Koos Päevakaja võtab kokku tänased olulisemad sündmused meil ja mujal. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves lahutavad. 2004. aastal sõlmitud abielulahutuse jõustumise järel ei laiene Evelin Ilvesele enam vabariigi presidendi ametihüve, seaduses sätestatud presidendi abikaasa aga seotud hüved. Eesti ja Saksa välisministrid tegid täna Tallinnas ühisavalduse, kus tõi eraldi esile plaanitava koostöö Eesti rahvusringhäälingu ja Saksa avalik-õigusliku ring häälingu Deutsche Welle vahel. ERR-i juhatuse liikme Ainar Ruussaare sõnul puudutaks eelkõige koolitusi ja teleprogramme. Ukraina plaanib tänavu rahastada ligi 300 põllumajandusettevõtted. Eile mõõtis politsei Eesti teedel kiiruste, tabati 159 kiiruseületajaid, mis politsei sõnul on kardetust vähem. Täna Lihulas korraldatud energiakonverentsil jäi kõlama mõte tuule- ja päikeseenergia ressursid, mille kasutamisele võiksid senisest enam mõelda maapiirkondades tegutsevad väikeettevõtted. Eesti erametsad on suures osas küpsed, kuid umbes kolmandiku osas hooldamata. Vaba lava. Järgmise hooaja ideekonkursile laekus 244 taotlust. Suurem osa välismaalt. Kuraatorid Madli Pesti ja Toomas Frank valisid neist välja üheksa. Märksõna on kaasaegsed etenduskunstid. Tartu Bigbank ja Pärnu jätkavad täna Eesti võrkpalli meistrivõistluste finaalseeriat. Nelja võiduni mängitavat seeriat juhib kaks, üks Pärnu ilmast, aga see on öösel ja homme päeval vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Puhub põhja- ja loodetuul ning õhutemperatuur on pluss viis kuni pluss 10 kraadi. Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves on otsustanud lahutada oma 2004. aastal sõlmitud abielu. Presidendi kantselei saadetud pressiteate kohaselt on tegemist põhjalikult kaalutud ühise otsusega. Presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam. Jah, tõepoolest, Toomas Hendrik Ilves, Evelin Ilves on otsustanud lahutada abielu. Vastavalt nende kokkuleppele jõustub see otsus 30. aprillil. Tänavu Ärma talu näeb president Ilves ainuomandisse president Ilvese ainuomandisse jääb ka osaühing Hermama. Evelin Ilvesele lahutuse järgselt ei laiene. Presidendi abikaasale ettenähtud ametihüved on siis õigus kasutada ametiautot, sekretäri julgestuspolitseiteenused, mis on oluline, et see on põhjalikult kaalutud nende ühine otsus. Mõlemad käsitlevad oma otsest lahutada abielu nende isikliku elu küsimusena ning eeldavad, et avalikkusele ajakirjandus ennekõike siis nende alaealise lapse huve tundeid arvestades käitub mõistvalt. Toomas Hendrik Ilves, Evelin Ilves on kokku leppinud, et nad kasvatavad oma tütart edasi ühiselt on nende ühise hoolduse all. Välisminister Keit Pentus-Rosimannus kohtus täna hommikul Tallinnas Saksamaa välisministri Frank-Walter, Steinmeier ega ministrit tõid ühisavalduses eraldi esile plaanitava koostöö Eesti rahvusringhäälingu ja Deutsche Welle vahel. Kristi sabakult lähemalt. Eesti ja Saksa välisminister arutasid tänasel kohtumisel Tallinnas kahe riigi vahelisi suhteid, Teid regionaalset koostööd, julgeolekuolukorda Euroopas ja päevakajalisi Euroopa Liidu küsimusi. Keit Pentus-Rosimannus ja Frank-Walter Steinmeier tõdesid, et Eesti ja Saksamaalähedased partnerid, keda seob kauaaegne ja laiapõhjaline koostööministrid, märkisid ühisavalduses ka mitmeid koostööprojekte, mille rakendamisele soovitakse lähitulevikus kaasa aidata ja tõid eraldi esile plaanitava koostöös Eesti Rahvusring häälingu ja Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu Deutsche Welle vahel. Keit Pentus-Rosimannus. Olulise teemana oli meil täna laual ka tõesti hästi konkreetsed meetmed kahepoolse koostöö arendamiseks just nimelt meedia vallas ja see on asi, kus kindlasti meie ringhäälingut omavahel juba väga spetsiifilist koostööd edasi arendada saavad. Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier rõhutas, et koostöö ei saa olema pelgalt tehniline. Koostööd hakatakse tegema alates ajakirjanike koolitamisest kuni praktilise koostööni välja, ütles Steinmeier, kelle sõnul hõlmab see ka selliste teleprogrammide tarnimist, mis võiksid Eestit huvitada. ERR-i juhatuse liikme Ainar Ruussaare sõnul on üheks tõukeks tihedamale koostööle loodav venekeelne kanal, kuid koostöö puudutab siiski kõiki teleprogramme. Koostöö raamleppele kirjutatakse alla eeldatavasti maikuu teises pooles. Mida see tähendab Deutsche Welle'le on päris palju teleformaat teledokumentaale, mida Eesti rahvusringhäälingu teleprogrammid võiksid kasutada mitte ainult vene keeles. Ja loomulikult igasugune vastastikune koolitus on alati teretulnud, mitte ainult ajakirjanike koolitus, vaid ka operaatorite, režissööride ja nii edasi. Ruussaar ütles, et kõige üldisemalt on tegu hea tahte väljendusega teha senisest rohkem koostööd saksa meediaorganisatsioonidega, aga rahvusringhäälingul on meediapartnereid ka mujal Euroopas nagu näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades. Millised on siis need Deutsche Welle programmid, mis võiksid Eesti rahvusringhäälingut huvitada? Ma olen laias laastus kursis sellega, mida Deutsche Welle pakku. Seal on üldhuvi dokumentalistikat, näiteks loodus- ja teadusdokke mis kindlasti võiksid huvi pakkuda neile on päris huvitav meestekas autosaade, neil on ka selliseid formaate vaat mis on päris huvitavad ja mis on igapäevased jutusaated. Hästi lai spekter, aga valiku teeb loomulikult Rohvringilt. Tõnu Karjatse võtab nüüd kokku tänased olulisemad välissõnumid, palun. Rootsi valitsus ning opositsioonis olevad erakonnad ehk moderaadid, kristlikud demokraadid ja keskerakondlased saavutasid pärast kümnepäevaseid kõnelusi kokkuleppe riigi kaitsekulutuste suurendamiseks ja kohaselt kasvab Rootsi kaitsekulutuste eelarve eeloleval neljal aastal 110 miljoni euro võrra. Valitsus otsustas koostada ka analüüsi, kui palju peaks Rootsi tegema rahvusvahelist koostööd julgeolekupoliitika valdkonnas. Parteid soovivad ka uuringu tellimist, millest selguksid Rootsi NATOsse astumise plussid ja miinused. Venemaa opositsioonilised erakonnad progressipartei ja bee RB Barnas moodustasid tänavustel kohalikel valimistel ning järgmise aasta riigiduuma valimistel osalemiseks ühise bloki. Opositsioonijuht Aleksei Navalnõi ütles, et tegemist on poliitilise blokiga, mis võimaldab säilitada olemasolevat parteide struktuurid. Demokraatlik valik, mis on samuti Venemaa üks parteidest. Selle liider Vladimir miilov teatas, et ka tema on valmis blokiga ühinema. Ukraina plaanib tänavu reformikava KVs erastada kokku 254 põllumajandusettevõtet, kinnitas riigi põllumajandusminister, Ukraina põllumajandusminister oleksi Pavlenko rääkis BNS-ile, et Ukraina on ühtlustamas seadusandlust Euroopa Liiduga, seda näiteks toiduohutuse vallas. Sel aastal soovib Ukraina avada Euroopale oma piimatööstuse ja tuua sisse Euroopa Liidu piimatooteid. Lisaks viib Ukraina läbi laiaulatusliku maareformi ja vähendab bürokraatia saatjat. Reformide läbiviimist nõuab ka rahvusvahelise valuutafondi nelja aastane finantsprogramm. Holokausti ohvrite järglased kaebasid kohtusse prantsuse rahvusliku raudteefirma SN CF. Kuna see toimetas kaebajate sõnul teise maailmasõja ajal juute Auschwitzi jabuchenwaldi koonduslaagritesse ning omastas nende ja ühtekokku olevat SN CF konvoidega saadetud koonduslaagritesse 75000 juuti Chicago föderaalkohtusse hagi esitanud, soovivad, et nende kaebus kvalifitseeritakse kollektiivseks siis oleks neil võimalik esindada ka teiste deporteeritute huve. Ja tagasi Eestisse möödunud ööpäeval kontrollis politsei üle Eesti autojuhtide kinnipidamist lubatud sõidukiirusest. Reene Leas palus põhja prefektuuri liiklusjärelevalve keskuse juhil Elari Kasemetsal kontrolli tulemusi kommenteerida. Elari Kasemetsa sõnul oli üle Eesti väljas üle 60 patrulli pea 130 liiklusametnikuga. Seekord kontrolliti, kuidas sõidukijuhid peavad kinni lubatud sõidukiirusest. Ja selline esimene analüüsi täna hommikul ütleb küll, et tuleb autojuhte kiita, et 24 tunniga kogu Eesti peale vormistati circa 150 kiiruseületamist, et seal on loomulikult palju, aga arvestades seda ajaperioodi, kui pikalt ja kui intensiivselt mõõdeti, siis tegelikult pigem võiks arvata, et ta jääb natuke ikkagi selle positiivse poole peale, et nii vähe avastakse kiiruseületamist. Tänavu on meediasse jõudnud mitu niinimetatud surmakutsari juhtumit, kus tegemist on olnud ülisuure kiiruseületamisega. Näiteks kihutas märtsi alguses Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel 28 aastane mees 170 kilomeetrise tunnikiirusega. Elari Kasemetsa sõnul tabati ka seekord üksikud juhid, kes ületasid kiirust ülisuurelt. Keskmine kiiruse ületaja sõidab tavaliselt lubatust 20 kilomeetrit kiiremini. See karistus sellisel kujul näeb ette kas siis rahatrahvi või, või tegelikult on võimalik kohaldada teatud juhtudel ka aresti või siis ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kiiruseületamist põhjendatakse erinevalt on neid, kes viga tunnistavad ja ütlevad, et neil oligi kiire. On ka neid, kelle sõnul valetavad spidomeeter ja liikluspolitsei mõõteriistad. Tõsiasi on see, et iga ületatud kilomeetriga kasvab liiklusõnnetuse tõenäosus. Iga raske liiklusõnnetuse puhul, valdavalt on kiirus alati, kas siis sellises põhiteguriks või kindlasti oleks soodusteguriks, et jah, tihtipeale on seal muid komponente juures, kas siis juhtimisõiguseta juht on, on ta purjus või midagi veel, aga kahjuks küll, et raskete liiklusõnnetuste puhul ikkagi kiirust mängib alati ka teatavat rolli. Lemmikkohti kiiruse ületamisel välja tuua ei saa, seda juhtub nii 110 alas neljarealisel maanteel, aga ka näiteks linnatingimustes lasteasutuste juures. Elari Kasemets. Sõidukijuhid ise tunnistavad eelmisel aastal läbi viidud uuringust tsirka 70 protsenti juhtisid ütles, et jah, nad ei, ei liikle piirkiirusele iga ületatud kilomeetri tunnis ta hakkab tegelikult väga suurt rolli mängima, siis ilmselt juhtubki mingisugune situatsioon ja on tegelikult juba väga oluline see, et see sõiduk saaks õigel ajal pidama. Sõiduk käituks õieti sellesse nii-öelda äkilise manöövri käigus ja linnatingimustes mängib see kiirus väga suurt rolli. Kui toimub otseselt jalakäijale sõites 50 kilomeetrit tunnis jalakäijale otsa on jalakäija ellujäämistõenäosus tsirka 70 protsenti sõita 70 kilomeetrit jalakäijale otsa, siis on see surma saamise tõenäosus juba üle 70 protsendi või isegi rohkem. Et piirkiirusel on põhjus see 10 kilomeetrit ületamist annab meile ajavõitu loetud minutid ja see ei ole riski väärt. Lihulas peetud energiakonverentsil tõdeti, kui oluline on, et taastuvenergiasse tehtavatele investeeringutele eelnesid põhjalikud uuringud, jätkab Juhan Hepner. Energiasäästlikkus on üha olulisem teemaga Eesti ühiskonnas paremal Jurna turismitalu pidav Mati tarvis leidis, mõne aasta eest kallineb elektri hinna tingimustes on arukas võimalikult palju ise energiat toota. Ta panime 30000 euro eest püsti tuuliku tablike kuuendiku talu energiavajadusest. Samas tõdeb ta, et tuulik vajab head asukohta ja päikesepaneelide kasutamine sobib suuremale hulgale ettevõtetele. Kas teil on plaanis kasutada päikeseenergiat tulevikus ja kui jah, siis arvate, kumma peale tasuks väikeettevõtjatel pigem mõelda, kas päikese või tuuleenergia peale? Praeguses olukorras kindlasti päikse peale, esiteks ta erisuste maastiku, teiseks ta on töökindlam ta iga 40 35 kuni 40 aastat ja kui vähegi talunikel ruumi on, siis kindlasti tuleks päike panna. Päiksepaneelid ei kulu, need ei liigu teatavasti aga tuulegeneraator on kogu aeg vaja putitamist ja nuputamist ja sobib ta võib-olla sinna, mis on täiesti mere ääres poolsaar näiteks kolmest küljest avatud, sinna sobiks tuul, aga teised kohad päiksepaneel ja kui maad on siis maapinnal. Nii tuulegeneraatoreid kui päikesepaneele paigaldama ettevõtte Bakeri OÜ esindaja Anti Liivi sõnul on väga oluline, et enne tuuliku rajamist oleksid tehtud eelnevad uuringud. Mõõtmised on igal juhul torki ennem ära teha, sest vastasel juhul võib juhtuda selline situatsioon, kus rõhutame tuuliku, paneme ta keldrisse, teeme keldri ukse korraks lahti, ootamatu midagi toodab. Ehk siis tuulemõõtmine meile informatsiooni tuule kiirusest vastavalt sellele, kui on valitud juurde tuulik, siis saame ettekujutuse, milline võiks olla see tuulikutoodang. Ja lisaks siis kindlasti ka Tuula Rooseksis valdavate tuulte suund. Kas on seal ees mingisuguseid objekte, mis takistavad tuule puhast liikumist või, või on kõik ilusad olema? Mis on selline keskmine aastane tuule kiirus, mis peaks olema piisav, ütleme väiketuuliku püstitamiseks, mis oleks selline minimaalne piir, kui nüüd keskmist tuule kiirust vaadata, siis võiks olla ta kuskil seal neli pool meetrit sekundis. Küsimus on nüüd selles, milles neli pool meetrit sekundis moodustatud kas ta on pool ajast, on üheksa meetrit sekundis ja pool ajast null või on seal ka teised tuule kiirused esindatud, et see igal juhul vastu mõõta ja selle järgi otsustada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Joan Hepner Lihula. Tartus peeti erametsanduse seminari, Martti Reinet uuris, millised tendentsid valitsevad Eesti erametsanduses ja mida tuleks ära teha. Metsamajandus annab täna Eesti riigis väga palju töökohti ning mets on tänapäeval kaubanduse tasakaalustaja rollis Eesti majanduses kõneleb vardi erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais. Vanade looduslikult tekkinud ja praeguseks küpseks saanud karjamaa metsade uuendamine saab toimida ainult lageraie läbi, pärast mida metsamaa sobiva puuligi istutamisega uuendada, leiab Ehrpais. Kui 1920 oli metsa all veidi üle 20 protsendi kogu maismaa pindalast, siis täna on see protsent üle 50, et me oleme jah, väga-väga metsarikas riik. Kas see on nüüd meie õnn või õnnetus? Mõnes mõttes on ikkagi õnnetus, et 50 aastat tagasi ikkagi väga paljud talud jäid sööti ja karjamaadel enam ei söönud mitte lehmad, vaid hakkas kasvama mets ja mets on saanud tänaseks küpseks ja seetõttu on meil järjest ka raiemahuga Eestis suurenenud, mis on eriti normaalne tegevus. Kui me seda ei kasuta, siis see lihtsalt mädaneb, et mets ei kasva lõpmatuseni, et ega mets ei ole väga palju ei erine viljapõllust, et et kui ka augustis ei koristajat ega siis ikka detsembris ka midagi võtta, enam et metsaga kipub olema sama ja just eriti väheväärtuslikud lehtpuupuistud on meil täna murelapseks. Neid on saanud liiga palju küpseks liiga lühikese ajaga ja täna puudub meil turg, meil ei ole väga seda kuskil kasutada. Eesti maaülikooli professor Hardi Tullus ütleb, et umbes kolmandik metsaomanikest ei tegele korralikult oma metsa majandamisega, mistõttu küps mets jääb kasutamata ja nii puidu väärtus kui ka keskkondlik kasutegur langevad. Professor Tullus erametsade olukorrast Eestis ja sellest, miks meil metsa ei hooldata Erametsaosas on väga erinevat olukorda, võib looduses märgata, on hästi paigaldatud väga heaperemehelikult, ütleme jätkusuutlikult, kus omanik on huvitatud, et metsas toimuksid sellised loodussõbralikud raied. Samas on pea kolmandik erametsi, kus mets ühtseid vähendata, sest omanikul puudub huvi seal midagi teha. Metsaomand on väike ega puidust. Nii lihtne suurt raha teenida ei ole. Inimestel on stabiilsed töökohad enamasti linnas, käivad mõnikord oma metsa vaatamas. Seetõttu on meil ka päris palju sellist üleseisnud metsa, kus, kus mets puidu väärtust kaotab ja, ja kus ei kasvaga uut puitu asemele ja küps mets ei ole ka süsiniku siduja, see, mida me eriti tahame näha. Kui me tahame fossiilsete kütuste kasutamist vähendada. Martti Reinet Tartu. Ja kultuuriteemadel, ka vaba lava on suurema hooga käima läinud, kui oodati. Nii ütles selle tegevjuht Kristiina Reidolv ja täna kuulutati välja 2015. 2016. hooaja kuraatoriprogramm, jätkab Riina Eentalu. Vaba lavaprogrammi panevad igal hooajal kaks kuraatorit üks Eestist ja teine välismaalt. Tänavusest teatriteadlane ja kriitik marlibesti Tomas Frank Austriast. Liini etenduskunstide keskuse kunstiline juht ja uue hooaja märksõna ongi etenduskunstid. Ideekonkursile laekus 244 taotlust, neist 201 välismaalt ka niisugustest maadest kui Brasiilia, Jaapan, Nigeeria, Iisrael, Neist valisid kuraatorid üheksa viis Eestist neli välismaalt ja neid siis järgmisel hooajal ka vaatajate jõuavad. Teema on tavalised inimesed. Halastusest enam, mis tähendabki palju publiku, jaga tänavalt inimeste kaasamist ja eeldatakse, et mõlemad pooled end avavad. Madli peksti rääkinud tendentsidest Euroopa etenduskunstides. Tänapäeva etenduskunstide maailmas kunstnikud soovivad teha koostööd tavaliste inimestega, meie kõigiga, ütleme tõesti, osavõtuteater on selline termin, seda tendentsi on Eestis vaikselt näha, aga see ei ole levinud ja võib-olla teisena tooks välja ihalust autentse kogemuse ära ja võib öelda niimoodi, et Eestis see hakkab vaikselt tulema, ehk siis see, et meie eesmärk ei olnud näitekirjaniku poolt kirjutatud näidendit lavale panna. Et see ei olnud meie eesmärk, etenduskunstnikke huvitab mingisuguseid tõelise hetke lavale toomine, iludus, autentsuse ihalus on kõige-kõige täpsem öelda. Toomas Franki sõnul on ta soov juhtida näitlejaid mõtlema teatrist kui paigast ühiskondlikus ruumis. Tänapäeva etenduskunstnikud vähemasti Euroopas pürgivat suhtlema publikuga väga erinevatel tasanditel ja tahavad suhelda väga erinevate inimestega et rääkida inimestega poliitilistel, sotsiaalsetel teemadel, kus inimesed väljastpoolt teatrit oleksid osalised. Niisiis tegelevad need üheksa välja valitud lavastust küll avalike kohtade aktiviseerimisega, surmamõtestamisega, sugudevaheliste võimusuhetega ühiskonnas, ühiskondlik-poliitiliste arutelude ärgitamisega ja need projektid suhestuvad Tallinna linnaruumi ja siinsete inimestega. Vaba lava uus hooaeg algab septembris. Meist igaüks olgu valmis suhtlema teatriga. Ja sünoptik, taimi paljak teab, milline tuleb ilm. Eestis jätkub õhurõhu tõus ja kõrgrõhkkonna mõju, tugevneb pilved hõrenevad ning eelolev öö tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta. Tuul puhub põhjakaarest kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini. Homne päev on muutliku pilvisusega ja olulise sajuta. Puhub põhja- ja loodetuul neli kuni üheksa, õhtul rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on viis kuni 10 kraadi. Pühapäevaks kujuneb Skandinaavia kohale võimas loodevool ja selles liigub väike osatsüklon. Nordkapist kiiresti kagusse jõuab päeval juba Peterburi taha ja haarab Eesti oma hõlma. Nüüd peaks veel sajuta olema. Puhub mõõdukas loodetuul. Õhutemperatuur tuur on miinus kahest pluss kolme kraadini. Hommikuks aga pilvisus tiheneb ja põhjaservast alates hakkab vihma ja lörtsi sadama. Päeval on saju intensiivsus suurem Ida-Eestis. Tuul pöördub põhjakaarde ja tugevneb viie kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrini sekundis. Sooja on neli kuni kaheksa kraadi. Ja päevaspordisõnumid võtab kokku nüüd Juhan Kilumets, palun. Tartu Bigbank ja Pärnu jätkavad täna Eesti võrkpalli meistrivõistluste finaalseeriat. Nelja võiduni mängitavat seeriat juhib kaks, üks Pärnu. Kui esimese mängu võitis Pärnu kindlalt kolm. Null, siis teises kohtumises ei loovutanud tartlased omakorda pärnakatele ühtegi geimi. Esmaspäeval peetud kolmanda tunduvalt tasavägisem mängu võitis Pärnu kolm. Üks, täna pannakse pall Tartu Ülikooli spordihoones mängu kell 20. Null viis. Eesti korvpalli meistrivõistluste poolfinaalikoha võib täna kindlustada Pärnu, kes juhib kolme võiduni mängitavat veerandfinaalseeriat Rakvere tarva vastu kaks. Üks. Seeria neljas kohtumine algas Pärnu spordihallis kell kuus. Naiste korvpalli meistrivõistlustel alustavad üks, üks kaheksa, kaks, Tallinn ja Tallinna ülikool täna finaalseeriat. Tasavägist heitlust ennustab seik, et sel hooajal on omavaheliste mängude võitude seis viigis kaks. Kaks. Kolme võiduni mängitava seeria avakohtumine algab Audentese spordihallis kell 18 30. Üllar Kerde juhendatav Moskva Dinamo kaotas Venemaa korvpalli superliiga veerandfinaalseeria teises kohtumises võõrsil realzanile 80 84. Mängujuht Sten-Timmu sokk viskas 27 minutiga neli punkti ja võttis kolm lauapalli. Seeria otsustav kohtumine peetakse pühapäeval põhiturniiril teise koha saanud Dinamo koduplatsil. Korvpalli euroliiga kolme võiduni peetava veerandfinaalseeria teises kohtumises sai Moskvat sees ka kodus 180 Ateena Panathinaikose eest ja juhib seeriat mängudega kaks. Null. Tiitlikaitsja Tel Avivi Maccabi jäi Istanbulis teistkordselt, seekord numbritega 60. Seitse-kaheksakümmend kaks alla Fenermacheulkerile. Täna jätkuvad Eesti käsipalli meistrivõistluste poolfinaalseeriad. Avamängu kaotanud Viimsi võõrustab HC Kehra Horizon Palpenteeperit. Viljandi peab seeria viigistamiseks kodus alistama Põlva Serviti. Mõlemad kohtumised algavad kell 19. Finaali jõudmiseks on vaja kolme võitu. Aitäh Juhan Kilumetsale, selline sai Päevakaja reedel, seitsmeteistkümnendal aprillil, saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.