Tere päevast. Nagu kuulsite, räägime täna ehitis. Saate algus lindistatud ajal, kui õitsema hakkasid selle suve gladioolid. Olin külas ühel aidsiviiruse kandjal, viime teed, imetlesime päikeseloojangut ja rääkisime elust muidugi ka tema eluprobleemist number üks. Mitu aastat teie teate seda, et olete viirusekandja kolm aastat kas on palju minut nõutud? Natuke paluksin meenutada selle asja teadasaamist või, või noh, neid üleelamisi või mõtteid, mis siis inimesel sellel momendil tulid või seal esimestel aegadel? Kuulsin ma sellest haiglas, kus tavaliselt võetakse vereproovid, kontrollitakse inimest kõikide nakkushaiguste suhtes ja. Muidugi, kui hiljem tuldi uuesti Tekkis mõte, et need vist ongi tegemist AIDSiga, esialgu oli ikka tunne, teis ei ole nii, et ei ole ju nagu selliste elukommetega, kelle hulka tavatsetakse AIDSi-haigeid liigitada. Esialgne šokk oli suur, enesetapu mõtted ja isegi katse seda teoks teha. Ja pärast kõikide eluplaanide ja isiklike plaanide ja tegemiste muutumine. Kas teil on noh, sealt kedagi konkreetselt meenutada, mõelda tänu kellele te kõige paremini sellest raskest olukorrast üle saite? Kõige rohkem ta tahaks muidugi öelda konkreetselt Nelli Kalikova nimel ja siis üldse terve nakkushaigla kollektiivile kes sellega tegelesid seal kuni viimase ajani. Te olete ka Moskva haiglas käinud ja nüüd seda tähelepanu või ravida saate võrrelda, mida need on Eestis siiamaani tehtud ja, ja Moskva suures haiglas. Muidugi parem olnud, et seal on olnud ravimid kättesaadavamad kui meil kuigi tihti need on ka olnud nii-öelda tasulised jutumärkides. Aga siiski üht-teist ikka suurema häda korral on ka pudenenud haigetena. Kuid sealne suhtumine on olnud selline pealiskaudne ilma suurema tähelepanuta haigete suhtes. Kuid meil on selles suhtes täiesti vastupidine olukord valitsenud. Siin on mul tulnud endal haiglas olla ja siis arstid on teinud kõik mis nende võimuses, jooksnud mööda linna, otsinud teistest haiglatest ravimeid kui on olnud vaja ja ja ka muidu pöördudes sinna mingisuguse, kasvõi oma sotsiaalse küsimusega, sellepärast et meil, nagu teistes riikides seda on, ei ole sotsiaaltöötajaid, kes tegeleksid haiglate tekkivate sotsiaalsete probleemidega, sest siiski elukorraldus aidsiviiruse kandjal on paljus teistsugune kui tavalisel inimesel, tal tekib probleeme, millest tavaline reakodanik ei oska, võib-olla ongi näha. Ja siis nakkushaiglasse pöördudes, doktor Kalikova poolne on ta püüdnud peale sõda oma põhilise nii-öelda meditsiinilise tee ka seda tööd enda õlgadel kanda. Aga nüüd, kui olete saanud teate selle kohta, et te kuulute teisele arstile ja teise haigla alla millised need esimesed mured on, mis teid tabasite, pole vist küll ise veel käinud, aga mida te ise mõtlete? Teoba teate järgi otsustades selle tooni järgi otsustades On tunne seal Suhtumine on väga, vägagi pealiskaudne, ei ole enam võimalik pöörduda igal ajal arsti juurde, on selleks määratud üks kindel aeg, kui teistel aegadel momentidel tekib tervise halvenemine. Viirusekandja tekkida, võrdleme isegi tihti ja ootamatult, kuna ta on palju vastuvõtlikum, kasvõi kõige tavalisematele nakkushaigustele, kui teised inimesed, siis üldiselt selline suhtumine, et sul on määratud ainult seal mingi kindel tund. See võib viia lihtsalt selleni, et kui tekib olukord, et tervis muutub halvemaks või on vaja kiiresti kiirabi siis lihtsalt pöördud tavalise arsti poole, seal sind üldse jutule võetaks, nad ehmatusest eemale ei hüppaks, siis lihtsalt tuleb seda varjata, aga sellest võib järeldada juba, millist ohtu tekitada üldse ühiskonnas. Nagu patsiendi jutust kuulsite, on meie vabariigis aidsi nakatunute üle hoolepidamiseks kevade suve jooksul toimunud nii-öelda korralduslikud muutused. Kui varem asusid nii anonüümne aidsikabinet kui arvele võetud ravi Tallinnas magasini tänavas kus asus tal on nakkushaigla siis viimase kolimisega Paldiski maanteel Merimetsa haiglasse tuli sinna kaasaga AIDS-i ravi osa. Anonüümne kabinet asub endiselt magasini tänav 29. Ja ma nimetaksin ajad, millal seal vereanalüüsi saab anda. Esmaspäeval kella kolmest kuueni kolmapäeval kella 12-st neljani ja neljapäeval kella 10-st 12-ni. Koos asukohavahetamisega vahetati välja ka arst, kes arvel olevaid patsiente otseselt ravib. Ja teie doktor Marika Raukas, olete arst, kes siis otseselt tegeleb nende viirusekandjate haigetega? Jah, see muutus tuli selle aasta alguses. Ja nüüd alates maikuust, tegelen aidsihaigete ja viirus kõndiatega otseselt mina, kuid see on muutus, mis on andnud nendele inimestele pöördumiseks juurde veel ühe koha. Sest Magasini tänaval asuv nüüdne hooldushaigla Tallinna oma on jätkanud omadega tööd endiselt. Ja juhul, kui kellelgi on mingisuguseid probleeme, siis võib pöörduda nii magasini tänavale kui ka siia Merimetsa haiglasse. Kas teie siin vereanalüüse ka teete või on, see on ainult magasin tänavast? Enamasti me saadame need inimesed magasini tänavale või siis, kui on eelnevalt kokku lepitud, tuleb sealt siia sealt tõde. Te, olete üsna noor tohter, millal ta ülikooli lõpetasite 89. aastal ja millise kitsama erialaga te sealt Tartust ära tulite ja kuidas te sattusite sellele üsna raskele aidsi ravimise teele. Lõpetasin Malawi osakonna oma erialaks, valisin infektsionisti eriala ning läksin tööle alguses Tallinna linna nakkushaiglasse. Seoses nende muutustega tulin üle Merimetsa ning nüüd töötan siin. Öelge, kuivõrd te olete nüüd pidanud juurde õppima või noh, ise endale selgeks tegema, teie töö on siiski eriti spetsiifiline. Otseselt on tegelikult see probleem kui aidsihaigete ravi ja nende dispanseerimine üldse maailmas väga uus. Ja on ta lihtsalt jäidi laiendatud peale infektsionisti eriala, sest kõikjal maailmas kasutada on AIDS-i haiged ravid spetsialistide juures otseselt nakkushaigus, kuid tema levik on põhiliselt sugulisel teel. Igal arstil on oma kindlad kreedos ja põhimõtted, mille järgi ta töötab. Kas on ka teil midagi sellist, mida ta igal hommikul endale meelde tuletate sest aidsihaige inimene ei näe just välja eriti veetlev? No võib-olla kõige kõige peamine mis nende haigetega on. Et arst ei tohi suhtuda neisse kui mingisse erilisse nad on täpselt samasugused haiged nagu kõik teised. Ei ole suurt vahet, kas sellel haigel on nüüd otseselt tühjus või on ta lits, ta vajab abi ja ta vajab ravi. Ja teine asi, mis on küllaltki pahandada ohtlik on sageli inimeste suhtumine omaseks, alistades üldse seksuaalvähemuste sisse. Seda ei tohiks tegelikult olla. Öelge, kas ta nüüd oma tööloleku aja jooksul olete kohtunud kõigi meie viirusekandjatega? Mitte kõigi? Kui sageli te neid väljakutsutav endaga kontakti peate? Kui kiiresti võib nende tervislik pilt muutuda otseselt analüüse käiblot andmas kaks korda aastas, kuid kõik probleem, mis on sellega, võivad nad pöörduda siia. Ükskõik millal tööl keegi, need mulle, seda te olete noor inimene ja tavaliselt ollakse harjunud mõttega, et noorel inimesel see elukogemuste pagas ei ole nii suur ja, ja oleneb ka oma kasvutingimustest, kui, kui surve väikese võib-olla mis teie jaoks on see, mille puhul te võib-olla mõtlete, aga see ei olegi nagu meediku töö, katse tuleb ära teha või missuguseid talitusi peaks veel olema teie kõrval? No ma arvan, et ka ajakirjandus võiks natuke rohkem valgustada otseselt aidsi probleemi, kui ta on teinud seda siiani. Kahtlemata peaks olema ka tööstus. Või siis võimalus varustada inimesi kõiki kaitsevahenditega mis mingil määral praegu annab, jätab soovida ja ka hinnad peaksid olema vastavad. Ja minu küsimus on nihuke, väike nüanss puudutas tegelikult ka seda, et kuna ma ise ka olen haige mitme viirusekandjaga tuttavama, tean nende isikliku elu muresid ja probleeme. Et neil ei ole võimalik lüüa linnavalitsuses oma kaart lahti, et ma olen aidsihaige, mul oleks vaja seda või teist. Sest meie ühiskonna arengutase nõuab ikka veel selle viirusekandja salastatuse hoidmist. Vot selles mõttes, et kui palju siis suudab üks arst vastu võtta nende haigete inimeste muresid ja kui palju on teie võimuses neid aidata mitte ainult ära kuulata? Vot millist abi selles liinis oleks vaja? No kahtlemata aidsihaiged ja HI-viiruse kandjad jäävad anonüümseks vähemalt praeguses seisus. Ja nähtavasti ei muutu sellest midagi ka tulevikus. Mingil määral on võimalik ära teha ka ilma nende saladusest teada mis on praegu mõne sellise haige inimese, mis teid võib-olla vaevab. Otseselt nende muresid ma ei saa arstina avaldada. Aga no vähemalt neid on ja kas te tunnete, et nüüd arsti ametiseisundist piisab selleks, et noh, näiteks aidata neid lahendada, kui ta seda ise tahaksite või oleks siiski tarvis mingit hooldustöötajate võrku või midagi muud sellist? Enamasti need inimesed ei soovi laiendada inimeste ringi, keda nad, kes neid teavad. Minu töö on olnud nende ravi. Organisatsiooniliste küsimustega on tõesti tegelenud doktor Märtin. Doktor Ants Jõgiste, teie olete Eesti vabariigi peaepidemioloog ja kui me nüüd maakeeles lahti ütleme, siis tähendab see seda, et kogu nakkushaiguste tõrjega seotud ülesanded peaksid olema nüüd teie poolt juhitava ametkonna töö. Olen ma õigesti aru saanud? Ja seda muidugi meie oleme püüdnud oma tähelepanu orbiidis hoida kõiki et tänapäeval huvipakkuvaid nakkushaigusi suunata nende profülaktikat tänapäeva teaduse tasemel. Ja meie ei tahagi arvata, et meie ei peaks ühe või teise nakkushaigusega tegelema tema, vähemalt seda, mis puudutab tema leviku tõkestamist. Kuna tänane saade on AIDS-ist, siis ka need inimesed, keda kutsume AIDSi viirusekandja eks või haigeks on ka teie huviorbiidis. Nad on ka meie huviorbiidis, aga vähemal määral võib-olla kui mõni teine infektsioon ja seda eriti sellepärast, et aidsivastaseks võitluseks on meil väljaarendatud praegu Eestis juba ma ütleksin, disbanzer sele teenindusele lähenev süsteem AIDSi profülaktika keskuse näol peale selle on ka ja nagu kuulda, on olnud ühiskondliku organisatsioonina Anti-AIDS-i assotsiatsioon siin kaasa löömas. Mis on muidugi väga positiivne ja kiiduväärne. Nõnda et meil ei ole vajadust otseselt suunata AIDSi profülaktikat, nii nagu me teeme seda teiste infektsioonide puhul, kus selline kuraator, organisatsioon, puud. Doktor registe te ütlesite, et nagu kuulda olnud, kas teie esindajat assotsiatsiooni ei olegi? Kutsutud Anti-AIDS assotsiatsiooni minu teada ei ole meie esindajat kutsunud, aga ma olen ajakirjandusega kursis. Ajakirjanduse andmetel on mul see teada, et niisugune assotsiatsioon on olemas. Kas te nüüd võite eeldama sellise momendiseisu, kuidas te arvate, millised võiksid olla need teed, mida tuleks astuda, et meie AIDS-i teema oleks paremini lahendatav? Mina arvan praegu niiviisi, et meie üks põhilisemaid asju, mida me peame saavuta seal elanikkonna informeeritus sihiga elanikkonna käitumist AIDS i profülaktikaks soodsas suunas muuta. Ja selleks, nagu vanasti öeldi, peaks olema sanitaarharidus töö õigel kohal. Ma ei pea seda ainult loengutena silmas, ma pean ka silmas igal ajal kättesaadavaid küllaltki ammendava sisuga kirjandust, olgu nad siis prosüüdise, midagi muidugi meil korraldati 100 plakatite näol, mida pandi omal ajal üles trammidesse, trollidesse. Aga sellest on muidugi vähe. Need peaks sinnapoole jõudma. Et meil oleks alati aidsi profülaktikat põhjalikumalt valgustavaid trükiseid asjahuvilistele pakkuda, kas tasulised või tasuta, see on teine asi, aga nad peaks olema. Ja selles ma näen praegu kõige suuremat vajakajäämist meie töös. Ja muidugi tuleks kontrollida ka seda, kui milline on retseptsioon siiamaani tehtud sanitaarharidus või selgitustööl. Ja seda me peaks anketeerimisega tegema, ankeedid läbi mõtlema, läbi töötama, sest siit me võiksime saada väga väärtuslikke vihjeid mis veel teha tuleks või mingisugust töösuunda nüüd tugevdada. Ja, ja kus võiksime ehk rahul olla sellega, mida me teinud oleme. Et me peame endale teadvustama selle töö tulemused, mida me teinud oleme. Arvudest on vähe. On tarvis teada inimeste teadvust, kuidas nad selle on teadvustanud oma käitumist muuta selle kohta meil praegu kahjuks. Profülaktika üks teenistusliik võiks ka olla siiski inimeste suhtumise muutmine ka seksuaalvähemuste asja, sest ega asja, mis on olemas, ära keelata ei anna. Sellega me teeme kahju. Ja mina suhtun sellesse täiesti positiivselt, et ei peaks olema tõkestusi inimese sattumustel ja eriti seda, et veel kriminaalkoodeks peaks tõkestama inimese tegevust praeguseid Aidze näitel näiteks Moseks kontaktide ülesandmisel, et sellega ei tekiks konflikti kriminaalkoodeksiga. Kui me seda võiksime saavutada lääneriikides, on sellest ju küllaldaselt, võib näiteid tuua, siis avaneb võimalus seksuaalkontaktide uurimiseks ja selle kauduga aids infitseeritud inimeste avastamiseks. Mina pean seda tähtsaks selles mõttes, et kui me oleme inimesele tema seisundi teadvustanud tema nakkusohtlikkuse teadvustanud siis on meil alust ja alust loota. Ta, et inimene puht moraalsetel kaalutlustel oma käitumist korrigeerib ja väldib sellega nakkuse levikut. Ühesõnaga ta ei, ei tegutse enam edasi kui nakkusallikat. Ma olen selles veendunud, et meie inimesed on niivõrd teadlikud, et kui nad teavad oma nakkusohtlikust, et nad teadlikult seda levitama ei hakka, aga mendile peab olema loodud tingimused, et, et meil oleks võimalus nendele nende seisundit teadvustada. Lihtne kuulaja võib-olla ei ole tähele pannud seda, et me alati tarvitame kah terminit üks on see, et inimene on aidsiviirusekandja, teine tähendab seda, et ta on haige. Kas te doktorokas veidi seletate seda, kuidas te siis nüüd kindlaks teete selle, et AIDS i viirusekandja, kes on justkui päris terve inimene on nüüd jäänud haigeks ja ta võtab teda haiglaravile ja teisele muutused no siis teete, haiglaravile? Ei pruugi meil tulla mitte ainult aidsihaiged vaid sageli tulevad haiglasse ka viirusekandjad, kui nad vajavad mingisuguseid täpsemaid uuringuid, kuid haige kandja muutab haigeks juba tema immuunstaatuse seisund mida me oleme võimeline nüüd ka siin Tallinnas särama. Ja tema enesetunne, tema üldised nähud seisundis kliiniline pilt, mis seal põhiline on kehakaalu langus ja, ja mingi kehakaalu langus on üks siis mitmesugused inflatsioonist, mis lisanduvad vastavalt sellele praegu, kuidas te hindate, kas kellelgi on nüüd haige diagnoos välja pandud? Praegult on haide diagnoos välja pandud ühele inimesele, kas sellega ja kaasneb ka inimese meeleolu ja noh, ütleme üldse intelligentsi taseme langus, tähendab, kas need aidsihaige vaevused on ainult niisugused füüsilised või vaimsed, võib langeda intelligentsi tase? Nendel inimestel, nad võivad mitte aru anda oma seisundist endale ja ka teistele, praegusel juhul aidsiviirusekandjad on seotud sellise noh, ütleme siis allkirja või ausõnaga, et nad ei nakata kedagi, jäätnad iga oma haigusjuhu puhul, noh, ükskõik missugune terviserike siis on, kasutavad igal juhul nüüd selleks ettenähtud haigla abi. Et nad ei lähe vabatahtlikult mõnda teise haiglasse seades sealseid haigeid oht. Kas sellisel juhul, kui inimese vaimne tervis ei ole enam teatud kõrgel tasemel, kas siis võib juhtuda haige, unustab ka need lubadused ära? Sellepärast peabki olema valvel ka teiste haiglate meditsiinipersonal. Ja ka ülejäänud inimesed seda, mismoodi see inimene saab ennast tundma, ütleme järgmise kahe nädala jooksul ei saa me ette prognoosida sel määral. Kuid tavaliselt tekivad vaimsed häired küllaltki pika aja jooksul aegamööda. Enamasti me jõuame neile jälile enne doktor Jõgistab, meil on olemas siis nüüd üks aidsihaige. Ja tema viibib siin vastavas haiglas ravil takse. Aga ta tuli siia haiglasse mitte otse, vaid läbi keskhaigla. Ilmselt. Ta ei olnud ise enam niisuguse vaimse tervise juures, et ta oleks kas mäletanud seda, et ta ei tohi lasta ennast viia tavalisse haiglasse. Kuskil mingi lühiühendus tekkis, kas peaksid käima viirusekandjad sagedamini ennast näitamas, võiks, kuidas see nii võis juhtuda? Kuidas see juhtuda võis, selle kohta ei oska midagi öelda, aga süsteem on niiviisi maha pandud. Et kõik AIDS i viirusekandjad on disbantseeritud kaitsekeskuse juures. Ja aidsikeskus korraldab nendele nii AIDSiga seotavad meditsiinist abi kui ka korrutab nendele muud arstiabi arvestades just riskimomente, mis temaga, kui ta teadmatult haiglasse võib sattuda, seotud, võivad olla AIDSi viirusekandjate jälgimise kortsus dispanseerib, sel ajal ei saa olla suvaliselt määratud vaid ta peab vastama disbanzer seal jälgimisel sedastatud patsiendi olukorraga. Silmas pidades seda, et mida kauem see kestab, seda ilmsemaks muutuvad kliinilised sümptomid. Haigestumine tuleb lähemale ja järelikult tuleks korraldada see asi nõndaviisi, et patsiendid käiksid ennast disbanzer sele arstile sagedamast näitamas. Et oleks võimalik juba sedastada kohe olulisi nihkeid tervislikus seisundis ja sellele vastavalt sistadaga ravile suunata. Nüüd see esimene aidsihaige on selles mõttes meil vaatamisväärsus, võiks öelda, et ka meie tohtrit ju lausun suures enamuses ei ole näinud seda kliinilist pilti, mis sellisel haigel on. Minu meelest ja meie tohtrid teavad AIDSi kliinikut teoreetiliselt, aga ma arvan, et mõni, võib-olla üksik erand välja võetud, ei ole aidsihaiget näinud. Ja sellepärast matult tuletan meelde tudengipõlve aega, kui ka kõiki nakkushaigusi praktikumi ajal ei olnud võimalik temast riide, sest neid ei olnud lihtsalt haiglas sees. Siis korraldate, nii et anti sellest teada ja kes Vasa vastu huvi tundis. See leidis võimaluse minna ja seda liigat vaadata, kui ta nakkushaiglas sees oli väljaspool praktikumiaeg. Ja, ja mulle tundub praegu nõndaviisi et ei oleks sugugi paha, kui arstkonnal oleks võimalik ka haiget vaadata, ta, nii nagu ta oma sümptomaatika ka praegu on. Et et, kuid nende praktikas see asi ette tuleb, siis suunduks mõtte kohe õigetesse diagnostikaratastesse. Doktor Haugas, teie pole nüüd küll eriti pikka aega seda tööd teinud, aga öelge seda, mida teie soovitate? Milliseid teid enne nimetasite, et ajakirjandusest läks rohkem rääkida, aga no mida veel peaks siiski tegema selleks, et see teie patsientide arv ei kasvaks? Kõigepealt peavad lihtsalt iseennast hoidma. Sest rääkida ajakirjanduses sageli kukub niimoodi välja, et need inimesed, kellele oleks vaja rääkida, lihtsalt ei kuula. Ja kui ikka inimene iseennast hoida ei taha kondoomi kasutada ja nii edasi siis ei suuda ju teda mitte keegi hoida peale tema enda. Me siin vahepeal, kui mikrofon ka kinni oli, rääkisime mõne sõna kolleeg. Kergelt niisugune kahtlus, et ei ole ise väga optimistlikult meelestatud. Optimismiks on selle puhul väga vähe põhjust, seda näitab maailma kogemus, näitab juba see, milline hulk on HI-viiruse kandjaid ja milline hulk on aidsihaigeid ja milline hulk neid iga päev nakatub. Kas te seda peate vajalikuks anonüümselt kabineti külastaks inimesi, on ka kirjandusest juba tulnud andmeid et aids muutub nakkavaks juba üks kaks päeva pärast nakkuse saamist. Kuid AIDSiha anonüümses kabinetis saab määrata üldse analüüsi alles kolm kuud hiljem, siis kui on inimesel tekkinud antikehad. Ja see, mismoodi inimene käitub selle kolme kuu jooksul, mis täis ei tea et ta on kandja, saab väga palju. Ja muidugi, mida rohkem inimesi kasutab anonüümset kabinetti, seda varem on. Sest ma kordan, need inimesed jäävad täiesti anonüümseks. Mitte keegi ei saa nende kohta mitte midagi teada. Nad ei pea ütlema oma nime ei, seda, kust nad on. Nad võivad olla ka hoopis teisest riigist. Ja mitte keegi sellest mingit infot ei anna. Teie olete selles mõttes optimistlik inimene, et mida suurem on siiski inimeste teadlikkus, mida suurem on propagandatöö, seda väiksem võib siiski olla. Viiruse levik. Miks ta ei peaks siis nii viisole? Mina, mina arvan küll, et inimene ei tee tahtlikult kurja ja korrigeerib oma käitumist, kui talle kõik riskimomendid on ära seletatud. Kogu meditsiiniline nakkushaiguste profülaktika on selle peale üles ehitatud ja, ja ma arvan, me leiame ka muus inimese tegevusvaldkonnast näiteid selle kohta, kuidas teadlikkus suunab inimese käitumist. Eemale tõukama hoiakuga käega löömisega et niikuinii nad surevad ära, mis nendega vaeva näha. Ja niikuinii nad surevad ära, aga kui kõik inimesed, ümberkaudsed inimesed teavad, et arstid neisse niimoodi suhtuvad. Et see on tegemist on ravimatu haigusega, nad lihtsalt ei pöördu arsti poole ja seedib haiguse põranda alla. Aga põranda alla löönud.