Tänases keskeprogrammis räägibki orgaher lindude rändest. Kui suvi läbi oli lindude hääli hästi palju kuulda, siis praegusel ajal tegelikult on suhteliselt suur vaikus, aga samas, kes metsas käia leib või oma aias ringi vaatab, siis näeb, et linnud otsivad süüa. Nii pisikesed kui suured linnud on väga usinasti toitumas. Enne talve püütakse siis võimalikult palju rasvavarusid talletada ja, ja kui me sellest talvest räägime, siis talv on tegelikult Enamikule lindudele meie oludes ikkagi selline aastaaeg. Ja siin kohapeal üle elada pole lihtsalt võimalik. Noh, väga paljud meie lindudest, kes meil siin suvel elavad, on tegelikult sellise spetsiifilise toitumise tarbega ja see toit, mida nad vajavad, see enamasti siis kõikvõimalikud putukad talvel putukatega suhteliselt kitsas, võiks öelda, et neid ei olegi peaaegu kui õnnestub talvel mõni putukas või ämblik leida, siis see on pigem erand kui reegel, et neid lihtsalt ei ole. Ja ainuke, mida talvel jagub kuigi palju, aga siiski natukene need on kõik võimalikult seemned, et need, kes toituvad seemnetest, neil on suhteliselt lihtsam. Ja võib-olla osaga natukene muudab oma toitumisharjumused ta liigubki putukatest toitumiselt seemnete peale või siis on ta kogunud putukavarusid nagu seda teevad näiteks mõned tehased, kes siis suvi läbi hüplevad okstel ringi leiavad putukaid teevad nende Estpallikesi ja peidavad näiteks koorepragudesse. Talvel otsivad toidupallikesed sealt jälle üles ja tihased väga meelsasti tulevad sööma ka meie poolt välja pandud toidulaudadele, kus nad siis söövad ka seemneid, väga hea meelega, Nad ei ole puhtalt putuktoidulised, söövad hea meelega seemneid ja seemnetoidulistel, siis on talv natuke lihtsam üle elada. Ja kes siis talvel siin meil vastu ei pea, nemad siis peavad ära rändama. Ja nüüd ongi küsimus, et kumb on nagu targem tegu, kas see, et sa lendad ära või see, et sa jääd siia kohapeale? See on nagu niisugune valikute küsimus. Ja mõnedel liikidel ongi nii, et osa lendab minema, osa jääb siia. Viimastel aastatel näiteks on meil talvitujaks kujunenud selline linn nagu rohevint kes on suhteliselt tavaline meil Eestis ja neid on talviti üpris palju näha. Ja talv toob kaasa endaga veel selliseid liike, kes siis liiguvad nagu oma põliselupaikadest natukene lõuna poole. Meie varesed näiteks, kas me suvesin, toimelised nihkuvad nagu lõuna poole Lätti ja Leetu ja Poolasse ja meile nihkuvad jällegi varesed Soome lahe põhjarannikul Soomest ja, ja võib-olla ka Venemaa põhjaosast. Nii et noh, sellist väikest nihkumist on samuti mõned kakud teevad päris Kirändeid tulevad siia näiteks karvasjalgkakud, kes muidu elavad võib-olla Skandinaavia aladel ja nemad tulevad siis siia, meie alade meie oma kakud võivad nihkuda jällegi natukene lõuna poole kakkuda põhitoiduks on ju kõikvõimalikud närilised, põhilised uruhiired, aga ka muud hiirelt kedes kätt saadakse ja kuna nende näriliste arvukuse tsükkel muutub umbes nelja-aastaste vahedega niimoodi, et kõrgperiood on iga nelja aasta tagant, hakkab nende arvukus langema, jätku kõrgperiood on siis tavaliselt need kakud, lähe kuhugi ja neil on palju poeg ja kõik on hästi, aga siis kui tuleb jälle see madalseis, näriliste arvukuse madalseisu põhjus muidugi on osaliselt needsamad kakud ise, kes neid siis söövad. Ja, ja siis kui tähendab madal sees, siis nad hakkavad laiemalt ringi liikuma ja ja huvitav on see, et näiteks karvasjalg Kaksed, tillukene, 15 20 sentimeetri kõrgune, ilusate suurte silmadega ja nii nagu lapsed ütlevad, nunnu väljanägemisega kakukene. Et temal on selles mõttes huvitav, et mitte kõik ei rändavaid rändavad põhiliselt emad ja pojad isastel, kuna neil on tänapäeva intensiivse metsaraietingimustes tegelikult päris keeruline on leida neid häid pesapuid, siis nemad jäävad oma pesapuid valvama, pesakohti valvama. Ja siis emased liiguvad ringi, nii et, et kevadtalvel, kui siis isased hõikama hakata, vot siis hakkavad nad meelitama neid emaseid jälle tagasi. Kas tuleb sama või mõni teine, ma seda kunagi ei tea, et neil nagu siukest kindlat paari moodustumist ei ole, aga aga isased jäävad jah siis oma pesapuud valvama ja püüavad siis toidu leida pesapuu lähedalt. Aga emased siis liiguvad kaugemale saavuti, noored linnud lähevad päris kaugele toiduotsingutel ja mõned võib-olla leiavadki seal uue pesitsemispaiga. Suure osa lindude rände põhjustajaks ongi ju tegelikult see, et neil ei ole piisavalt toitu, et nad peavad minema sellistele aladele, kus nad saavad korralikult süüa. Näiteks meie läänerannikul pesitsevad sellised toredad uhked linnud nagu hahad emalindu sugused pruunikad ja isalinnud on hästi erksa valge musta sulestikuga. Väga kaunid linnud ja põhimõtteliselt haad toituvad suhteliselt sügaval vees. Toidu otsimise sügavus on kusagil 40 meetrit isegi ja toituvad põhiselt karpidest. Rannakarbid on neile lemmiktoiduks ja kui nad siin Läänemeres toituvad, siis siin Läänemeres on nende toiduks väiksemad rannakarbid, rannakarbid sineerit suureks ei kasva, aga, aga näiteks talvel lähevad nad siis sinna, Hollandi rannik kuule ja Atlandile ja seal on siis need rannakarbid oluliselt suuremad ja paksema koorega. Miks nad Hollandi kanti peavad lendama, kui siin on hoopis väiksemad karbid, mida on ju palju hõlpsam süüa? Uurijad on välja selgitanud, vähemalt arvatakse praegu niimoodi. Et see põhjus, miks nad siis sinna kaugemale lähevad ja neid suuremaid karpe hakkavad sööma talvitumisaladel on see, et kui nad neid karta, Pepe oma põgus purustavad, siis tekitab siukest lihasvärinad. Ja see annab nagu sellist sisemist soojust meile veel, et see annab neile nagu võimaluse paremini seal talve üle elada ja see suurem karp annab rohkem energiat. Need ühe karbi söömisel saab natuke rohkem energiat ja samuti lihasvärin annab natuke rohkem sooja. Suvel ta tuleb Läänemerealadele ja siin on need karbid veidikene väiksemad ja õhema koorega ja nende purustamise kulu nii palju energiat. Suvel ei ole ju vaja ennast sisemiselt soojendada. Ja noortel lindudel on lihtsam neid õhema koorega karpe süüa. Nii et sellepärast siis ta rändabki erinev toit aitab tal paremini siis seda külma perioodiga vaid soojaperioodiga toime tulla. Noh, me kõik oleme ilmselt talvel näinud siin selliseid pisikesi pruunikaid, linnukesi, need on urvalinnud, kes siis tulevad talvel meie aladele toituma, no me kõige sagedamini näeme neid siis, kui nad ilmuvad meie söögilaudade juurde, mis me neile talveks olen pannud, aga nad ei tule mitte nüüd meie söögilaudade pärast siia, vaid nad tulevad tegelikult siia selleks, et süüa siin kas siis kase või lepaseemneid ja nad liiguvad toiduotsingul siis kogu aeg sealt põhjast lõuna poole. Ja meie ei ole nende jaoks muidugi see kõige kaugem paik, kus nad sealt Skandinaavias tulevad, vaid vaid tegelikult rõngastus andmetel on nad jõudnud välja kuni Hiinani oma toiduotsingutel. Pisike lind aga aga suudab lennata siis pikki vahemaid ja teeb pikki rändeid lihtsalt talvisel toiduotsingul. Ja külm ei ole sugugi põhjus, sest need alad, kuhu ta liigub, on tihtipeale veel karmima kliimaga kui need, kus tema siis tegelikult oma rännet alustanud on. Enamik linde siiski, kes meie aladel pesitseb, liigub siit sügisel minema, kes varem, kes hiljem ja enamasti alustatakse seda rännet siis, kui on pesitsemine läbi ja ja sulgemine läbi, sest tavaliselt enne rännet linnud kasulgivatest vahetavad suletusest suveldajad, suled kuluvad ära ja seal ränne on niivõrd jõudu päev ja sulgi kulutav, et siis on vaja minna teele värskete sulgedega. No meil on näiteks selline veelind nagu sõtkas, keda kevadeti ilmselt peaaegu kõikidel veekogudel võib kohata, emalind on niisugune hallikas ja pruuni peaga isalind on sihuke musta-valgekirju, Ilusa sinakasmust ja peaga ja siis valge põsele haiguga. Ja vot need sõtkad siis kevadeti mängivad. Ma arvan, et väga paljud kuulajatestunud sõtka mänguga ise trehvanud nägema, sest nad on suhteliselt tavalised linnud meil kevadisel ajal. Ja niipea kui mäng läbi on emane on siis viljastatud pesa on valmis, siis isase kaotab igasuguse huvi. Tema töö on tehtud, tema on selle pesapaigad mingi territooriumi valinud, emonsel heaks kiitnud ja nüüd pärast seda, kui pesa valmis munad pesas, jätab isane selle emase maha ja alustab tegelikult juba sellist sulgemisrännet. Ja tihtipeale juba isased sõtkad lähevad Eestist ära kusagil mai lõpus, juuni alguses. Nad tulevad siia ainult mõneks kuuks, emased ja pojad lähevad siit alles sügise paiku minema, aga, aga isa siis jah, lahkub juba juba õige varakult. Ja pardid peavad need sulgimise alad leidma sellised, kust nad on hästi varjatud, sest siis nende lennu võime praktiliselt kaob ja, ja selleks, et siis vaenlased neile ligi pääseks ja neid kahjustada ei saaks, siis tuleb leida jah, sellised suhteliselt ohutud, tihtipeale siuksed, roostikud või või mõned muud taolised alad, kus siis paar-kolm nädalat sulgede vahetus kestab, turvaliselt mööda saata. Enamik linde siiski on siin meie aladel kuni sügiseni tegelikult septembrikuus on paljud linnud seda rännet alustamas. September, oktoober on nagu põhilised rändekuud, kus siis suur osa meie värvulistest meilt minema läheb, kuigi on varaseid lahkujaid ka näiteks üks selline lind on meil kägu, nende puhul on tegemist siis meil pesa parasiitidega, nagu me teame, et ema muneb mõne teise linnupessa. Ja kui nüüd käod on oma munad ära munenud, üks ema võib muneda kuni paarkümmend muna erinevatesse pesadesse siis nii ema kui ka isa kägu lahkuvad siit Eestist. Lisas juba kusagil juuli lõpus lähevad meilt ära. No see on muidugi niisugune tinglik, et mõni võib siia jääda veel augustiks, aga suurem osa lahkub kusagil juulikuu jooksul, emased lahkuvad siis augustikuu jooksul, pojad jäävad siia ja pojad siis lahkuvad alles septembris, kui nad on kõvasti ära toidetud ja nad on ise toitu otsinud ja kasuvanemad on neid toitnud. Ja siis nemad lähevad ka üksi rändama ja nemad teavad juba oma geenide kaudu seda, kuhu nad rändama peavad. Lendavad siis siit Aafrikasse täiesti oma nõu ja jõuga ja, ja leiavad siis seal teised käod samalt alalt ja, ja see süsteem on toiminud juba kümneid tuhandeid, võib-olla isegi sadu tuhandeid aastaid ja ei ole veel käopojad väga ära eksinud oma radadelt kus meie linnud põhiliselt talvituvad on nagu kaks sellist suurt ala, kus siis talvitutakse üks on Lääne-Euroopa ja Lõuna-Euroopa need Vahemerealad ja teine selline pealiin on siis Aafrika Aafrika jagunetakse siis tegelikult väga laiale alale laiali, mõned lähevad kaugemale lõunasse, mõned jäävad ekvaatori ümbrusse, mõned jäävad siia lääneranniku juurde. Et noh, see on väga erinev, kus nad seal Aafrika on suhteliselt sihuke turvaline ja väga levinud talvituspaik väga paljude meie lindude jaoks. Aasia, mis on ka suhteliselt sihuke turvaline Lõuna-Aasia ja Kagu-Aasia sinna tegelikult lendab meie lindudest väga-väga väike arv, et suur osa on ikkagi Euroopa ja Aafrika talvitumispaikade helistajad, kes Vahemere peavad ületama, siis nendel on nagu kas rändeteed, mis Euroopast sinna Aafrikasse viivad, üks läheb siis lääne poolt Gibraltari väin, kust üle lendamine on suhteliselt lühike, jõutakse kohe Aafrika rannikule, teine, mida kaudu ka siis Aafrikasse lennatakse, on Rose väin ehk üle Türgi keeratakse siis sinna Aafrika poole, et need on nagu kaks sellist põhilist rändeteed. Just röövlindudele meeldib bosporuse kaudu rändamine ja, ja väga paljud röövlinnud, siis koonduvad Iisraelis Punase mere põhjaosas Kaaba laht ja vot seal Kaaba lahe põhjaosas on siis Eilati linn. Seal on rändajal maailma kõige röövlinnu rohkem piirkond, et seal võib näha rände ajal kusagil miljon erinevat röövlindu paari kuu jooksul. See ränne nõuab ikka tohutut energiat. Jah, noh, näiteks kui väikesed linnud lendavad, seda on viimasel ajal mõõdetud, siis ühe tunniga kaotavad nad umbes oma kehakaalust kolm protsenti. Noh, see kolm protsenti on väga suur ja, ja näiteks kui nad söövad, nad võtad päevas juurde umbes tammi. Kui kogu kehakaal on seal 25 30 grammi, siis üks gramm on päris märkimisväärne kogus. Kui me inimese peale ümber arvutaksin, võtame, et meesterahvas kaalu kusagil 80 kilogrammi tugev meesterahvas siis selleks, et samamoodi juurde võtta, peaks tema päevas võtma juurde umbes kuus kilo. Millise koguse toitu peaks ära sööma kuus kilo päevas juurde võtta, et see on ikka päris päris hull ja need linnud, kes siis rändele lähevad, tegelikult on väga rikkalikult rasvaga varustatud näiteks need, kes lindel rõngastatud või siis rõngastas jaamades need püüdnud siis on toitumist hea kindlaks teha selle järgi, kui vaadata, lükata kõhu pealt suled ära ja seal, kus rinnakupiirkondade harkluupiirkond on, siis sealsel harkluu päeval on ilus niisugune rasva padi, Vaivaise rasvakogumise koht. Hästi näha, et selle suuruse järgi saab hinnata, kui hästi või halvasti see lind toitunud eelnevalt on. Ja kui sa niimoodi noh, paar-kolm päeva oled rännanud, pead veel kaugele lendamist, sa pead tegema vahepeal selliseid söögipeatusi. Meiega ekskursioonil käime kuhugi, läheme siis ikka noh, eriti lastega. Tund aega sõidad koos ja siis juba jäätist ja limonaadi, kommi ja üldse süüa tahaks kogu aeg ja võileivad süüakse ära esimese poole tunniga bussi kaasa võetud on, et umbes sama on ka lindudele tuleb need söögipeatusi teha ja siis seal taas jõudu koguda, vahel on need kolm-neli päeva need söögipeatused ja siis jätkatakse. Ja no muidugi, ega see söögipeatus ei ole ainuke põhjus, miks seda rännet katkestada, et et tegelikult on ju põhjuseks ka see, et ega see ilm sügisel ei ole väga kroosiline, til muutub kogu aeg võib tulla näiteks suured vihmad, vihmaga linnud ei taha rännata, vihm surub nad maa peale. Siis vastutuul on see, mida linnud püüavad vältida. Et kui see tuul on ikka väga tugev, siis nad katkestavad rände ja teevad puhkepause ja ootavad tuule soodsamaks muutumist. Seda eriti väikestel lendudel, näiteks on palju hõlpsam lennata siis kui taganttuul muidugi taganttuul peab olema ka mõõdukas, väga tugev taga tuul, siis lend võib muutuda nii kiireks ja kui tekivad sellised vahel nagu ikka tuuleaugud. Me lennukiga sõites oleme neid tundnud. Et siis nad võivad lennata ninaga vastu maad. See tuul lihtsalt surub nad nii hoogsalt, et nad ei jõua reageerida, kukuvad alla ja suure pärituulega, tihtipeale tõusevad suhteliselt kõrgel mitmesaja EKRE vahelise kilomeetri kõrgusele, väiksemad linnud. Aga siis, kui on jälle vastutuul, siis nad püüavad hoida hästi maapinna lähedale. Me kõik oleme endised sügiseti näinud kuldnokkade suuri parvasid, noh praegu võib-olla nad ei ole veel nii muljetavaldavad, aga kusagil kuu lõpu poole, nad on ikkagi hästi sellised võimsad, need kuldnokaparved ja siis, kui nad ööbima tulevad, vahel linnades võib näha, kui nad siis valivad paar-kolm puud, siis puur suisa mustab nendest kuld nokkadest. Ja, ja ega see kuldnokk meilt väga kaugele lähe, ta läheb kuhugi siia Kesk-Euroopasse, mõned lähevad ka kuhugi sinna Hispaaniasse ja Itaaliasse ehk Vahemere rannikule välja. Aga väga paljud jäävad just siia Kesk-Euroopas ja Kesk-Euroopas seal, kus see kogunemine väga suur kipub olema, mõnes linnas siis inimesed ikka suisa hädas, sellepärast et kui siis kuldnokaparv kuhugi parki näiteks ööbima tuleb ja seal pargi lähedal on ka veel kõnnitee siis seal ei ole võimalik muidu käia kui ainult vihmavarjuga. Sellepärast et sealt ülevalt pudeneb kogu aeg. Neid väljaheiteid, noh, Tartu inimesed teavad, mis tunne see on, kui liikuda seal Rüütli tänaval näiteks hilisel ajal, kui hakid on ööbima tulnud, või Toomemäel. Et see on umbes sama, aga kuldnokki on tihtipeale seal kümneid ja kümneid tuhandeid ühes kohas koos, et see on väga võimas pilt, aga, aga nendele elanikele väga ebameeldiv eriti autoomanikule, sest igal hommikul on auto kaetud väga ebameeldiva kihiga. Ja oma linn on kuulus selle poolest, et seal need kuldnokad esitavad siis selliseid suuri õhtuseid, lennudemonstratsioone, need parved muudavad kuju ja pakuvad siis inimestele seal Rooma linnas väga huvitavaid vaatepilte. Sügiseti oleme ju kõik näinud kurgede, selliseid kolmnurkasid, see on selline üks rändevorm, et liigutakse S3 nurksetes parvedes, mida eespool oled, seda raskem lennata on, aga mida rohkem sa teiste taga oled, seda hõlpsam seal lennata on. Ja tavaliselt ongi, et vanemad on seal eespool ja nooremad taga poolaga, seal vahetatakse kohti ainult linnuroll, tavaliselt on sellise manal emalinnul haneparves, kes siis juhatab vägesid ja teab kuhu minna ja kus maanduda, kus on head paigad ja aga need noored siis hoiduvad sinna tahapoole, sest nad on nõrgemad ja nende see jaks lennata on suhteliselt väike. Aga väikeste lindude parv, niuke, mittemidagiütlev moodustisi tal ei ole nagu mingit kuju koos, lihtsalt on turvalisem lennata. On palju silmi, kes näevad, mis ümberringi toimub, et kui näiteks söömagi hakatakse, ega seal keegi eraldi vahti peaaegu kellelegi tundub midagi kahtlast, siis tõuseb üks lendu ja see valge sähvatus tiiva peal on teistele märgiks, et nüüd nüüd läksime ja pärast vaadatakse, mille pärast me läksime, kas üldse põhjust oli, et noh, see, see on selline parve eelised, et neid silmi on palju ja suur tõenäosus, et keegi märkamatult lähedale pääseks või mingi oht tekiks, on suhteliselt väike, sama lugu hanedega ma ei tea, kas keegi kuulajatest on püüdnud söövatele hanedele kuule, siin põldudel söövad lähedale minna. See on küllalt lootusetu ettevõtmine, sest alati on keegi, kellel on pea püsti, teeb kaak ja siis tõuseb juba teine pea, kolmas pea ja siis alguses hakkavad nad lihtsalt kaugemale nihkuma, kõik ettevaatlikult. Ja kui siis ikkagi tunnevad, et oht on suur, siis tõuseb esimene lendu, teine ja minnakse sellest kohast eemale. Aga kui me räägime kuld nokkadestis kuldnokkadega on jälle selline lugu, et nemad jälgivad selle parvekaaslase tiiva kaugust, nad lendavad nii tihedates parvedes nad tiivad peaaegu puutuvad kokku ja kui siis tiiva kaldenurk muutub, siis sekundi murdosaga reageerib see teine ka ja terve parv nagu teeb ühesuguseid manöövreid, et see on tegelikult eriti hästi korraldatud koostöö. Ja see on jälle see turvalisus, see vaene röövlinud tegelikult päris hädas, sellepärast et parv muutub järsku nii tihedaks, et sealt seda üksikut lindu eraldada, keda siis rünnata, et seda on väga raske. Röövlindude taktika ongi, püüdes parvest kedagi ära eraldada, aga katsu sealt eraldada Uudani ühtlaselt toimiv kogu aeg. Et selles mõttes need parved on head ja tavaliselt parved koosnevad ühe liigi isenditest, vaiba sarnastest lindudest, noh näiteks erinevad vindid lendavad tihtipeale koos. Aga noh, reegel on see, et kui tekib mingi segaparv, siis tegelikult väiksemad linnud ühinevad nagu suuremate lindudega annab neile nagu eelis ja selles mõttes suurte lindude tuules on kergem lennata ja suuri linde väikeste lindudega ühineb väga harva, sest siis sa pead üksipäini kogu seda tööd tegema. Sinu tuules hakkab väga palju lendavat, sa pead kogu aeg vedama seda rühmani, nagu jooksjatele on, et on keegi, kes veab seal staadionil ja lõpuks siis keegi seal tuules kogun jooksud, keerab tagant välja ja, ja võtab siis selle kuldmedali. Väiksed linnu suurte lindude parvedesse püüad ennast sisse sokutada, aga suured väikeste parvedesse enamasti ei lähe. Näikesed linnud võiksid ju suurte lindude seljas rännata? Jah, vanasti arvatigi niimoodi, et näiteks väikesed linnud, et ega nad ometi ju ei lenda ise nii pikki maid, nad ei suuda seda teha, et küll ikka suured linnud ootavad, kusagil võtavad siis selgem. Vanas Kreekas arvati, et kured ja kotka tiivad väikseid linde üle Vahemere näiteks Põhja-Aafrikasse välja ja noh, tegelikult lindude kadumise üle mõtisklenud väga pikka aega kuulus loodusteadlane Karl-line kes oma selle loomade süsteemi avaldas 18. sajandi lõpus, siis tema oma selles esimeses loomud süsteemi raamatus rääkis ka, kuidas pääsukesed ja ja värvukesed kaovad järve Ta ja kevadel tulevad seal mudas siis välja. Ja, ja huvitav on see, et juba mingi kümmekond aastat paremaid soome teadlased oma uuringutega välja selgitanud, et linnud lendavad lõunasse ja tuled lõunast tagasi, aga line ei pidanud nagu soome teadlaste uurimust millekski, et tema ikka oli kindel, et nad mutta ära kaovad. Nii et suured mehed, linn oli kahtlemata bioloogiateadus, väga suur mees, suured mehed võivad aeg-ajalt eksida, ütleme väiksemates küsimustes Nad näevad suurt pilti, aga ei näe siis seda tillukest osa seal pildises. Ränne, mis ette võetakse, ega see kerge lindudel ei ole ja tegelikult rändel saab päris palju linde hukka. Sahara kõrb on üks lindude oluline lõks nende tee peal, sellepärast et nagu me teame, seal on päeval väga kuu enamik linde lendab üle Sahara öösel ja päevaks püütaks siis leida selline ala, kus on natukenegi varju, kas need on siis kaljusid alad või on nad siis Oasid, kuhu nad päevaks laskuvad ja öösel on siis energiakulu natukene väiksem, ilm on jahedam ja energiat kulub vähe ja, ja kui päeval lennates, kui väga kuum on, siis lendamisel linnud kaotavad ka väga palju. Ja kui on ikka väga suur kuumus, siis nad võivad lihtsalt ära kuivada seal lennu käigus, noh, see on natuke tinglikult öeldud, see ärakuivamine, aga veekaotus võib-olla nende jaoks väga suur, nii et jah, nad püüavad neist kuumadest aladest siis üle hiilida. Ta on vähe just öisel ajal, et siis oleks natukene väiksem energia- ja veekadu nendele. Aga kui nad sealt üle on saanud noh, mitte ainult väikesed suuremad linnud siis seal lõuna pool, Sacheli poolkõrbe ala. Ja, ja see on tegelikult enamikule lindudele tõeline paradiis. Paradiis on ta selle tõttu, et just siis, kui need sügisrändurid sinna jõuavad oma enne talvekorterisse edasiliikumist siis sealpoolkõrbe savannialal on sellel ajal just tohutu putukate rikkus. Nii et, et seal söök ootamas, laud on kaetud, tuleb seal lauani ainult jõuda lennata ja seal on tohutult palju erinevaid tirtse ja ritsikad ja, ja muid putukaid ja mitte ainult väikelinnud ei leia sealt suurepärast toidu laduda, vaid ka röövlinnud noh, ütleme meie viu ja loorkullide harksabade suurused linnud toituvad sellel alal siis just põhiliselt putukatest ja saavad siis kiiresti hästi energiarikast toitu ja see võimaldab kaugemale edasi lennata. Mis teisend linde nende teekonnal ohustab. Näiteks Vahemere ületamisel ootab neid selline oht, et Põhja-Aafrika rannikul on mõned pistliku liigid, kes on spetsialiseerunud Sis rändlindude püüdmisel. Ja siis, kui need väikesed rändlinnud tulevad, siis need on suhteliselt hõlbus siiski püüda. Ja on arvestatud, et need Põhja-Aafrikas elavad mõned pistrikuliigid püüavad aasta jooksul kusagil 10 miljonit väikest lindu. Et see kogus on päris hull, kui niimoodi mõtlema hakata, kuna sealt üle liigub sadu miljoneid või isegi miljardeid linde siis kokkuvõttes protsent, kes selle ära kaob, on suhteliselt väike, aga noh, see näitab, kui tõhusalt ja kui hästi on nende Põhja-Aafrika pistrik elu korraldatud, kes suudavad endale toitu hankida, need on lausa piraadid. Nojah, võib öelda küll, et aafrika piraadid meie väikeste linnukeste kallal ega see inimene ka paremini allest Lõuna-Euroopas, Maltal on siiamaani ju väga populaarne rändlindude küttimine. See on omaette probleem ja, ja sellega võitlevad maailma looduskaitseorganisatsioonid, mingi piir on suudetud saavutada. Ja eks meiegi rõngastatud linde on, on lastud alla näiteks Türgi kohal, üks sookurg. Mõned aastad tagasi lasti alla, ta kadus äkki radariekraanilt ära ja kukkus mingite istanduste kohal alla, et noh, seal ei saa nagu teist seletust olla, kui see, et lihtsalt alla tulistati. Muidugi öistel ränduritele on üks väga suur oht. Kõikvõimalikud inimrajatised, noh näiteks tänapäeva suurlinnad on sellised, kus siis on need kõrghooned, suured pilvelõhkujad ja nende säravat oled need pimestavad linde ja sinna klaasidesse lendab päris palju ja saab hukka siis teine on suured tuletornid, tuletornide võimsad valgusvihud on siis need, mis siis lind eksitavad ja linnud lendad ennast vastu seda tuletorni puruks. No see viimase häda vastu nüüd on, on saadud nagu päris hea rohi, nimelt on hakatud neid tuletorne valgustama, nii et terve torn on kaugelt näha, kes on näiteks käinud Sõrve sääres või mõne teise Meie tuletorni juures, siis ta on näinud seda, et need on õhtuti hästi valgustatud ja, ja selle tõttu sellised kokkupõrked tuletornidega on oluliselt vähenenud ja ka New Yorgis on nüüd jõutud sellisele kokkuleppele, et lindude rändeperioodil siis ei süüdata suute kõrghoonete tulesid, mis siis tavaliselt öösiti põlevad, majad kaunimat paistaks, vaid nad on kustutatud ja lihtsalt maja kui selline on veidi valgustatud, et linnud märkaksid sinna vastu ei põrkaks. Aga muidugi need klaasseinad on ka päeval lindudele suureks ohuks. Me oleme ise kogenud, kui ka lugenud, kus linnud on vastu akent lennanud ja mujal maailmas päevast ohtuda timiseks väga paljud suured klaaspinnad kaetakse ju selliste kotka või kulli siluettidega mis peaksid nagu väikesi linde eemal hoidma ja ja peab ütlema, et, et need toimivad külma oma maamajas ka kleepisin tuhandeid silueti täis ja ja õnnetusi lindudega on jäänud hoopis vähemaks. Lindude nende juures tundub ikka lausa müstiline see, kuidas nad leiavad üles sama talvitus, jääb pesitsuskohad. Nii kaarti ei ole, kaarti ei ole ja kompass, kompass on olemas põhimõtteliselt ainult et see on natuke teistsugune kui meie oma GPSi, mida meie kasutame autosõitudel või matkamisele, seda neil ei ole, aga aga neil on väga hea orienteerumise võimet ja tähekaart olemas, et nad orienteeruvad tähtede järgi. Nad orienteeruvad maastiku järgi ehk vaatavad alla ja neil on eriti just hanedel ja partidel on meeles tee, mida mööda lennanud on ehk see maastikul mälus nad jälgivad siis seda maastiku orienteerutakse ka suurt mägede või jõgede järgi tihtipeale ja väga paljud linnud on võimelised orienteeruv polariseeritud valguse järgi. Noh, seda on natuke keeruline seletada, mis, mis asi see on, aga põhimõtteliselt nad on võimelised jälgima päikest pilves ilmaga ja sõna otseses mõttes päikese järgi on põhimõtteliselt samuti orienteeruma ja tunnetavad ka maa magnetvälja ja on võimelised orienteerumisest maa magnetvälja järgi näiteks tuvid Tal on see väga hästi uuritud ja kindlaks tehtud. Ja meil põõsas tegutsev linnukene punarind ka temal on kindlaks tehtud, et see maa magnetväli on tema jaoks väga oluline orienteerumise viis. Ja eks nad vaatavad siis ka kogu aeg seda, et millised need tingimused on, et kas hoida veidi paremale Ta või läände või, või rohkem kagusse või siis edelasse. Suunad ikkagi valitakse kaselennu käigus ja tehakse vahel ka selliseid päris suurringe. Mõni põikab siis kuhugi mujale, näiteks rootsi linnud vahel on põiganud Taanis jäänud sinna, siis tulnud tagasi Poolasse ja siis siit edasi Poola kaudu läinud lõunasse, Vaisi selle edelasse. Suund on teada, aga tegelikult noh, see liikumise marsruut, nii nagu meiegi valima oma ekskursioonimarsruute tihtipeale erinevate huve väärsuste järgi, nii ka linnud. Nemad vaatavad kas siis söögikohtade või ilmastiku või millegi muu järgi, kuhu nad lendad. Ja, ja noh, see, kui ta lendab näiteks Lõuna-Aafrikasse, siis see Lõuna-Aafrika on niivõrd suur piirkond, et seal nad hajuvad veel omakorda laiali. Ja muidugi näiteks siin Euroopas sedasama punarind kui tema juurde tulla, tema liigub meil Hispaaniasse põhiliselt Hispaanias on oma punarinnapopulatsioon juba olemas ja sinna hulka veel Lääne-Euroopast punarindu ja seal siis toimub territooriumide jagamine veel põhiliselt nad talvituvad seal mägistel aladel ja siis kohalikud need lendava siis kõrgemale mägedesse metsad, seal süüa vähem, aga seal on turvalisem, vaenlasi on vähem. Ja need juurdetulijad, need jäävad siis sinna mäe madalamates piirkondades, kus võsa, süüa seal hästi, aga seal on ka vaenlasi hästi palju, jälle. Nii et noh, seal siis algab see ahistamine territooriumide pärast võitlemine ja osa siis Lääne-Euroopast meilt tulnud punarindasid lõpuks eriti sihuksed, vanemad trügivad endast ka sinna metsa sisse ja tõrjuvad sealt siis need nooremad punarinnad jälle alla võssa tagasi, nii et noh, selline paikade jagamine käib pidevalt erinevates piirkondades. Nende jaoks on oluline see, et oleks enam-vähem normaalne temperatuur piisavalt süüa. Ja siis mingil hetkel tuleb sisemine signaal, et nüüd on aeg tagasi pöörata, ehk kevadel hakkab tulema. Ja see enamasti tuleb siis päeva pikkuse muutusega neile signaal ja siis hakatakse jälle intensiivselt toituma koguda, jällegi rasva hakata põhja poole tagasi tulema. Eesti on muidugi selles mõttes huvitav maa, siit läheb üle väga palju rännuteid. Sügiseti ja kevadeti me näeme päris palju, valgepõsk laglesid kevadeti natukene intensiivsemalt, sellepärast et sisserännuintensiivsus on suurem sügiseti natuke vähem, sellepärast rännaku hajub pikemale perioodile ära selliseid võimsaid kogumikke. Me näeme kevadel rohkem. Aga siiski, aga need linnud tegelikult ei ole need, kes meil siis pesitsejad, vaid nad kasutavad meil ainult söögipeatuse kohana ja ja puhkekohana lähevad siis edasi jälle põhjaaladel, et meid lendab tegelikult tohutu too arv läbi neid linde, kes pesitsevad, kas siis Soomes, Põhja-Venemaal või üldse seal-Jäämereäärsetel aladel. Kõikvõimalikud Need, kelle hulka siis valgepõsk lage kuulub, hanede parved on meil ju kõigil teada, aga, aga neist siia meile jääb mõni üksik ainult võrreldes nende massidega, mis meil siit läbi rändab. Kured, kes siin koonduvad, osa on küll meil pesitsevad, aga väga paljud lähevad siit edasi põhja poole luiged täpselt samamoodi, sest meil ju neid laul luikesid praktiliselt ei pesitseb. Nende arvukus on väga väike, kes meil pesitsevad, väikeluiged, kes meid läbi lähevad ja nii edasi merelindudest kahlajatest, need on need väiksed pikajalgsed tegelased mere ääres. Et neist suur osa lendab siit üle või siis kasutab meid lihtsalt siukseid peatuspaigana. Ja samuti väga paljud kullilised näiteks lendavad siit üle ja ka mõned kakud toimetavad siin. Ja muidugi need talikülalised, kes meile tulevad, sinna, kellest me alustasime, tähendab aga nende hulgas veel üks tegelane, kellest me alguses ei rääkinud, on, on päris põnev ja keda ilmselt tänavu aasta me saame näha päris palju. Sest tänavu aasta tundub olevat pihlakatega on väga hästi, pihlakasaak on väga võimas ja tänu sellele ma usun, et meil on oodata päris palju siidisabasid siia Eestisse, kes tulevad siis pihlakaid sööma, pihlakas on nende põhiline talvetoit. Muidugi nad võivad süüa näiteks kuivanud õunu ja midagi, mis sinna puu otsa jäänud on. Kui meil ja käbi aastas võib meile oodata ka päris palju. Suur-kirjurähn teeb massilisi rändeid mõni aasta tagasi, Nad rändasid meil siin. Ma loodan, et tuleb huvitav talv. Kuulsite keskeprogrammi saate tegid Georg Aheri ja Marje Lenk. Lehvitadesti. Kas made ja su mälestusi ja vaata, see, On su mõtteis hetkeks minu äralennuni? Kas sinult sellest sai, söövad? Või viin viina kaasa sinu igatsuses? Kas ma tean su mälestusi headu, vaata, see. On su mõtteis hetkeks minu ärale? Kas sinu sellest sai söövad lennu? Või viin viga ka saab sinu igatsuses? Osa on päikse paistis. Sügispimedus tursk. Kasvataja mälestusi. Jäsu, hobused. On sul mõtteis hetkedeks minu ärale Kartsa kutsa sinu selles saalis elas lennukis.