Tere õhtust, ütleb toimetaja maris Johannes. Täna on Tartu rahu aastapäev. Selle lepinguga sündis Eesti iseseisvus ja tänu Eesti iseseisvusele sündis eestikeelne Tartu ülikool. Üle 60 aasta oli Tartu ülikooliga seotud selline legendaarne mees nagu Paul Ariste. Homme, kolmandal veebruaril on keeleteadlase filoloogiadoktor Paul Ariste 100. sünniaastapäev. Sel puhul kuulame täna vanadelt arhiivilinkidelt, mida Ariste on aastakümnete jooksul raadios rääkinud. Kuulame katkendeid marida Randy Martin viirandi ja Maarja pärli, omaaegsetest, saadetest ja saatemuusika. Olen võtnud plaadilt eesti keeled. Sümboolne seegi. Geopime. Mille? Kuule oma hingamist Oma silma väsi matu. Keeli ilu järgi ritta seada on püütud juba 18.-sse sajandi lõpul. Berliini pastor. Keegi, kes oli keelehuviline, leidis, et kõige ilusam keel on maailmas saksa keel. Kõige inetum on prantsusekeelse Stahli, prantsuse kultuuri suurvastane. Alates 1933.-st aastast oli Paul Ariste Tartu Ülikooli õppejõud kus ta soome-ugri keelte kõrval õpetas ka üldkeeleteadust Rootsi, Läti alamsaksa ja esperanto keelt. Eesti rahva seas on vist ka juba 18. sajandi lõpul tekkinud jutustus, nagu oleks eesti keel saanud Itaalias keelevõistlustel teisa vinna. Esimene kord igatahes on see lugu kirja pandud juba 1816. Ei ole kunagi olnud ühtegi keelevõistlust, ei ole kunagi eesti keel, on kuskil võistlusel ega pole ka saanud auhinda. Aga kui lubate, ma räägin teile lõbusa loo, mida ma kunagi lugesin, kuskilt ajakirjast sõitis rong Tallinnast viige ka nii, nagu rongil on, mitmesugused reisijad tuleb üks Tallinna Eesti noormees sisse istub pingile kinne küsib aga oma vastasistujalt. Kas siin vaba kohta? Vastasistuja vastab vene keeles, et prožuv. See oli lätlane Riiast kiidab Tallinnas Tallinna ilu, Tallinna puhtust, eesti rahva lahkust aga lisab lõpuks halvustavalt. Kõik on ilusti lagede keelamine, väga inetu, missugune ilus meiegi Peeerrni neeliniš siis-lõpulised sõnad, mis teevad magusaks keele. Teil ei ole muud kui. Eestlane vaidleb vastu, nad ei olnud tähele pandud, sinna oli tulnud. Bels noormees käis vene keeles, sest lätlane ei osanud. See noormees, sekkuge kõnelus, ütleb ja seltsimehed, teil ei ole kummalgi õigus, on tunnustaludelt kõige ilusam keel on Leedu keel maailmas, kuulak, ilus, mu keel on Marniäelis suits ja kas kuskil teises keeles võiks nii südamlikult öelda noormees neiu? Tuleb veel üks noormees sinna, seal on ilusad väiksed kitsad vurrud väge elav noormees, kohe võtab vaidlust, osa ütleb. Marie, te kõik eksite minale poolakas ja ei ole ilusamat keelt. Poola poola keel voolab nägu, vesi ojas. Kahelise väike kevadega hindamast kuulda. Aga sinna ei tulnud, viiendana vanatädi kolhoosist oli pannud oma tühjad võid pingi alla ja pöörduvad siis noormehed tema poole emakene. Öelge, missugune keel on ikkagi ilusam, kuulakem keeli. Vanaemake kuulas keelad ära ja ikkagi otse. Emakeel on kõige ilusam. Nii on oma keel, millega ollakse harjunud, siis on kõige ilusam. Professor Paul Ariste meenutab oma õppejõude Tartu ülikoolist. Minu peamised õppejõud olid keele alal olid Mark Saareste ja mägiste rahvaluule alaldaja madalamalt nutuse paralleelselt see oli siis Andrus on ees, neid igaüks omaette teistsugune ja õppejõud Marika oli hirmus süsteemi Tarane, hirmus nõudlik. See oli nii rangi, et seda see oli täitsa nagu sõjaväe kordama. Loengude veel oli üks poiss natuke midagi käelt loengul. Midagi pomises seal. Maritana. Mul oli suur tugev mees, liigaksime pikalist, uljas kindlasti ukse taha. Minagi sule räägiga läga soome-ugri keeleteaduse alused suure kastama kätelaevadelt. Binance tulid aga isikalt sõbraks, tänagi on võimalik saada Lida, individuaalsaarest oli täis-sugune mees, ta oli sõbralik, elegantne oli, tema loengud, need on mingisugune etendus, oli eas diktsioonis hästi head, lausa kõik tahvlile kirjutab, oli talk tabelit näidata. Tee need viisid siis lähemale ainele endale, mul olid aegseid eesti keel, pea enema, doktoriväitekiri oli täiesti keelest oli. Ja siis vägistas, oli jälle sõbralik mees, see õpetas mind kohvikus käima, saarlastel käegasekas käima, seal oli võlts üliõpilase käes hobiks. Minagi olen vedanud siis vaeva Lõõnehedalt Andersoni suurte teadmistega mees. Tema rõhutas seda, ta palju keeli oskab inimesi. Võib-olla pole korrigeeri oska. Eisen oli heatahtlik, jälle segaduses. Oo andis mulle õunu ja neist üks on mulle vilets ikka saajale kinkis mulle uueks lipsu saia, sõbraid anamees, kui ma nägin jälle Osson loo kongressile, käänes Stadesse 57, Saarselt küll hea meel, mul oli detsember, teil seal kinni, kohe Tylerit vaja, vägev, kõige oli veel üks loorildil. Liia, küll ta samasse mägistega Lile hiljem kontakt mitu palvel väikese kokku puutunud, kui ta ära olisi seal kontaktist Gustav Suitsu tallaga imelik olnud Aect tema abikaasa Aino Suitsu, soome keeleõppejõud, soome kirjandus, luges seal ime ja soome keele õpetaja tehtama. See hall suits siis Gustav Suitsu, mina käisin tema proos seminaise, kuulasin kirjandustoolid, see oli, minul on raske, igav, nalooksin kirjad, sest me kindlasti säilivad kirjanik. Aga siis ainusuitskutsusel, mitmenda varblase kodu, käisime tema pool seal ja nii ma sain suitsu perekondade Hannaga lähedast tuttavaks, sõbrad oli tema õpilane, ma lähemalt olnud üks üliõpilane ütles, kes tuli kirjandusõppe pärast ehk siis eesti keelele Tartu Ülikoolis selle pärast tuld saada, mis Gustav Suitsu teises mõttes kogunud. Kui tal on läinud, siis kus asja kõhetu mees, vasak käsi vigane ja siis tädi elu tuld mais köitavates Saagnosale kohver suitsu aga siiski mõnda aida õppinud, toonitanud otsa täis, kõik on kokku unenägu. Lõõtsklubi särgedega siirdus eesti keeles, kuigi natuke liialt väike, nii umbes. Kui palju on maailmas keeli? Küsib kooliraadioreporter 1965. aastal oma õpetajalt Paul Aristelt. Ja see noor innukas reporter on keele kõrval saate tänane toimetaja Mari Tarand. Unesco on teinud statistikat umbes kümmekond aastat tagasi. Selle statistika järgi pidi olema 2654 elavat keelt. Ütleme aga kindlasti, et need keeli on rohkem. Professor Ariste jutust selgub teile kohe, kuivõrd kauged ja erinevad võivad olla erinevatesse keskkondadesse kuuluvat keeled. Meil on niisugune arvamine, need keeled, mida me kõnele, mida me õpime, et need on siis sellist tüüpi nagu peaks kõik keeled olema, aga muidugi ei ole, toome näited jälle ühest keelest, mis on eesti keelele suhteliselt lähedane, son. Ersa mordva keeli. Me oleme õppinud vahet tegema pöördkondade käändkonda vahel ja meil pöördsõnu ja käändsõnu mis probleemis järsku seisaksime, kui näeme, et kõik käänud seadleta, pöördude pöördsõnad võivad käänduda. Toon teile näiteks mordva sõnavara. See on noormees, vastab meie lõunaeesti murdes saaled sule. Ja teine sõna on, andan, astub meie sõnale, annan, tähendab, toidan. Kõigepealt toon teile kolm esimest pööret. Olevikus ainsuses näete samad lõputamis Mil eesti keeles. Jaan Tamm, andat ande MART esimest eespöördes. Aga selle asemel, et mordva keeles öelda, mina olen noormees, sina oled noormees, tema noormees, öeldakse. Zoran Solad sala, see tähendab, mina, vormeen, sina, noormehed, tema noormehed tulevad siia juurtega veel pöörde teatud. Ehk öelda nüüd terve lausumine eesti keeles oleks. Mina elan Tallinnas. Morfa keeles on sama seesütleva lõpu lõppes, mis meil on ja Mordlane ütleb seda sõnana. Talinza. Tallinn, Sissa seesütleva lõpp, esimese pöörde tunnuses lõpga talinson sina elatanniast talindsat, näed hoopis teinegi kõigeks sõna üks, mõnes keeles veelgi pikemaid lauseid, ühesõnaga, mõelge näiteks meil liidus on kaks äärmiselt huvitavat keelt, mis sul oma tüübilt põhja Mirg, indiaani keeltele lähedased. Need on tšuktši ja korjati keele toondile tšuktši keelest ühel sõna, mis ühtlasi lause sõna lausa niisugune. Teata KM mõrk. Ja ta käen, mõrki on üksainuke pikk sõna lause eesti keelelt tuleks tõlkida järgmiselt. Ma tapan rasvaseid, põtru. Meil oleks neli sõna. Alus öeldis, sisu, siikse, siit seal on veel seal atribuut ees rasvaseid. Aneljan üks ainukesele, kust me võtaksime nüüd eesti keeles tuntud lauseliikmeid on olemas, seal. Arvan, et teid kõiki huvitab nüüd ka küsimus, missugune võiks olla maailma suurim keel, see tähendab keel, mida kõneleb kõige suurem arv inimesi. Kindlasti hiina keel. Seda räägib kõige rohkem inimesi maailmas. Teine on inglise keel, kolmandal kohal on siis vene keel, aga hiina keele tähtsus ei ole rahvusvaheliselt Mikke. Nii suureks. Võiksime esimeseks rahvusvaheliseks keeleks. Tänapäevane olukord selline, et esimesel kohal on inglise keel, teisel on vene ja siis tulevad kolmandale kohale muud keeled nagu saksa, prantsuse, hispaania, muud keeled. Ja kõige väiksem keel. Son Liiduski massikeeli samojeedi keeli, seda keelt kõneleb ainult kaks vana naist. Sõjani mägedes on see keel. Professor Ariste võib tuua näite sellestki, et veel 20. sajandil võib kõnekeelena vaja tulla ladina keelt. Ja ükskord mul elus on tulnud kõnelda isegi ladina keelt, üksainuke kord ja see oli 37.-le aastal, siis oli Belgias väga suur lahing prantsuskeelsete ja hollandikeelsed ehk siis balloonide ja plaanide vahel. Ja kunagi ei teanud, mis keeles sa küsid, et õiged vastused saad üldse vastust saada. Ja ma tahtsin minna brüsseli botaanikaaeda, mis on linnast väljas. Seal väga vähe inimesi liikus, tuli vastu üks paks paater, noor katoliku preester. Kuna katla kirid väga ballantne keelt tarvitab, siis maailma sissejuhatust oleksime teinud. Tervitasime seda paatrid, küsin, kus on botaanikaaed? Et ma ütlesin talle vale vale ja läksime mööda, nii oleksime kuskil Rooma tänaval või pampeis kokku saanud. Tänasel õhtutunnil meenutame keeleteadlast Paul Aristet, kes sündis kolmandal veebruaril 1905. aastal rääbise mõisas Võtik vere vallas Torma kihelkonnas Tartumaal. Professorile esitavad küsimusi Maarja Pärl ja Martin viiranda. Kuidas teie teadlasetee keeleteadlasetee algas? Kasse algas Eisenile saadetud folkloorist esperanto õpingutest, 14 aastaselt või siis kuid teisel kuul ülikoolis läksite professor Saareste juurde? Nii-öelda praktilise keeleoskuse mul tuli isenesest taas. Panen Piipsime altarit, omandus Torma vallast mõisa mõisas õppelähetusel eesti keelt. Mõisa omanik, seal hulk lapsi võiks saksa keelt, Sonske vaba meel, võisa lapsed, töölist aastaid koos mängisid, seal ma juba ütlesin, sakslastelt taipama, mõned aastad said sellest veidike vastu vaielda, nendega siis vahepeal oli vene ehitusmeest naablanaalsus venelane, tavalik tütar Maša. Sellega me mängisime, koostöös on alati tavaveski žestidele oleks hästi ja siis läheks paremini temaga. Seal oli ta lähemalt rootsi keelega seal hakkama. Nii on läinud kooligioodised nii vabalt tulnud ja see on suur alus ka komeetide üht-teist. Keelt oskad? Kild tabas tõsine huvi, tekkis mul siiski keskkooli viimastes klassides ma keelan üheksat. Minu meelest oli keskkooli viimases klassis, siis oleksin läti keelt, oli mulle perekonda naise kaudu alati paned, seal oli 100, eks ole, tegelikult kodule. Tungis endast rumala, räägin, selle eputab. Ma oskan seda, ma oskan tähist, paneme räägises Kiilisson pikki aega. Lähedal, keel eestikeelne raadio teel. Sa vaid üks siiski raske asi on, et seal on iis vokaalid, ees on ka muutunud seeks, söödab võõraks Budonni lähedal. Kui tulete minuga vadjalasi, olete taastanud. Nädeletes, võidab Kiisa vanad vadja laisad 100 soni teavilistes aru saada, kes on sõnavara, on meil väga lähedane. Muidugi keel sõnavaralt väga lähedal meile aga tema häälikuline vutt süsteem balletimõjule sest ma ütlen, süsteemsed ütelda, Mil raskem aru saada vadja isuri Eesti just meened vanad Ülivasse viisid ja need on väga sarnased, on, need on tõesti vanast ajast päritud. Te olete kusagil kirjutanud, et teie esimene kokkupuude raamatuga oli natukene kurvapoolne. Kui lastel on raamat kätte anda, siis võtavad ette kirjutatud, siis mul on praegugi mõni vanaisast saanud raamatus mani, teen sinise punase pliiatsiga joonised taanlanna sisekaanele siis sellepärast mulle ei antud, loeti ette, neid suuremaks andsin küll lugeda või neljakümneid vaeva mulle hoolega luges ema, ema, tema oli asula kolmeste emandate või seal oli hästi. Siis ta luges Tartukeelseid taimlakeelset raamatut taimekeelt, luges Tartu keeles, niiet õis oma murdele üle lugema õppimine oli raske, sest mulle palju loeti, et ega siis allikad see laps ei viitsi lugema õppida, kellede loetakse siis tähti, tundsin kõiki. Aga siis olin juba üks kuueaastane kuuseum, pool ei osanud kokku lugeda. Siis hurjutada enam ei loeta, pead õppima, lugeja. Mäletan, ma olin põrandal kõhuli maas, saamatul ees. Aceserveerima sain kokku ja tõusis püsti, ütles nüüd ma loen, lugesin. Kirjandus, ma loen hea meelega nii, kel on igal aastal linnukellasteooriaga määrsutatud ilukeelse keeles ma teen avatamale märtuse keeles märkused endale ilukirjandusteoses. Mul on jälle mitu vihikut täis järjekorras nummerdad, ära karda, teeks tamis Lunge ligi, asi on nii mõnigi ei tee, on olnud sealt ilukirjandusteost lugedes oma laeval Kitzbergi keeles üsna palju tal omapärane, keelanud tukse keelest olen kärsanud äge päev ehk aga siis neid noortest kirjanikest, mis mul on eriti meeldinud keele poolest seal suured alale Sand altan. No ja siis tsentris kirjutan talle väga värsruulist, vanus muuliga targalt. Ühes Moskva sõitnud ja fosfori konverentsil on seal huvitav taskuraamat käes ja neljas keeles saab üldse. Ja siis ma võtsin omale Danske raamat, aga tagumise kuule, mida keelest asjadel on aidanud Tiitsi. Ja siis ma läksin kord Ülikooli kohvikusse ja seal oli Juhan Smuul oli ilmunud, justama jäime rajama. Smuul küll kasvõi vähemalt on juba rooli küll, mõtlesin, et ei ole vaadanud seda, ma arvasin kohe anna kuulaski, ütleb siis natuke maad ja kirjutas selle esimese suure luuletuse, siis originaalluuletuse kiiloniseerib mind. Asjas on suur väärtus mulle aineksandatega teostatud. Siin on üks ja meie saksa vaid esse Haida, maksa, Jeviiswana ja kuusku ees, veeneveeringiidaja kuuskova bla Singas viid käikroo ja siin kas nii kai, Krua vari, juured ja mutter, vere kid ja petersell, ida Piper marjad, küüslauk, vuugi, küünekäesideme hädas laugi ladvokaalsed onis laugi Rutsugased ja sakslasi räägi jääd sibulad. Üks linn ja lind on lai ja pääsukene on ai siia. Nii et kõik roa, Mori juured ja mutter, vere kid ja Pieter sillide Abipermarjad üsna voki käes. Tants, laul, keel nagu ka unis laugi rootsud kaased ja saksa siregi jääd sibulad. Keeskiski sai ta ja kiis lindu, sööme see kassi ja kavala kassi. Agassi ja Paala, kas ita saba kirjamaale ja jala alla, Muura milla, ta silmad kui sibulad, Jaagita Koravad, kui kodulad, käri, Kelderitaja käri, Kamberica täinjeebeeenne tiivad ja lahkus bee paagi naiida. Linn. Linn vett, 100 kivi kotti. Kul võiksime näiteks liivi lauliku Karl Stalte luuletusest ühe salmi, usun, see on arusaadav. Niivõrd teel mind emakeel. Püva Minne on siin eelkes, võimleb. Keeldun Unucans ema Sõmm, nii vidin mu emakeel. Püha Mul on suva, kes võib liivi keelt unustada, unustab oma ema sõna imest aru saada, veel lähen eesti keelele on vadja keel, mida ei ole tarvis eesti keele tõlkidagi võimega ühest matta rahvalaulust alguseni. Chicago kogu maa kumiseb, Sisas laulab ladva, liigub vundament kuuse alla, kummalane hääliimas abi kumalas, sõnatarglõbad, Tšanrolonäälylos abi, Assisalon, sõnatargemad segu on muidu kägu ja Sisas on Sisask, ööbik. Soome keelt olete vist kõik kuulnud teatud seal üsnagi lähedane eesti keelele, samuti isuri keel, mis seal veidi kaugemad eestlane võib väga hästi isuri keelest aru saada. Kõige kaugem lähematest sugulaskeeltest nõndanimetatud Läänemerekeeltest on eesti keelele vepsa, aga sellestki saame aru 1000-le tänapäeva vepsa sas tuska kukkuma, kui kägu, puud kuivanud, kuulsam ladvas, hetk hetke niisuke ained Jomalt lihal son kukub, kukub käo gene kuivanud kuuseladvas, nutab, nutab neiuke ilusa poisi kaelas. Me kuulame näidet professor Ariste raadioloengust 1961. aastal maailma keeltekaardi ees. Nüüd, kui me lööme lahti rööpakaardi siis näeme, et nendel aladel kõneldakse köige Leminenumalt Indo-Euroopa. See on väga suur keelkond, maailma suurim keelkond, siin on terve rida vanu kirjanduslikke keeli. Algem lääne poolt. Neli kelti keeldun praegu elavat iiri keel Iirimaal neli riigitööl. Peame ka meeles, et enamik iirlasi räägib tänapäeval inglise keelt. See on iiri kurva ajalootulemus. Ei ole Euroopas ühtki rahvast vist nii rõhutud iirlase inglaste puhul. Iiri keele kõnelemine oli keelatud. Kui iirlane saatis teisel iirlasele omakeelse kirja või seda sellepärast vangi minna ja eriti minema sajandil, siis iiri keel taandus nüüd jälle iili. Keel võtab uuesti maad. Noorsugu siirdub. Veel siis Inglismaal kõneldav Velzi kõmri keel ja temale lähedane Bretooni keel pretani poolsaarel Prantsusmaal. Need on elavad kelti keeled, sõltlased omal ajal elasid suurel alal praeguse prantsuse Belgia teistel lähedaste maade territooriumil. Edasi on meil indoeuroopa keeltest Euroopas mujal romani keeled romaani keeltest. Kõigepealt võiksime mainida portugali keelt. Midagi muidugi kõneldakse, Portugalis eneses, aga veel rohkem Brasiilias. Enamik Portugali kõnelejad on Lõuna-Ameerikas siis edasi hispaania keel, mis on samuti riigikeeleks rahva enamiku kõnekeeleks enamikus Lõuna-Ameerika riikides Kesk-Ameerikas, Põhja-Ameerikas, ka Mehhikos ja veel mitmel pool. Aga Hispaania pinnal enesel ei 10. mitte kõikjal hispaania keelt. Idapoolne osa on Kataloonia keel. Kataloonia keel ulatub ka mõnel määral Prantsusmaale ja on üks väikeriiki, kus ametlik riigikeel on Kataloonia diil. Andorra Vabariik Prantsusmaa Hispaania vahel. Edasi suurromaani keel on prantsuse keel Prantsusmaal, osalt Šveitsis, Belgias ja Mirsada Kanadas. 40 protsenti elanikkonda kõneleb prantsuse keelt. Ja veel mitmel pool mujal on Planskel levinud Prantsusmaal eneses lõunaosas heegeleda prantsuse keelt. Siin on tegelikult Kataloonia keelele lähemgeen levinud promansani keel. See on see batuuride luulekeel. Tänapäeval, kes on püsinud maarahva kõnekeelne linnades, aga enamasti kõneldakse prantsuse keelt. Romaani kiiljundil. Sardiinia teen Sardiinia saarel itaalia keeles taandub keel siis itaalia keel temale lähedane retoromaani keel Põhja-Itaalias, Šveitsis, Šveitsis neljandaks riigikeeleks. Kõrvuti itaalia, prantsuse, saksa keelega. Ja siis juba rohkem ida pool. Hiina keel ning temale lähedane Moldaavia keel Nõukogude liidus. 1809 kuuendal aastal suri viimane dalmaatsia keele kõneleja kaheksa Jugoslaavia pinnal ja see oli üks romaani keel. Romaani keeled on kõik ladina keele järglased. Entsüklopeediast loen keeleteadlase Paul Ariste kohta. Uurinud läänemeresoome keeli liivi isuri, karjala, vepsa ja vadja keelt nende foneetikat, grammatikat ja kontakte teiste keeltega. Algatanud Eesti foneetika teaduse ja uurinud eesti foneetikat, sõnavara, päritolu, murdeid, eesti keele uurimise ajalugu ja vanemat kirjakeelt tundis erilist huvi Vadja keele vastu avaldanud kirjutisi mustlaskeele, jidiši, esperanto ja rahvaluule kohta ning mustlasmuinasjuttude kogumikku. Edasi kusi, ütleme kogu aeg lähemale enestele, oleks meil mainida germaani keelt. Põhjagermaani keeled on Rootsi, Norra, Taani islandi keel ja siis Island ja Norra vahel kõneldav Väike-fääri keel. Säär saatel. Ja siis saksa keel. Tegelikult on meil kaks saksa keelt. Ülemsaksa see, mida me tunneme, õpime koolides ja alamsaksa keel. Alamsaksa keel on tunduvalt lähedam friisi ja inglisekeelne kui ülemiseks. Alamsaksa keel oli omal ajal kirjanduslik keel, tänapäeval peamiselt säilinud kõne kinna kuigi ilmutamata mõningaid teoseid. Osa Euroopa juut on siirdunud umbes alates 10.-st kuni 13. sajandini. Nalja. Surnud germaani keel on gooti keel, millest on säilinud meile mälestusi. Viimased kõnelejad on närinud Krimmis, kui nad olid rännanud seitsmeteistkümnendal sajandil. Meie küllal kõneldakse kaht indoeuroopa keelt. Anti Kiili son, leedu keel ja läti keel, millega kõik oleme kokku puutunud, oleme kuulnud neid keeli, leedu keel ja läti keel, kun, lähedased, kuid siiski mitte nõnda lähedased omavahel nagu eesti ja soome keel. Oli kolmaski balti keel, printsi keel, mis hääbus seitsmeteistkümnendal sajandil lõplikult. Saksa surve all. Neis lastel ei olnud nagu praegu mõnedes koloniaalmaades mingisuguseid kodanikuõigusi. Nad hävitati saksa kommunistidele maad anda. Paul Ariste lõpetas Tartu Ülikooli 1929. aastal ja täiendas end 1000. 231.-st 33. aastani soome-ugri keelte ja eksperimentaalfoneetika ning alamsaksa keele alal Helsingis, Uppsalas ja Hamburgi Ülikoolis. Oma 75. sünnipäeval meenutab ta seda aega reporter Martin veerandile. Mina aspirant ei olnud, ma olin see, mis praegu öeldakse seda stažeerima ja siis ma olin siis juba magistris praegu öelda kandidaat siis mul on niisugune õnnetus, üks kolm, mul oli eksamiga üliõpilase, tegin seal foneetik nelja neljast kolmest rohkem kui üks pluss saalist juures siis tajate valmistada üldkeeleteadus ja foneetikaõppejõudu ja blades säärsedele. Minul sa vaatad selle foneetikast kolm. Ta on need kirjad edasi õppida. Aga sellega siis olin, siis algas Helsingis Brush räime juures Stoneetide kursse, tegin seal läbilaskeüldkeeleteaduses, õppisin seda logistikat juustega, siis on nii lühikest aega, olin Uppsalas kapsas, pane peale, sellepärast, et seal eestirootsi muritega Matade koguda. Alamsaksa keelega panin kaks ja pool aastat, sest oli vabanenud koht. Sain siis assistendiks. Kuidas nägi välja TT, ütleme Hamburgis, kas seal iseseisev töö, kui palju teid juhendati? Professor pangad alt, seal oli nõndanimetatud kelleertnud rutta õpetlaste rühm, seal olid siis kolm meest ja üks naine, oli üks sakslane Lõuna-Aafrikast oliseks Jancy. Siis olin mina ja siis oli järjes neegrid, tark, väga tark naine. Tulid Loibelis energiplatsidelt, järgnesid. Siis tants, ka ülesanded viskad tegema. Mina võtsin omale ülesandeks eestlastele kolme täheldanud, sest uurida seejärel anti kätte üks või kaks saksa üliõpilaste filoloogi, pidin neid juhendama, et sisse Nende tööd juhendanud, siis siia Polarise kontrollis müüdud, saaksime käsis pedagoogina praktikad ja siis esimesed Eesti keeles täiesti itaallane. Aga ei saanud arukülla ja vaatasin tabelid, on neid asju, seal on hea kõike publitseerida seal emasest saastanzil esimest söögi kui raskuseid. 39 Kedasin belgia sel kolmandal lingvistilisel kongressile pidasin ettegi alles seal küll üks, kes seal, kuidas viimse küll kolme kuulda ei usu seda jaburaid, näited, vrakkide uskumine kesksalastamises oleks ma õppisingi alamsaksa keelt hoolega, selle tõttu ma siis viimase ühtteist aalseks keele koerte kohta kirjutan, kuna seal oli see võimalus ülikoolis õppida. Projekti, kes Sambulis väga palju kõneldi, sel ajal alamsuseks haapsalu diaatoril olemas. Kuidas teie lahendate selle probleemi kas haarata laialt ja vähem sügavalt või haarata sügavalt kitsalt? Ma olen vana inimene ja tudengid, noominud kogu aeg ja ärge võtke nii palju lisaaineid. Tudengitel võtavad pool maailma, korraldasid esimese kursuse õppima emale mingist süvemal kuma, noorima siiski aarsed liiga palju. Naisksed aeg mõningase jaoks ära paramaski võta teatud määrani ja plaan omale kui ulatuslikult ja siis pinna söömale. On parem saavutus ja mitte liialt kiike, võta tunne, mis mõndagi müksiooniks, hea, ta on tuntud Tartu inimene, terve linn tunneb kõikehaarav, nad ei ole oma elus kuskil sügaval seal minna, temast on eesti rahvale kasu olnud, aga on huvitav inimene, palju teada. Bielski õudselt. Mul on olnud eri aegadel mingisugune maa ja rahvas sovi alaks. Kordedsa sortide pluss lased paar aastat vaid nemad, siis ma lugesin enda ajalugu, lugesin nende kirjandust, õppisin ta, keerlesin sorbi keeles lugeda otsega teosed. Siis tuli kasvule aisi paar väikest ajal artikkel kirjutasin sortide kohta ja sellest oli mul kasu asja, kui oleks võtma ainult need sordid sealsest, vaevalt et neil on ja mainitud enesel teisteks põnev raamat on rahastanud, siis võiks vähem tasu olla. Teine periood oleks, ma tundsin huvi mõne keldi keele aasta, olengi paar artiklit kirjutanud, siis köetava, põhjalikult lõppenud, aga siis meelas reviis, vahetasin neid hobina ja saingi targemaks, siis sõitis seal ka midagi öelda. Mis on keeleanne ja kui kiiresti avaldab keeleanne ja keeleuurimine, läks selle aasta pea seda meeles. Veel Tartu Ülikoolis oli kuulus keele teada professor Kikas. Saksa keelt ei räägi ühtegi tavalt poodlemas atakeerima, paljude reetsasse keeltega põnevalt huvitatud eesti keele kohtunikele Tammetonad. Ja teine asi on keeld Bratistereotide kätte saada. On neid inimesi, kes võivad väga mitmes keeles rääkida, et ma ütleksin, paremini lobiseda ja hoogustavad sellega mitte midagi, tead, üks on kindel, vanainimestel näib alati enamasti niimoodi, et vanasti oli kõik ilus ja tore, Liidulgid all pole midagi väärt. On kindlasti, et minu ajal tudengi põrmugi parem, kuni rohkem loomisvõimas raerohkem, paljudel ja praegu üliõpilane teeb tööd ja on korralik, aga muidugi alade hulgas nihukesi teetööd, aga suurem osa on kõik positiivsed, kes kellega mina kokku puutunud. Mõnda ma olen noominud, neid, aga süda südames sõivad, istunud, mõeldud on arvesse ei võtnud seda. Võtame möödunud sügisel tuli terve rida inimesi meile ülikooli, kellel on suured teadmised, aga see oleneb õpetajatest, Äravi, koguse, kooli mentaliteedist, alaneb see nii, et see sai öeldud kiks tööd, kõik tulevad viletsad, aga oli süüria kooli järgi jälgima, vaatan, kuidas kuskil koolis õpetataks, et koolide vahe on väga suur, on väga suur kulda vä, kui kiiresti te hammustate lahti tudengi? Vaadake, sellest saab kindlasti aru juba esimesse pest jooksul. Esimese meestel ma loen sissejuhatus kirja, üldse seal natuke keskolinit lava järgi pöörledele Külps poolegi. On räägitud sellest koolis, siis ma küsin. Kas teate, kes on kirjutanud Eli Ennu veli äi oli kuul Kitsme kirjutanud. Nii, sa kätega juba siis nii sellekteerides just nende küsimusi esitades vaheajal ja mujal kella Lubiegi lovi, ole üks asi põlanud Kedaiskima viini kergi möödunud sohvaklasse koodeks, aga mitte sellepärast, et nyyd seal mõnda eelistada, teist halvaks pidada, järgivate võtta, nii et räägi nendeks käe loengu vajadusel veerand tundi rääkides. Geenibs kohta üle vaatama, kas asi küsiti minu käest, mis sa tahaks noortele öelda, mõtlesin taatoris püsivust, siis saab keelava osa kõigele edasi piinamise püsivastane, olgu noortelt palju püsivust, seda madalam. Teine asi, mis tahtsin öelda eriti noortele tütarlastele. Poistele ärge sosistamist. Akadeemik Paul Ariste, praegu on alles hommikutund. Aga mida teie täna hommikul teinud olete? Täna hommikul tundsin keskpäevatund, kell on alles 10, mina tõus tavaliselt üles kell kuus köögile poolseid. Sale, natuke laiali, mida kirjutan majapidamistöid tegema, siis veel natuke töödelda linna suhteliselt vara magama ka kõige hiljem kell 10, aga ta on siiski ette nähtud ja peab olemas. Ja linna tulek, see tähendab tingimata ka ülikooli tulekut. Linna tuleb ülikooli iga päev käin üliüliõpilaseks 1995, nii et 60. Aastal, see oli. Koolis peavad teid vist kõik õppejõud ja üliõpilased ja räägitakse ka, et teie väga paljusid inimesi tunnete. Tunnen palju inimeste eest tundus ka nii kaua Tartus elanud 20 viiendat aastat jällegi Ain Kaalepile kuskilt naljalt tulnud 90 protsenti eestlasi lausa vale. Uneprotsendid jaanuaris ei ole nii palju, ma ei tea. See on küll õige, et, et üliõpilastest väga huvitute ja vaatate kohe, kellest asja võiks saada ja. Peab suhtlema, see on, kui töötada on tarvis, noole tasutav jälgis. Kui nende üliõpilasJulaati suhtleme üliõpilastega, siis saad teada, et Aniputad hiljutisel suhtum, räägid nendega, kuulad, mis räägivad ja mis sa teed. Siukesed huvitavad niisornoonid, asutada tants. Mõni on kikiaega mul 50 lähedal, võtame kas või selle tooma. Shelby. Ma saan tutvustada või keskel, viimases klassis. Ei suudeta keeled ja huvid ja teadmised olid liiga viimasel kursusel. Oblike suhtlemine on tark poiss. Atlas peab, misasi on see, et vaata, kus aru saama, mis nad on. Siis saab aru siis lavest. Aga kuidas te aru saatenahad, nägi ennast täis Ooplut niimoodi sest midagi välja tule, kes on tagasihoidlik huvi, tunneb tädide, küsib, kuidas andis teise niimoodi võib niimoodi olla. Naasi, sestap nendesse tulla. Algselt mõtlesin siis seal kedagi, tean sobivusest asjaga öeldule. Teie olete 60 aastat aktiivselt keelt ka eesti keelt jälginud ja seal omamoodi juba ajalugu, te olete näinud? Keele muutumisega kedagi litele ikka võiks paremaks muuta, mitte halvas suunas. Aga need pole, meeldib, mõni tahab. Individuaalsa näed väljapataljonid muuta kiinlasi oma tahtmist selget keelt muudab rahvas avas päev soojendav, et eesti keelt muudaks asja mitte rahvale andma, käituvad ka kindel, räägin nii nagu mina räägin. Keeleteadlase osake on ikka seal ka olemas. Küllati kirjutab, juhendama rahastati mitut. Et see rahvakeel guuge sõlva nimetsase räägi, seda seda ei saa. Aga kas meie rahvas on paindlik, keeleteadlasele? Kõik raadikaid, kes oma keelt armastaks, on paindlik, see tahab ütlema, teelt rikastuks, hõbedase läheks, areneks. Läheb ta. Nii kõneles Paul Ariste 1985. aastal oma 80. sünnipäeval ja küsijaks oli Maarja Pärl. Saate lõpetuseks oleks kohane meenutada ka Paul Ariste uudissõnu tema keeleloomet. Kas te teate, et Ariste loodud on sellised sõnad nagu Algis eirama taatlema väisama üllitis? Homme, kolmandal veebruaril on Paul Ariste 100. sünniaastapäev mida tähistatakse nii Ariste kodukohas, Tormas kui ka Tartu ülikoolis konverentsiga. Täna kuulasime vanu arhiivi linud Ariste esinemisega ja need saated olid Mari Tarandi, Martin viirandi ja Maarja pärli tehtud. Tänane muusika on pärit heliplaadilt, eesti keeled ja saate seadis kokku toimet maris Johannes. Aga Paul Aristes tuleb vikerraadios lähipäevil kindlasti veel juttu. Tean, et laupäevases mari tarandi keele kõrvas meenutab oma õpetajat keeleteadlane Mati Hint. Mis muud, kui aitäh kuulamast ja kuulmiseni. Õpime tundma. Kuule oma hingamist Omas silma väsi matu. Ja rohkem küll aimamisi. Südamel. Elu enda käokell tuks tuks, mis on palju one guy tic-tac. Paljule ajale. Liikumist on midagi enamat. Kui tiksu teatuksud. On kellegi. Kes juba kaks miljardit ta? Tahab? Võib-olla see, see on vastusta. Eks ta üks selg vastu, see mis kahe