Tere haridust saate kuulajad. Olen küll välja kasutanud rääkida hariduselu värskematest uudistest kuid pakun nüüd hoopis kuulamiseks paar aastat tagasi lindistatud saate. Nimelt ei olnud esimesest jaanuarist uue struktuurina tööd alustanud haridusministeeriumi ametnikud veel valmis oma kaarte avama ja seetõttu arvasin, et kasutavan kuulda pöördinandeisenit, kes ligi 20 aastat haridusministrit olin vastu pidas. On ta Johannes Käisi pedagoogika austaja ja eeloleval laupäeval peetakse Võrus konverentsi Johannes Käisi 110. sünniaastapäeva tähistamiseks. Ma olen värvike Võrumaal, seal Lõuna-Võrumaalt Võrumaal põhja ja lõunaVõrumaa ka väike aga ikkagi raudtee poolitab seda. Nii et ma olen seal sündinud, vaatame peres ja siis ka sellise ringi rännanud seal väga palju. Mursi kasaretza ruum, maaniat, sooru Sõmerpalu kohtades, kus isa töö ja elukohta otsis selle juures 10 aastat karjas käinud nii-öelda nende maade, järvede, jõgede ja mägede juures, mida ma pean praegu oma kodus ja mul oli ainult üks koer, kogu aeg, kes mind gümnaasokaressajates, nii et see siis mu esimene suur sõber Te olete elukohti lapsepõlves palju vahetanud, parandada seetõttu ju käinud ka õige mitmes koolis. Kas kuskil ka sellist ohtu oli, et taheti koolist välja visata? Algasin Vastse-Nursi algkoolis, seal on kolm aastat Rõuge koolis kuue klassi, siis kaks aastat Võrus seminaris kaks aastat. Need Võru seminari pandi kinni ja selles ei ole mina küll mitte süüdi. Ja siis läksin. Nalja visata mind ei taandunud, aga väikse pahandusi mul ikkagi oli. Ja kui see kinni pandi, siis tulin Tallinna pedagoogikumi ja lõpetasin siin seminariklassid 34. aastal need kolm seminari korraga on läbi käidud ja kaks alkoholi. Ma mäletan seda, et teie Võru seminariajast oli üks õpetaja, kelle nimi oli Pedriks ja nüüd on ta niini vaara, nii et teie olete nüüd õpilane, kes jõuab 80 aasta lävele, aga teie õpetaja on ka veel ikka elu ja tervise juures. Vähem Saindas pika kirja veel need, me peame, kirjavahetus, tema oli Võrus, minu klassijuhataja õpetas eesti keelt ja soome keelt ka muul. Need ma olen, jah. Õpilane. Ma olin ainult üks kuni kaks aastat seal esimesel teine klass nimetatud ja kuna ma olen siin käis uurinud käsi asjus tema töid, püüdnud avaldada nendest töödest kirjutada. Et ma olen Käisi õpilane. See on selles mõttes küll, et mina sain Käisi õpilaseks ikka siis, kui ma ise juba õpetajaks hakkasin. Aga Võru seminari kahes esimeses teises klassis ma nägin. Auväärsed direktorite Meile ta ühtegi tundi ei andnud ja seal ma tema õpetuses ausaltöelda. Külvist iva ei saanud, kuid tunnid olid teistmoodi. Kui me näiteks läksime Läänemaal seminari, siis oli tunnis ikka hoopis teine kurde olemine, sa pidid ikka mingis vaikselt istuma ja, ja siis võtma sauna, kui sealt küsiti ja aga meil oli tund. Õppevahendid ja riistad olid kõik laiali pannud, teda joint käes, võisid käia ringi ja küsida ja pärida ja ja need esimesed märkused ja selle tõttu, et me ei oska tunnis ennast üleval pidada. Aga noh, sellega kohanlasin ka ja eks nähtavasse distsipliinis oli siis neil õigus seda nõuda. Tallinna tulime pedagoogikumi siin täitsa üliõpilaspõlve režiimi, siin ei nõutud kooli vormimütsi kandmist ja siin oli päämiselt loengute süsteemi eksamite arvestussüsteem kuks harrastas seda, olgu pedagooge, mis nii ka meile seminarist tulnutele rakendas peaaegu seda nii-öelda üliõpilase režiimi. Aga siin see selle tõttu jälle väga palju ringi käia. Me käisime palju muuseumides. Me käisime rahapajas. Me käisime kõikide kirikute arhitektuuri vaatama. Sedalaadi silmaringi laienemine oli küll Tallinnas, aga õppemeetod oli küll mitte selline, nagu minu arvates algkooli õpetaja ettevalmistuse su vaja oleks olnud. Kuigi te, jah, Johannes Käisi õpilane otseselt ise ei ole olnud, aga oma kooliõpetaja töös ja edaspidi siis kooli ja hariduselujuhi töös ikkagi hindasid seda liini, mis just Johannes käisilikult tunde läbi viis. Ma sattusin kooli korraga Maal oli liitklassid, mul oli kolm klassi korraga käes ja kuidas töötada kolme klassiga, siis tuli tarvitada seda tööjuhatuste meetodit leida töö juhatus, et see oli see tööjuhatuste menetlus, mis ta käisi välja töötatud töö, juhalduse menetlus, see oli ka peamine abinõu. Et liitklassidega niiviisi toime tulla. Hiljemal Varblas olin, oli kaks klassi ja ka pead teisele klassile ülesande kätte andma teisele tööd tegema. Ja TÖÖ juhatuste menetlused, mis on noh, Käisi töö, kooliõpetuse põhiline osa, see viis mind kooliuuendusideede ja see viis mind Käisi õpilaseks. Minu esimene kooliinspektor oli kõiv. Kui ta mind tuli inspekteerima, siis oli üks küsimus kohe, et kas kooliuuendus oli ka noh, et see oli just kooliuuendusrühma reageesi toimetatud ilmumisena ajakiri, mida me praegus siin kaljule toimetamisel oma nimetuse anname, praegu välja ei räägi, loen küll jah, ja see pani mind õieti. Andis mulle selle õpetajahariduse, mida minu arvates hädasti vaja oli, lõplikult. Kooli uuenduslase peale läks nüüd jutt ja seetõttu ma tahakski küsida, et praegu meie õpetajad ei loe eriti ei õpetajat, seda lehte ei telli kooliuuendus, laste telli ajakirja haridust. Paljud ei teagi, et niisugused asjad olemas on, aga sellel ajal, kui teie olite noored, ka need õpetajate sissetulekud ei olnud ju kani tohutult suured. Kas õpetajatel oli siis huvi muretseda endale sellist erialast kirjandust? Ta on, need oli ja kooli uuenduslane, see oli tali odada ilmuseid õpetaja lehe kaasandena. Nüüd kui tellised õpetalleelses kooli und teatud aja, kuidas ilmus, ma ei mäleta nüüd kuus, kaks korda. Nii et see ilmus õpetajale kaasandena, õpetaja lehte, õpetajaskond luges, õpetajaskond oli tollal väga tugevasti organiseeritud õpetaja liidu näol. Ja õpetajaleht oli õpetajal liidu nii-öelda mitteametlik häälekandja ja ta oli ka väga sagedasti opositsioonis ametliku Koolipoliitikaga. Üsna julgelt ja teravalt astus õpetajaskonna kaitseks välja ja sellepärast seda lehtega kõvasti loeti ja hiljem niisamuti on luguga kasvatusega. Ta ilmus, riigi toetus oli, sellepärast tema oli tellimishinnalt kätte saada. Aga siis, kui ministriks oli kann ja ta hakkas välja andma, siis riigi poolt Eesti kool, ajakirja Eesti kool, siis võeti kasvandusel toetusena raha. Aga siis kasvatu sai ikkagi ilmuda, jäi ta sai sellepärast ilmudelt, õpetad teda lugesid. Aga praegu ta pööraselt kallis. Praegu on kooliuuenduse hind midagi 35 krooni, räägid üks number Nosendiveedi brošüür, no ja haridus. Mingisugust riigi dotatsiooni ma täpselt ei tea, neid arvusid. Aga loetakse ka seda tõesti vähe. Minister kaebas jah, et, et kolm väljaannet on meil ei loeta sedagi, kus häda päriselt peitub küllap linnas. Ja võib-olla ka ikkagi toimetamises see pedagoogiline kirjandustaid tuleõpetaja talle nii lähedale kui omaaegne Õpetajate leht või kooliuuendus või, või uusi teid algõpetuses. Seal tuli igav autor oli see nüüd käis või oli see minu arvates murdma või riial ta tuli kohe õpetaja juurde väga arusaadavalt temaga koos just nagu tundi ja ta jõudis lähedale. Ferdinand Eisen, tuleksime nüüd äkki teie elu ühe väga pika etapi juurde selle aja juurde, kui te olite haridusminister. Kõik erinevate põlvkondade inimesed teavad, et Eesti hariduselu oli teie valitsemis rajal pisut teistmoodi kui kogu nõukogude liidus. Öelge, kas te ise ka tunnete seda, et te olete ikka mõnes mõttes kangelane? Mis kangelaslikkust siin oli, võib-olla käigu pealt vastaks sellele praegu ka, mis, mis erilises kangelaslikkus see oli siis kui sa Pead õpetajat ette ilmuma ja ütlema, et nüüd ei saa eesti keelt õpetada, noh ütleme keskkoolis no ma ei saa ja seda järgi andma. Ja mis kangelaslikkuse see oli? Õieti olid need iseloomulikumaid jooni nimelt Vastmis minu suhtlemises liidu ministeeriumiga. Olid, ma arvan, neetiseni mõttes liid on kolme liiki. Esiteks olid asjad, kui ametisse tulin, egas, siis oli vahepeal ministriks olnud kreem ja tema ajal olid juba mõned asjad liikuma hakanud, kui, kui vahetult peale seda, kui, kui Lensmann, raud olid, minister Need suutsid ikka sellegi päranduse, kuivõrd meie kooli uns liikumist seal jäänute ikkagi põhiliselt ära likvideerida ja kõik nii-öelda normeerida täpselt nõukogude tolleaegse projektiga, järg kreeni ajal olid need asjad ikkagi läinud, lahedamaks vaatate tulnud, toodi siis kodulugu näiteks koduLoodootiku õppeaine sisse, mida tol ajal Nõukogude Liidu teistes koolides. Aga muldoris kodurgum kaitsta, minu ajal taheti seda välja suruda ja käisin seda vastavas komisjonis Deportivo saunas, seda seda kodulugu kaitsmas. Koduloo oli Eesti kooli ajaloos väga pikk traditsioon. Teine küsimus oli originaalõpikud. Eesti vabariigi olid omad välja antud õpikut, kuna teised liiduvabariigi tol ajal põhiliselt kõik tõlkisid, venekeelsed õpikud. Tartu matemaatik, prii lihtsalt kes enne mind juba aasta või neile tuli välja oma originaalmatemaatikaõpikutes. Prokofjevi hurjutas, mindud, mis matemaatikale telgis Kavil rahvuslik peab olema ja isemoodi, et see õpik meil on ikka matemaatika, on teadlased, peaks üle liidu ühtne olema, mina ei ole matemaatikaga, prints tegi seda asja mulle mitu korda selgemaks ja mina toetudes tema autoriteedile sna kaitsmas, tema juhendas ikkagi matemaatika, algõpetuse, geomeetria, aritmeetika ja, ja nii-öelda ühtseks terviklikuks õppeaineks, aga muidu liidus oinad eraldi ajad eraldi õpikud, kuivõrd kunagi ei antud niisugust käsku, et lähed koju ja homme olgu matemaatikaõpetajal koristatud siis mai koristus antud ära siis, kui kuidas nad ka peale ei käinud ja siin on ikkagi peamine kangelane, tõnits mitte minna niivõrd. No siis see viiepäevane töönädal, millega meil alguses hämmastasime, kui mitte öelda, et vihastasime liidu ministeeriumi. Teate, kes seda algatas, ei algatanud, tehison see aga selle tiiki, 21. keskkooli direktor oma lastevanematega leppisid kokku algklassi esimestes klassides vähemalt teeminile laupäevase päeva vabaks. Ja selles kuulda saada, selles Pärnu haridusosakonna juhataja oli Brick tegi selle järgi Eders Pärnu Eesti kooli. Ja siis tulid mulle rääkima, mina hakkasin toetama ja aga sellesson kurjasti riielda. Esiteks oma keskumites riielda vastava sekretäri käest, et ikkagi asju tehakse, nii et vabariigi ministrile ei räägita jääliidust, rääkimata oma päev nisu talitamine ja Moskval irumisesseerimis ja pedagooge akadeemilise väga kurjalt selle pää. Mõned viitasid sellele, no ja teil on ju 11 aastat võite, sellepärast et tahtsite teha. Aga et Eestit reklaamida seda ei või, mujal ja mujal ei ole see üldse võimalikki, kus on 10 aasta kool? Jaamad saadavad siia suure kontrollbrigaadi kontrollimas, kuidas lapsed on ülekoormatud selle tõttu teistes päevadel kui üks päev vabaks tehtud ja tuli niisugune brigaad ja see, kuna meie tervishoiuorganite juures üks instituutide lapsi kogu aeg jälgis täieliku kontrolli, tegid siin ja olid, kui nad tulid, väga üleolevad ja, ja oma võidus kindlad tulemused olid vastupidised. Nende laste füsioloogilised näitajad olid head ja siis, kui nad selle arm tagasi ausameelsed teadlased olid siis võeti see liidu haridusministeerium, kolleegium päevakorrast Eiseni karistamine maha. Ja viiepäevane töönädal hakkas tasapisi levima mujal ka oma, muidugi tuli algandoiks esimene asi, mis mina ametisse tulles oli hull, selle kümneklassilise kooli jälle muutmine 11. klassi. Siis vahepeal oli hästi keskul muututud 10 klassis, nagu mujal Venemaalgi olid, selle tõesti algatasin, mina sellega nägin kurja vaeva Moskvas. Vabariigis oli niisugust mõistmatust või ükskõiksus, selle vastu tuli selgitada ja ma seda sellest on juba kirjutanud ja sellest ei hakka pikemalt rääkima. Aga ma ei saanud Moskvas järele anda, sest Vene Föderatsioon oma kümneklassil õpetas vene keelt kui emakeelt, aga meile oli vene keel 1200 tundi terve õppeaasta koormuschis oma vaeva keele võõrkeel ka. Juba sellepärast ei saanud kuidagimoodi sellega leppida ja nad olid ju, kui tal tehti kümneaastaseks võeti, kustutati muusikaõpetus ka keskkoolist ära. Seda oli vaja taas, kus ma väga visalt nii-öelda hammas proovisin, see oli diferentseeritud keskkoolid. Lähme kodanliku kooli või filosoofiline, nii-öelda jälle lahmimine lihtsalt. Ei olnud mitte lihtsalt nimi kinnisidee aga lapsed on ju erinevad oma võimetelt ja kalduvus sellele ei tuldud vast nüüd muidugi see iseendastmõistetav, nüüd on ta nii diferentseeritud ka Venemaal minu teada kuskil 1968. aastal või nii umbes tuli see määrus. Koolis võimaldati Faguldantiiv õppetunnid ja süvaõpe sellest karvaseid, meie hoolime kõvasti kinni, meie ministeerium, ka Eestis oli Fanguldatiiv tundidega haaratud midagi 80 protsenti koolidest kuskil liidus sellist relvade ja siis olid süvaõppega klassid, kus mõnda ainet hakati õpetama isegi juba esimeses klassis nagu muusika ja joonistus, aga teised reaalained hakkasin nii-öelda keskkooliastmest suurendatud tundide arvuga. See parandas seda nõndanimetatud unifitseeritud kooli ja tema õppeplaani ühekülgsust tublisti. Ja selle eest sain. Eks need otsused nõudsid tegelikult ju kõik omajagu mehisust, selle asemel, et toetada kõike mõistlikku oleks palju lihtsam olnud ära keelata. Vot see oma näo andmesee oli meil tõesti meeselega, passime silma halvas mõttes Moskvas oma meeltes, meil oli päris hea meel sellest, et saime teha. No aga oli ka niisuguseid asju, kus me hakkasime vastu, kus me jälle ei teinud seda, mida nemad jälle tahtsid või nõudsid või soovitasid eriti. Tuhandeid 978. aastal kanti liidu keskkomitee ja Ministrite nõukogu poolt määrus eriti välja vene keele õpetamise kohta tooli väga kaugele, mine määrus ja too oli salajane, seda ei avaldatud üldse. Selle põhjal peeti Moskvas kaks nõupidamist ja meile tehti ülesandeks töötada nüüd uus perspektiivne õppeplaani projekt välja ja tulla sellega 78. aasta lõpuks oli see liidus kinnitamisel, see oli see aeg, kus oli käibel see nõukogude rahva ühtse teooria uus inimühendus, mis, eks me tegime selle valmistuse, sellega läks Moskva esimene asi, see kohvi enda juurde ja tal oli asetäitjad, sealjuures. Esimene asi oli kohe eesti keel tuleb ära lõpetada ja seda keskkoolis ei õpetata enam. Muusika ei kõlba üldse kuskil. Vot selle ümber läkski vaidluseks kolm tundi ja üle kolme tunni oli meil seal, no kangelaslikkusega, kuidas ma tulen tagasi ja ütleb, et kuulge sõbrad, et näete, nüüd ei saa enam, eesti keel jääb ära. Ja tema raius ikka, selle asemel tuleb vene keelt rohkem. Muidu võõrkeel ka, tuur tõmmati kõvasti tagasi, minuga oli kaasas ka meie keskkomitee vastutav töötaja. Tema ei käinud mulle seal eriti seal peal midagi, aga lõbus tüdines ära mingeid tagasi ja rääkige. Tehke oma asi ümber, räägi keskkomiteega ja tema aitab vaidlustama. Pakkus vahepeal muidugi teed ja kohviga meelsusele. Siis tulin tagasi ja läksin siis keskkomiteesse väljas juurde ja rääkisin, nagu lugu on. Eesti keelde ei tohi. Soovitatakse mitte peale kaheksanda klassi ja muusikat ammugi mitte. Pikalt seletan ja väljas ütles, et ta toetab, vaadati meid Moskvas täna selle mõttega, et siia tuleb sealt vastutav inimene ja arutab siin Keskkomitee ja kutsuda Läti ja Leedu esindajad kohale. Sellised probleemteena puudutas ka neid. Lätist ja Leedust tuli ainult vastava osakonna juhataja kohale. Rohkem kuulasid seda vaidlus sekkunud üleüldse. Aga väljas ütles, et tulge minu juure, tunnete tema toodud jätodesse tohtes. Muide siis mismoodi see lahendus tuli, aga noort see mees, kes sealt siia kohal, saalsel koolivalitsuse juhataja Ivanov, peavalitsuse juhataja. Tali siiski pedagooge, aga noh, tal oma kindla ülesande saanud millist. No ja siis tegime niisuguse kompromissi ja pettuse mis läks edasi käiku, et eesti keel jäi kuni 10. klassini õppeplaani. Aga kirjandusel läks muidugi 11. välja ja eesti keele see osa, mis meil nagunii 11. klassis tahtsime anda, oli põhilise stilistika. Lühendati kirjanduskursuse juurde ja pandi paika nagu midagi andsime järgi. Ja nüüd muusika. Meil ju muusika 11. klassini koolikooride parajasti õpilaslaulupeod ja kõik käib siis me tegime nii, et me lõpetasime muusika selles klassis ära, nagu progofja nõudis, mis selles õppeplaanis, mis ta Moskvasse kaasa viis. Aga Eestis avaldasime teist õppe, plaanikud, muusikali tähendaks 11. klassi ja nii edasi. Aga selle eest pidime siis Faguldandiil tundidest ühe tunni jälle maha võtma, siis muidugi tundide üldarv, no ei tule välja, see oli ka nii, et Ivanov teadis seda, et see niisugune ilmselt med Lausanne nägi ju seda, ta sai aru sellest. Viis siis niisugune õppeplaani morfosed, näete, andsite järgi, nad võtsid nad muusikale ja nii ta jäi Eesti ikkagi sisse ja muusika jäi kuni 11 praegune sees. Vaata, me ei täitnud, lihtsalt ei täitnud seda. Nii et ma arvan, ühe kolmandiku võib-olla poole nendes, mis liidu haridus, mis on igasugused andmed arvutamis, nõudis, me lihtsalt ei saanud edasi. Ehk mõnikord mõnel lavastas niisama kui järelbernadel, mõnel ei vastatud, nemad pärinud ka kõik. Kõik nii hull ei olnud veel välja tõi ja kõik seal rumalad ja meie oleme targad, ei, seal oli ka tublisid inimesi. Muuseas jaga arvutati ikka niisugune nagu kõlbla kasvatuse küsimusi, töökasvatuse küsimusi, kultuurse käitumise küsimusi, õpilasomavalitsus, noh, see oli meil küll natuke teistmoodi, isegi oli tervishoiuküsimusi ja kõik, mis tõepoolest iga olid õiged asjad, ega siis kõik ei olnud ometi üks arusaamatum, rumalus lihtsalt, et seda ma rääkisin praegu selles, mis meile vast haiget tegi ja kuivõrd meie mas teisiti tallitasime. Selles mõttes muidugi kogu seda nõukogude ajal ka ja siis õpetati ja haridus tehti. Minu arvates ei saa seda tänapäevase Nooruse uljus lihtsalt eitada ja hukkamõist ja isegi selle hindamiseks.