Vikerraadio kutsub neid kuulama saadet viivale muusika. Sina ise sillutasid peegli järele. Tihti veristasid sõrmed. See on tühine kriimustus, peegelmaailmas, tuhatkond kõrda, veristet siin oma südame. Ent ometi sirutad käe, sest laul on peegel, milles oma südames sügavust näed. Mõned aastad tagasi lubasime Alole, et siin, Jõgeval hakkame kevadest. Kuulge, kohtuma, käes on märtsikuu õues ning hinges on kevadehõng. Ja me usume kindlalt, et praegu Alo juba ootaski meid. Ja meil on hea meel näha, et teie olete siin kõik oma lubadust pidanud. Meil on au öelda teile, tere tulemast ja loodame, et tunnetentsin hästi. Alo Mattiiseni ja Jüri Leesment on meie kooli vilistlased. Viis aastat tagasi kinkisid need meile laulu ja sellest laulust sai meie kooli laul. Ja see laul on meile väga armas. Selliselt algas nädala eest reedel Jõgeva gümnaasiumis Alo Mattiisen ile pühendatud muusikapäevade raames üleriigiline ansamblite konkurss, arvult juba neljandat korda. See ilus traditsioon on leidnud oma kindla koha, mille tõestuseks oli saalitäis lauluhuvilisi noori. Paljude jaoks juba harjumuspärane kohtumispaik varakevadises Eestimaa südames. Osavõtjaid oli üle Eesti erinevatest paikadest, lisaks veel külalisena tütarlaste ansambel Lätimaalt. Tänases saates kuulame viiendate kuni üheksandate klasside arvestuses žürii poolt enim esile tõstetud ansambleid ning saate lõpp osas teeme ka väikese ülevaate vokaal-instrumentaalansamblite esinemisest. Nädala pärast, samal ajal aga lähemalt konkursi teisest päevast, mil teiste hulgas võistlesid ka 10.-te kuni 12.-te klasside õpilased. Olgu veel ära öeldud selleaastased žüriiliikmed ehk traditsiooni kohaselt üks suur kõrv, kelleks olid Inge Raudsepp, Silvi Vrait, Laine Jänes, Ivo Linna, Raul Talmar, Toomas Rull, Andres Ammas, Peeter Konovalov ja toonia Tamra. Nüüd aga siis muusika juurde ja enne veel, kui hakkame kuulama selleaastaseid ansambleid. Ja nüüd palume erilist tähelepanu. Teil esineb 1999. aasta Alo Mattiiseni pühendatud muusikapäevade peaauhinna võitnud ansambel Raplas Nujah. Nüüd aga siis sel aastal võistelnud ansamblid ja kõigepealt viiendad, kuni kuuendad klassid üldse astus neid selles vanuseastmes üles. 15. Žürii poolt leidsid kõige enam äramärkimist A-kategoorias Rapla tütarlaste ansambel Thea paluoja juhendamisel ja B-kategoorias Türi Gümnaasiumi poisteansambel Tiiu Südsi juhendamisel. Neid mõlemaid nüüd kohe laulmas kuulemegi. Esinemisjärg seitsmendate kuni üheksandate klasside arvestuses žürii poolt enim punkte saanud ansamblite käes. A-kategoorias oli selleks Kuressaare noorte huvikeskuse poisteansambel Veikko Lehto juhendamisel. Nende esinemine tekitas saalis üsna suurt elevust just oma vaimukusega ja mõnusa huumoriga, mis ikka saarlastele ju omane olnud. B-kategoorias aga tunnistati parimaks Põltsamaa ühisgümnaasiumi poisteansambel Meeli Nõmme juhendamisel. Ja nüüd kohe kuuleme ka mõlemat ansamblit laulmas. Üleriigilise ansamblite konkursi teise päeva avasid oma esinemisega vokaal-instrumentaal ansamblid, keda sel aastal oli kokku viis, olgu nad siinkohal üles loetud Pikasilla Põhikooli vokaal-instrumentaalansambel, juhendaja Siiri grafsoff, Ahja keskkooli vokaal-instrumentaalansambel, Kuressaare Gümnaasiumi vokaal-instrumentaalansambel, rulašeiker, Konguta rahvamaja vokaal-instrumentaalansambel reblikud juhendaja Jüri lamp ja vanalinna põhikooli vokaal-instrumentaalansambel, kelle esinemise hindas žürii ka preemia vääriliseks kuulamegi neilt nüüd ühe laulu ning seejärel ka intervjuu, mille salvestasin kohe peale kontserti. Dialoog naljad. Alustame siis kõige algusest, et kuidas tekkis selline mõte hakata tegema bändi. Haav, oleks küsimus, aga kuidagi koolis oli nagu omaloomingu konkurss, mis on traditsiooniks olnud juba kolm aastat vist ja nüüd see oli kolmas aasta, mõtlesime, et lähme, proovime seal algust, muusikaõpetajal tekkis idee nii projekt või tüdrukud teadmini näidendites mängimisele, muusikaks. Pidime alguses lindi pealt seda nagu tegema, aga siis hakkasime jämmime selle peal vist oli üpriski hästi välja. Ja siis lihtsalt otsustasime teha seal otse inimestele meeldis. Võib-olla te natuke tutvustaksid oma bändi, mis teie bändi nimi on ja öelge ka nimed, kes siia kuuluvad. Bändi nimi on ressaicel, vill ja mina mängin trumme, Lehmja, Jaagup Tormis. Minuni veel Robert Vaigla, mängin kitarri. Hans Luik ja laulan. Modaalbasskitarr Ma olen Jaan Vardsema, mängin kitarri. Kus koolis õpite ja kas te õpite ka mõnda instrumenti süvendatud. Vallakoolis on Tallinnal Tallinnas Vene tänav 22 täpsemalt öelda ja õpin muusikakoolis, õpin mina akustilist kitarri, nüüd veel neljandat aastat. Mina olen siis nagu põhimõtteliselt ei õpi kuskil koolis. Mina nagu põhimõtteliselt olen eraõpetajaga võtnud tunde muidugi fillis, õpin trumme. Mina õpin kodus ise hetkel, aga ma kunagi õppisin muusikakoolis kolm aastat tagasi umbes ele akustilist pähe. Mina õpin ka, las seal muusikakoolis ja mina olen seitsmendal sõitis see aasta lõpetab muusikakooli ja õpib ka akustilise kitarri. Kui me räägime natuke teie muusikalistest eeskujudest, siis keda te võiksite nimetada? Rääkima muidugi kõigest vanemast muusikast klassika ja Jimi Hendrix, Zeppelin, Black, samat ja nii edasi, nii edasi, siis nemad on ikka kõige aluses asjale panna, nad on tegijad. Ja siis nüüd tänapäeva muusikast on kaalu kõiki kast rock põhimõtteliselt rokkalifik. Metal bändid meeldivad, Ghana panteeraja sool, flaierid kõige tegevad ikka bändid, nagu hetkel metal'i valdkonnas. Kuidas tema repertuaari valite? Oleneb, kuidas, kuna me suvel oli need, kui me esinesime, sai esineda päris palju. Tegime repertuaari, nii valus. Mõtlesin, et mis lugusid teeme, meil oli endal mingi kolm, 45 lugu, võtsime juurde. Kõiki esitamisel, mingi vahepeal oli meil üks lugusid, neid helistasin. No kõik on kaverid lool, et mitte oma loos. Kes on teie juhendaja? Vot olnud otseselt ei olegi, aga nagu isad aitavad nagu minu isa, sain vastuseks Raul Vaigla ja nagu kõik aitavad natuke kaasa, ikkagi kui need lõpetatud paarist nagu rääkida, et siis nagu suvel tegime kavereid, nüüd oleme nagu hakanud oma lugusid tegema, hetkel on mingi üks selline lugu on täiesti valmis, siis on mingi. No põhimõtteliselt võiks tulla mingi kaheksalooline kava umbes kokku oma lugudest, distame, nagu suveks teha mingisuguse temalendi. Kursil esitati ühe propelleri loo, kas ka ansambli propeller on teie lemmik? Kuidas võtta, mõnes mõttes, aga eelistada normaalne, aga üpriski jah, täpselt ka aia. Päris jah. Mis te arvate, kas see muusika, mida te teete, kas see meeldib noortele Eestis Eestis on, ma pakun, et väiksed lapsed tahavad rohkem diskot, aga noh, on ka nagu tegelikult see raskema muusikavaldkond on väiksem. Üldiselt niisugune diskomuusika, ta on väike küll, aga tegelikult lihtsalt need inimesed ei ole nagu osatud kokku viia, et üldse need inimesed, kes seda muusikat kuulama, et neid inimesi on väga palju, aga lihtsalt neile ei tehta piisavalt ürituseks, nad saaksid esineda ja kus saaks nagu kuulata. Muidu oleks väga tegija see eesti-metal'i valdkondades raskema muusika valdkonda. Millised on teie lähimad tulevikuplaanid, on teil juba mingeid esinemisi? Ei ole praegu plaanel nüüd oma lugude peale rõhku panna? La proovi teha, mida siis nüüd katsume ka, teeme või nädalas korra proovi ja katsume hoida vormis. Sellised olid siis laulud ja meeleolud nädala eest Jõgeva gümnaasiumis toimunud üleriigilisel ansamblite konkursil. Nädala pärast samal ajal kuuleme ansambleid, kes astusid üles konkursi teisel päeval. Tänase saate lõpetuseks valisin aga esinema Konguta rahvamaja vokaal-instrumentaalansambli reblikud, keda juhendab Jüri lamp. Aitäh kõigile kuulamast ja ilusat õhtut ütleb siit stuudiost Viivika Ludwig.