Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Tänase saate peategelasest on loodud laule ja värsse. Teda on igati hinnatud juba ammustest aegadest peale. Mis ei tähenda muidugi seda, et teda algusest peale ka igakülgselt kasutada on osatud. See tarkus on tulnud ikka tasapisi ja ka täna võib vist öelda, et inimene teab juba üsna täpselt, kuidas ja milleks seda väärt taime kasvatada. Lina. See oli nüüd üks rahvalaul vastlasõidust ja, ja pikkadest linaluudest ja sinna tõesti praegusel ajal on vist niimoodi, et seda vastlasõitu tehakse väga hoogsalt edasigi ja kõik teavad, et veebruaris on üks selline päev. Aga mis nüüd puutub sellesse, et kuidas sellega pikki linu saada ja linakiude, see, see tundub natuke hämaram olevat, et katsume selle looga siis seda natuke selgemaks saada. Ja juba tõesti vastlakombed praegusel ajal on ka linnainimestel mingil moel tahavad ja süüakse siukest vahukoorega vastlakuklid, seda teab igaüks ja teatakse seda, et kuskilt tuleb liugu lasta, kui vähegi Lundan. Aga seda võib-olla teatakse nagu vähem, et kuidas seda vastlapäeva rehkendada. D. See käis. Ürgse kalendrikuukalendri järgi on tähtis siis, et see on veebruarikuus, peab olema noorkuu ja teisipäevane päev ja niimoodi see päev on igal aastal erinev kuupäev. Tänavu on ta näiteks kaheksas veebruar, kui seda vastlasõitu tehakse ja mõnes mõttes on see siis nagu nõiduse temp või maagiline toiming selleks et, et saada siis hästi pika lina suveks endale põllu peale kasvama. Ja see ei olnud ainult üks toiming tegelikult niisuguse maagilisi toiminguid ja, ja endeid ja mõtlemist selle lina ümber oli vanarahval väga palju, sest lina oli väga tähtis tegelane nende jaoks ja niisugused ilusat toredad mõistatused. Nende najal saad tegelikult üht-teist seletada isegi lina kohta ka praegu. No võib-olla siis kõigepealt ikkagi see, et seesama linase, millest me kõneleme, see, selle botaaniline nimi on harilik lina. Ja, ja tegelikult kasvab samast perekonnast üks pisikene tagasihoidlik liik. Meie looduses päris looduslikult, see on aaslina ta niitudel tavaline taim, aga ta ei meenuta kuigi palju seda kuulsat sugu enda välimuse poolest on pisikene pisikesed lehed, valged õied, niisugune 30 sentimeetrine taimeke, kes ikka botaanikat ei tea, seda taime nagu ei märka üldse. Aga siis on veel aiapidajatel võib-olla tuttavad, mõned väga uhked linaliigid. Väga kaunid. Näiteks üks on Uus-Meremaa lina, tal on siis igihaljad lehed ja need lehed võivad olla punase-kollase-valgetriibulised, tohutult efektne taim ja ilutaim täiesti ja, ja väga-väga ilus. Nii et on öeldud, et et ta oma värvilehtede värviküllusega meenutab nagu, nagu purskkaev. Ja, ja väga ilus on ka näiteks suureõieline lina. See on pärit Loode-Aafrikast ja selle õie läbimõõt on kolm sentimeetrit ka suur ilus erepunane õis, neid õisi on jälle külluslikult selle taime peal. Nii et, et, et kuskil iluaias on ta noh, niivõrd pilkupüüdev ja kaunis. Tal on olnud vist ligi 6000 aastat aega areneda ja no vot, see on nii vana, on ta vähemalt seina. Jah, lina, lina, ütleme, perekonnas on, on sadu liike ja igalühel on oma lugu. Aga nüüd kõige kuulsam see, see, mille kohta me teame 6000 aastast ajalugu, see on nüüd see harilik lina ja kus ja kuidas harilik lina üldse nagu inimese pilgu ette sattunud, kus arvatakse, et see võis olla kahes erinevas paigas, üks nendest oli kusagil Hiina ja India kandis ja teine oli selles paigas, kus praegu käib sõda praeguse Iraagi kandis. Seal oli sumeri kultuur jaa, Sumeri kultuuris osati lina juba kasvatada ja sellest kedrata ja valmistada rõivaid. Nii et sellest ajast algab see juba ajaloolaste jaoks arvestatav linalugu pihta. Aga Eesti kultuuris on, on niimoodi, et näiteks niisugune mõistatused, saks seisab sõrmel, sinine kübar, pääs, see on siis see, et linal on väga ilus sinine õis ja tegelikult on meil linapõlde ka praegusel ajal Eestis ja kes nüüd jällegi on linnainimene ja vähenenud põllutaimi teab siis siis tegelikult kui sa näed ühte väga ilusat siniselt säravat põldu siis on seal linapõld. Teine niisugune ilus mõistatus on see, et luu all liha peal ja see oli see, et siis sealt sai linaluud ja sellest siis jälle omakorda siis nendest jõududest tehti mida iganes. Ja siis on veel üks mõistatus, mis on õige huvitav selles mõttes, et ta on ka botaaniliselt, aga täpne, mõistad niisugune, et tõmmuleht 10 Sa igas otsas faasiks. Ja seal see on siis see, et et seal on, see vili on kupar ja, ja, ja seal seal on viie vaheseinaga kupar ja igas vaheseinas on veel kord, on niisugune mittetäielik vahesein ja igas selles osas on üks seeme kokku 10 seemet, täpselt see, mis vanarahva mõistatus ütles, nii et et nüüd me imestame muidugi selle üle, et enne harilikult mõtleme, et lina on selleks, et endale riideid teha. Aga miks siis rahvas nii hästi teadis neid seemneid. Aga linaseeme oli ja on tänaseni peaaegu sama tähtis kui, kui need linakiud. Et lina on olnud selles mõttes nagu kahe suure tähtsusega inimese jaoks. Oli vist aeg, mil pagarid jahvatatud linaseemned meelsasti kasutasid oma toodetes aga, aga see vaimustus, mis tasapisi üle läinud, kui Heino Kiige raamatust lugeda maailmaviljad, siis seal on märgitud, et ainult Etioopias, nagu on seda ka au sees. Ja Heino Kiige ajaks oli see just see moelaine kiikunud sinnamaani. Ja praegu ma võin öelda, et mina sain esimest korda elus. Moes oleva linaseemnemaiustust, mida ma panin pudrule peale ja seda näiteks müüakse praegu Lääne-Euroopas, poodides, ma ei tea, kas Eestis on, aga näiteks Põhjamaades ja Lääne-Euroopas on ta suurmood praegu just linaseemnetest, niisugune tähendab välja niisugune nagu veidi niisugune vedel, sest seal on hästi palju õli sees. Niukene kördi moodi asi, ütleme kollakaspruun ja pannakse natukene üks teelusikas pannakse sinna pudru peale ja, ja tähendab praegu on ta siis jälle tõusev trend hetkel. Mis ta siis väliselt näeb välja nagu mingi teraline mesi või? Jah, võib-olla niisugune natukene nagu vedelavõitu püdelam. Tegelikult on ta väga õline ja kuidas seda maitset kirjeldada? On mahe, võiks öelda niimoodi, et, et tal pole mingit erilist maitset, aga, aga vastu ta ei hakka ja ta ei mõju rasvasena ja selle kohta ütlevad nüüd siis juba ka meedikud ja, ja ühesõnaga füsioloogid, et, et vot see linaseeme sisaldab just selliseid rasvu, rasvhappeid, mida väga harva üldse inimene saab kusagil loodusest ja ta vajab neid tegelikult rohkem, kui ta neid saab. Ja selle tõttu ongi see peamine põhjendus, miks linaseemnetest valmistatud, vot niisugune toit, et on taas just eurooplaste hulgas väga kiiresti muutunud taas populaarseks. Nii et, et ma, ma ei tea, järsku on siin Eestis ka tulnud seda, aga see on niisugune pisikese purgi sees. Tõesti, võib-olla näeb välja nagu nende pruunikas mesi ja vaieldamatult Ta on ta on ta väga vajalik inimorganismile. Aga kas seda kuskilt meil poest juba leida ei olegi? Ja ma ei ole kindel, ma ei ole siin Eestis seda uurinud, mullegi oli see kuu aega tagasi esimest korda, mitte Eestis, vaid omal järjekordsel rännusin Euroopas sain seda maitsta. Ja, ja nüüd et selle selle, mõnes mõttes võib ka lina kohta siis ütelda üldistatult seda, et kui meil oli juttu siin puu puuvillapõõsast, siis siin natukene on ta nagu sellega võrreldav, aga ütleme meie, Eesti ja Euroopa jaoks on ta pööraselt palju põlisel ja, ja sügavamate tähenduste ja seostega kui puuvill. Puuvill, tuli nagu ikkagi meile kuskilt kaugelt kaugelt, aga lina on kasvatatud ka Euroopas pas juba vähemalt 2500 aastat, nii et need on arheoloogilised leiud tiikmaadest, mingid jäänused linasest, köiest, linasest riidest ja ka linaseemnetest. Ja ongi oletatud, et tegelikult inimene võib-olla esimese hooga avastas linaväärtuse seemnete kaudu, et need seemned kõlbasid süüa ja pärast seda ta alles avastas, et ahaa, et sellest saab veel kiudu ka, saab riiet teha. Ja, ja niimoodi ütleme põhja poole Euroopasse rändas ta ka väga iidsetel aegadel, et kui me räägime Eesti vanimatest kultuurtaimedest, me rääkisime kunagi odrast esimesest leivaviljast, siis umbes samal ajal vähemalt 3000 aastat tagasi kasvatati Eestis juba lina. See oli ikka ikka hirmus ammu, kui nii mõelda. No kui mõelda, kui vana ta ülepea on, siis, ja päris parajal ajal hakati pihta Ka väga selles mõttes, ta on auväärse ajalooga nii maailma kui ka Eesti ajaloo jaoks ja, ja siis on noh, juba ütleme, siin kuskil muinasajal on päris palju niisugusi noh, leitud riidejäänuseid, mis on valmistanud, võtad linast ja nii edasi, nii et pole vähimatki kahtlust, et ta oli tähtis riie. Ja vist oli umbes muinasajal sedamoodi, et et just ütleme, need alusriided, mis olid nii-öelda ihule kõige lähemal need olid sageli linast, sest selline on niukene no maha silitav ja seal peal oli siis võib-olla villast ja võib-olla karusnahkades del riided, talvisel ajal. Aga see kõige jõule lähedasem sealise linane riie Aga lina vaatamata oma auväärsusele ei saa kiidelda, et teda toodetakse maailmas samuti nagu puu Villegi toodetakse vist märksa vähem, kui nüüd kirjasele uskuda. Ja see on see sellekaks kogu maailma ulatuses, ta ei ole võrreldav ja. Astme siin lõpupoole räägime sellest pikemalt, aga, aga suures joones on ikkagi asi selles, et Puuvilla põllu tootlikkus on pööraselt palju suurem ja puuvillapõõsad kasutatakse kuumemates maades, seal on taimede kasv on palju kiirem ja ja siis tootlikkus on see, milles lina nagu alla jääb puuvilla põõsale, seal öeldakse, et umbes 20 korda rohkem, praegusel ajal toodetakse puuvilla kui, kui lina. Aga, aga see, see meie lina on, on siis nagu ütleme just väga läbi põimunud meie, meie pärimuskultuuriga. Ja, ja noh, seda, et kuidas sa sellest linast siis, mis seal põllu peal kasvab, niisugune nafta kasvab väga imepisikesest seemnest. Ligi kolme kuuga rohkem kui meetri kõrguseks taim. Ja vahepeal ta õitseb väga ilusti, õis muide, avaneb hommikul ja läheb juba lõuna ajal kinni. Nii et siit on jälle need, kes on teinud teate niisugust asja nagu lillekellad, et peenrale pannakse erinevaid taimi, erinevad taimed puhkevad ja sulgevad oma õisi erinevatel kellaaegadel. Niimoodi on, on ühesõnaga, see on üks niisugune väga huvitav iluaianduse viis ja seal näiteks lina peale vaid kindel olla, et, et sugusel keskmisel suvepäeval ta siis avaneb kuskil üheksa paiku, kui hommikul ja kuskil lõuna paiku paneb õie ilusasti kinni ja siis noh, seal, selles nii-öelda selles lillekellal on siis niimoodi, et, et on hulga taimi jälle, mis puhkemis avanevad, õied avanevad just nimelt jällegi keskpäeval ja pärastlõunal avatud ja see on niisugune peen ja huvitav iluaianduse mäng, tegelikult. Nüüd, kui see lina on siis ära õitsenud ja need kuprad on valmis, siis meil on eesti keele, selle me ütleme, et linalakk kes on seal linale, kust on tulnud, see on tulnud just küpse lina põlluvärvist ja see on tegelikult niisugune helekollane tool, noh, et võiks öelda siis niisugune väga iseloomulik eesti või ka Põhjamaade neidudele pikad juuksed nagu linad ja, ja et küpse lina põlluvärvi ja, ja, ja siis kuidas sellest siis valmis riie, see oli, see oli tohutult keeruline, vaevaline ja, ja paljudest osadest koosnev tegevus ja väga jämedas joones. Kui me räägime ainult sellest, et mis mis tuli selleks teha, et, et see need linakiud üldse oleksid, millest sai juba siis hakata ketrama ja ja midagi riiet tegema, siis, siis noh, väga jämedas joones oli, oli see umbes niimoodi, et et kõigepealt kisti need linataimed koos juurtega välja, see oli raske tööselli seljale väsitav, siis siis pandi nad naguniisugustesse kokku nihukeste Kubudesse kimpudesse ja, ja siis eraldati need kuprad, niiet järgijaid ainult varred varasemal ajal löödi kirvega kohe need kuprad ära, aga hilisemal ajal oli niisugune riistapuu tõmmati nagu nugade vahelt läbi ja siis kupar tuli nagu, nagu ära jäid, ainult varred järgi. Siis need varred pandi vett. Me teame, lina, järvi Eestis on kümneid. Ja see oli kõik just selle, olgugi et iga küla lähedal pidi olema üks koht, kus saab leotada lina ja, ja kusjuures mõni vesi oli parem ja mõni oli halvem. Rahvas teadis väga hästi, et, et sellest järvest saab parema lina leotodes kui teisest järvest. Mille järgi seda vee headust mõõdeti? Seda mõõdeti lihtsalt kogemuse järgi, et kord püüti ühes järvest selle autada, siis järgmises ja siis saadi eelmiste aastate kogemuste järgi niimoodi tasapisi selgemaks, mis on see kõige parem. Ja, ja liiga kaua ka ei tohtinud hoida, siis ta juba läks ju pudedakse. Ta tuli õigel ajal sealt välja võtta, siis järgmine liigutus, laotati see laialiniidule niimoodi kuivama lihtsalt ära kuivaks siis seoti kinni ja viidi need siis nüüd juba rehetuppa papa parte peale ja siis seal suitsu ja kuumases kuivatati neid veel edasi. Jälle jälle pikk ja keeruline tegevus ja kõik see lõhnas, lõhnas kirjeldamata. Ma arvan nüüd kõigele rohkem rehetoas lõhna, seda niimoodi, et ajas pisara silma ja köhima, sest seal rehi all oli, oli no ausalt öeldes meie jaoks ikka päris korralik ving üleval kogu aeg. Ja ma rehetuba ei mõelnudki, ma siin õhkasin rohkem, mõeldes, kuidas ta seal niitudel laiali laotada. Sel ajal ta võis natukene lõhnatu nagu ütleme sihukese mutt muda ja mädanemise järele, sest sest teda tegelikult selle mõttega Otigi seal ütles, et, et ta, et sealt eralduksid kõik mittevajalikud orgaanilised osad, et need lagunesid sealt nagu ära seal siis nagu lagunemise lõhn tegelikult. Nii et ei midagi lüürilist, selle kombel veel mitte. Aga edasi läks siis niimoodi, et kuidas sealt rehe alt ära võeti, siis algas niisugune tegevus nagu. Linaluu murdmine, Kolgiti sisuliselt neid, neid suuri linapeotäisi ja see oli ka väsitav ja raske töö, aga sellega saadi see, et see linakiud muutusid elastseks ja painduvaks. Nii, ja kui see ka siis oli tehtud, siis siis oli juba siis tuli nagu sirgeks kammida ja siis sai hakata nendest tasapisi lõnga ja, ja, ja, ja, ja sellest siis juba siis midagi riiet tegem. Jaa, et pikk ja keeruline lugu ja jaa, jaa kõige selle endastmõistetavalt siis selle lina ümber tehtava raske vaevalise töö juures peeti seda linaga siis meeles, kui oli talv, sügav lumi ja hanged ja lasti vastlasõitu mäe otsast alla. No lina kasvatati ikka Eestis sajandeid, aga üks tohutu linakasvatuse kõrgaeg oli see, kui Eestis oli umbes ärkamisaeg ja kui eestlane hakkas selga sirutama ja endale maid ja talusid ostma päriseks, siis sel ajal oli nii maailmaturul lina hind kerkis tohutu kõrgele ja oli väga kasulik kasvatada lina. Ja põhjuseks oli see. Me rääkisime eelmine kord ühest tegelasest, kelle nimi oli puuvillapõõsas. Ja samal ajal Ameerikas, kus kõige rohkem puuvillapõõsast kasvatati, oli alanud kodusõda. Selle tõttu katkes Puuvillavool Euroopasse, aga ketrajatesse oli ikka vaja seda, seda riidematerjali ja selle tõttu lina hind kasvas Euroopas järsku hopsti üles. Ja see on huvitav mõelda, et kui me ükskord rääkisimegi sellest puuvillast, et õieti see Ameerika kodusõda tuli suurelt jaolt sellepärast. Ta oli nii-öelda orjusevastane võitlus lõuna ja põhjaosariikide vahel siis nüüd selle tulemusel hakati Eestis lina kasvatama, Eesti talumees hakkas järsku rohkem raha saama ja tema, kes oli olnud pärisori ja vaene hakkas järsku omakorda orjusest vabanema siin Eestis selle tõttu. Nii et see oli väga klassikaline lugu, ärid seal mulgimaal, talu osteti päriseks, lina müügist saadud rahadest. Ja, ja no nüüd edasi läks niimoodi, et, et võib-olla vahepealsel ajal on siin igasugu aega olnud ja, ja vist on lina hakanud vaikselt unustuse hõlma vajuma. Aga mitte päris, aga mitte päris ja alati on seda lina ikkagi Eestis kasvatatud. Ja nüüd, et kuidas me, mis seisus me oleme praegusel ajal jõudnud linakasvatusega Eestis? See on see, et meenutab natukene nagu olukorda rukiga, et mingis mõttes peaksid teda rohkem kasvatama, aga selleks, et teda rohkem kasvatada, peaks olema põllumehel mingi tõsine nisugune kiindumus selle linna suhtes. Et miks teda kasvatada ja, ja Eestis on olemas niisugune ettevõte nagu eesti lina, see rajati 1999. aastal. Ja see on nüüd hakanud Eestis nagu väga tõsiselt selle eest seisma, et meil lina rohkem kasvatataks. Vot siis püüavad anda nõu linakasvatajatele, hangivad, aitavad hankida neile seemet, väetisi, kaitsevahendeid ja isegi tehnikat, et seda linapõldu hooldada. Ja nüüd Nende jutu järgi. Ja see on küllalt tõsi, et see nii ongi, on tõstise linakiud tänapäeva maailmas jälle nagu, nagu tõusva tähtsusega. Ja seal on nagu, nagu need põhjused, et et üks kummaline, aga tänapäeva majanduse vallas oluline tegur on see, et et praegusel ajal just Ameerika Ühendriikides on jõudmas sinnamaale, et isolatsiooni materjalid, mis on tehislikud, need tõenäoliselt keelustatakse. Sest nad ei ole tervislikud, noh, need on ehituse puhul siis näiteks. Ja on palju parem, kui ta on looduslik materjal. Kui palju läks aega, kuni selleni jõuti? Enne tuli loomulikult olla tohutus vaimustuses tehismaterjalidest ja kui seal kaua olnud, siis tuli see arusaam. Tehismaterjali vaimustuse tippajal keegi julges iitsatada, siis vaadati teda kui mingit ajast, ajast ja arust ajukääbikud. Loomulikult öeldi talle kohe, et, et nii, et see on meil ju odavam, me saame seda rohkem, seda sünteetilist. Jah, ja ilusam ja siledam ja läikivam pealekauba. Vastria sadu põhjendusi, aga, aga nüüd on siis asi nii kaugel ja ja, ja praegu lõhnab asi ka selle järele, et, et kui tõesti see Ameerika ühendriikidesse läbimurre tuleb täitsa lausa keelustatakse, siis, siis lina saab tohutu tõukejõu, et seda kasvatama hakata ja Euroopas on aina enam ka nagu nüüd mindud nagu sellele mõttele, et, et asendame, need, need igasugused tehislikud isolatsioonimaterjalid, looduslikega ja lina on siin esimene tegelane, mina näiteks dealist, et ühte sõpra, kes on oma majale näiteks praegu pannud mingisugust klaasvilla vaid just lina linakiudu. Sest sest see on, noh, kui sa mõtled niimoodi looduslähedaselt siis ta on sulle tervislikum ja paremini. Ja, ja, ja nüüd ütleme peale selle praegusel ajal tehakse näiteks linast tehakse nihukesi fiibermaterjale, mis on nagu eriti tugevad, mida saab kasutada näiteks autotööstuses ja lennukitööstuses ja, ja nii, et, et linale tekkinud uusi kasutusalasid ja, ja on väga tõenäoline, et, et teda edaspidi tasub rohkem kasvatada kui 10 aastat tagasi. Ja kui nüüd mõtelda jälle päris maailmalaiuselt, siis on ikkagi huvitav see, et et muidugi puuvillaga ta ei, ei võistle, tähendab kui taimne looduslik kiudaine toormaterjal, aga ütleme just ta põliseuroopalik põliseestilik materjal ja maailma ulatuses on hoopis niimoodi, et maailmas kasvatatakse kokkuvõttes rohkem õlilina kui kiuline kuid maailmalaiuselt võtta. Ja see on just nendes lõunapoolsemates maades, kus siis ainult lina kasvatatakse selleks, et saada seemet seemnest saada õli ja õli kasutatakse tohutu laialt, see on seal on igasugused tehnilised, meditsiinilised ja nüüd nagu juba juttu, oli ka viimane trend, et, et ka toiduna inimtoiduna rohkem, kui, kui teda vahepeal tarvitati. Ja nii et, et asi paistab, paistab minevat lina heaks paremas suunas. Ja kas asi paistab minevat ka selle heaks, et inimkond, vähemalt niisugune progressiivsem osa sellest järjest rohkem ja rohkem hakkab tagasi pöörduma loodusliku ja tervisliku poole. See puudutab nii riiete, ehitusmaterjali, toitu, mida iganes. Ma arvan, et see on nii linase riidega, tänase saate puhul ma panin spetsiaalselt selga oma ainsa linase täis linase särgi siin. Ja, ja, ja selle ma loomulikult ostsin käsitöölaadalt, see on Eestis tehtud Eesti linast valmistatud ja, ja see on mu enda kogemused on tõesti selline, et, et kui sul on palav suvisel ajal tundub jahedana ja jälle talvel, kui sul tundub külm olevat, siis see linane riie kehast tundub jälle soojem, sihukene, huvitav. Ja tal on alati selline tantsu tekitab niisuguse niukse niukse puhta tunde, et see on isegi siin on jälle lausa uuritud seda asja ja öeldakse, et, et vahetab ongi niisugune, ta imab niimoodi higi sisse, et ta mõjub alati puhtana võrreldes mõne teise riidematerjalina materjaliga ja, ja selle selle uhke linase särgiga, ma olen suvel uhkesti ringi käinud ja mulle see meeldib, ta on niivõrd lihtne, värvimata ja, ja niivõrd hea. Ma arvan, et see on seesama asi, just, mida te rääkisite. Ja nii, et et võiks siis nii-öelda, et, et lina siis sellepärast meie jaoks tähtis, et etalon oma pikk lugu mis ulatub kaugele ajalukku ja, ja meie pärimus ja, ja, ja siia lõppu ma räägiks veel ühe eesti rahva loo linna kohta. See oli siis sedamoodi, et ükskord oli kurat tahtnud viia saunast ristimata lapse ja ta pidi sisse minema sellest suitsuaugust, mille ette oli pandud siis takutropp, takud on ju ka tehtud ikka linast. Ja takutropp ütles talle niimoodi, et mina eest ära ei lähe, enne kui sina oled sama palju kannatanud kui mina. Kurat ütleb, no mis asja, sina, nuustik siin üldse kannatusest tead? Ja siis ta ütles, las ma räägin sulle. Ja siis ta rääkis, et kasvasin kenasti põllu peal, ühel päeval võeti rapsti juustest kinni, tiriti maa seest välja koos juurtega siis löödi mul kirvega pea otsast, siis tõmmati mind läbi nugade vahelt siis visati jääkülma vette mädanema. Ja siis, kui ma olin seal kaua mädanenud Mati välja ja pandi külma tuule kätte seisma ja, ja selle järel viidi mind põrgupalavus vingu kätte pikaks ajaks ja siis hakati mind peksma puumõõkadega. Ja selle koha peal ütles kurat, et aitab, aitab, mina seda juttu ei jaksa kuulata. See on täiesti väljakannatamatu, pööras ümber ja läks, mine. Kõlab nagu mingi tõeline õudus, arvestades, et meie saade Korduv hilisõhtul, aga lina muutub kõige selle õuduse tulemusel selleks, mida, mida me teda tunneme. Ja on õilis pealekaubainimesele. Ja ja, ja väga vajalik ja ja oluline, meie heaks. Selline oli siis tänane saade, mis oli pühendatud linale, millest räägime nädala pärast, räägime kanepist. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.