Selle saate tegelaste tutvus pärineb Tallinna reaalkooli 1949. aasta kuuendast klassist kui õpetaja Aili viitari asumisele saatmise järel tuli emakeelt õpetama üliõpilane Kalju Leht. Tollase kuuenda klassi poisid, Tallinna tehnikaülikooli arhitektuuri õppetooli juhataja Ilmar Pihlak ja muusikapublitsist Ivalo Randalu võtsid Lelle õpetaja viitarile külla sõites kaasa reporteri ning Aili viitari teise romaani kummelimuru just trükikojast saadud värsked köited. Jutt läks lahti aga hoopis sellest, kuidas viitarid abielurahvaks said. Me abiellusime niiviisi, et abikaasa lõpetas kaks aastat ennem mind, tema oli siis juba aasta õpetaja olnud, aga mul oli veel viies klass. Nüüd ütleks muidugi kursust lõpetamata ja siis suvel me abiellusime. Tema ütles, et vanasti olid ju teistmoodi asjad kui praegu, mina olin linnas korteris aga Taanimaal ja ta ei saanud niimoodi tulla linna, et ta oleks samal päeval tagasi sõitnud Dhabi tööks jääma. Aga kui tema tuli ööseks oma pruudi juurde, siis ta oleks mind kompromiteerinud. Seda sõna praegusel ajal ei tunta. Ja siis ütles, et aga teeme ametlikuks ja siis ma tulen naise juurde, siis ei ole kellelgi midagi ütlemist. Ja nii me tegime. Aga ei olnud seminaris ette nähtud, et naised olid käinud koolis olid meil küll abielus mehed, aga viilus naisi mitte. Ja nutisiis õppenõukogu oma sõna ütlema, et kas tema on nõus mind veel kooli jätma, abiellus peast. Või pean ma nüüd viimasel kursusel ära jääma? Ja siis õppenõukogu otsustas. Ja seal oli härra Ernst Enno abikaasa, õde Reili, Saul oli meie klaveriõpetaja vanapreili meie teada olidega kohutavalt vana, siis ta oli vist juba 60 kandis, tema oli siis ütelnud õppenõukogus niimoodi, et me võime rahuliku lubada temal kooli lõpetada. Siis neil ei ole mitte abielu, vaid neil on üks aateline ühendus, nii et siis mina sain lõpetada haardelise ühendusega koos seminari, ütleks selle peale, klaveriõpetaja oli väga vana ta, öelge nüüd, proua Aili, mina hakkasin kahtlema nüüd õpilaste arvutusoskuses. Nad pakkusid niukse üsna, olge hea teile, aga, aga ma võtaksin seal mõned aastakümned maha, kui see teil võimalik oleks, mul ei oleks mitte midagi selle vastu. Mõelge, kui tore oleks, kui ütleme üks paarkümmend aastat sõidutaks maha jõulust hakkan käima, üheksakümnendat, need praegu on 88, jõulusson 89. Kas see mulje siis peaaegu sajand? Kraav veeta 49 saadeti täitsa päris, aga kas te teate, tol ajal üks üsna noormees, ta oli siis 23 aastat vana? Asemele reaalkooli õpetajaks minna, ma ei tea, ei salga, minu nimi on Kaljuleht. Ja siin on nüüd kaks poissi, kes võivad seda asja tunnistada. Ma olen harjunud inimesi sõnavialt uskuma. Mind ei ole düsattuda elus, nii et ma vabastan poisid sellest tunnistaja ametist. Seal oli nii, et minus apsud värisesid lubadest niimoodi, kuigi ma olen tol ajal noori enda üsna tugev maapoiss. Aga ma kartsin sinna, klassivend. Kas te arvate, mis pärast? Arvan küll. Mitte et need poisid oleks nii koledad olnud vaid sellepärast, et nad nii toredad olid. Ja teie noor inimene teab, mis niisuguseid poistega hakata peale, kes olid ise juba peadega mehed kõik, ka siis, kui nad olid neli-viisteist Anad. Ei, nii rumal, et ei oleks olnud. Ei oleks, ei tee oleks seda teinud. Te oleks võinud kõiksuguseid toredaid asju välja mõtelda ja muigega need kõik asjad ära teha ja d oleks sulgunud seal käes, aga muidu muud nad ei oleks midagi, midagi niisugust, et millega oleks võinud nendele külge hakata, seda nad ei oleks iialgi teinud selleks, nad olid liiga targad. Et aega oli ju niisugune, et eksis pida uue õpetajaga ja üldse uute õpetajatega vähehaaval. Aga kurb on minu meelest see, et, et kõik kuni me siis nii-öelda küpsustunnistuse kätte meil mitte midagi ei teadnud ja teist mitte midagi olnud kuulda ja see oli alles. Kas me olime siis juba noh, ülivanad tudengid juba, kui, kui me siis kuulsime Kuulva ohekatkukuul neljaklassiline algkool Aga tähendab, kuuldused liikusid ja neil oli ikka väga suur huvi, ainult et me ise ei puutunud endi vahel niimoodi kokku, kes seal ühes koolis, kes teises teises kõrgkoolis ja aga siis ikka, kas midagi on kuulda olnud ja niimoodi Peilisime välja? Aga osa poissi käisime vaatamas, Ove katkus, veis poissi oli. Tuli viis, tort tuli sedasi ülestiku käes, läksid neile lelle jaama vastu. Minust jäid nad maha, 14 15. Suured pikad noored mehed, kõik ei oska enam nime kanda. Kes keegi on praegugi niimoodi, et ma kõigi nimesid kõigi nägudel ei oska nimesid anda. Noh, neid on nad juba vanad härrad, kõik hallide peadega ja kes juba pensionil ja sa ei ole visuaalniiti juba õpetajana tee kõrval nooruslikum välja. Ja see on, kuidas inimene keegi elab kui intensiivselt ja tähendab ju on just see, kes intensiivselt elab, see elab kauem. Kes on laisavõitu, niisugune sõltuvat vaatsakenet nagu minul. Ja, ja laisem maksab hoopis varem ja, ja vanemaks ka. Tähendab te lõpetasite siis kuuendat klassi, kui teie õpetaja Witteriga teed lahku läksid? Oli märtsi koolivaheaeg ja see märtsi koolivaheaeg sai veel läbi, mul on see nii meeles, et õpetaja viiter andis meile vabad teema pärast seda, kui oli vähegi või oli see jõuluvaheaeg, ma ei mäleta, aga oli koolivaheajast oli vaba teema ja, ja siis noh, kuidas veetsid seal koolivaheaja ja minu kirjand millegipärast nisust, ta hoiatas, et ei tohi üle ühe vihikutäie olla, seda juttu, aga minul hakkas viik otsa saama. Veel mitte, siis viimased leheküljed olid väga kirbu luubiga ja luubiga vaadata, et ikka sinna ühiks särav ja selle, selle kirjandi siis luges ta ette sinnamaani, kuni see väga kiirguks läks, pidin mina edasi lugema, aga mul läks nii hästi. Ja seal oli mingi lugu, ma isegi mäletamist kivikirvest, kelle ma kusagilt leidsin kuhugi auku kukkudes, niukene hirmus põnev kangistabanedest. Ja mul on siis see veel meeles, et siis ta küsis vähe, lutsime, vistil. Kvaliteet, kas luban sul välja öeldud oli ka nii. Ballett. Ja ega ma ütlesin teile alati, et ta ei ole tarvis kirjutada protokolle. Kirjand ei pea olema protokoll. Et seal ikka istun, kond, vargaid, tütar, munakese. Lasse tee leidnud ammu ja Kodolakutav klassikokkutulekul tal armeel sellest aena juttu olnud. Ma arvan, et ta võiks midagi sealpool ütelda, inimesteta käivad keskkooli kokkutulekul ja ülikooli kokkutulekul ja noh, võib-olla veel mingitel kokkutulekutel, aga ei ole kuulda olnud, et kuuenda klassikokkutulekud oleks toimunud, aga neid on meil, ma arvan ikka üks paarkümmend olnud, kõik ise ei ole õpetaja osa võtnud, neid on olnud ka nooremast pärast Tallinnas saime kokku Vidžuurimi spordiväljakul, seal oli niisugune saunategemise võimalus, ajasime juttu, aga ikka see side meid ühendav lüli oli kuuenda klassi poistel just see, et meie klassijuhataja olnud õpetaja Viitor, kes tegi meiega minu arust oli see kuuenda klassi talvel niisuguse vägeva peo ette peo, aga see oli jah, niisugune, kus meie klast tegi eeskava. Ja igalühel oli mitte üks, vaid kolm, mõnel võib-olla neli rolli, minul oli, pulgatants, oli osaline siis oli karjase kauplemine ja siis oli, see oli nagu anud vastavale aja vaimule pidi ette kandma Mart Raua poeemi, partisan tammemets ja see oli siis massdeklaratsioon ja seal oli nii, et siis igal poisil oli oma soolosall ja siis järgmise, ütlesid kõikvõimsalt koos. Ja minul, salm on mulle eluks ajaks meelde jäänud, aga veel üks granaat, mis võis lõhkuda tanki, oli varjuldav verise hõlma all. Seda ta kasutas, partisan tammemets. Aga selle koolipeo rahadesse oli rubla, pile osteti jalgpall, aga seda me saime mängida kevadel, kui õpetajale juba Venemaal ja, ja see oli esimene tõeline jalgpall, niisugune väike nüansse, see võib olla ka kõik alateadvuses, mis on õpetaja tähtsusega sidunud ja algkooli eesti keele õpe, kus ma ikka ütleks, et oli selle aja kohta maaline. Ja meil oli koolis õpetajaks, mitte meil aga vanemates klassides, Karl Mihkla kirjandusteadlane. Ja jälle ma ei julge öelda, kas oli 45. aasta jõulud või 40 kuuendamis reaalkoolis tähistati, oli kuusk, oli ehetes. Ja Karl Mihkla pidas vastava ettekande Koidula sünnipäevast ja lõpetas umbes selliste sõnadega. Umbes Koidula eluajal võid tema Abuga initsiatiivil tulise saksa komme nagu kuuske tuppa tuua Eesti rahvale ja täna me tähistame siis Koidula sünnipäeva, kuna palati eesti rahvas on tähistanud kuusega. Ja tema pidi lahkuma, meie koolist oli vist arved lahendus, tehnikumi suunati õppima. Merekooli, jah, aga niisugune kirjanduse katsetusi ma tegin ka seal mitmed tegid dramatiseeringus, see tundus niisugune lihtne olevat, et võtad valmis teksti ja saad uue. Ümbertöötluse tulemusena. Hakkasin vist dramatiseerime meelist. Ja esimesed read olid, kui tegevuspaik oli mul kirjas hõre kuma, haruldased. Ja sellega sellega jäigi. Aga mõned tegid tõsiselt niisugused kirjanduslikud katsetused, et kõiki kirjanduse vorme nagu ütleme vetemal tuntud dramatiseerida ja, ja teised et seda asja mul see õppimata oskamata. No mis mul selja taga, kõik on ära vein siin ja mina ei teadnud sellest mitte midagi. Koolis juhtub mitmesuguseid lugusid ja mõned neist on kokku korjatud ka teise keskkooli või reaalkooli. Juubeliraamatusse, mis kuidagi ilmuda ei taha või valmis ei saa. Õpetajatest ja kooliõpilastest niuksed mahlakemad lood aga umbes õpetaja lehega. Üheaegselt tuli meile füüsikaõpetaja Renee rekkanud. Füüsikaõpetamine oli kõrgel tasemel, meil oli tehnikaülikooli v TPI vanema kursuse üliõpilane, kes valmistas õpilasi katseteks ette, et nad siis seda tunnis teistele demonstreeriks peale tundi. Minu kohus oli siis näidata elektrimasinat mida siis vändast ringi andes tekkis sädemeid. Aga ühtlasi need sademed nagu Ozoneerisid õhku ja paras osooni hulk on kasulik, aga üle liigne kontsentratsioon võib mõjuda halvasti ja õpetajal oli, see oli esmaspäevane päev, hakkas sellest paha. Ja ta minestas selle füüsikaklassi kateedri taha pikali maha ja siiski tekkis poiste vahel nagu diskussioon, et mida nüüd ette võtta. Kuna koolis oli õde, siis tundlikumad, ütlesid, et kutsume nüüd õed, et teab, mis võib juhtuda, aga peale jäi arvamus, et kutsume õe küll, aga tunni lõpupoole jõuab veel küsida. Toredal moel räägite. Ja aga me räägime äraleht ka teist ühe looma mõtlane. Aga see ei ole, minu arust ei tule loogilisse juttu, aga sa oled ise. Nad on rääkinud minu arutesse, et see oli ka umbes samal ajal, kui sa olid meil noor, õpeta et tuli kooli direktor kontrollima ja leidis sinu olevat ilma märgistamata ja käskis minna koju märgi järele ja nüüd ma täpselt ei tea ka meriväljale sa ei jõudnud, aga võib-olla raamatupoodi viisis vagunis Viimsis. Aga kui sa tagasi jõudsid, siis selle kohta võib öelda tuntud raamatu parafaasinad. Kui õpetaja Kalju Leht koolime komsomolimärgiga koolimaja juurde jõudis, olid tunnid juba lõppenud. Ja tookord oli nii, et ei lubatud koolitundi minna, kui sul, õpetajal kui sinul, kui õpetajal ei olnud komsomoli märki rinnas. Tunde ei lase ja mina elasin Viimsis seal lõputult kaugele seina käis ainult kolm korda päevas post trimma, laenasin pioneeri toimetusest märgi aga sättisin aega niimoodi, et ma tulin tagasi siis, kui tund tund lõppes. Ja siis poisid tabasid kostad selle ära, tabasid, teab issand jumal taevas, mina. Siis läks eani. Ma arvan, et mu kaljuleht kooli jõudis komsomolimärgiga, siis olid tunnid jumalat. Tal pole olnud kaks küsimust, esimene ega te ei ole pahane, et ma komsomolimärgiga tulin teie järel reaalkooli. Kas seal võivad olla inimesel küsimus minu jaoks tähtis? Ja kui ma oleks vahenemississe, teile loeks Alovolaadiseski tähtis suhtumine? Teete see on üks niisugune küsimus. Poja korda palju sellest rääkinud, n käib igapäevatakkasin. Kaks aastat ja pois käinud enam, keel käib. Jah, ma sissejuhatus teengi praegu just nii, et me oleme Ennuga sedasi Enn, mu poeg, hästi karvane on ta praegu ja? Ei, tal on ilus korralikult aetud habe ja oleme seda küsimust arutanud, et mis nende meestega, kuidas neisse suhtuda, sest enamus meie meestest on ju kõikol, kes komnoor, komnoored, olete vist kõik olnud parteis. Et mis nende parteilasteks siis nüüd peale hakata, kuidas nendesse suhtuda? Ja mina neist ühtegi risti ei löö, kes oma pileti sel ajal tagasi andis või ära viskas. Kui see õige aeg oli, tähendab, tema otsustas ümber, kas me ei tohi siis kunagi niisugust ümber otsustamise teha, et üks vaade, mis on inimesel kunagi olnud, et see peab neid surmani kestnud, see ei ole ju normaalne. Inimene areneb edasi, aeg areneb edasi ja kõik asjad arenevad edasi. Ja kui tema leiab, et see üks ideoloogia oli vale siis ta jätab selle maha ja võtab teise tai tarvitse sealjuures mingisugune reetur olla ka mingisugune ei tea, mis, kui ta selle maha jättis. Järjelikult ta loobus sellest asjast, aga kui ta niisama silmakirjaks ta jättis südamesse, mõtleb, et oota külma, vaatan, kui see paras aeg tuleb. Neid on seal teine kategooria. Minu arvamine olnud ka see et kui see oli pree, võib vabadus, mida meni vega austame prantsuse revolutsioonist saadik on olemas, siis on inimesel võimalus ma vaateid muuta. Seda ei saa mitte keegi ära võtta. Ja mis normaalsele. Aga Braaviitargaa siberis, tell tuli kooliõpetaja olla üks aasta ainult üks aasta, ainult seitse aastat olin kolhoosnik. Maalin selle asju vabast ajast, seal ma olin väljasaadetuna seitse aastat aga siis kohe õpetajaks sain. Siis andsin kohe avalduse oblastisse sisse ja seadus tuli niisugune välja, et õpetajad saavad vabaks ja siis parteilased meiega üliparteilasi kaera viidud. Katsusin kohe ruttu-ruttu, noh, ma ise poleks selle peale kunagi tulnud. Ja see oli meie kallis komandant, mas Lenina tähendab selle rajooni keskus, mild, süle. See millegipärast huvitus minust, sest mina jutustasin talle Eesti ajalugu. Yksuta küsitles mind 10 tundi järgemööda ja siis ütles, et aga nüüd ma olen tõesti palju targemaks saanud, et ma ei teinud ju mitte puhul silmast. Rääkisin kõik, kuidas meie vabariik oli ja kuidas meie president Päts oli temaga Ena kuulase kuulas. Ja siis ta sõitis kohe meile, meie olime siis keskusest 15 kilomeetrit eemal. Üks pisikene küla enness isi kutsusid tõrkastaigi nagu ait pisike auku, Lil. Taevastanip paistis pea kohalt. Ja ütles, et katsuge niit õpetaja koht saada. Et siis annate avalduse oblastisse, panete tõendi juurde, et olete õpetaja ja saad siis selle seaduse järgi vabaks. Ja seda ma siis tegin. Ma sõitsin kolhoosist ära veebruaris, aga siis veebruaris koha Ma kohta ei saanud, seal olid ju kohad kõik komplekteeritud. Ja siis ma hakkasin vaimis keelt üles soojendama. Mul ei olnud seda Eestis tarvis. Saksa keel oli mul nii kanged, et seda ei olnud tarvis soendada. Seda ma Eestis kaks aastat. Koolipõlves oli mul kodune keel saksa keel ja õppisin teda juba kaheksa-aastast peale eratundidena. Mu isal oli niisugune arvamine, et see on haritud inimene, kes oskab võõrkeeli. Ja siis ma õppisin saksa keelt. Inglise keelt õppisime koolis juba algkoolist peale prantsuse keelt õppisin eratundidega. Aga prantsuse keelt vaevalt loen praegu nimesid hääldada oskan veel ja tunnen kohe ära, kui keegi väga valesti hääldab. Aga inglise keel oli ära ununenud, uhagununud, mul ei olnud temaga midagi tegemist. Ja siis kuus kuud aega iga päev 10 tundi. Madu õppisin inglise keele sõnu, sest keele õppimine on ju ainult sõnade tuupimine ja sinna ei ole mitte midagi parata, kuigi nõukogude ajal ükski noor inimene Teie ealisi ei, ei tohtinud seda sõna suhu võtta, tuleb tuupida. Diil õppinud antubline ja siis ma soetasin oma inglise keele üles ja ma õpetasin siis selle ühe aasta jooksul saksa keelt, inglise keelt. Ja kolmes koolis korraga. Nii et ma läksin hommikul kell seitse Kutvarajad, tulin öösel pool üks tagasi, see oli siis seitsmeklassiline semi nüüd ka. Ja siis teisiti lööb ka, see oli hästi suur kool, 1500 õpilast oli ja siis oli õhtukeskkool veel. Nendesse. Siis mul oli kolm kooli kolme kooli tõendit juurde panna. Et ma tõesti olen õpetaja ja kolme nädala pärast tuli juba vastus tagasi, et olete vaba, võite minna ja see oli siis juba septembri lõpus. Ega mul ei olnudki mõtet siia tulla, mulje kohta kuskil korteris, nõmmel elasid siis neli vene perekonda sees, igas toas oli perekond. Ega neid ei hakatud ja minu meelest seal lähema ja ema juurde minna, emal oli oma pisikene maja Märjamaal, pead-jalad koos oleks sinna mahtunud aga 75 aastane vanainimene, kui meil teenistust ei ole, millega me ise, mis ennast üleval, vihane, ja otsustasime, et ennem ei sõida ära, kui järgmisel suvel, siis kui seal Siberis on töö tehtud ja peamine ma ei tohtinud Siberist ära tulla, sest neil oli võõrkeeleõpetajaid tohutult vähe. Neile saadeti Leningradi keelte instituudist sinna neid kolme aastat tegema sundusliku. Aga ega see preemiareis kellelegi ei olnud, sinna saadeti ikka neid, kes ja sel ajal ei tohtinud võõrkeelt tõlkida. Ja kui need daamid siis sinna tulid, siis nad palusid, et ma nendel saksa keele eriti saksa keel oli siin tohutu raske saksa keele hääldamine, Žiguli jubedusi, jubedus. Kuidas nemad hääldasid, õppisid ainult grammatika, vähe seal vene keeles saksa keele grammatika, seda teadsid laps nii kui katekismus peast ja sisendlassid ennem tundide algust mind tüki ära tõlkida, ütles, et siis on uhke klassi minna, kui me võime rääkida, et vot selles tükis juttu sellest sellist. Aga ega nad õpilastel šansse tõlkida väiksesse medilisi kant. Niisugused olid need õpetajate teadmised. Ja haridusosakonna juhataja tuli veel viimasel päeval enne minu ärasõitu ja ütles, et kas te tõesti lähete kasvõi tõesti tule tagasi, tulge sügiseks tagasi, annan teile kõiksugu võimalust, et ei ole ta ainukene meil rajoonis kes kihvti, mees. Aga ta unustab vaeva ja hoole ja lendab mesipuu poole. Õpin tallele tuletan meelde, kui ma massist sain teada, et on vene keel. Õde õppis ja siis ma olin nagu initsiatiivid, kas võtsin selle raamatu lahti ja vaatasin vene keele tähedava? Kirjutasin ühe kirja vene keeletähtedega eesti keele juttu, mul esimene klass silla taga ja ütlesin, et mul on vene keel nüüd käes. Näitasin oma esimese vene kirjatööd. Vaeva oma vene keelega siis kunina. Muuseas, sama asi, vastupidi, tähendab me Tehnikaülikoolis teema õppeainekaarte ja et oleks kultuurne, siis kasutame kolme võõrkeelt, eesti keele järgi on ingliskeelne aine pealkiri siis saksakeelne neljandana mitte laastud liist on siis vene keel, aga kuna arvutitekst ei tunne vene keele tähti, siis kirjutame vene keele pealkirjad nagu ütles meile riigi peale saksa tähtedega. Sest vaadake, kui ma teie siberi romaani lugesin siis olin minu jaoks hämmastav eksasi hättesootsid vaip olla kõige elab aegsetest kirja inimestest, taba olla sellest kompleksist, mis on venevihkamine ja mas saatuse, need mine ja kõik see kohutavas, et tuleb su teine hingamine. Mina ei ole kunagi mingisugust vene vihkamist tunud ja mingisugust saatuse, need, mis mul ei ole olnud põhjust saatust needa. Sest kust mina olen olnud, sinna olen mina sattunud väga heade inimeste hulka siis veel rohkem tarvis, aga see, et inimene jääb maha jätma neid on mõned asjad ja mõned hilbud ja mõned niisugused, see ei ole mingisugune õnnetus. Vanasti öeldi niiviisi, et, et ega need asjad mind ei ole saanud, mina olen need saanud kord nad maha jätma, sest ma saan uued jälle. Ja mingisugust vihkamist minul kuskil ei olnud ja venelast vihata, eriti seal oma küla inimesi. Ma ei tea, see oleks päris ebanormaalne olnud, nad olid. Meie vastu, me olime külas kõige targemad inimesed, ma olin neil arstiksemarnil advokaadiks ja ma panin nende abielusid kokku ja kui oleks, vähemalt ma arvan, et lapsi karistanud, aga aga nad olid Kersakid, tähendab vanausulised. Nii et mina ei tohtinud üldse õieti üle nende Levega minna. Kui ma siis sinna läksin siia, istusin, siis pärast see taburet pühiti puhtaks, siis me olime Mirski ilmanikud, Te, olete öelnud oma Siberi raamatu järel, et ei ole mingi kirjanik, te olete kirjandusõpetaja. Aga noh, täna on jälle niisugune päev, et ega need õpilased tulevad lihtsalt, et vaatamata on, nad on siin autogrammikütid ka neil on juba teie uus raamat kotis ja jah, onju poisid nii. Lugege, vähemalt tagumine ots läbisin, ma ütlen jälle üks kord, et ma ei ole kirjanik. Aga neid võib olla, küsime ära lehelt juba, võib-olla see liigne tagasihoidlikkus juba teise raamatu taga niimoodi öelda. Ma ei saa jätta kasutamata kommertslik võimalust. Siin on kooli omandas number. Ja on oma aja sõnavdanud. Viiendas numbris ilmub tema artikkel, mis pole, väga meeldib. Ma tean, reaalkoolist kirjutatud ja kõik, millal ta Elmu. Ma olen villa, naasia ja ei tea, aga mul on imejameelse neljas number nüüd üle anda. Ja siis jääme viienda numbri ootuses. Äkki ta hakkab tõusma, pea. Teie kirjaliku ja pedagoogi nimi on sellele väljaandele suureks reklaam. Mingisugune majandusmees ma ei tea isegi seda, kas ma selle raamatu honorari saan või ei saa ja kui palju sellest kunagi juttu olnud. Vähem ootad. Ja see ei ole tähtis põrand, ei, ma tahan, et oleks mul palju palju poissi, kes seda loeks. Sest see põlvkond ei tea neist asjadest. Räägime nüüd ikkagi uuest raamatust. Aili kirjutas. Teie olete ta põrmugi lugenud? Saime alles. Teate minuga kohe esimesest otsast, Ivalo, mitu lehekülge ma võisin jõuda 20 kindlasti loetud, nii palju ja tubli. Loen teda ise mitu, mitu korda ja see on see minu muinasmaakoha õhtundronen, väsingi. Minu eas ollakse ikka hästi väsinud, vahel ka siis, kui õieti mitte midagi teinud ei ole. Siis ma loen peatüki sealt sellest ja siis mul tunne, et ma olen nüüd selles vanas ajas ja nende inimeste hulgas seal, sest tegelased on ju 80 protsenti vähemalt, mis on minu kaasaeglased. Aga tuntud on nad mul enamasti kõik ja vähemalt teatud, mida mina veel ei teadnud, seda jutustas isa isa mul sündinud 1868. Nii et just just see aeg tema elas. Millega siin see asi hakkab pihta? Siis on meil niisugune palve saatele mina, sinul ei saa anda oma autogrammi, sest et saade läheb eetrisse, eks ole täpist läinud. Aga raamat on raamat, nüüd mina palun siia sinu autogrammi minule oma raamatusse. Kohe sedaviisi siin ja ma ei teagi, kas mul on täna nii palju kaasa võetud neid autogramme. Pida mehele jätkuks saaled esinemises kindlasti.