Ferdinand Eisen. Ma arvan, et kõige rohkem inimesi Teavad teid selle järgi, et olete olnud 20 aastat haridusminister, on veel inimesi, kes teavad seda, et olite Võru Õpetajate seminariõpilane ja seejärel Läänemaa Õpetajate seminariõpilane on inimesi, kes mäletad, tahad teid veel Tallinna pedagoog, mis õppimise ajast. Aga öelge mulle, kus te ise olite, koolipoiss, kui te väike olite ja missugune koolipoiste oli? No mina läksin kooli nagu ma mäletan, yli Vjatka näitavad seda tõepoolest. 1923. aastal Vastse-Nursi valla neljaklassilise algkooli vanemad olid sinna Vastse-Nursi kolinud. Me isaemal omal maad ei olnud jad, sageli tuli kolida elukohta ja töökohta otsida. Siis jõudsin ma sinna kooli kaheksa aastaselt, nii et mind viidi teise klassi. Need lugemine oli mul küll selge. Rehjendamisega nagu selgus, tuli raskusi mul. Ja seal siis kolm aastat õppisin. Selle järgi tekkis küsimus, et kas nüüd minna karjaseks valmistada sulas poisiks või siiski edasi õppida, kange tahtmine edasi õppida. Ja isa oli selle poolt. Niiviisi siis maa. Läksin rõuge kõrgemasse algul, nagu tol ajal nimetati, tegelikult oli see viie-kuue klassi kool Rõuge kihelkonnas kiriku juures. Seal õppisin siis kaks aastat. See kool jättis palju mõndagi meelde, praegusi suur vembumees koolis ei olnud, aga väga pai vis endast paiks teha pärast randi järgi pole ka ilus. Sõbrad, kes seda kuulavad, toovad mõned patud esile, seal vähemalt süvenesin näiteks saksa keele õppimisse. Selle koolijuhataja oli tol ajal Adolf assessor kes oli ise saanud hariduse igat Siimse seminaris ja sealt omandanud range distsipliini, nõude puhtuse, nõude, korrektsuse nõude, mida ta kangelasi meisse süvendas. Ja mõndagi ma mäletan temast. Nii et ma võin öelda, et mul mõnevõrra On isegi Katziimse seminari haridus. Sellele kolmele seminarile ots, millest siin juttu oli, sellel lõpetanud järgi tekkis siis mõte veel edasi õppida edasiõppimiseks. See oli kallis tol ajal kõik see õppimise võimalused. Aga oli niisugune õppeasutus nagu õpetades seminar, kus õppimine oli tasuta ja kus oli võimalus ka stipendiumi saada. Ja minu vanemate olukorras oli see ainuke võimalus need just kiidelda juss suur pedagoogi kutsus mind sinna viis. Nii on näiteks käis oma eluloos, kirjeldan, kuidas tema juba kihelkonnakoolis peale igatses õpetajaameti järgi. Aga mind Liisile küll kõigepealt ainuke vaba majanduslik värav, mis, mis läbi laskis mind pikka eksami ja konkurentsi järgi lõpus võeti mind vastu ja sain võru seminari esimesse klassi vastu võetud. Öelge kas peale Johannes Käisi on sealt Võru seminarist veel õpetajaid meenutada? Ega ma ei olegi otseses mõttes käis ja õpilane, et ma annan käisi suust tarkuses urt, osa saanut, Taliga, direktor esimeses teises klassis. Ma mäletan, et ta Dundee andnud küll tema ettekandeid ja kuulasime küll kõige lähedasemalt on meelde jäänud ikkagi meie klassijuhataja ja emakeeleõpetaja Eva Pedriks. Hilisema nimega evaniini vara, kes praegu Soomes elab tema nii oma läheduse tõttu meile, noortele poistele ta oskas läheneda, pill veel noor neiu, aga üsna emalikult ja juhtida tähelepanu ka sellele, kui sul nugis oli ikkagi auk ja, ja küünealune ust. Ta kutsus kõrvale ja ütles ilusti, et et tule ja ma parandan sulg küünarnukiaugu. Teete te ikkagi üsna kindel selles, et te olete õpetaja kutse õigesti valinud, sest Tallinna pedagoog jumist välja tulnuna olite te ikka juba küps õpetaja. Ma usun, et ma öök küpsesin õpetajaks ikkagi esimestele õpetaja aastatel Tallinnas seminar. Ja juba Läänemaa seminari erinesid võrul seminarist metoodiliselt väga põhjalikult. Kui võru seminaris näiteks põhimõtteks, et õpilane pidi noh, võimalikult iseseisvalt kõiki töid sooritama katseid loodusloos ja ajaloos ise algallikat, niipalju kui kätte ise lugema ja töövihikus neid ära töövihikus vormistama, siis Läänemaa seminaris oli põhised Ikatotseeri õpetaja, õpetas, luges, õpilane pidi pähe jätma, järgmine kord küsiti võist vahele jääda, kui on selgeks selle asjaga Tallinnas seminaris, kui Läänemaa seminaris oli õppedistsipliin koolis kõva range koolimajas lahkumine ja vormi kandmisega. Ütlesime Tallinna, siis sattusime tõesti, enneolematu vabadus me alguses ei olnud kohanud, me võiksime minna teatrisse või kinno või kus tahes kelleltki luba küsimata. Koolivormi ei olnud olemas ja me kukkusime kohe igasugust seal koosolekutel käima. Sealhulgas hüvenüü, kirjandusringi. Parajasti käis, poliitiline võitlus, oli see vapside vastane võitlusgrupi õpilased käisid ka vapside vastu, võitlus koosolekutel, ilma seal nüüd ilm ollakse teinud, need sellesse võttis üsna palju aega kooli uuenduslikud ideed Läänemaa seminaris ja ka Tallinna pedagoogika, mis ei olnud valdavalt, et mendid, et oleks nakatunud kursis on. Minu esimene koolinõunik oli kõiv Petserimaal ja tema oli kohe, kes tuli nõu andma, et ilmub ju ka niisugune ajakiri kooli uuenduslane. Kas te seda loete? Lugesin küll juba ja kasutada seda. Ja tõepoolest, mina sain Käisi õpilaseks ikkagi praktilises koolitöös, TEMA kursuses magusast osa võtsin tema tööjuhise TEMA õpikute järgi töötades päevas. Ega vist ei olnud õpetaja koha leidmine ka kõige kergem töö üleüldse. Kui palju te pidite koole vahetama või olite te nii õnnelikus olukorras? Saite ühes koolis mitu aastat töötada? Tol ajal õpetajate valimine oli vallavolikogu ülesandeks on õigus. Ja siis, kui välja kuulutati lehes valimised, siis selleks ajaks sõitsime ikka kohale Harrygutel kohal 10 ja 20, mõelge nendes, kus 30 õpetajat isegi ikka oli harilikult üks g, kes oli kohalik, nii-öelda lemmik või favoriit. Aga teised siis kah Aitest nalja ja selle juures. Nii kurb kui see nali oli, aga ikka nalja ka sai seal nende laatade juures. Need, et korraga ei õnnestunudki saada, käisin. Näiteks Tartus koolinõunik reieli juures ta suhtus väga hästi. Aga tal ei olnud midagi pakkuda. Ja siis sõitsin Valka koolinõunik kõivu juurde, aga kõiv oli koolinõunikuks ka Petserimaal. Ja tema siis lõpuks võimaldas mulle pool kohta Al spetsema. Tarbel sain terve koha ka ja tema oli siis ka esimene, kes mind vaatamas käis. Aga hiljem ja ma sain koha Varbla kuueklassilise kooli alguses õpetaksin direktoriks. Nii et see läks kergemini kuidagimoodi. Kuidas tolle aja õpilased olid, kas tahtsid ka õpetajale esimese tundlik noka tooli peale sokutada või oli lugupidamine õpetas hoopis teistsugune. No siin vast on kohane, rääkides kõigepealt Varbla koolis, siis see oli suurem kool. Mulle koolinõunik ütles, et seal on raskusi distsipliiniga. Ja kui Meie sinna siis esimeses tundis hullu vaenlasi äratas imestust see pea kõigis nurgas, keegi seisis ikka seljaga klassi poole nurgas, ma siis need kõige hullemad poisid kooli ümbrust korrastada, püüdsin neist omale kaastöölised teha, appi ümbruse korrastamine spordiplatsil rajamisel. Ühe poisiga saime sõbraks seal rannas kala püüdmiseks ja paadisõiduks need nendes keegi kunagi. Kuidagi saime sõbraks, et see nurka panemise minu käepärast sai küll täiesti Nalja hellivineeritud või seda kommedki on lausa vastuseisu kellelegagi. Konflikti mul selles praktikas ei olnud. Ja saigi siis läbi see Eesti vabariigi aeg tulid nad teised aastad ja ja pärast sõdade vis tavalist kooliõpetajatööd enam teinud ei ole, siis hakkasid tulema veidi kõrgemad ja juhtivamad kohad. Kuna ma olen nii maanteemehe poeg ja isa Raivo siis pandi mind kutsuti, oli varem pätsu ajal suletud üks niisugune asutus nagu maad, töörahvavihik, kuhu kuulusid läikima pidaja, sulased ja nii edasi. Pärast juunipööret taheti seda uuesti ellu kutsuda ja ma pidin siis seda organiseerima, arvele võtma liikmeid. Töötasin seal lühikest aega seni kuni seda aega umbes üks. Seda Jon, kes aastat täis olin seal, siis ma enam õpetaja ametis ei olnud, jäetes läksin mobilisatsiooni nagu mobiliseeriti tagalasse, mina olin juba siis natuke oma vasaku jalaga kondipõletikuga. Veidikene oli siin häiritud see närv ja siis mulla e tulnud seal teenida, olin kolhoosis. Töötasin ja kohalikele seal ametiühingukursused on lühikest aega olin. Ja siis peale seda tulin. Ametiühinguid aga see viis nii, kuidas sel ajal need ameti taastad ingliseni juhtimisel? Kuidagi mulle ei istunud nele Järne ja ma palusin vabastada, et ma võiks õppima minna, ma tahtsin ülikooli õppima minna. Õpetaja ametis olles Maiga, tahtsin filoloogia õppida, keeli õpime, mul mingisugune anne, nagu Keldedele paistis olevat. Aga seal on, mul ei olnud palju võimalus, mul oli kooljasel võlgasid Bergmani. Nende moskva aastate omamoodi eellooks kindlasti oli ka see kurikuulus kaheksas pleenum, eks te saite ka vist sellel ajal ikka omad väiksed vitsad kätte. Realides kuskil tema nime ei leia ja mind ei ole süüdistatud küll anonüümseid kirju tuli ka minu peale, millele tuli vastata ja õiendada väga lähedased ja täitsa süütud inimesed sattusid selle hammasrataste vahele, kelle kaitsmisega hurjutada olen saanud. Ühiskonnateaduste akadeemia filosoofia, see oli, teda võib nüüd mõned targad kuidas tahes hinnata aga väga tõsise kooli klassikalise filosoofia ajaloos Rainiga kyll alates kreeka filosoofide seeläbi lääne klassikalise filosoofia päris ka aegset filosoofiat. Seda muidugi serveeriti ja sai tutvuda teatud prisma järgi, kui kodanliku filosoofiat. Teine võimalus seal seal oli eriraamatukogu, kus kõikides keeltes kõik salajane kirjandus oli kätte saada, nii et ma põhjalikult sel ajal sain tuttavaks saksa ja inglisekeelse kirjandusega mis muidu ei ole üldse kättesaadav. Ferdinand Eisen kui lugeda kokku nüüd kõik need väiksemad kõrgemad koolid, mis te olete läbi käinud, siis ega 10-st suurt puudu ei jäägi. Aga teie sõbrad ütlevad, et suures osas olete te ikkagi ka veel autod ei takt, et ei ole vist Euroopas niisugust riiki, kus te ei saaks seal Nende emakeelega suhtlemisel hakkama. No see on liialdus, muidugi minu keele UV ära Matthias nüüd esimene oli muidugi seesama Tsimse koolis parendatud Arthur kes pani mind siis rohkem saksa keelt õiendama, ma pidin talle tegema. Avasin kirja, tol ajal ei olnud, ma kirjutasin talle mõningaid dokumente üle, ta arvas, et mu käekiri pidi olema selge ja siis tema õpetas mulle saksa keelt ja laskis oma klaveril harjutada. Nii et kui ma võruseminar Läksin, siis üldiselt oli mul saksa keel sama hästi kui käes. Aga nii, nii vara õhutas mind ka seminari seal muidugi inglisekeelne Ülama. Kiiresti omandasin. Aga tema soovitas Ra isegi rootsi keel natukene. Hakkasin ladina keelt huupi tuupima. Mul tuli teda elus ikka põhjalikumalt hiljem õppida. No ja õppinud olen tõepoolest ikka soome ja rootsi keelt ka ja. Anto ja ja ühiskonnateaduste akadeemias isegi prantsuse keelt, aga no see ei tähenda, et ma käisin midagi kõiki neid valdanud, valdandas saanud, tulen toime nii-öelda oma elus. Neljas, viies keeles, noh, mitte rohkem. Ja ma arvan, et nüüd tuleb minu jaoks kõige raskem osa, nüüd tahaks rääkida teie ministri aastatest, aga mind hoiatati ette, et te olete äärmiselt tagasihoidlik inimene. Ja seda, et ta iseenda kohta hea sõna ütlete, sedapidi olema väga raske teilt välja pigistada, aga ma siiski teen katse. No mis te ise arvate, mis võisid olla teie ministriks oleku aja jooksul sellised head asjad, mida tasub meenutada ja, ja mis kõigile õpilastele, kes tollel ajal õppisid siiski kasuks, tulid? Kui mul ministeeriumit tulin, muide ma ei kippunud sinna, ma ütlesin ju kakskolm korda ära, enne kui mind sinna ametisse pandi. Sõprade pealekäimisel, sest. Köigepealt ta oli väga ahistatud järk rangelt Venemaa järgi ära normeeritud asjaajamise aparaat. Ja selles langeb süüd sõna tõsises mõttes see tolleaegse vahepeal ministriks olnud Lensmanni ja keskumitesse. Kure oli niisugune Kristjan Kure aadressil. Vahepeal oli hea olnud paras neid riigisaega Green siis oli hakanud värskemat õhku liikuma juba ministeeriumis. Tootmisõpetus toodi siis Ka mina tootmise õpetuse põhimõtteliselt vastu, sest me lähtusime seisukohast, tootmisõpetus õpib tundma, käsitama ikkagi põhilisi tööriistu ja tööharjumusi et see kuulub üldhariduse hulka ikkagi niisugusena. Kuid tüli tekkis eriti mitte niivõrd regiskuid tol ajal ju kõik see asi. Lõhuti peale nagunii, et kui tootmisõpetus, siis olgu ikka tunda mitte 800 või 1000 Undivadiga 2000 Ukrainas kui teises ringis teine on, aga meie selle vastu sõdisime, pidasime jonni. Arusaamised üldhariduskool ei ole siiski veel kutsekool ja see tööoskus, mis seal antakse, see ei ole veel kutseharidusse, et selles seisukohas oli meil ka Tartu pedagoogika kateedriga väga lühemana arusaamine selleks enam-vähem vastu üks pool aastat veel rahuliku unisuse punnistustega mööda. Kõige raskemalt tekkis olukord siis, kui see kutseharidushärgi likvideeriti ja kõik koolid muudeti üle liidu 10 aastaseks. Aga EAS-i keskkool oli enne 11 ja Eesti vabariigi ajal isegi 12. Ja nüüd aga nii nagu kogu üle liidu enne olid nad 10., tootmisõpetus oli 11, nüüd tehti jälle 10., tehti ikka kinniseks tagasi, tagasi saada 11 aastat. See oli esimene raskem katsumus sellises 60 neljandas 65.-st aastast. See võttis tegemist aega nii vabariigis kui Moskvas ja. Tähendab teeni sama lühidalt selle kohta räägitegi, aga mina võin teile nüüd öelda, mida on teie tuttavad meile jutustanud selle kohta, et, et Läti, Leedu ja Eesti haridusministrid läksid kolmekesi kosmoskvasse seda 11 klassi asja ikka kaitsma. Kõigepealt olevat järele andnud lätlane Sist, leedulane, aga teie kohta olid Moskvast sõbrad helistanud et seda Riccigit, Neufoodid ja nii kaua seal siis istusite, kui oma 11 passi kätte saite. Ja need nõupidamised toimusid Moskvas selle osakonna Nikolai Pavlov kuulsini juures. Lätlased vastupidi, olid kohe nõus 10 aastaga see tegigi minu olukorda, raskus, Nad deklareerisid püsti tõustes, et Nikolai, pannud oma rahul, rohkem ei ole vaja. Leedulased avalikus lahingus seal olid vaid see oli Leedu minister Kedvilasse, ta ei olnud poolt ega vastu, aga omavahel tuli mu juurde rääkima, temal oli veel poolakeelne kool ka veel need, ta pidi õpetama leedu, vene, Poola ja siis võõrkeeltel mitu võõrkeelt ja aga seal kõlama nagu kiitlusega selles kuulsin, lahingus olin ikka mina üksi sõdi. Ja siis vabariigis ei läinud asi kõgugi kergemini. Ma käisin ikka klaussonid ja Jel Tõnurist, Länts, vannide, Käbin kõik läbi. Asjas. Lõpuks võeti otsus vastu, aga enne seda helistasin Makedvilasele ja tema oli oma bar. D mees jõudnud juba veenda, et see üks aasta on ikkagi vajalik. Ja see oli plussiks mõjul ka siin Eestis. Eks see kiiresti läbi Lätis ei pärast nagunii, kui teised said ka. Need Läti sai lihtsalt meie õlgadel, see on täitsa nii tõsi. Kui tal on üks tõsiasi, sohipull järgmine tüli või, või niisugune raske, mis oli, see oli ikkagi lugu pihkudega. Eestis oli oma traditsioon õpikute varem olemas. Neid lets uneajast ja siis viidiga kõik põhiliselt tõlkeõpiku peal. Aga osa õpikuid säilis meil oma oma õpinguid, neid oli 70 või 80 protsenti isegi. Ja aga Eestis veel tulid matemaatikaõpikut, printsi veel tegi oma õpikut. Siis tuli liiduvalitsuse määrus stabiilsed ja õpikute kohta mis määras, et õpikute ülle liidul pead ühtset olema ja mõned, mida vabariigid võivad teha selle. Teeriv ja liidu haridusministeerium määras selle korra nii suuruse, et vabariiklikud originaalõpingud oleksid võimatud, sest seda oleks võimatu välja anda. Ja siis juhuslikult tuli juttu sellest Kirjanike Liidus Paul Rummoga, kes oli ise vanemõpetaja, talle seletasid seda asja. Ja tema selle küsimuse tõstatas kirjeldus ikka liidus üles. Kirjanike Liit koostas oma märgukirja 59 allkirjaga. Nõukogude ajal ja keskkomiteele, kuhu selle, et vabariigil ikka õigus oma õpikut peaks olema. See märgukiri ei jõudnudki avalikkuse ette, jõudis keskkomiteesse ja seda tõlgendati kohe algusest peale, kui Eiseni provokatsioon. Niiviisi keskkomiteel lõpupleenumil käbi. Ja minu nuhtlemisega kui provokatsioon ja siis võeti see asi keskkondade ronimas ränga karistuse, mind aeti ikkagi välja visata ja nii edasi. Arutlus kestis üle kolme tunni. Ainult millegipärast, muide aumüürissepp astus mu kaitseks välja, nii et ma sain karistuse, ainult, aga nõuti. Et tuleb see liidu haridusministeeriumi juhtkonnas inimesed kohale kutsuda ja teha põhjalik arutlus. Kutsuti kohale ja tuli kohale haridusministri asetäitja kontakov. Temaga kaasas peainspektor Puurserv. Eva uurisid kõik meie originaalõpikut täht-tähelt nii-öelda kaanest kaaneni läbi. Kundaku veendus, ta oli ikkagi pedagoog põhiliselt, et nii on, õige, oli, niisiis käisime Lensmani juures, kes me kõige rohkem sõimas, tema muidugi mõnevõrra oli nüüd tagasihoidlikum nähtasse, taipas ise ka nii-öelda üle soolas. Lõppes see asi veidi või pikad, mitte jutustada sellega, et kontakov ütles mulle lõpuks niiviisi minu palve peale, kuni üleliiduliselt kinnitatud ühtsed õpikud ühel või teisel alal ei ole Eisel seni võite oma allkirjaga esitatud õpiku trükkimiseks ise, iseasi, kas neid Vabariigis trükitakse, sest muidu oli seal on ette nähtud, et õpingud ei võinud võtta trükiilmaliidu haridusministeeriumi kinnitust. Aga kui teil vabariigis neid trükitakse siiski, siis see on õndsuse asi. Mina vahele ei segases, muuseas õpingud, asi ja siis läksin tolleaegse kirjastuskomitee esimehe kaigi juurde. Rääkisin temale selle loo, ära kõike ütle sulle kindlasi toaga siia, mis aalse kinnitanud mille me välja anname ja nii need õpikuti jäid. 70 80 purutasi, vähemalt jäi originaal lõplikud püsima. Vot see oli teine, niisiis on raske asi ja kolmas, millega eriti 70. lihtsalt rumal kokku puudu, see oli ikkagi õppeplaani küsimus. Niidu haridusministeerium oli ilma kurjustamatavaid tigedust, ta peab ütlema armiselt umbusklik kõige vastu, mis vabariigis toimub. Ta nägi kõiges ikkagi natsionalismi ja ikkagi oli langilt läbimõeldus suunatud venestamisel. See mitte ainult sellepärast muus rääkida seda, aga ta oli tõesti nii, niiet näiteks viimase õppeplaanide arutamise juures 70 muide mitmendale. Prokov heitis mulle ikka ette seda, mis eesti keelt veel õpetame pääle kaheksandat klassi seal ära lõpetada. Ei oskad eesti keelt. Õppige vene keelt ei oska, teine oli tema imelik nõrkus, tema viha, millegipärast muusik kunstihariduse vast. Seda ta ei nõustunud, seda ei saanud aru, kuidas võib eesti koolis õpetada muusikat 11. klassini, mis te piinate lapsi, ütlete mulle, kellel on anded, las õpib siis ise Nõmmiste naispiinad. Nägime, et haritud inimese yldhariduse kuuluka see jaganud, kuidas keemiaga tema oli geeni noja keemia on hoopis teine asi. No ja siis tegime niisuguse kokkuleppe ette. Me viisime ikkagi vabariigis muusika lõpuni välja. Aga selle arva pidimises Alt fakultatiivselt ühe võrra maha võtma, neis klassides ja Moskvasse ehitasime juba plaane, nii et need muusika lõppes ära seitsmendas või kasvas, mis on. Aga vabariigis ilmus õppeplaanid, need kestavad kohustuslikult 11 klassini ja niiviisi sellekski läbi. See oli vot see asi, kus meil oli teine suur pahandus, oli siis koos üldine keskharidus või koos keskhariduse probleem. Selles ma nii-öelda jäin oma võitluses alla. Millises mõttes mitte? Selles mõttes oleks valus mina isiklikult kõik üldise Kuusalu keskhariduse vastu olnud. Nüüd ollakse nagu moodne sellist nagu teha ja ei, aga asi oli selles, et me nõudsime. Keskharidus peab olema diferentseeritud. Kooslusi keskharidusse, lätt tõsta kesknii täisväärsel keskhariduseni ta ei ole teoses, lapsed ei ole ühesuguste eeldustega, aga selle jutuga ma töötasin tõesti muskus palju. Vot sellega ma jäin jänni nendest kolmest asjast, mis mul seal ministeeriumis raske oli. Jäädis kooli taastamine, originaal oma õpikut ja kaadri säilitamine, eesti keele toomine ja muusikatoomine ja muusida ja laste laulupidude eluga. Sellega sai algatatud neljal aastal aga kooli diferentseerimist mul ei õnnestunud läbi suruda. Uue kooli peamine saavutus on see ta sellest hallist Unifitseerimisest ometi pääses lahti, et on valikuvõimalused ja et kuul on mitmekesine. See on vaja õpilastele seda vajan rahvlasena, vajame kultuuril.