Lipper otsib väravaid kirjandusilmas. Tervist, mina olen Urmas Vadi üsna tihti kõndides hilistel õhtutundidel Tallinnas Harju tänaval võib lausa ehmatada, sest Kirjanike maja esimese korruse pimedast kohvitoast vaatab veidi tontlikult ajakirja looming peatoimetaja Udo Uibo. Ja viimasena rajal võib näha sellest samast aknast välja vaatamas ka ühte musta riietatud kõhna kuju kes kirjutab luuletusi nimetähtede ehk ess all. Oma luulest, räägib FPS isend ja Jan Kaus. Luulet loeb ess head kuulamist. Alanda ennast, oma juuksed, tuleta kätele stigma lõigu randmeid ja peo, pesin surata oma liha. Alanda ennast, lange põlvili keset tänavat asfaldile. Poriloigu ees inetu luteri kiriku kõrval. Buss number viie peatuses langetab ja rüüpas ogast vett. Suurtes rõõmudega. Alanda ennast madalamaks kui loom madalamaks kui masin. Ole FPS. Nii, ja nüüd kirjuta luuletus mis tunne on? Kohe saaks ühe asja selgeks, siis alustakski kõigepealt sinu isikust, sa töötad Indrek Mesi kepi nime all loomingus kriitikatoimetajana ja oled kaks luulekogu välja andnud nime all Françooserpaan. Ühe kogu pealkiri on ka, jumal on inimene. Teise kogu, mis on 2000. aastal välja tulnud, pealkiri on valgetega raamat, raamat ise on muidugi süsimust. Aga nüüd, 2004. aastal andsid sa väljend kolmanda luulekogu seekord kirjastuse tuumall ja selle luulekogu juures on ainult sinu kahest nimest siis jäänud järgi ainult kaks tähte, S ja S. Võib-olla sa räägid natuke lahti, et mis selle sinu nimega juhtus? EMI tõmbus kokku, tegelikult ma ei olegi prantslane, eks ole. Ja ausalt öelda, ega ma nüüd lausa Franco Filgaajale Euroopa kultuuridest mõned on mulle tegelikult veel lähedasemad, et noh, see prantsusepärane nimi algas, selle eellugu läheb 90.-te algusesse, kui mul oli veel pikem ja naljakam nimi, mis pidigi olema selline selline sama Tabur nagu nagu need tekstid, mida ma kirjutasin, või see väljaanne, kus maid avaldasin, see nimi oli François Sneixneik. Et noh, see ei olnud Eesti inimesi ei olnud prantsuse nimi, ei olnud ka inglise nimi ja seal oli juba noh, nii palju komistuskohti ja noh, nii nagu ma ilmselt vist ka nendes tekstides oli seal päris palju ebakonventsionaalseid ja ja pagan teab mida ja, ja see väljane oli kostabi lehte mis oli ka üks päris selline ka üsna ebatraditsiooniline, siis ma pärast seda mingil hetkel tundus see nagu liiga mänguline. Ja muutsin ta ühtlasemaks. Võib-olla oli niisugune asi juhtunud, et lihtsalt kõik mu sõbrad ja lähedased inimesed ja ja üldse enamik inimesi tundsid nende jaoks, ma olin juba François tahaks muutunud ja oli täiesti loomulik, et ma avaldasin nimel Francois aga lihtsalt Francois ka ei tahtnud panna, noh, sa nagu mingi Sabrina või Pontu. Nüüd ma leian, et võib-olla ei ole nagu niigi nii oluline see minu isik, kui ütleme võib-olla saab Riina puhul, et tegelikult need tekstid ise peaksid noh, töötavad või ei tööta. Ja see prantsuse pära nimi kuidagi nagu eksitavalt mõjus. Räägime ka nendest tekstidest, see esimene kogu, mida sa oled ise ka nüüd hiljem öelnud, sa nii oluliseks enda jaoks ja, või nii õnnestunud, kui need teine või kolmas kogu on samas ka ikkagi vaadata seda esimest kogu mis kannab siis pealkirja ka jumal on inimene siis seal tõepoolest oli seda maomängu ja üleüldse sellist mängu ja selliseid luuletusi, mis olid väga kriitilised, aga samas lõhkuvad ja ja noh, võib-olla ka see dekadentsi on ka üks selline omadussõna, aga samas, kui nüüd lugeda sinu viimast kokku 2004 ja kus on siis nime tahad Eeeffaaess siis tundub, et see on täiesti kooskõlas need sinu nime muundumine või kokkukuivamine seoses sinu luulega, sest et siis need viimased luuletused on küll täiesti sellised, kus nii-öelda mängu mingi ilu või millegi muu pärast ei ole või et see on ikkagi ühe mehe väga valus maailm, see siirus või ausus teiste või siis igatahes iseenda vastu on nendes kahes viimases sinu kogus hästi oluline või sellest ei saa mitte kuidagi mööda minna. Aga siiski see sinu isiku sellest veel rääkida, et on vist üsna ilmselge, et see inimene, kes kirjutab FS-i nime, all luuletusi, nende luuletuste autor oled sina, seal enam mingit mängu ei ole. Ei ole jah, võib-olla isegi see selles mõttes kodanikunimest erineva nimekuju noh siis nimetame seda pseudogeeniks või kirjanikunimeks või lausa nimetuseks, ma kirjutan seda väikeste tähtedega, et selle kasutamine võib-olla isegi no ma ei tea, kuidas nad teiste autorite puhul, aga Mulle tundub, et mul võib-olla isegi annab suuremat julgust veel ausamalt kirjutada. Just tõesti omaenda elulises kogemusest või sellest, mis mind ümbritseb, mida ma mõtlen, tunnen, olen kuidagipidi kogenud. Et mul on seal noh, kohati tekstides on päris selliseid asju, mis võivad isegi päris ehmatavalt mõjuda inimeste jaoks, kes mind ka inimesena tunnevad, et et siit veel nagu, noh, ma ei tea, pool kirjavahemärki ja see oleks juba võib-olla natuke lubamatu isegi niimoodi kirjutatud. Noh kuna ma ei ela ju hermeetiliseks ruumis, need asjad, millest ma kirjutan, puudutavad ka teisi inimesi. Et noh, sealt veel veel üks samm edasi, et ma paneks juba mingi teise inimese kodanikunime ja seda nagu no tegelikult ei tohiks. Kõik ju saavad aru, et, et sellist nime nagu SDS passis ei saa olla. Et selles mõttes ta nagu viitab sellele, et et see ei ole kodanikunimi, aga samas ta ei ole selline tavamatuse maski värk või et noh, on nagu selle oma mingis mõttes oma ego nagu taandamine. Ma ei paku selle asemel mingisugust teist sellist sädelevat glamuurselt nime Fransas neiks näitle. Nojah, mõnes mõttes sellise kireva või värvilise eputava maski oled maha rebinud, et sellist asja ei ole, et on au sees, aga samas mis on kindel, on see, et sa oled sina selles suhtes. Kas võib öelda, et see on ka nagu sinu enese dokumenteerimine või et noh, näiteks Vaino Vahing tegeleb sellega, et ta võtab välja anda märkmeid ja avaldab vanu kirju, mis on teistele või talle saadetud ja teeb sellest kirjanduse. Ja noh, ega ei olegi oluline, et mis see siis nüüd on, et on see kirjandus või et kuhu võiks nagu minna, et kui oluline sulle see dokumenteerimine on? Tegelikult ma kirjutan ikkagi sellest, mis mulle läheb korda, et kui mul on mingi isiklik väga valuline läbielamine või samas ka mitte ainult valuline selles samas raamatus on paar ka nagu noh, kas just vastasmärgilist, aga igal juhul hoopis teistsuguse emotsiooni mõjul kirja pandud asja või kui mulle läheb ühiskonnaelus miski väga korda teiste inimeste olukord ka ju puudutab. Ja, ja samamoodi on ka sellega, et et ühest küljest ma tõesti olen mingeid asju pannud väga konkreetselt kirja mõned tekstid võib-olla ei ole, on ka nagu üldisemad, aga isegi kui ma panen midagi konkreetselt kirjeldus on ikkagi midagi sellist, mis mulle korda läheb ja mis korda läheb, see tekitab emotsiooni noh siis ongi nagu mingi meeleolu või või, või minu sisemine atmosfäär mida ma üldse püüan teha, et ma püüan midagi, mis mulle korda läheb. Nii täpselt kui oskan edasi anda noh, nii nagu inimesed elavad ja nagu nagu inimesed on, et seda, seda inimlikku olemist inimliku noh, inimlik otseses mõttes, mitte mingit manistlikust või ma ei tea, mis ideoloogiast lähtuvat inimlikkuse printsiipi, aga aga sellist inimlikku olemist edasi anda, et ja samas noh, inimesed ju mõnikord teadvustavad, et ma olen praegu täpselt siin ja praegu on see noh, mida ma tõesti ei ole vannud, et ma ei ole pannud ühegi inimese kodaniku nime, mis tegelikult ka minu minu teadvuses noh, on, et nii palju ma tõesti olen jäljetit teinud mingisugusest sellisest tava kõnelisusest Jan Kaus effessi luule on hästi siiras ja napia hästi funktsionaalne. Kas siis selliste tekstide puhul ei või mingil hetkel juhtuda see, et need väga isiklikud tekstid ei mõju enam luulena iseenesest, kas seal väga ongi mingit tähtsust? Aga kui väga põhjas kuni välja minna, siis mis asi on see, mis FPS-i tekstides alles jääb või mis seal on? Ma isegi ei tea, kas on vaja kuhugi põhjani välja minna või et minu arust sessi luule on üsna lihtne, et seal ei pea koorima mingisuguseid tähendusi pealt ära või mingid ma ei tea, konnotatsioon või seoseid, et sealt siis tuum või see tõeline sisu välja tuleks, see tõeline siis on tõesti sõnade pinnal olemas, ma isegi ei tea, kas effessi, luulet ma nimetaks kõigepealt siiraks kuivõrd tõesti nimetaksin teda lihtsaks, ta kindlasti on siiras, aga samas ütleme, kui seda siirust mingisse luulevormi valada, siis loomulikult peab selle siirusega kuidagi keeleliselt mängima. Et see võib olla samal ajal siirus ja siis ka mäng siirusega. Et Ma ei välistaks neid kahte erinevat tasandit, aga mis minu jaoks nagu on, huvitav on tegelikult see ikkagi see sisuline selgus tema luules, et vot seal on need väga sellised lihtsad vastandused, mis võib olla võivad tunduda sedasi kõrvalt rääkides lihtsaina ja lihtsustatuna kujutab minu arust kõnetavad või on võimelised kõnetama meid kõiki. No ütleme, niiet et võib alustada sellest, et FS on kahtlemata selline linnalaulik või linna luuleta, ehk siis selline Tallinna luuletaja ütleme, linnamaterjalid on tema luules väga tugevalt kohal, igasugused asfalti ja betooni ja klaasid ja ja ütleme selline mitte just kõige sõbralikum keskkond, mis teda justkui nagu ahistab ja teiselt poolt siis nagu see inimese kehasoojus. Ja siin on ka nagu mitu sellist huvitavat tasandit või kaks sellist peamist tasandit, esiteks nagu see enda kehasoojus või siis selle luuletaja või selle lausuja enda soojus, millesse ta suhtub sellise teatud distantsiga või eneseirooniaga, et F nagu F-s nagu s mees nagu mees mees, nagu mees ikka, et kas seda nagu päris, ta ei näe selles nagu mingisugust vist väljapääsu, aga siis on keegi sina või keegi teine kellegi teise soe keha, kes on võimeline teda siis nii-öelda päästma, kõlab nagu võimsalt. Aga kes on võimeline is selle tehiskeskkonna rusuvalt mõju kuidagi leevendama, et noh, minu jaoks luulekogu üks parimaid tekste on, on see, kui FS jätkab teatud sorti mantrat, et kui inimene sureb, kõik jääb endiseks. Ja lõpus ütlevad, et kui inimene sureb, kõik jääb endiseks, see ei saagi teisiti olla. Ja siis üllatuslikult luuletus lõpeb kahe reaga, kus öeldakse, see ei saagi teisiti olla, et sina seda ei usu. Ühesõnaga kogu see jutt, mida Frans, vabandust effes räägib, pööratakse luuletuse lõpus ümber ja antakse talle hoopis mingisugune teine nüanss, mis justkui nagu kummutab selle esimese selle nii-öelda selle maailma nüansi, kus siis autod veavad surma. Lipper otsib väravaid kirjandusilmas. Nii palju, kui ma sind kohanud olen, siis valdavalt sa riietud musta, mitte et ma tahaks kuidagi väga sinu välimusest rääkida, aga sa oled selle kohta öelnud, kui sealt küsiti, et miks, et see on funktsionaalne ja need tekstid, need uued tekstid siis nende vorm on ka noh, selles suhtes hästi funktsionaalne, nad on hästi napid ja just seesama asi, et igasugune selline liialdus või kunstilises on sealt nagu kadunud funktsionaalsus on ka sinu jaoks oluline. Nojah, aga miks ta oluline on, seda ma ei oskagi öelda, siin võiks küsida, miks ma üldse kirjutan. Ja et miks ma üldse kirjutan, sellele võiks tegelikult kuidagi mitut moodi mingisuguseid efektse vastusse anda, mis võiks nagu kuulajale mitmeks aastaks meelde jääda ja oleks nagu väga lahe, kui ma hakanud siiralt mõtlema, siis ei oskagi täpselt öelda mõned aastad tagasi. Ma mäletan, kas oli vaba Euroopa või mingi raadiosaate jaoks, küsiti minu käest umbes sedasama ja, ja siis ma vastasin ja täiesti siiralt vastasin, et tegelikult ma tahaks elada nagu tavaline inimene või noh, ma elangi tavaline inimene, aga mul on needsamad soovid nagu igal teisel tavalisele inimesele olla probleemideta ja mitte tunda mingeid negatiivseid tunde, mitte tekitada teistele negatiivseid tundeid. Olla veel kellelegi toeks sealjuures ja sisimas tahaks ikka veel nagu õnnelikaal. Ausalt öeldes aga see konflikt võib-olla sellega, mida ma soovin selle ja siis reaalsete oludele juhtumite vahel, et siis tekib mingisugune noh, kas siis mingisugused konkreetsed, sellised tagasilöögid või kuskil noh, nagu kujutad ette, ta nagu mingi mitmerajaline heliriba siis kuskil riba peal midagi ikka nagu undab, ei krigiseb ja see jääb sisse ja siis siis ma nagu väljendan seda, seda ma rääkisin täiesti siiralt, aga nüüd ma olen hakanud mõtlema, et tegelikult see on nagu ikkagi ainult üks asjapooled. Et ega me kirjuta ainult häirivast. Nojah, võib ju öelda, et häirib, et ta, ta häirib seda olemist, et et see häirimisest lahti, sa ei häirigi niivõrd nagu negatiivselt või kuidagi noh, mingit sellist juttu ajavad. Aga ma siiski tegelikult ei ütleks, et asi on ainult häirimise, sest see on ikkagi keerukam. Ilmselt on, võib-olla siis lihtsalt on see aju niimoodi hakanud tööle, et, et see, mis minu sisse jõuab või minu arust läbi käib, et sellele ma siis niimoodi reageerin või pidanud olemust tabada või või sõnastada nii, nii täpselt nagu, nagu ma oskan. Tallinn. Vangla ja sadama vahel. Ilus vaade merele. Tekstid tegelikult ikkagi valdavalt on väga dioodi üsna masendavat, kas nende tekstide kirjutamine sinule endale on ka teraapiline viis millestki nagu lahti saada või on see sellega kuidagi kasuks tulnud? Mingil määral ta ilmselt on täpiline aga et kui ma seda ei teeks, et siis võib-olla oleks tunneks veel halvemini, et mingil määral jah, annata ilmselt tekstid, mille kohta nagu tavatsetakse öelda, teraapilised. Aga samas, kui minna jälle nüüd selle sõna olemuse juurde, mida ta täpselt tähendab, et kas siis nagu raviv, et kas ma siis saan isenesest tassidest vabaks, siis siis ma arvan, et enamasti päriselt ikkagi ei saa, et kuigi nad tulevad reaalsest minu reaalsest elust ma ei usu, et neil nüüd oleks minu reaalsele või sellelesamale elule nüüd selline tagasiulatuv mõju, et nagu aitaks korda seda võib-olla tõesti mingil määral, aga, aga ikkagi sellega, mis nii, et kui ma nüüd lähen siit välja just ajasin jälle ennast kiilakaks, et kui mul peaks nüüd väljas külm olema. Ma loodan, et ei ole, aga et kui ma lähen mööda tänavat ja ma ütlen, et mul on külm, ega mul tegelikult sellest soe Suurte autodega veetakse surma päevandu kivi on hall, elekter ei anna armastust. Suurte autodega veetakse surman. Austa autojuhi tööd ära otsida pilku tumedate klaaside tagant. Tema käed on kindlalt roolil. Tema ei eksi teelt. Suurte autodega veetakse surma läbi päeva ja öö läbi vihma ja lörtsi, põua ja lumetuisu. Suurte autodega veetakse surma. Sellelt teelt ei eksi keegi. Aga ma olen mõelnud nagu sellise asja peale, et milleks nad üldse? No võib-olla see on ka tagantjärgi enda õigustamine või midagi sellist, et milleks nad head Ta on või, või mis õigustab üldse seda, et ma mingisuguseid tekste, mis, mis on tegelikult minu jaoks isiklikud. Et miks ma neid välja pakkunud raamatutesse panema, või ajakirjadesse, mille tiraažid on veel suuremad, et et see oleks nagu täielik, mingi võib-olla isegi sigadus, liputamine või midagi sellist, et kas äkki ei ole mitte teiste ära kasutamine, aga aga siis ma olen mõelnud, et ei ole, et tegelikult võib-olla saan. Et lausa kurjust ja nendesse ei pane võimalusel valgete kaantega raamatus oli selline, kus ma käisin nagu selles mõttes hästi mingis oma põhjas ära, et ma kleepisin sealt välja inimlikkuseks kurja alge ja panin selle nagu ausalt kirja, aga see, see teema ei ole praegu nagu tagasi tulnud, et võib-olla see ei ole minu isiku puhul siiski nagu selline domineeriv märksõna. Ma ei tea aga jah, et pigem ma olen mõelnud Neist tekstidest, tegelikult võib isegi mõnikord kellelegi äkki noh, nii-öelda kasu olla, et, et sellel on oma oma funktsioon, et ma neid avaldan. Ma üldse ei arva, et neist võiks olla mingite. Ma ei tea, kas meistrid mingit kunstilist, esteetilist naudingut selles väga kahtlen ja samuti ma ei arva, et neist võiks olla vastupidi, nüüd mingi konkreetse elulise otsuste langetamisel mingit retsepti, aga ma usun, et kui ma nüüd selle oma niimoodi jupphaaval mingi omaenda isiku oma mingi olemise ja kas sellise täitsa naeruväärse poolega vast ehk siis on ju päris sellist visterbiinilik olemist või või ka siis mingi valuliku depressiivse või mingi positiivsema poolega kõik need nagu välja kirjutanud, siis ma usun, et noh, tegelikult inimesed on ikkagi tervikuna, nad on erinevad, aga inimestes on niivõrd palju neid sarnaseid külgi ja sarnaseid omadusi sarnaseid juhtumisi sarnaseid seisundeid. Noh, mis on erinevalt kokku pandud või kokku saanud erinevatest isiksustest tihtipeale kui ka muud ei ole nendest tolku, et võib-olla kui inimene, kes on kas väga sügavas masenduses või olukorras, mida ta peab väga naeruväärseks siis noh, inimesel on selline omadus, et ta tihtipeale hakkab veel mõtleb sellele halvale veel mingit halba juurde. Et, et noh, et kuidas me mingi sellise sorri sõnniku sisse seatud. Et ma olen ikka sihuke friik või, või et noh, või tunneb ennast mingis masendus ääretult üksikuna ja eks püksi olemegi siin maailmas oma muredes, aga mingi selline teadmine, äratundmine, et see ei ole ainult mulle omane, et tegelikult seal on nagu väga inimlik inimlikest selles mõttes, et et see on, noh näed, see inimene kirjutab ja tõenäoliselt kui see kirjutab, et tõenäoliselt on seda veel väga paljudel, et see, see ei ole midagi sellist erilist. Võib-olla noh, ei mõtleks nagu siis sinna veel halvalased halba juurde, et tal oleks mingi äratundmine, mis, mis võib-olla isegi võib nagu eluliselt äkki tõesti positiivselt mõjuda inimeseks olemine ju sisaldabki noh, nii või teisiti sellist nii-öelda head kui nii-öelda halba ja noh, see praegu ütlesin, see seisab, sest me kõik ju teame seda ja see on ka tegelikult hästi lihtne, banaalne. Aga ausalt öelda noh, need luuletused ka ei ole ju tegelikult midagi sellist. Ega ma mingisugust noh, midagi kordumatut seal ei avastage lihtsalt sängi sellest. Sellest samast ja aga võib-olla just ongi noh, niivõrd lapsikud lihtsalt, et seda võib-olla on ka mõtet lihtsast asjast lihtsalt kirjutada. Nendes luuletustes on sul väga läbivad kujundit või selline meeleolu. Et alati on seal külm ja need inimesed on ka sellised alati hallid, ka neile on külm. Ja millegipärast ma kujutan seda sinu luuleilma ette mustvalgena. Ja need inimesed käivad kuskil tehastest tööl teevad mingit väga nüri tööd ja selline masina võrdluse, sa oled ise ka välja käinud, aga selles jutus, mis sa nüüd oled rääkinud, oled sa mitu korda nimetanud masinavärki. Et mõned nimetavad jumalat, mõned jumal teab mida, aga sina masinat ja pealegi on seal nagu külm, et äkki sa räägid, et mis see külm ja masin on. Külm jah, ta, sa ütlesid õieti, et on väga erinevatel tasanditel mõistetav, sest ma olengi nagu erinevatest külmadest rääkinud, et minu maailmapildi, mida võib tinglikult mõtlen, ma ei lähtu mingitest filosoof vooludest aga noh, võib eksistentsiaal istlikuks nimetada, et, et see on siis selline eksistentsiaalne külmatunne ja ja kui ma nüüd meenutan, siis keegi arvustajatest vist oli Alvar Loog Vikerkaares või keegi tõi seal välja nagu märksõna hirm ja, ja vist kui ma nüüd ei eksi ta, ta väitis midagi sellist, et nende kolme, kogu üks väheseid ühiseid märksõnu on hirm hoopiski siis noh, ei ole minu vaielda, jumala eest, ma ei taha arustatega vaielda, aga, aga mulle endale tundub, et pigem see ka hirm taandub. Tegelikult ta ei ole hirm nagu otseses mõttes hirmed enamasti vist kui on juttu olnud hirmust, on pigem ikkagi hirm mingi inimliku üksilduse või eksistentsiaalse üksilduse ees või sellele suurele suurele vaatamatuse masinavärgile allajäämisele, aga et noh, et mis, mis on see masina märksa? Võib-olla on siin nagu õige koht üldse nagu, kas sellest teemast rääkida, et ma jah, ei kasutanud selliseid mingisuguseid kirjanduslikke kujundeid või ma ei mõtle niimoodi välja, et näete, et sa meeldid mulle niimoodi mingi naisterahvas, näiteks. Et noh, et, et kuidas ma sinu kohta ütlen, ma ei saa öelda, et sa oled ilus, mõtlen kuidagi teistmoodi, mõtlen metafooriga, mõtlen, su nahk on kui valge aprillikuu lumi ja noh, niimoodi maja ideed kui minu jaoks, ütleme see inimene seostub sõnaga või tekib selline tunne või mõte, et sa oled ilus, ma mul vist on, kui ma õieti mäletan ka seal päris sellist, noh, lihtsalt väljendusite ilus tüdruk, ei midagi. Aga kui ma tõesti mõtlen kuidagi teistmoodi, siis ma ütlen ka nii. Ja nendesamade kujunditega ja üldse paljude kirjanduslike võtetega on ju niimoodi, et nad tegelikult on ka inimeste tavakõnes või mõtlemises, on, on olemas sellised asjad nagu nali, iroonia, sarkasm, huumor, üldistamine, lihtsustamine, mingisugune ümberütlemine. Mina võin enda kohta, mul on, on vist selline nagu suhteliselt visuaalne mõtlemine, et et mul tekivad mingisugused pildid, et kui ma Ma kasutan mingisugust sõna, mida võiks nimetada Cyranduslikuks mättafooriksis siis järelikult selle tõttu, et seal mingi mingi selline sõna, mis mul on kass, mingi asjaga seostub, kust ta on tulnud, me ei oska tihtipeale öelda. Ja mis tundub just mille kasutamine tundub mulle funktsionaalsem kui, kui selline noh, nagu matemaatilise valemina asja edasiandmine, aga teises kohas ma tõesti võib-olla laon täiesti matemaatilise valemi moodi sellise nii-öelda ebaluuleliku teksti sinna kuskile luule sinna kohta, kus, kus luuletus on. Aga noh, et et mis siis see masinavärk. Noh, eks ta olegi selline suur paratamatuse masinavärk kõige üldisemalt, et eks, eks mõnes mõttes toimime ka meie nagu masinad ja elusloodus samamoodi nagu eluta loodus ja noh, ma ei, ma ei taha siin nüüd mingit väga väga sellist vulgaarse juttu rääkida, et muidugi meil on oma oma tundeelu ja ja isegi kui ma ütlen, et see tunda elu taga, tegelikult on ju meie mingi ajukeemia, siis see ei noh, ei, ei alaväärtuste, neid tundeid, kui sa ütled, et et see kampsun on punane ja, ja see punane värv saavutati nende keemiliste elementide kokkupanemisel. Ega see ei tee seda punast, vähem ilusaks, kellelegi oleks vähem inetuks kellelegi oks vähem verd meenutamaks. Ja see on jah, niimoodi näiteks teda Meidriksi filmi vähemasti seda esimest teised olid nagu suhteliselt tüütud. Seda ma vaatasin ka niimoodi, nagu ta mulle ikkagi pigem meeldis, kui, kui vastupidi. Miks ta meeldis muidugi seal oli noh, see stsenaarium oli noh, natuke nagu ta oli, aga ta tundus mulle just sellise visuaalselt mõjuva action-filmivormi pandud eksistentsiaal istliku allegooriat. Et noh, mõnes mõttes ju võibki neid asju mitte võtta nagu ulmena. Et kusagil tulevikus juhtub noh, niimoodi vaid, et see on, ongi nagu mingi olemise puust ja punaseks veel koomiksistiilis nagu edasiandmine. Aga mis sa veel küsisid jumalast noh, mina olen selline inimene, kelle kohta mõni ütleb, noh, võib öelda, erinevad hinnangud kasutada, aga noh, ühesõnaga selline inimene, nagu neid nimetatakse testideks. Mingisugust sellist üleloomulikku jõudu ei. Ei usu. Kui inimene sureb, siis kolksuvad uksed sõidavad autod ja taevas venivad pilved. Kass peseb silmi. Möödujatel on kiire ja kõrvaltoas undab arvuti. Suur mees on pikali. Pool põrandat teda täis. Või veerand. Või vähemalt viiendik. Keha läbivad krambid. Näonahk on sinakas. Silmad enam ei näe ega näita välja. Suust voolab verist sülge. Enam ta ei räägi. Ei nüüd ega kunagi hiljem. Suur raske keha keeratud ühele küljele. Viimase hetkeni püüad päästa. Kuigi enam ei looda. Ja siis on see hetk käes. Sina oled elus ja näed. Ja mõtled ja tunned, et see tuttav kogu ei näe. Ei mõtle? Ei tunne. Kui inimene sureb, ei muutu sellest midagi. Tänavon tunglemist täis. Kellelegi tööpäev lõppeb, ta lukustab kontori ukse. Ema viib lasteaiast väikse tütre koju. Tee peal ostavad küpsist, täna enam ei nuta. Tramm keerab vasakule, lift laskub alla. Kohvikulaual on suhkrud ärad. Tehase värava ees. Mees küsib teisalt suitsule tuld. Saab tänab. Nagu päevast päeva. Raudtee ülesõidukohal seisva taksojuht vannub omas keeles. Raadio reklaamib kaupa. Aknaklaasile langeb. Esimene piisk. Taevas on hall betoonhall. Asfalt on niiske. Ja hallrohi ei ole veel tärganud. Rohelises majas on vana naise jalgadel külm. Üksinda teleka ees. Kui inimene sureb kõik jääb endiseks. See ei saagi teisiti olla. See ei saagi teisiti olla. Et sina seda ei usu? No seda olen ma ka varem enda kohta öelnud, et võib-olla võiks neid vaadata siis nagu autisti silma läbi nähtud või tema kirjutatud tekstidena temal silma läbi nähtud maailma või tema kirjutatud tekstidena et on mingisugustesse või ühesõnaga, on sellesse, millest juttu siis niivõrd põhjalikult süvenenud ja seda selle tõttu, et ilmselt see on siis mul jällegi mingi minu isikust tulenev selline omadus niimoodi põhjalikult asjadesse süüvida või, või mida teha siis põhjalikult ja siis võib-olla see tuleb, sellest ma ei oska öelda. Aga sõna autistist kohe tuli noh, jällegi põhjalikult tahtnud kõike ära öelda, et et seda ei tohiks nüüd jällegi niimoodi mõista, et see ei ole solib siis võib-olla see on isegi nagu vastupidine. Et sa olid, siis peetakse seda, et kui noh, nagu välismaailma eitamist või või seda, et mina ja maailm tähendab ei olegi nagu muud, ainult miinuses andjate niimoodi ma päris kindlasti ei arva, et pigem vastupidi. Et kui ma seda sõnautist kasutasin, siis pigem just selles tähenduses, et just on nagu läbi sellise suurendusklaasi see Reinven või FS, siis vaadanud neid tema ümber olevaid asju. Naha- ja suguhaiguste haigla uksel kohtan elavat klassikut. Ütleme teineteisele tere. Küllap ta nahk on lööbes. Küüne peal kasvab seen. Või tuli tuttavat vaatama. Küllap ta mõtleb minust sama viisakas mees nagu ta on. Kuid mul on üks teine haigus. Ükskord tuleb ikka täiskasvanuks saada. Kas ka klassikuks? See ei ole kindel. No sellest me oleme nüüd pikalt rääkinud, et see luule on hästi valuline ja süngeluule, aga tegelikult mulle tundub, et ega ikka ei ole ka, et mõnes mõttes saab nalja ka, et sa oled, et iseenda suhtes ka irooniline ja tundub, Ta on ka väga oluline asi, raamat üks luuletus on selline, mida võib võtta kui sinu past tissi või kasvõi näiteks viimane luuletus. Et noh, kui tõsiselt sa iseennast ja seda muret ja valu ja kõike seda võtad, et kas mingi nali mahub ka sinna sisse. Nojah, ma juba ütlesin ka, et ega ma ei ole teadlikult teinud mingisugust sünget maailma konstrueerima pole üldse mingit maailma konstrueerinud, ma olen ikkagi üritanud maailma väljendada ja ei ole sugugi ainult must, hall pruun noh, jah, need olid need jällegi nagu mustall tunnises pole ka pahad, aga aga et seal on ikkagi ühte ja teist ja seda ühest küljest ja teisest küljest siis seesama asi, et ka noh, mitte ainult minu, vaid üldse inimestel mõtlemises juba niikuinii tavakõnes on igapäevaelu ilmingutes. Ja miks peaks see kirjas olema teistmoodi, siis on ka ju nali enda kõrvalt vaatamine, teistele naljategemine enda üle nalja tegemine ja muu säärane. Ja viimane tekst on tõesti jah, ta tabasid selle ära, et see on tõesti eneseirooniline. Konks on selles, et ma võtan tegelikult elu tõsiselt, et ma ei tahaks sugugi vastutustundetu olla, aga niimoodi kõrvalt vaadates ja, ja muuhulgas ka sadama tõsidus kõrvalt vaadates, siis siis jällegi tundub kogu see minu enda Isidki olemine ja noh, ka muu maailmaga ühesõnaga minu isik olemine selline nagu mingi komöödiafilmi kangelane või, või siis noh, tõesti selle väga hea filmi Reinven nimitegelane või midagi sellist ja siis seda teadvustades ja seda väljendades tuleb juba automaatselt noh, selline tekst ja ma ei tea, nüüd enda kohta on raske öelda, aga kunagi jaankausiga juttu ajades olles mõlemad kodust eemal kirjandusüritusel ja hilisel tunnil hotelli fuajees juba väsinult, aga ausalt juttu ajades, siis kui ma rääkisin ka ühest kui teisest, siis ta juhtis tähelepanu sellele, et sa, mina tähendab siis vaata nagu asju mitmekordselt kõrvalt, nagu vaatan ennast kõrvalt ja veel seda kõrvalt hatavate ennast kõrvalt ja ja niimoodi kuidagi. See võib olla 42 kraadi või 40 aga võib olla ka 38 või 36. See võib-olla teed streigiga igipopi David boviga vahepeatustega 42 ja 36 kraadiga. See võib olla ka veel pikem tee koridori lõppu ja teisele korrusele. Läbi vannitoa kitsaste torude, kust punane vesi alla ei lähe. Aga see kõik tuleb oktoobri järel november. Külm ja jäävalu. Valu. See kõik tuuakse kandikul kätte teel sinuni. Tänases saates luges oma luulet ja rääkis sellest, et lisaks esile ka Jan Kaus, Dmitri panid kokku pillitülid ja Urmas Vadi litrit saab kuulata vikerraadio koduleheküljelt ja kirju saab saata elektronposti aadressil vadi ät r punkt. Kõike head ja olge terved.