Kooliraadio. Kooliraadio. Täitnud kooli raadiokuulajad täna katsume ühiselt selgusele jõuda, kui hästi või halvasti meie tunneme iseennast. Eriti jälgime aga ühte eluvaldkonda, millised Meie suhted kultuuriga ja kuivõrd seda õpilane enese iseloomustamisel oluliseks on pidanud. Ma usun, et kõik rajad on töövihikus eeltööks ettenähtud küsimustele juba vastanud, meie aga siin stuudios istume teile juba tuntud raadio, õpilaste anne Monika ja Indrekuga ja katsume selles väikeses klassis jõuda selgusele samade küsimuste üle, mida arutlete teie oma suures klassis. Niisiis on küsimus, kust on pärit ütlus tunne iseennast. Täpset vastust ei tea, aga ma olen kuulnud, et see on Delfi apolloni templi seinalt võetud. Juhtkirja. Nii täitsa õige seal oraakel ennustas tulevikku kuidagi ennustakski. Aga me ennast hästi tunneksime. Kas me siiski võiksime ennustada? Ja siis on võimalik ennustada, kui tunned ennast. Teisi ja meie omadused määravad mingil määral ju meie tuleviku, kuivõrd nad mõjutavad meie tegevust, teiste inimeste suhtumist meisse. Need teatud seos siin on. Meil oli ülesandeks iseloomustada mõnda hästi tuntud kaaslast, milliseid omadussõnu siin on üles loetud. Panin kirja näiteks niisuguseid omadussõnad, tark, meeldiv, viisakas, omab elu eesmärki. Töökas, hoolikas, tagasihoidlik, hajameelne, mitte eriti enesekindel, heasüdamlik, natukene närviline. Ja mina kirjutasin humoorikas, energiline, veidi hoolimatu, küllalt võimekas, julgust andev. Nii nende üksikomaduste loeteluga muidugi jääme hätta. Katsuksime neid nüüd rühmitada. Mis rühmadesse neid paigutada võiks, milliseid inimese mina terviku külgi nende sõnade abil praegu iseloomustati? Kõigepealt, ma arvan, tuleks märkida üldisi omadusi nagu minul tuleb välja jutukus, järgilisus, asjalikus, rahulikus, see on nagu käitumise yldpilt ei peegelda eriti suhtumisega endasse või teistesse laineid, suhtumise iseendasse, teistesse asjadesse, oleks siis sellest teiseks rühmaks. Minul on näiteks siin antud juhul viisakas, töökas, mitte eriti enesekindel, hoolikas, heasüdamlik, hajameelne, veel üks liik, näiteks võimed, ta ütlema, seal ei ole eriti palju omadussõnu, millega seda määratleda. Ainult kas keskmiste võimetega või suhtevõimetega selle kohta on minu meelest hästi iseloomustavad omadused puuduvad antud juhul, kui see on mu klassikaaslase iseloomustus. Pean silmas võimed õppimisel ja üldse teadmiste kogumisel. Üsna mitmekülgselt saab iseloomustada, aga kuidas on iseenda ise loomustamisega kas neid iseloomulikke valdkondi tuleb ja mina valdkondi rohkem enese iseloomustamisel või tuli teil neid vähile? Minul tuli millegipärast neid rohkem siit vaba ainult seda järeldama, et ma tunnen ennast paremini kui teisi. Kuigi tavaliselt paistab olevat küll vastupidi. Minul tuli valdkondi tuli võrdselt, ent iseloomustavaid sõnu oli vähem. Üldiselt ongi nõnda, et meie iseennast hakkame nägema oma omadusi tajuma ja hindama teiste tajumise alusel. Teine on meie jaoks enne ja siis pärast tuleme ise needsee ja terviku väga paljusid külgi iseloomustati siin aga kas jäiga midagi puud? Täiesti. Puudu jäime välimus sellele, nagu üldse tähelepanu ei pööranud. Minu meelest inimeste tegelikult iseloomustab, eraldub loodusest tema mõistus ja minu meelest eelkõige kui iseloomustada inimest, peab iseloomustama seda, mida ta mõtleb või mida ta ajudes on, aga mitte seda, kuidas ta väljast paistab. Ja minu meelest, kui puututakse kokku võõraid inimesega, huvitab palju rohkem see, kas niukene ta sisemiselt on, kui see, kas ta on pikk või lühike, ilus või inetu. Seda näed sa esimesel momendil. No see on üsna ootuspärane, kui samasuguseid kirjeldusi noorematega teha siis on õige olulisel kohal välised tunnused, nii et see on seaduspärane muutumine, aga üks valdkond meil puudub siiski sootuks. Nimelt vahekord mitmesuguste ümbritseva elu valdkondadega erinevate kultuurinähtustega, mis on tegevuses kesksel kohal. Vaat see jäi praegu ise loomustustest välja hoopis. Nähtavasti viitab see sellele, et meid iseloomustamisel tõesti see ühine tegevus koolis ja kaaslase suhtumine meisse tegevusse. See tõmbas rohkem tähelepanu, aga tema vahekorrad ütleme seal muusika kinokirjanduse kunstiga, see jäi tagaplaanile. Nüüd meil on ka ülesanne siin veel täpsustada. Mida kultuuri all mõista, niisiis oma mina sidemeid kultuuriga hakkaksime analüüsima sellest lähtudes. Ma kirjutasin niimoodi. Kultuur on kõik see, mis on loodud peale materiaalsete väärtuste, aga samuti see, kuidas seda vastu võetakse ja sellesse suhtutakse. Mille kirjutasin niiviisi, et kultuur on teaduse, kunsti, kirjanduse muusika on kõrgem, arengutase veetis kultuursed, inimesed on ka kursis, käitumisnormidega peavad nendest kinni, on haritud inimesed. Ma ei oska tõni täpsemalt. Aga nüüd kontrollime, kuidas vastab see enes antud määratlusele. Ja igaüks parandaks siis kuma. Vast Monika nii lahke ja loeb ministrit. Kultuur on nähtuste kogum, mis eristab inimest muust loodusest inimese loova tegevuse ja selle tagajärgede ühtlus. Et inimese ja looduse suhted on mitmekesised ja muutuvad aja jooksul, siis ei ole mõiste kultuur kõikehõlmavalt üheselt määratletav. Kultuur jaotatakse aineliseks inimtööga loodud või oluliselt ümber kujundatud esemed ja vaimseks kultuuriks. Saavutused teaduse, kunsti, filosoofia, muu sellise alal. Selline jaotus on sobifti taktilistel eesmärkidel, kuid ei ole rakendatav kõigile. Laste puhul meie siis läheksime võib-olla sellest didaktilisest välja. No mina, räim kirjutavad niimoodi kõik see, mis on loodud peale materiaalsete väärtuste, kuid samuti samas ütleb Ene niimoodi, et kultuuri võib jaotada just nimelt kahte nii aineliseks kui ka vaimseks. Aga samas ma arvan niimoodi, et see aineline kultuur siin ei seata mitte esikohale tema materiaalset väärtust kui seda, et see on inimese tööga loodud. Inimese mõte ja idee on seal siis just nimelt seda. Paistab, et meil see mõiste kitsenemine on just läinud selles suunas, et meie oleme jätnud just Välja materiaalsed objektid ja materiaalse kultuuri vaimse kultuurivaldkonda, seda, mis kõik arvasime siiski. Nüüd aga vaataksime mee täitsime esinumad ühe tabeli ära. Igaüks hindas oma suhteid mitmesuguste tegevusvaldkondadega ja sealjuures ka kultuurieluvaldkondadega. Niisiis saame oma mina pilti veidi avardada, täpsustada, võrdleme nüüd teie tabelit ja seda, aga siin on toodud ära tabel. Eesti NSV keskkooli vanemate klasside õpilaste hinnangud erinevatele tegevustele ja kultuuriväärtustele 1979. aastal. Hindajad olid õpilased kaheksandast kuni 11. klassini võtame väga suure tähtsusega valdkonnad välja. Siis selgub, et järjestus on niisugune, esikohal on kodu, siis on sõbrad, muusika, tele ja raadio. Õppimine tuleb niisiis kuskil kaheksandal kohal. Ma tahaksin öelda, et see sõna õppimine mõjub õpilasele kohutavalt peletavalt ja sellepärast arvatavasti oligi selles statistikas õppimine nii. Kaugel kohal samuti mina nagu Indrek Monikagi pean õppimist oluliseks kui teadmiste kogumist. Et olla haritud ja olla kursis kultuurisündmustega siis järgnevaks olulisuses poolest pingereas on mul kirjandus, Kunst, kodu, muusikateater, selliseid üksikute tegevus ja kultuurivaldkondade kaupa iseloomustada. Inimest on muidugi märksa raskem, võib öelda, et kõik teevad mingil määral kõike. Ja nagu ma näen, teil ongi seal märgitud võrdselt tähtsana terve hulk, võib öelda. Igalühel kombineeruvad kõik need kultuurivaldkonnad ja tegevused ja võib öelda, et niisuguse Erineva kombineerumise alusel on võimalik teha õpilaste tüpoloogia, mis tüüpi õpilasi esineb sellel alusel, mis on temal juhti esiplaanil, nisu ja tüpoloogia on tehtud nüüd kirjutavaid vihikusse, mina iseloomustaksid, millised nad on? Esimest tüüpi iseloomustab üldine passiivsus ei tegele mitte millegagi kui ainult sellega, mida otse väljast nõutakse kooli ja kodu poolt hulka aega läheb õppimisele. Tulemused on väikesed, tal ei jää millelegi aega. Teine tüüp, esikohal on suhtlemine, kõik, mis võimaldab omavahelist suhtlemist, on hinnatud. Seetõttu on tähtsal kohal peod, kohtumised, külaliste kutsumine, külas käimine, aga muu nihkub kõik suurel määral tagaplaanile. Kolmas tüüp võiksime iseloomustada kui kultuuriväärtustele orienteeritud tüüpi. Neil on esikohal õppimine ka niisuguses laias mõttes, nagu meie siin rääkisime. Ja kirjandus Kunst olulisemal kohal. Muusika, niisiis kõigi kultuuriväärtuste vastuvõtmine, aktiivne tegelemine. Kui näiteks teine tüüp ka väga palju aega pühendas muusikale kuulamisele, siis kolmas tüüp ei kuula ainult vaid siia kuulub palju neid, kes ise aktiivselt musitseerivad. Neljas tüüp, kesksel kohal on osalemine kooli ühiskondlikus elus. Kui aktivistid kuuluvad siia suurel määral Nathan kolmandale tüübile üsna lähedaselt seepärast, et tähtsustavad samuti õppimist ja kultuuriväärtusi kuid iga töö, kui see tähtsamaks muutub, kui teised siis see tulebki mingi aja arvel. Tähendab, midagi peab neil vähenema. Seepärast, võrreldes kolmanda tüübiga, ta mõneti vähem loevad kirjandust ja ajakirjandust. Ja viies tüüp jagamatut kesksel kohal on sport. See määrab nädala struktuuri ja harrastused spordi kõrval. Informatsiooni hankimiseks ka raadio. Ja kõrvuti sellega veel väga suhtlemine, peod. Need on õige lühidalt iseloomustatud viis T1. Ja paluks teid määrata ära, millisesse tüüpi teie kuulute, kui me oma mina analüüsime määratleda, mis on peamine mull. Ja kas see, mis praegu domineerib mu tuleviku seisukohalt, on otstarbekas või ei ole. Võib-olla tasub korrigeerida, sest enesetundmine võimaldab mind natuke endale ennustada. Kooliraadio.