Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku nelja päeva 16. aprilli olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom kuues koalitsioonileppes on alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast puudu ligi 19 miljonit eurot. See summa suureneb aasta-aastalt. Kulude katteallikad kavandatud kütuseaktsiisi tõusust valitsus ei loobu. Venemaa president Vladimir Putin vastastena ja taas tele ja raadio otse-eetris venemaalaste küsimustele ligi neli tundi kestnud saatesse saabus üle kolme miljoni küsimuse. Kõige suuremat huvi tunti riigi majandus tuleviku vastu. Ametiühingute roll ühiskonnas on muutumas. Eesti suur probleem on väikeettevõtted, eriti ehitussektoris. Raplamaal Kehtna vallas tegutsevat Osaühing Rei seakasvatus on püsivalt maksujõuetu. Ajutine pankrotihaldur soovitab ohtul välja kuulutada ettevõtte pankrot. Täna arutati küsimust kohtus, aga otsust vastu veel ei võetud. Aktsiaseltsile kuuluvast Põlva tehasest saadeti Jaapanisse teele esimene kogus Eestis toodetud lõssipulbrit. Avatud Eesti fond andis tänavuse koosmeele preemia kultuurikirjale Müürileht. Õhinapõhiste kultuurina. Nähtuste mureks on rahanappus ja tegelikult ei ole praegu selge, kas kultuuri keri sügisel enam ilmub. Spordist koondisekutse tagasi lükanud Pärnu Võrkpalliklubi diagonaalründaja Hindrek Pulk kaalub sportlasekarjääri lõpetamist ja ilm püsib pilves, selgimistega võib tulla nii vihma kui lörtsi. Öösel on õhutemperatuur nullist pluss nelja päeval neljast kuni üheksa plusskraadini. Alustame valitsuse tegemistest valitsus kinnitas täna tegevuskava olulisemate eesmärkide täitmiseks ametisoleku esimese 100 päeva jooksul. Margitta otsmaa jätkab. Esimesed 100 päeva täituvad ametisse asunud valitsusele seitsmeteistkümnendal juulil. Selleks ajaks seatud eesmärgid on näiteks, et Eesti julgeoleku tugevdamiseks hoiab valitsus riigi sõjalise kaitse kulud vähemalt kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust. Jätkatakse NATO kohalolu põlistamist. Eestis jätkatakse ka idapiiri puhastamist, et riigipiir Eesti 100.-ks sünnipäevaks täielikult välja ehitada. Majandusega kasvu kiirendamiseks soovib valitsus muuhulgas vähendada tööjõu maksustamist nihutades maksukoormust rohkem tervist kahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamisele rahandust. Minister Sven Sester tõi valitsuse pressikonverentsil välja suurimad uued kuluallikad riigile. Kõige suuremaks kuluallikaks riigi kontekstis, teiselt poolt siis inimestele kõige rohkem raha kätte jäävaks tuluallikaks on maksuvaba miinimumi tõus 205 euroni, mis, mis kokkuvõttes tekitab riigile esimesel aastal 28 miljonit, aga neljandal aastal juba 115 miljonit täiendavat kulu, sotsiaalne maks ühele protsendile alandamisega lõpuks riigile maksma 90 miljonit. Toetused, mis tõusevad, siis lähevad riigile maksma neli, kolm miljonit eurot ja madalapalgaliste siis tagasimakse on omakorda täiendavalt korstent 80 miljonit, mille käivitamist eeldame juba järgmisel aastal. Eks see kõik kokku tekitab olukorra, kus järgmisel aastal nende kulude kogumahuks on 80 miljonit ja neljandal aastal kasvab nende siis riigieelarve mõttes kulude maht pea 400 miljoni euroni. Kõneldes valimislubaduste katteallikana kavandatavast aktsiisi tõusust, ütles peaminister Taavi Rõivas, et bensiiniaktsiisitõus on oluliselt parem kui näiteks automaat. Üks minu meelest kütuseaktsiisi tõus on nendest ebameeldivatest valikutest vähem valus. Automaksu kehtestamine minu hinnangul oleks paljusid inimesi märksa valusamalt lööb ja kindlasti ka uue maksu kehtestamine tekitaks täiendavat halduskoormust. Rahandusministeerium ennustab tuleva aasta maksulaekumiste vähenemist varem prognoosituga võrreldes 47 miljoni euro võrra. Edaspidi on see summa veelgi suurem. Põhjus on selles, et eelmisel suvel olid käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumise prognoosid oluliselt paremad. Uues koalitsioonileppes on alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast puudu ligi 19 miljonit eurot. Seegi summa suureneb aasta-aastalt veel kord. Peaminister Taavi Rõivas. Samamoodi tuleb arutada seda, et millises tempos peaks tõusma alkoholiaktsiis, millises tempos peaks tõusma tubakaaktsiis. Mitmed erinevad valitsused on deklareerinud, et alkohol ja tubakas ei tohi minna poes odavamaks üldise eluga valitsusega võrreldes. Aga detailsed aktsiisitõusud on ka nendes küsimustes aja ikkagi kokku leppida ja ei ole nii, et, et ametist saab vallavalitsus, kes teeb ainult positiivseid otsuseid. Venemaa president Vladimir Putin vastas täna kolmeteistkümnendat korda tele ja raadio otse-eetris venemaalaste küsimustele. Ligi neli tundi kestnud saatesse saabus rekordarv küsimusi üle kolme miljoni. Kõige suuremat huvi tundsid venemaalased riigi majandus tuleviku vastu. Neeme raud jätkab Moskvast. President Putin ennustas, et Venemaa suudab kriisist väljuda umbes kahe aastaga. Lääne sanktsioonide peatset tühistamist taga ei oota, sest lääneriigid kasutavad neid tema hinnangul poliitilise vahendina Venemaa ohjamiseks. Kuid Venemaa ei peaks sanktsioonide pärast kannatama, vaid kasutama olukorda oma majanduse ja tööstuse vähendamiseks. Pooldavad vot toas aga tore kodu ütleb siis andsime, ta kustub ära, siis peame kasutama sanktsioonidega kujunenud olukorda selleks, et jõuda uutele arengu tasemetele, muidu me seda ei teeks. Näiteks seesama impordi asendamine, millega peame ja ja tulevikus tegelema. Loodan, et see viib majanduse kõrgtehnoloogiliste harudega mängule, ütles Putin. Teemadest oli peamine olukord Ida-Ukrainas. Selgelt Vene vägesid Ukrainas ei ole, rõhutas Putin, jätkas kõige paremini, vastas sellele küsimusele Ukraina armee peastaabi juht, kes kohtumisel oma välismaiste kolleegidega. Ta ütles avalikult. Me ei sõdi vene armeega. Mida sellele veel lisada, küsis Putin. Vene riigipealt päriti ka opositsionäär Boriss Nemtsovi tapmise kohta apsale turne Julyni tragiks Kippasurneja. Pista Padov noorud. Tean, et see on absoluutselt häbiväärne, traagiline ja häbiväärne tegu, selline tapmine. Kuid vastus küsimusele, kas õnnestub jõuda Kasele tellijateni, kas seal üldse olid tellijad praegu? Ma ei tea, märkis Putin. President Putinilt küsiti ka paljude maailma liidrite otsuse kohta mitte tulla üheksandal mail Moskvasse võidupüha tähistamisele. Et kas ei ole Vene sõjaveteranide solvamine ja kas Venemaa ei peaks sellele kuidagi reageerima. Putin vastas, et osalemine üheksanda mai tähistamisel Moskvas on iga poliitikategelase vaba valik. Keegi ei taha võib-olla ise tulla, kuid kellelgi ei luba seda ehk teha nagu Putin, ütles Washingtoni oblastikomitee rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Eesti ametiühingute keskliit on tegutsenud 25 aastat. Täna oli Tallinnas konverents, kus räägiti ametiühingu liikumise rollist ja tulevikust ja Indrek Kiisler teeb ülevaate. Kunagine Eesti ametiühingu juht Siim Kallas ütles, et praegune aeg on hoopis teistsugune kuid inimeste huve esindavat organisatsiooni on ikka vaja. Aga eks see ole ka küsimus, et kui palju ametiühingud peavad üldse olema poliitikaga seotud ja kui palju ikkagi ajama omaenda liikmete huvisid, aga noh, see ütleme liikmete seas vajaduse tunnetamine, milleks neid ühinguid vaja on? Ega see tänapäeval on ka oluliselt muutunud, sest noh, manufaktuuris on kadunud ja ja tõstetakse kodus arvutiga ja kus siis see huvide esindamine, kuidas seda huvide esindamist. Aga samas ma rõhutan veel kord, et ma olen täiesti, kuigi ma olen olnud enamasti tegelikult teisel poolel, aga ütlen, et partnerit on vaja reaalselt dialoogi on vaja, see hoiab ära palju meeldivusi ja kuidas seda täna korraldada, ma arvan, see on suur väljakutse. Eesti ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles vikerraadios esinedes, et ta pole nõus väitega, et ametiühingud takistavad Eesti majanduse kiiremat arengut. Ma väidan küll, et ametiühingute surve näiteks palgaküsimustes ja selline nii-öelda kokkuleppimine tööandjatega samal ajal pidev survestamine tegelikult paljudes kohtades, just nimelt vastupidi tekitanud struktuurseid reforme, millega Eestis meie täna tegeleme, on seesama Neivelti loogika, et kui me miinimumpalga ajame kõrgemaks, siis on kogu majandus teen sunnitud natukene tõsisemalt vaatama, kus tööjõudu kasutatakse, tekivad need nii-öelda ümberõppe võimalused ja kohad, nii et et hetkel Eestis ma usun, et ametiühingud pigem progressiivne jõud ja meil on nagu agendat, mida me tahame Eestis ära teha rohkem kui seda, millele, millele hetkel vastu seista. Eestis on palju väikeettevõtteid ning enamik seal töötavatest inimestest ei kuulu ametiühingutesse, kes nende tööinimeste huve kaitseb. Uurisin seda kunagiselt Ametiühingujuhilt ja praeguselt riikliku lepitaja nõunikult. Raivo Paavo. Minu jaoks on jõgi suurem mure, mis ei ole väikeettevõtlus, on suurettevõttes, on ehituskogu ehitussektoris kus ei ole neil täna aitäh, et esindajad aga me teame, kui keeruline ehitussektor kui palju seal juhtunud igasuguseid õnnetusi, mis iganes. Ühesõnaga, seal peaks olema keegi niukene, stabiliseerib reservjõud, kes aitaks natukene kaasa kogu seda kogu seda asja seal korraldada. Kahjuks ei ole siiamaani seda juhtunud. Raskusi ei ole mitte ainult ehituses Raplamaal Kehtna vallas tegutsev osaühing Rei seakasvatus on püsivalt maksujõuetu, mistõttu soovitab ajutine pankrotihaldur kohtul välja kuulutada ettevõtte pankrot. Pankrotiavalduse alustas algatas Tartu sööda müüja Osaühing Anu Ait, kellele rei võlgneb 176000 eurot. Samas on võlausaldajate lootused oma raha tagasi saada üsna minimaalsed ja Olev Kenk käis Rapla kohtumajas tänast kohtuistungit kuulamas. Täna Rapla kohtumajas toimunud istungil said võlausaldajad teada, et rei majandusseis on ehk hullemgi kui seni arvati. Rei ajutine pankrotihaldur Maie Klemmer. Andsin täna kohtule arvamuse, et rei seakasvatus on maksejõuetu. Soojamaksejõuetus on püsiv, mis tähendab seda, et tegin ettepaneku pankroti väljakuulutamiseks ja võlgade suurus on tänasel päeval 1,8 miljonit ja vara ma hindasin 800000 eurone. Rei seakasvatus on ajutise pankrotihalduri hinnangul kriisiseisus eelmise aasta teisest poolest saati. Põhjuseks nii poliitilised kui majanduslikud olud, mis põrsaid tootva ettevõtte jaoks väljendusid üliolulise vene turu äralangemises. Rei laudades oleva 9500 sea bilansiline väärtus on ligi miljon eurot kuid kiirmüügi korral Oll pole halduri hinnangul nende pealt võimalik teenida enam kui 300000 eurot ja kui arvestada, et karja realiseerimiseks kulub kolm kuni seitse kuud ja ainuüksi sigade toidule kulub 120000 eurot kuus pole ka ühe suurema võlausaldaja Anu Aida juhatajal Anu Helenurmel suurt lootust oma ettevõtte raha kätte saada. See pigem on toetus rei seakasvatusele läinud, et ta saab oma tõupõrsaid nüüd edaspidi müüa ja ma loodan, et tuleb väga hea peremees, kes saab nende eesti hea tõu põrsastega edasi toimetada. Raplamaa veterinaarkeskus pani 31. märtsil rei sigade pidamise kohustuse Kehtna vallale. Vald ostis loomasööta ligi 19000 euro eest. Täna sai selgeks, et vallal pole mingit lootust seda raha riist kätte saada. Kehtna vallavanem Indrek Kullam usub, et äsja ametisse nimetatud maaeluminister täidab oma lubaduse ja valla tehtud kulutused kaetakse valitsuse reservfondist. Me ei pea sigu edasi pidama, aga muretsema sigade pärast peame ikkagi, kui me täna kohtus nägime, et olukord on ikkagi väga trööstitu. Et me ei tea, et pankrotihaldur võib täiesti vabalt ka hätta jääda, et ei pruugi siit olukorrast tervelt välja tulla. Ajutine pankrotihaldur ütles kohtus rei kiituseks, et ettevõttes tegeldi entusiastlikult tõuaretusega. Raamatupidamine on korras ja raskeid juhtimisvigu ei tuvastatud. Kohus teeb rei seakasvatuse saatust puudutava otsuse teatavaks 21. aprillil rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. On ka paremaid uudiseid aktsiaseltsile tere kuuluvast Põlva tehasest saadeti täna Jaapanisse teele esimene kogus Eestis toodetud lõssipulbrit. Ragnar Kond jätkab. Tere juhataja Oliver Kruuda hinnangul on tänase partii teele saatmine Jaapanisse endise väliskaubanduse ja ettevõtlusminister Anne Sullingu hea töö tulem. Samas möönab Kruuda, et tänane kogus 100 tonni on Põlvatehase jaoks vaid kahe päeva ja tegelikult oleks võinud partii olla ka 5000 tonnine. Küsimus on selles, kes kannab maailmaturuhinna kõikumisest tingitud riskid, kas töötleja või tootja. Tegelikult ei peavalitsuse liige appi tulema, aga kui on sellised ametikohad nagu väliskaubandusminister näiteks noh, et siis kindlasti valitsusel see roll oleks, et otsida täiendavaid turgusid täiendavaid võimalusi müüa, sest mina saan Euroopa Liidu toimimisest niimoodi aru, et tegelikult terve Euroopa Liit peaks otsima turgusid väljaspool Euroopa Liit mitte niimoodi, et kellelgi minister jookseb ees ja siis me müüme näiteks Läti sproti või kommi või midagi taolist, et siis see on nagu see on Euroopa Liidu sisene. Nii, nii nagu oleks ka meie enda kodu kodus ise. Kui suur äri see nüüd siis Jaapaniga on see maht 100 tonni, et see on kahe päevatoodang, selle lepingu võimalus oleks olnud tegelikult 5000 tonni ja siin täna laadime sadat tonni, aga 5000 tonnist pakkumist me ei saanudki teha ega julenud teha, sellepärast et korduvalt juba öeldud, et me ise ei ole tooraineperemehed, et me oleme kommertsettevõttena, ostame tooraine, võtame müügiriski, võtame osturiski ja nii suuri müügi osturiske nagu 5000 tonni, mis on 50000 tonni siis toores viimas. Et seda me ei julgenud täna võtta, aga aga selle jaoks võiks istuda maas ja arutada koos tegelikult põllumajandussektoriga, kes on tooraine peremees ja tööstussektor, kes on siis nagu seadmete peremees, et kas me, kas me seda koos teeme, meil on kaks Jaapanist kliente, on see marogeeniga? Need sümboolsed konteinereid täna välja lähevad? Me töötame Joy'ga ja nemad omakorda ka müüvad, tegelikult noh, näiteks jaapanlased müüvad meie toodangut, ehkki sest see maailma majandus toimib niimoodi, et meie müüme Euroopa vahendajatele, Euroopa vahendajad müüvad aasia vahendatel aasia vahendajad müüvad lõpptarbijatele näiteks Aasias ja nüüd on meil siis tänu sellele proua Sullingu tööle palu maru peenilepingule sõim, tulin koheselt peale maru peenit ise, sest nemad kuulavad ja on konkurendid on meil Euroopa vahendaja vahel, et ära ja me saame rääkida nagu eelviimase vahendajaga ja selle hinnavahe võib-olla on siis mingi 30 50, teinekord 100 100 EUR. Sõltumata sellest, et valitsus töötab välja alles 2016. aasta juuliks. Võimalikku haldusreformi kriteeriumid ajavad saarlased eelmisel aastal algatatud omavalitsuste ühinemisprotsessi ikka edasi. Ühinemise lõppeesmärgiks oleks praegusest Saare maakonnast võiks pärast 2000 seitsmeteistkümnele taustavalimisi saadage üks omavalitsus sel teemal nüüd Margus Muld. Saaremaa omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste laua taga istuvad tegelikult kõik Saaremaa 14 omavalitsust, kuigi näiteks Pöide ja Muhu valla esindajad jälgivad mängu pisut eemal ja käivadki kohal ainult vaatamas ja kuulamas. Andres Hanso, Pöide vallavanem. Ja me oleme ikka niimoodi vaatlejad, oleme praegu äraootaval seisukohal. Huvitav aeg on, riigi poolt on palju segadust. Maakonnas on asjad siin võrdlemisi põnevaks läinud ja ma leian, et tark lihtsalt ei torma. Saare maavalitsuses töötav Eesti ainus palgal ühinemisnõunik Taavi Kurisoo ütleb, et suured hirmud hakkavad omavalitsusjuhtide seas vähehaaval kaduma ja läbirääkimiste tulemusel sündiv ühinemisleping peaks valmis saama käesoleva aasta lõpuks, et seda saaks saata volikogudesse otsustamiseks. Praeguste valdade võimekus on, nad suudavad seda hoida, mis praegu on olemas, suudad sa üleval hoida, nad teevad väga tublit tööd kui nad ei suuda enam edasi arendada valda ja tänapäeva inimesed. Paljuski tahavad ka rohkem erinevaid teenuseid saada, mida enam vallad ei suuda pakkuda. Tervikut vaadates kiidab aga ühinemisläbirääkimisi, jälgib ja nõustab Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla saarlaste ettevõtmist. Praegu on tegelikult väga huvitav situatsioon, et praegu olles ise sellised muusika täpselt ning otsustavad täpselt nii see asi välja ja ja need, kui Ena ka näha, kas asi hakkab venima ja hakkab otsustama riik, siis me ju tegelikult ei tea, mis, millised on need niisugused otsused, mida kriteeriumide alusel riikades ühel. Ja ma arvan, et selles osas ütleme vaadake, kui tingimused on tunduvalt kasulikum. Ja riigi haldusminister Arto Aas lisab. Tundub küll, et saarlased on, on tõepoolest eeskujuks ka selles valdkonnas, et et asjad liiguvad õiges suunas ja, ja, ja, ja ka teistes maakondades saab sealt positiivseid õppetund kindlasti esile tõsta ja ma ei kardaks ka seda, et siin Saaremaal lähevad asjad kuidagi väga teises suunas, kui, kui valitsuses planeeritakse. Praeguse seisuga Eesti omavalitsusse suurim ühinemine võib ise reaalselt teoks saada alles 2000 seitsmeteistkümnenda aasta kohalike valimistega. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest. Avatud Eesti fond otsustas tänavuse koosmeele preemia anda kultuurikirjale Müürileht Kristi Sobakut lähemalt. Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam ütleb, et müürileht on väga eriline nähtus meie meediamaastikul. Ta on algatatud nii-öelda põlve otsast ja õhinapõhiselt ja laienenud aasta-aastalt ja muutunud teha huvitavamaks, üha tõsiseltvõetava omaks ja nüüd ja müürilehte ei kirjuta mitte ainult kultuurinähtustest vaid väga tõsiselt ka sotsid Maal teemadel poliitikast ja teeb seda ka laia autorite ringiga. Müürileht on selline nähtus, mida võiks rohkem olla, aga erinevates valdkondades sellist omaalgatust väljendav ja uusi ideid pakkuv. Nad on tõelised tuleviku kodanikud. Tõelised maailmakodanikud. Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe püüan telefonile Berliinist koosmeele preemia üle anda muidugi rõõmus, sest tunnustus annab igal juhul palju jaksu ja indu. Tegelikult ei ole praegu aga selge, kas kultuuritiri sügisel enam ilmubki Helen Tammemäe. Samamoodi nagu meile nüüd tuli see rõõmustav uudis sellest tunnustusest ja preemiast avalikust tähelepanust tuli meile aga tegelikult vastupidine väga kurb uudis Eesti kultuurkapitalilt paar päeva tagasi. Mis paneb meid tõesti sellisesse olukorda, et hetkel me ei saa 100 protsenti kindlalt öelda, et me üleüldse sügisel saame jätkata. Aga igal juhul, kui me mingisuguse lahenduse leiame, siis muudab see tõenäoliselt päris palju selle väljaande senist sellist profiili ja ilmumissagedust. Müürilehekolleegiumi liikme Berk Vaheri sõnul on omaalgatuslikke kultuurinähtuste mureks see, et kui nad ei mahu riiklike institutsioonide nimistusse, tuleb suurem osa rahastusest projektipõhiselt väikeste summade na kultuurkapitalist mis ei kata isegi ühe inimese honorarifondi. On ju tegutsenud omaalgatuslikke meediat koostöörühm, kes on pakkunud kõikvõimalikke strateegilisi lahendusi riiklikult välja, selle peale noogutatakse head, pakutakse kommi, patsutatakse õlale, aga sisulisi muutusi tegelikult ei tule. Sest et nagu ka eelmine kultuuriminister üsna otseselt välja ütles, et tegelikult ei ole riik huvitatud konkurentsi tekitamisest SA kultuurilehele ja siis ongi see küsimus, et kas viia leht tasuliseks, nagu müürilehega juba juhtus, kas seda tasulisust veel tõsta, mis tähendab seda, et terve hulk senist sihtgrupiga väha või siis minna algusesse tagasi minna põranda alla tagasi, hakata selliseks sõltumatuks tunduvalt kriitilisemaks, ent samas tunduvalt väiksema leviga leheks. Ja milliseks kujuneb lähiaja ilm üle jääma? Saabuval ööl liigub madalrõhulohk koos niiskema õhumassiga üle Eesti lõuna poole. Öötundidel on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma või lörtsi. Homme hommikul on aga sadu laialdasem. Tuul puhub läänest ja loodest neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist kuni pluss nelja kraadini. Homme päeval on madalrõhulohk maapinnalähedases õhukihis juba meist lõuna pool, kuid kõrgemates õhukihtides on lohutelg veel Eesti kohal ning seal soodussajupilvede arenguks. Niisiis on ka homme päeval meil pilves selgimistega ilm. Hooti sajab vihma ja ennelõunal kohati ka lörtsi. Puhub põhja tuul kolm kuni üheksa, saartel puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuuri maksimum on neli kuni üheksa kraadi. Ja need spordiuudistest Juhan Kilumets Jalgpalli meistrite liiga veerandfinaali avakohtumises sai üllatuskaotuse Müncheni Bayern, kes jäi võõrsil üks. Kolm alla, port tuleb seejuures juhtis Porto juba 10.-ks mänguminutiks kaks. Null, teises kohtumises alistas Barcelona kolm. Üks Pariisi Saint-Germaini, kaks väravat lõi Luis Suarez. Korduskohtumised peetakse järgmisel nädalal. Eesti võrkpallikoondise peatreener Gheorghe Cretu teatas eile 15 mängija nimed, kes alustavad paari nädala pärast valmistumist otsustavateks Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks Rootsiga. Üllatuslikult lükkas koondisekutse tagasi Pärnu diagonaalründaja Hindrek Pulk, kes pole enda sõnul otsustanud, kas tema võrkpalluri karjäär üldse jätkub. Tulevikule mõeldes tahaks pulk tööle minna. Sportlasteed on seganud mitmed vigastused. Hindrek Pulk. Sellised tunded sees, et selliseid otsuseid, eks ole, mitmeid põhjuseid, miks, miks just nii hetkel lihtsalt tunnen, et vajan midagi muud, ma ei mäleta, millal ma viimati hooaja lõpuni terve püsisin, et et ei oleks mingisuguseid vigastusega lõpetanud. Kindlasti mu organism vajab puhkust. Et ma ei tea, kas ma suudaksin olla piisavalt konkurentsivõimeline line hetkel. Koondises. Eesti korvpalliliit sõlmis naiste rahvuskoondise peatreener Jaanus Levkoi lepingu 2016. aasta lõpuni. Novembrikuus Euroopa meistrivõistluste valikturniiri alustav naiskond on peatreeneri sõnul pannud eesmärgiks kogenud mängijate abiga tõusta Euroopa keskmike tasemele. Uuendusena on koondise 24 liikmeline eelvalik jagatud kahte gruppi. A-koondisesse kuuluvad kaheksa tugevamad diaklubihooajal suurt koormust saanud mängijad ning B-koondisesse paljud noormängijad, kes peavad end tõestama. Jaanus Levkoi. Euroopa meistrist on ikkagi selline koht, kus nagu enam kogemusi hangid, seal peab ikka tulemust tegema ja ja võitu saama ja vähemalt head mängu näitama. Nii et selles mõttes tunnen, tunnetan, et selles naiskonnas on veel olemas, siis võiks seda asja nagu saavutada, nii et ma arvan, et need mängijad on suhteliselt suurendan kogemusi, paljugi vähem vaatateski kasvõi seda Eesti Läti liigatki, siis näed juba, kui palju paremaks on see mäng läinud. Võrreldes aasta tagasi üle-eelmisel aastal tähendab mängijana arenenud. Ja see oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.