adu üldse midagi, selgus lihtne tõsiasi, et oli kraan oli tilkuma jäänud plekkkauss oli seal kraanipõhjas sina plekk-kausis natuke oli vett ja trimisest solf sulpsas sulpsatas sups-sups-sups, ma salvestasin selle ülesse kiiresti, vaatasin jumala, kus ma leian mingi asja, millega üles salvestada. Viisin järgmine päev viisin stuudiosse, me võitsime selle ülesse ja seesama meeleolus ekraani tilkumis mälule läheb edasi loole pealkirja all surematus. Tekst on minu oma ja see, muide Jarek Kasari minu hea sõbra solisi lemmiklugu minu minu lugudest pühendatud Kärdule. Sel ööl surematu. Jah, just sellesama Jätkame saadet, lood ja laulud, Tõnis Mägi ka ja ja nüüd teeme muusikalise kannapöörde. Läheme ajas hulka tagasi ja otsisime Eesti rahvusringhäälingu fonoteegist üles loo, mille nimi on tolli, mu arm. Ja sinu jaoks oli selline k tore avastuslugu. Ma arvasin seda lugu ei saa olla lihtsalt, sest et ta oli eksperimentaalne tollal, see oli 75. aastal mingi selline disko tund, disko, soul ja see oli kõik kuidagi nii, nii lääne muusika ja kõik, et seda ja väga-väga tahet. Aga sellegipoolest ma salvestasin selle loo ja paar-kolm korda seda ikka mängiti ka, kuni ta lõpuks võeti eetrist maha, et justkui on liiga läänelik lugu. Siiamaani ma olen suur souli fänn, selline muusika, mis mulle mul on eluaeg korda läinud. No ja siis ühel hetkel see soulmuusika muutus noogutuseks diskosaaliks. Alguses oli ta natuke võõras mulle, aga siis mingite mingil hetkel ma sain sellest kuidagi, mul hakkas ta meeldima. Disko, soul võib, on ka põhimõtteliselt ka näiteks Barry White ja sellised tegelased, et mis on mulle mulle väga meeldivad. Ja siis oliks momentsi lugu, toolime lav. Kuna see oli nii metsikult lihtne lugu, siis mõtlesin, et prooviks selle ära teha niimoodi ka väga väga sarnaselt sellele, kuidas Timomens, need, kuidas nemad laulsid seda ja tegelikult on see täitsa täitsa äge, võib kuulata, kuidas sa taasavastasid selle loo. Rain Tolk helistas ükspäev mulle ja ütles, et kuule Tõniset, kas sa oled kunagi laulnud sellist laulu nagu tooli, mu arm. Seotud, et siis ma ütlesin, jah, olen küll, olen jah, olen tõepoolest olen, ma tegin seal ise mingi teksti, tegin nalja oled, kus sa tead seda lugu, et me tuginesime raadio arhiivist, leidsin selle üles täitsa lõpplugu, ma ütlesin, muljutud. Tollal veel lisa ka, et on kihvt lugu, aga need on muidugi see aeg on nii palju mööda läinud, eks näis, kas on või ei ole. Kui Dolly, mu arm oli sinu jaoks taasavastus, siis see annab põhjust kõnelda sellest, et tegelikult väga palju omi asju ei kuula ja siin tagasivaadet tehes paljud asjad on sinu jaoks lausa üllatused, et vot millega on tegeldud saistega, ei armasta omi asju. Kuulata ma olen õudselt kriitiline maailma, tähendab, mulle käib närvid, oma hääl, mulle käib närvidele see, et munad mingites lugudes. No et ma olen kärsitu. Et ütleme siis nii, et see, see puhtus ei ela kõige parem, ma tahaksin, et oleksid, oleks noh, niimoodi tuleb nagu siidi, eks ole, ikka ta on kuskil natuke kahtlane, mingid noodid, aga selline ma olen nõele nagu midagi teha, ma olen eluaeg selline on, et ma iga muusik, eks ole, soovib, soovib olla korraga nii Pavarotti kui Dylan, eks ju. Aga siis sa pead valima selle, kes sa siis oled, kõige rohkem peaks olema, ei saa ise. Ja siis sellega maha rahunenud, siis on okei või siis ei ole hullu. Rääkides muusikalistest koostöödest veel inimestest, keda sa tegelikult imetled armastad, ka üks neist on Jarek Kasar ja kas sa mäletad seda momenti, mil teie esimest korda kohtusite või millisena sa mäletad neid esmakokkupuuteid temaga? Jarek on erakordne kingitus, võlus, sest et kõigepealt ma tahan seda öelda, et kui me oleme, kui me saime kokku, Me saime kohe saime kohe kohe kohe sõpradeks. Lihtsalt talle niimoodi, kuule, sa oled Jarek, jah, ma olen Tõnis, kulla kihvtid lood, et kuule sul oma kihvtid lood saaks kokku, räägiks mõnikord, teeks midagi, me hakkasime kohe tegema veel ei olnud üldse mingit mitte mingit barjääri. Mul, mul on barjäärid ette inimestega. Kuigi tundub, et ma olen väga ekstravertne, aga, aga väga lihtne see ei ole. Olekuga, läksid kohe kõik käima ja järekuga, kui me tegime esimese kontserti. See võis olla 2006 juba või seal kuskil pärast, kui inimesed tulid, sõbrad-tuttavad tulid, küsisid midagi, küsisid, et et paljude proovi tegite. Siis mõtlesin, miks me tegime, vaatasime helistikud üle, mis võib-olla mingi paar tundi natuke vaatasime ja jeee kindlasti tegite, aga me päriselt ka tegime, nii et et see oli nii koos. Täitsa hämmastavaid asju, juhtus, et kaheksa, mängime klaverit, eks ole. Ja siis laulu sees, ilma et oleksime üksteisele üks teeks teise, vaid ma oleks noodis või ilma, et oleks meil kokku lepitud. Võtsime korraga võtsimegi näiteks klaveri pealt käed ära, tekkis paus korraga, ilma et ma oleks kokku leppinud, et silma pilgutada. Kuule nüüd tuleks mingi koha kutsuda selline erakordne tunnetus, üksteise tunnetus on. Noh, ühesõnaga, see on täitsa uskumatu ja erak tuli siis, kui rääkida ühest loost, mida me oleme mitu lugudega teinud, koos, aga kõige kuulsam minu laul on, on mida me kahekesi oleme laulnud ja kui särk on ka kirjutanud teksti natuke juurde. Tekst on tegelikult on Joel Sanga tekst, aga järk on juurde kirjutanud natukene, aga see viis ja see see kõik see harmooniat ja need asjad, need on kõik minu omad seal. Lugumilini, mine siuh kergtuli mulle külla. Alati on nii, et kuule, on sul midagi uut ka ja siis ma mängisin lättesti, õpped, kuule, see on suurepärane lugu. Tule homme läbi minu stuudiost, mängin teile sisse ja teeme selle koha ära ning tegin selle imekiiresti, tegime selle loo ära, äkitselt äkitselt oli see lugu olemas, paisati juba eetrisse eetrisse, ta saavutas tohutuks polaarsus ja nii edasi ja nii edasi. Sihuke lugu. Palav vaadates ma. Ei au ega häbi. Nüüd ekstra. Ja oma taamal prügi täis kraav. Sõuvikat käis südamest läbi. Otse südamest, lävi. On ju, jagas meid kooli, nähti neid ja palav päeva käes, ma ei au ega häbi. Mitte üks raas. Ootsüüdi. On ja kas? Ma ja ka. Lummid üks. Üks väike jamadest mu käel. Kui suur on see maa? Äärt. Süüvikat käis südamest läbi. Otse sööd HV-st, läheb, on juttu ja mis siis, kui sa ei näinudki? Ei au ega vee. Mitte ekstra. Lood ja laulud tüürib täna oma viimase loo poole. See on üks sel hetkel, kui me seda saadet salvestama värskemaid laulusid. Mis sa oled kirjutanud? Vot siin nüüd võib öelda seda, et et see tekst on hästi oluline selles laulus ma laulan seda, et, et ma tajun jumalat. Ma tahan siis, kui ma panen silmad kinni, kui ma laulan, et ainult ainult see heli on see, mida ma äkitel taevane jumalanna mullu võib, võin palju mõelda ja proovida, kuidas ja kus ta on ja kes ta on või mismoodi kõik, aga aga mingites mingid helid, mingid konkreetsed helid, mis, mis mind läbivad ja kus ma äkitselt tunne on niisugust külmavärinaid. Ja siis aru, et mind puudutab midagi niisugust, mida mida me ise oskaks otsida või, või et see on minu sees ja minu väljas olemas üks mingi heli, mida ma kutsun, kutsun jumalikuks heliks ja kus ma aeg-ajalt justkui puudutanud onul on õnnestunud puudutada seda, seda heli, vaid nii, vaid nii suudan leida sind, et kuud puudutada saanud seda, ühte nooti tegid seal siis ma saan aru, et sa oled sina. Et see võib võtta nii armastus laulunemist, aga paraku on. Ja armastuslauluna niisuguseks noh üleüldises mõttes mitte konkreetselt ühele jää inimese suhtes, vaid vaid kosmiliste mõõdetega. Ja siin laulab kaasa Kärt Jaanson. Vääriga tehtud laul taas kord, nii et vaikus valguses on selle loo pealkiri. Et. Tõnis Mägi, suur aitäh sulle meile külla tulemast oma lugusid ja laulsid meiega jagamast ja kohtume veel. Suunal. Vabaneva. Valguvalgus minutuks laubasoo. Avalu. Tajun siin eliidega kuu. Vabast. Praegu ta rin.